2-25-17500/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Kohtujurist

Maksim Lütter

Määruse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2026, Jõhvi

Kohtuasja number

2-25-17500

Kohtuasi

O. K. hagi M. K. vastu elatise nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine ja kohtuistungiaja tühistamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

O. K. (ik XXX)

Hageja seaduslik

esindaja:

A. K. (ik XXX; elukoht: XXX)

Hageja lepinguline

esindaja:

jurist J. T.

Kostja:

M. K. (ik XXX; elukoht: XXX)

Kostja lepinguline

esindaja:

vand

eadvokaadi abi Maris Tekkel

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-17500, O. K. hagi M. K. vastu elatise nõudes, menetlus.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks

määramata.

3. Tühistada 8. jaanuarile 2026 kella 11.00 määratud kohtuistung.

4. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

alates määruse ärakirja kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse Viru Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on O. K. hagi M. K. vastu elatise nõudes. Hageja esitas 30.

detsembril 2025 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks, milles taotleb menetluse lõpetamist

2-25-17500

kohtulahendit tegemata, sest lapsevanemad A. K. ja M. K. sõlmisid oma alaealise poja O. K.

suhtes 19 detsembril 2025 notar Ülle Mesi juures kokkuleppe, mis hõlmab ka O. K.le

makstavat elatist. Pooled leppisid kokku, kuidas nad peale lahkuminekut oma poja elu

edaspidi korraldavad ning ei pea vajalikuks kohtumenetlust jätkata. Seega uue kohtuistungi

pidamise vajadus puudub. Hageja palub lõpetada tsiviilasjas menetlus kohtulahendit tegemata,

kohtuistungi aeg 08.01.2026 kell 11.00, tühistada ning menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Taotlusele on lisatud notariaalne kokkulepe.

Kostja esitas 05.01.2026 kohtule vastuse, mille kohaselt on ta nõus, et poolte menetluskulud

jäävad menetluskulu kandnud poole kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3, 4 ja p 4-1 kohaselt lõpetab kohus

menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud; pooled on sõlminud kompromissi

ja kohus kinnitab selle; või vaidluse esemeks olevas küsimuses kinnitatakse riikliku

perelepitusteenuse seaduse §-s 12 sätestatud vanemluskokkulepe.

Käesolevas asjas taotleb hageja menetluse lõpetamist kohtulahendit tegemata põhjendusel, et

lapsevanemad on notari juures sõlminud kokkuleppe alaealise poja suhtes, mis hõlmab ka

hagejale makstavat elatist.

Kohus leiab, et olukorras, kus hageja taotleb menetluse lõpetamist üksnes viidates väljaspool

kohut (notari juures) sõlmitud kokkuleppele ega soovi selle kinnitamist kohtuliku

kompromissina, ei ole tegemist kompromissiga TsMS § 430 lg 1 tähenduses ega ka riikliku

perelepitusteenuse seaduse § 12 mõttes kinnitatava vanemluskokkuleppega. Kui pooled

sooviksid, et notari juures sõlmitud kokkulepe saaks kohtuliku kinnituse, tuleks esitada taotlus

kompromissi kinnitamiseks TsMS § 430 lg 1 alusel. Sellisel juhul tuleb hageja avaldust

käsitada hagist loobumisena TsMS § 428 lg 1 p 3 tähenduses.

TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui

hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti

muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.

Tutvunud lapsevanemate vahel sõlmitud kokkuleppega, leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole

hagist loobumine vastuolus alaealise huvidega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu saab

kohus hagist loobumise vastu võtta. Kostja hageja menetluse lõpetamise taotluse osas

vastuväiteid ei esitanud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust

tegemata.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või

kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

2(3)

2-25-17500

Seoses menetluse lõpetamisega, leiab kohus, et 8. jaanuaril 2026 kell 11.00 määratud

kohtuistung tuleb tühistada.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 ja 5 järgi kui hageja

loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui

ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist

rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi

esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 164 lg 1

kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud

ise.

Kuna hageja loobus hagist seoses väljaspool kohut (notari juures) sõlmitud kokkuleppega,

kostja on menetluse lõpetamisega nõus ning alaealise lapse ülalpidamisasjades jäävad

menetluskulud üldjuhul poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1), jätab kohus käesolevas

tsiviilasjas menetluskulud poolte endi kanda. Jaotusest tulenevalt pole vaja menetluskulusid

rahaliselt kindlaks määrata.

TsMS § 178 lg 1 alusel saab menetluskulude jaotust vaidlustada selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik

3(3)