2-25-124980/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Saaliste

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.01.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-124980

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS-i hagi Xi (X) vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

478,03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659, asukoht Sõpruse

pst 145, Tallinn 13425), lepingulised esindajad Sigrid Rahkema

ja Ahto Järvela (Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post: xxx)

Kostja X (isikukood XXX, elukoht xxx, e-post: xxx)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista Xilt välja Elisa Eesti AS-i kasuks Elisa Eesti AS-iga 20.09.2020 sõlmitud kliendi-

ja teenuse osutamise lepingust nr L-1200145 ja seadmete rendi- ja/või müügilepingust nr L-

1200145 tulenev põhivõlgnevus 276,40 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivised 121,19 eurot (perioodi 01.07.2023-24.11.2025 eest) ning alates 25.11.2025

kuni põhinõude (276,40 eurot) täitmiseni lepingujärgses määras 0,05 % päevas.

3. Tunnistada käesolev kohtuotsus tagatiseta viivitamatult täidetavaks

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud Xi kanda.

5. Rahuldada Elisa Eesti AS-i menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ja

mõista Xilt välja Elisa Eesti AS-i kasuks hageja menetluskulud: riigilõiv summas 140 eurot

ja hageja õigusabikulud summas 240 eurot.

6. Mõista Xilt välja Elisa Eesti AS-i kasuks väljamõistetud menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Jätta rahuldamata Elisa Eesti AS-i menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 118 euro

(õigusabi) ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse

lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus

menetluses.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kaja võib

esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja ja menetluse

taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 19).

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

Elisa Eesti AS esitas 22.10.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult

Xilt 462,55 euro saamiseks. Kohus koostas 23.10.2025 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte

toimetatud 23.10.2025 aadressil xxx. Võlgnik esitas nõudele vastuväite. 18.11.2025 määrusega

andis Pärnu Maakohus tsiviilasja üle menetlemiseks Harju Maakohtule.

24.11.2025 esitas Elisa Eesti AS (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse. 25.11.2025 kirjaga

jättis kohus hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kuni 02.12.2025.

25.11.2025 kõrvaldas hageja puudused.

15.12.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja hagiavaldusele

kirjalikult vastamiseks 15 päeva määruse kättetoimetamisest. Nõuded kostja hagivastusele olid

15.12.2025 määruses selgelt märgitud.

15.12.2025 saatis kohus kostjale tema poolt kohtumenetluses avaldatud elektronpostiaadressile

tsiviilasja toimiku 15.12.2025 seisuga PDF-formaadis. Kohus palus kostjal kinnitada

kohtumaterjalide kättesaamist 15.12.2025 päeva jooksul. Kohus selgitas, et kui kostja

kohtumaterjalide kättesaamist ei kinnita 15.12.2025 päeva jooksul, siis loeb kohus need kostjale

kättetoimetatuks TsMS § 3141 lg 2 alusel 3 tööpäeva jooksul alates nende saatmise päevast, s.o

alates 19.12.2025.

15.12.2025 esitas kostja kohtule menetlusdokumendi, milles esinesid ulatuslikud sisu- ja

vormipuudused.

19.12.2025 kirjaga jättis kohus kostja hagivastuse käiguta ja määras kostjale osundatud puuduste

kõrvaldamiseks (nõuetekohase hagivastuse esitamiseks) tähtaja kuni 02.01.2026. Kohus selgitas

kostjale, et kostjal tuleb oma vastuses esitada seisukoht TsMS § 394 lg-tes 2 ja 3 toodud

küsimustele ning märkida TsMS § 338 lg 1 p-ides 1-7 sätestatud andmed. Juhindudes TsMS §

336 lg-st 1 tuli kostjal kohtule esitatavad menetlusdokumendid digitaalselt allkirjastada ja TsMS

§ 32 lg 1 koosmõjus TsMS § 33 lg 1 kohaselt eesti keelde tõlkida. Kohus hoiatas kostjat, et

puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmise korral jätab kohus kostja vastuse hagile TsMS § 3401

lg 3 alusel tähelepanuta. Sellisel juhul loetakse, et kostja ei ole hagiavaldusele õigeaegselt

vastanud.

19.12.2025 edastas kohus kostjale vormikohased riigi õigusabi taotluse ja majandusliku seisundi

teatise blanketid e-kirja manusega ning selgitas, et kohtunõude täitmise tähtaeg on jätkuvalt

02.01.2026.

Kostja kohtule nõuetekohast hagivastust hagile ei esitanud.

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eeldatakse käesoleva paragrahvi

lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi

tagaseljaotsuse tegemist.

Puuduste õigeaegselt kõrvaldamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

Kohus leiab, et TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud eeldused hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega on

täidetud. Eeltoodut ei väära hagiavalduse resolutsioonis ekslikult märgitud hageja nimi Aktiva

Finance Group OÜ, kuivõrd hagiavalduse päisest (menetlusosalised) ja hagiavalduse

põhjendustest on selgelt arusaadav, et õigeks hagejaks on Elisa Eesti AS.

Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-ist 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse riigilõivu 140 euro, maksekäsu kiirmenetluse kulude

20 euro ja õigusabikulu 338 euro väljamõistmiseks.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv põhjendatud menetluskulu, mis tuleb kostjalt välja mõista

vastavalt hagi hinnale 140 euro ulatuses.

TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse

lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot

avaldaja menetluskulude katteks. Hageja on lisaks riigilõivule palunud välja mõista kostjalt 20-

eurose maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu vastavalt TsMS §-

ile 4842. Kohus märgib, et eelviidatud TsMS §-is 4842 sätestatud menetluskulu mõistetakse välja,

kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei

tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust, siis kohus eelviidatud 20-

eurost menetluskulu kostjalt välja ei mõista.

Arvestades, et käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist keskmisest lihtsama keerukusega

võlanõudega ning vastava hagi koostamine ei ole õiguslikult keeruline ega ajamahukas, siis TsMS

§ 175 lg 1 kohaselt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks mõista kostjalt hageja kasuks välja

õigusabikulud summas 240 eurot (2 h x 120 eurot/h).

Kohus jätab rahuldamata hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 118 euro (498 –

380) (õigusabi) ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Saaliste

Kohtunik