2-24-115372/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Lember

Kohtujurist

Kairi Lints

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-115372

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A Bi vastu põhivõlgnevuse

4160,41 euro, intressi 265,45 euro, haldustasude 6 euro,

sissenõudmiskulude 50 euro, viiviste 276,72 euro ja edasiulatuva

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

5503,29 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn

Hageja volitatud esindaja: P B; Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post:

xxx

Kostja: A B (isikukood xxx), elukoht xxx

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi A B vastu osaliselt.

2. Mõista A Bilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja xxx AS ja kostja vahel

28.04.2023 sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenev kohtuotsuse tegemise seisuga

sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 3027,58 eurot.

3. Mõista A Bilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (3027,58

eurolt)

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle kohase tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Mõista A Bilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja xxx AS ja kostja vahel

28.04.2023 sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenevad tulevikus sissenõutavaks

muutuvad osamaksed kogusummas 722,92 eurot edasiulatuvalt igakuiste

osamaksetena järgmiselt:

32. 10.01.2026 158,57 eurot

33. 10.02.2026 160,94 eurot

34. 10.03.2026 163,34 eurot

35. 10.04.2026 165,78 eurot

36. 10.05.2026 74,29 eurot.

5. Jätta menetluskulud 75% ulatuses A Bi ja 25% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ

kanda.

6. Määrata kindlaks Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud 715 eurot ja mõista A

Bilt välja 75% ehk 536,25 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.

7. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi A Bi vastu põhivõlgnevuse

4160,41 euro, intressi 265,45 euro, haldustasude 6 euro, sissenõudmiskulude 50 euro, viiviste

276,72 euro ja edasiulatuva viivise nõudes.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista tarbijakrediidilepingust nr xxx tulenev võlgnevus.

Nimetatud lepingu sõlmisid kostja ja xxx AS 28.04.2023. Lepingu alusel laenas xxx AS

kostjale 4700 eurot ning kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel perioodil 10.06.2023-10.05.2026. Intressimäär oli 17,9% aastas,

igakuine lepingu haldustasu 2,5 eurot, lepingutasu 94 eurot, krediidi kulukuse määr 21,85 %

aastas. Kuna kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis esialgne

võlausaldaja kostjale 29.12.2023 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 21.01.2024. Kuna kostja ei tasunud enda

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, saatis esialgne võlausaldaja 30.01.2024 kostjale

teatise lepingu lõpetamise kohta ning loovutas 31.01.2024 nõude hagejale.

3. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise seisuga 4181,41 eurot. Kostjalt on

toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 539,59 eurot. Kostjal on

intressivõlgnevus alates 5. osamaksest, s.o 10.10.2023 kuni ülesütlemiseni 30.01.2024

summas 265,46 eurot.

4. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõlalt (4181,41 eurot) viivist lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast 31.01.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

14.06.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o

17,9% summas 276,72 eurot ja soovib kostjalt ka edasiulatuva viivise väljamõistmist

põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 15.06.2024 lepingujärgse intressimääraga

võrdes määras s.o 17,9% aastas.

5. Lisaks nõuab hageja haldustasude võlgnevust perioodi 10.06.2023 – 110.05.2026 eest

summas 6 eurot ning sissenõudmiskulusid 50 eurot (01.02.2024 tasulise kirja saatmine 25

eurot; 09.02.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 26.02.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot;

muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot).

6. Hageja on esitanud kohtule digitaalselt allkirjastatud lepingu (dtl 45-55). Laenuandja on

laenusumma 4606 eurot kostjale välja maksnud ning hageja esitanud selle kohta

maksekorralduse (dtl 67).

7. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et krediidivõimekuse

hindamise eesmärgil viis esialgne võlausaldaja krediidianalüüsi, millest nähtub, et kostja

igakuine sissetulek oli 1023 eurot, igakuiste kohustuste summa 0 eurot, lisaks oli lepingust

tulenev igakuise osamakse summa 172,26 eurot. Peale nimetatud finantskohustuste tasumist

jäi kostjale reservi 850,74 eurot (1023-172,26). Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu

laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud

kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga

inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi

kohustusi raskuseteta täitma. Hageja krediidivõimelisuse hindamise otsingumootori väljavõtte

Excel-tabelina (dtl 80-91).

8. Kohus võttis hagi 05.09.2024 menetlusse ning kohustas hagejat esitama kohtule detailsed

andmed selle kohta, et laenulepingu(te) sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise

põhimõtet ja teabe andmise kohustust. Kohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb põhistada ja

tõendada, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud,

eelkõige kuidas on krediidiandja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on

krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Hagejal tuli

kohtule esitada tõendid selle kohta, kuidas on krediidiandja kontrollinud kostja sissetuleku

suurust (pangakonto väljavõte, EMTA päring, Pensioniregistri päring, vms.) ning tõendid

selle kohta, kuidas on krediidiandja kontrollinud kostja kohustuste suurust.

9. Oma 13.09.2024 vastuses kohtunõudele (dtl 108-111) selgitab hageja täiendavalt, hageja, et

esialgne võlausaldaja kontrollib EMTA andmebaasist saadud info kliendi viimase 12 kuu

deklareeritud sissetulekute kohta. Nendele andmetele tuginedes tehakse kindlaks, kas

kliendile laekub regulaarne netosissetulek ning arvutatakse kliendi igakuise netosissetuleku

suurus. Seejuures on võimalik kindlaks määrata, milline on laekumise liik (töötasu, hüvitis,

toetus, ettevõtlustulu, pension jne). Arvestatud sissetulekuna ei kasutata mitte kunagi kliendi

poolt taotlusele märgitud sissetulekut. Taotluse alusel kontrollis hageja kostja igakuised

kohustused ja ülalpeetavate arvu. Hageja kontrollis läbi Taust.ee aktiivseid maksehäireid, mis

osutusid negatiivseks.

10. Hageja selgitab, et juhul, kui kohus leiab, et vastutustundlik põhimõtte on rikutud, ei saa

lugeda lepingud kehtivalt üles öelduks. Kokku on kostja tasunud 855,50 eurot. Hageja esitab

tõendi kostja tagasimaksetest (dtl 112-116). Ümberarvestuse esitamisel tuleb arvestada

lepingu sõlmimise tasu 94 eurot. Kostja sai lepingu alusel väljamakse summas 4606 eurot,

mille kostja pidi tagastama perioodil 10.06.2023–10.05.2026. Lepingu ülesütlemine toimus

30.01.2024. Ümberarvestusega tasus kostja vastavalt graafikule täies mahus 1. osamaksest

s.o 10.06.2023 kuni 8. osamakseni s.o 10.01.2024 täies mahus summas 814,84 eurot ja

osaliselt 9. osamakse s.o 10.02.2024 summas 40,66 eurot. Hageja esitab ümberarvestuse

Excel-faili (dtl 117-118). Ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasumata alatest 9. osamaksest

so 10.02.2024 kuni 36 osamakseni so 10.05.2026 summas 3750,50 eurot (72,15+3678,35).

11. Hageja täpsustab, et juhul kui kohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise

põhimõtteid on rikutud, siis ei olnud kostja ülesütlemise seisuga s.o 30.01.2024 võlas ning

sellisel juhul ei ole ülesütlemine kehtiv. Kostja on võlgnevuses alates 9. osamaksest s.o

10.02.2024 osamaksest. Sel juhul palub hageja mõista välja käesolevaks hetkeks

sissenõutavaks muutunud osamaksed 9.–16. s.o 10.02.2024 – 10.09.2024 summa 910,35

eurot (72,15 + 838,20) ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning välja

mõista kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvad tasumata põhivõla osamaksed alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule:

17. 2840,15 € 10.10.2024 126,99 €

18. 2713,16 € 10.11.2024 128,89 €

19. 2584,27 € 10.12.2024 130,81 €

20. 2453,46 € 10.01.2025 132,76 €

21. 2320,70 € 10.02.2025 134,74 €

22. 2185,96 € 10.03.2025 136,75 €

23. 2049,21 € 10.04.2025 138,79 €

24. 1910,42 € 10.05.2025 140,86 €

25. 1769,56 € 10.06.2025 142,96 €

26. 1626,60 € 10.07.2025 145,09 €

27. 1481,51 € 10.08.2025 147,26 €

28. 1334,25 € 10.09.2025 149,46 €

29. 1184,79 € 10.10.2025 151,68 €

30. 1033,11 € 10.11.2025 153,95 €

31. 879,16 € 10.12.2025 156,24 €

32. 722,92 € 10.01.2026 158,57 €

33. 564,35 € 10.02.2026 160,94 €

34. 403,41 € 10.03.2026 163,34 €

35. 240,07 € 10.04.2026 165,78 €

36. 74,29 € 10.05.2026 168,29 €

12. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

01.10.2024, kuid kostja ei ole hagile vastust esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt, nimelt alternatiivse nõude kohaselt.

Kohus rahuldab seetõttu hagi osaliselt. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.

14. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

15. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

16. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja xxx AS vahel sõlmitud

krediidilepingust. Viimane on oma nõuded loovutanud hagejale.

17. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostja ja xxx AS vahel oli sõlmitud

tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Coop Finants AS oli oma

majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele

isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg

5). Hageja on esitanud kohtule kostja digitaalse allkirjaga laenulepingu (dtl 45-55).

Laenuandja on maksnud summa 4606 eurot (laenusumma 4700 eurot – lepingutasu 94 eurot)

kostja arvelduskontole nr xxx (dtl 67).

18. Kohtul on kohustus kontrollida, kas kostjaga sõlmitud lepingu järgne krediidi kulukuse määr

ületab Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

19. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda.

20. Laenulepingu personaalsete tingimuste (dtl 45) kohaselt on krediidi kulukuse määr 21,85%

aastas. Lepingu sõlmimise ajal (28.04.2023) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu

kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr

15,31% (kolmekordne määr seega 45,93%).

21. Krediidi kulukuse määra arvutusreeglid tulenevad VÕS §-dest 406 ja 4061 ning VÕS § 406

lg 6 alusel kehtestatud rahandusministri määrusest „Tarbijakrediidi kulukuse määra

arvutamise kord“ ning selle lisast nr 1. Kohtul ei ole alust asuda seisukohale, et hageja on

krediidi kulukuse määra arvutanud valesti.

22. Eelneva tõttu leiab kohus, et kostjaga sõlmitud lepingu järgne krediidi kulukuse määr ei ületa

Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping ei

ole VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

23. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

24. Kohus hindab järgmiseks, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja on selgitanud, et xxx AS hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses

esitatud andmete alusel ja tuvastas maksehäirete puudumise. Krediidiandja kontrollis Maksu-

ja Tolliameti päringuga kostja keskmist sissetulekut, taotluse alusel kostja igakuiseid

kohustusi ja ülalpeetavate arvu ning Taust.ee aktiivsete maksehäirete puudumist.

25. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja

koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti

selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija

krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister,

kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

26. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija pangakonto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave

on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

27. Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on kontrollinud maksehäireregistrit ja teinud

laenuotsuse Maksu- ja Tolliameti päringu põhjal. Hageja on esitanud kohtule

krediidivõimelisuse hindamise otsingumootori Excel-failina (dtl 80-91). Konto väljavõtet

pole hageja esitanud. Samuti tõendeid selle kohta, kuidas on krediidiandja kontrollinud kostja

kohustuste, sh teiste finantskohustuste suurust.

28. Hageja selgitas, et kostja igakuine sissetulek oli 1023 eurot, igakuiste kohustuste summa 0

eurot, lisaks oli lepingust tulenev igakuise osamakse summa 172,26 eurot. Peale nimetatud

finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 850,74 eurot. Kohtule nähtuvalt on

krediidiandja võtnud kostja krediidivõimelisuse hindamise aluseks viimase kolme kuu

sissetuleku 1023 eurot. Viimase 12 kuu keskmine sissetulek on aga märgatavalt madalam –

839 eurot.

29. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6

tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Lisaks on 3 kuu pikkune periood

sissetulekute hindamiselt ilmselgelt liiga vähe. Kohtule nähtuvalt ei ole laenuandja

kontrollinud teiste kohustuste, sh teiste finantskohustuste olemasolu ega suurust ning seega

nendega laenuotsuse tegemise arvestatud.

30. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud,

et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja

ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb

kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

31. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne.

32. Kohustas selgitas 05.09.2024 kohtumääruses, et hagejal tuleb hagejal põhistada ja tõendada,

et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning

vastupidisel juhul esitama kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete

kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.

33. Hageja selgitas 13.09.2024 seisukohas, et juhul kui kohus siiski leiab, et krediidiandja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kohtul siiski võimalik hagi rahuldada

sissenõutavaks muutunud põhinõude ja viivise osas ning samuti tulevikus sissenõutavaks

muutuvad osamaksed vastavalt graafikule.

34. Hageja esitas kohtule ümberarvestuse alusel alternatiivse nõude, mille kohaselt tuleb kostjal

tagastada lepingu alusel saadud summa 3750,50 eurot (4606-855,50) st 9. osamaksest

10.02.2024 kuni 36. osamakseni 10.05.2026. Sel juhul palub hageja mõista välja

käesolevaks hetkeks sissenõutavaks muutunud osamaksed 9.–16. s.o 10.02.2024–10.09.2024

summas 910,35 eurot (72,15 + 838,20) ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras ning välja mõista kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvad tasumata põhivõla

osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule.

35. Hageja väitel on kostja tasunud kokku 855,50 eurot. Esialgne laenuandja lepingu ütles üles

pärast seda, kui kostja oli jätnud tasumata kolm järjestikust tagasimakset. Kohtule on esitatud

kiri, mis on saadetud kostjale 29.12.2023 (dtl 79). Kirjas on märgitud, et võla tasumiseks anti

täiendav tähtaeg 21.01.2024 ning et kui võlga selleks tähtajaks ei tasuta, ütleb laenuandja

lepingu erakorraliselt üles. Hageja on esitanud kohtule ka kirja, mis on saadetud kostjale

30.01.2024 (dtl 56) ning milles on märgitud, et käesoleva tahteavaldusega ütleb xxx AS üles

lepingu nr XXX üles. Hagiavaldusest ega kirjadest ei selgu, mil viisil on kostjale need kätte

toimetatud.

36. Hageja on tõendanud, et kostjale on võimaldatud krediiti kokku 4606 eurot (laenusumma

4700 eurot, millest on maha arvestatud lepingutasu 94 eurot).

37. Kostja on tasunud 855,50 eurot (dtl 112-116). Kui kostja tasutud maksed lugeda

põhivõlgnevuse katteks, on kostjal tekkinud võlgnevus alles 9. graafikujärgsest osamaksest,

s.o 10.02.2024 osamaksest. Lähtuvalt eeltoodust on kostja võlgnevuses alles 20.02.2024

osamaksest ning 31.01.2024 lepingu ülesütlemine on kehtetu.

38. Leping ei ole ka korraliselt lõppenud, lepingujärgne viimane tagasimakse peaks olema

10.05.2026.

39. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tehtud ümberarvestuse tulemusel, st arvestades tasutu põhivõla

katteks, on kostjal seega tagastamata 3750,50 eurot. Kuid see ei ole tervikuna sissenõutavaks

muutunud.

40. Hageja ei ole ümberarvestust tehes määranud tagasimakseid uuesti, vaid jääb lepingus oleva

maksegraafiku juurde, arvestades ümberarvestuse korral maksegraafiku põhiosamakseid.

Kohus märgib, et kostjalt tuleb välja mõista kohtuotsuse tegemise päeva seisuga

sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed põhiosamaksed, s.o alates 20.02.2024

tagasimaksest (osaliselt, summas 72,15 eurot) kuni 10.12.2025 tagasimakseni, kokku

3027,58 eurot.

41. Hageja on palunud mõista kostjalt välja peale kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvad

lepingujärgsed põhiosamaksed. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada, sest poolte vahel

oli laenuleping, kostja ei ole laenu täielikult tagastanud, tagasimaksetest osa on

sissenõutavaks muutunud ning hagejal on TsMS § 369 kohaselt alust eeldada, et võlgnik ei

pruugi tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt täita. Kohus mõistab seega

kostjalt edasiulatuvalt välja lepingujärgsed tagasimaksed alates 10.01.2026 kuni 10.05.2026,

kokku summas 722,92 eurot.

42. Hageja nõuab kostjal intressi summas 265,45 eurot. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et

hageja on vastutustundliku laenamise kohustust rikkunud, hageja seadusjärgse intressimäära

alusel intressi ei nõudnud, jääb hageja intressinõue rahuldamata.

43. Hageja on 13.09.2024 esitatud hagiavalduses alternatiivses nõudes palunud välja mõista

kostjalt hageja kasuks viivise sissenõutavaks muutunud osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

44. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigust

nõuda viivist lepingujärgses määras, kuid hageja viivisenõue on põhjendatud VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

45. Kuivõrd lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv ning ümberarvestuse kohaselt nõuab hageja

viivist sissenõutavaks muutunud osalt, on kohtu hinnangul viivisenõue alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni põhinõude kohase tasumiseni seadusjärgses määras põhjendatud ja kohus

rahuldab nõude.

46. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Kohus märgib, et hageja on ise välja toonud, et ümberarvestuse korral ei

oleks leping üles öeldud ning seega ei saaks nõuda peale lepingu lõppemist tehtud

sissenõudmiskulude hüvitamist. Kuivõrd kohus on veendunud, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, jätab kohus halduskulude nõude 6 eurot ning

sissenõudmiskulude nõude 50 eurot rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

47. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult

või osaliselt poolte endi kanda.

48. Kohus rahuldas hageja nõude 5503,29 eurot 75% ehk 4128,45 euro ulatuses, mistõttu kohus

jätab menetluskulud 75% ulatuses kostja ja 25% ulatuses hageja kanda.

49. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

50. Hageja on esitanud 14.06.2024 menetluskulude nimekirja (dtl 43), mille kohaselt on kulud

olnud: 1) tasutud riigilõiv 595 eurot; 2) esindajale makstud tasu 527,00 eurot (ilma

käibemaksuta). Esindaja kulud on olnud:

-

maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine – 20 eurot;

-

täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse

ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide

esitamine kohtule – 3 h, 507 eurot.

51. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale

hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud.

52. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842

määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20

eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab

kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot.

53. Kohus märgib, et tegemist pole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus leiab, et ka

käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise

esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu

maakohtu menetluses hagiavalduse koostamiseks 1 h. Kohus peab põhjendatuks hageja

lepingulise esindaja töö tunnihinda 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline

esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud õiguslikust

aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind 100 eurot (ilma

käibemaksuta). Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja lepinguline esindaja

on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal

õigus saada käibemaksu tagastust (TsMS § 174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja

põhjendatud ja vajalik esinduskulu 100 eurot, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulu 20 eurot, seega kokku 120 eurot.

54. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 715 eurot. Eeltoodust tulenevalt

tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 72% hageja menetluskuludest

ehk 536,25 eurot.

55. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu

ka toimikust.

56. Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

57. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Lember

Kohtunik