2-24-3508/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

06. jaanuar 2026.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-24-3508

Tsiviilasi

A.V hagi R.V ja R.V vastu elatise suuruse muutmiseks

Hagihind

3690 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A.V (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Helen-

Lumelille Tomberg

Kostjad: R.V (isikukood XXX), R.V (isikukood XXX)

Kostjate seaduslik esindaja: M.P (isikukood XXX)

Kostjate lepinguline esindaja: Helen Reinvart

Kohtuistungi aeg

Kohtuistungil osalesid

07.10.2025.a

Hageja A.V

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Helen-

Lumelille Tomberg

Kostjate seaduslik esindaja M.P

Kostjate lepinguline esindaja Helen Reinvart

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata hageja taotlus kostjatele riigi õigusabi määramiseks.

2. Hagi rahuldada.

3. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2014.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13-5634

väljamõistetud elatisi järgmiselt:

3.1. vähendada alates 01.03.2024.a kostjale R.V-le väljamõistetud elatis 0 euroni kuus,

kuivõrd A.V annab kostjale ülalpidamist vahetult;

3.2. vähendada perioodil 01.03.2024.a kuni 11.07.2024.a kostjale R.V-le väljamõistetud

elatis 0 euroni kuus. Alates 12.07.2024.a kuni R.V täisealiseks saamiseni tasub A.V R.V-

le elatist Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2014.a kohtuotsuse kohtuasjas nr 2-13-5634

alusel.

4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (TsMS § 164 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja palub vähendada Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2014.a kohtuotsusega tsiviilasjas

nr 2-13-5634 väljamõistetud elatiste summasid. Kostjad elavad alates xxxx.a hagejaga

ning hageja annab kostjatele ülalpidamist vahetult. Kostja R.V kolis xxxx.a tagasi ema

juurde. R.V elab hagejaga. Sellest tulenevalt palub hageja vähendada R.V-le

väljamõistetud elatise suurust nullini. R.V-le makstava elatise suurust alates xxxx.a kuni

xxxx.a vähendada nullini ja alates xxxx.a kuni R.V täisealiseks saamiseni tasub hageja

kostjale elatist ringkonnakohtu 30.04.2014.a tehtud otsuse alusel. Hageja leiab, et

suhtluskorda, mis on määratud 12 aastat tagasi, ei pea muutma kohtulikult, kui kostjad on

ise soovinud elama asuda hageja juurde ja on seda ka teinud. Hageja palub menetluskulud

jaotada vastavalt seadusele.

Kostjate vastuväited ja põhjendused

2. Kostjad hagi ei tunnista ja vaidlevad sellele vastu. Harju Maakohtu 21.06.2012.a

kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-19117 on kindlaks määratud hageja ja kostjate

suhtluskord, mida ei ole muudetud. Kostjad viibivad mõlema vanema juures ning

sõltumata laste faktilisest viibimiskohast on kehtiva suhtluskorra kohaselt kostjate

peamine elukoht ema juures. Olenemata sellest, kumma vanema juures on kostjad elanud,

on kostjate ema kandnud kostjate kulutusi. Kostja R.V elab alates xxxx.a taas emaga.

Menetluskulud paluvad kostjad jätta poolte enda kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi

materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015.a kohtuotsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud

asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole

otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 19.03.2024.a kohtumääruses

(dtl 20-23).

5. Hageja palub alates 01.03.2024.a vähendada Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2014.a

kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13-5634 väljamõistetud elatisi selliselt, et R.V-le

vähendada elatis null euroni ja R.V-le vähenda elatis perioodil 01.03.2024.a kuni

12.07.2024.a null euroni ning alates 13.07.2024.a kuni R.V täisealiseks saamiseni tasub

hageja elatist edasi ringkonnakohtu 30.04.2014.a tehtud otsuse alusel (dtl 90).

6. Kohus selgitab, et asjaolude muutumisel võib elatist saama õigustatud isik või elatist

maksma kohustatud isik nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui kohtulahendi

tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud.

7. Riigikohus on 20.06.2017.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-67-17 punktis 9 leidnud, et

üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus

makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust

või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi

esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille

kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse

muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi

asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust

muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul

tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad

(Riigikohtu 9. juuni 2017.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, punktid 32, 36; 28. oktoobri

2015.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, punkt 11).

8. Hagiavalduse kohaselt kolisid kostjad xxxx.a hageja juurde ning hageja annab kostjatele

ülalpidamist vahetult (dtl 3). R.V kolis xxxx.a ema juurde tagasi (dtl 100). R.V elab

jätkuvalt hagejaga (dtl 89). Hageja leiab, et suhtluskorda, mis on määratud 12 aastat

tagasi, kui lapsed olid 2- ja 4-aastased, ei pea muutma kohtulikult, kui 14- ja 16-aastased

lapsed on ise soovinud elama asuda isa juurde ja on seda faktiliselt ka teinud (dtl 77).

9. Kostjad leiavad, et kuivõrd kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-19117 on kindlaks

määratud hageja ja kostjate suhtluskord, siis pole vahet, kus kostjad faktiliselt viibivad.

Kehtiva suhtluskorra kohaselt on kostjate peamine elukoht ema juures (dtl 100).

10. Kohus ei nõustu kostjatega. Kohtupraktikas on selgitatud, et kui lapse ja vanema

suhtluskorda reguleerib kohtulahend või vanemate kokkulepe, eeldatakse, et laps viibib

lahuselava vanema juures suhtluskorda reguleerivas kohtulahendis või kokkuleppes

märgitud ulatuses (RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691, punkt 13.1; 31.03.2025, 2-17-6713,

punkt 29; 12.05.2021, 2-18-6491, punkt 14.1). Kui aga tegelik elukorraldus ei vasta

kohtulahendis või kokkuleppes toodule, on sellele mittevastavusele tugineda soovival

vanemal võimalik asjaolusid ja tõendeid esitades see eeldus ümber lükata (RKTKo

13.06.2025, 2-23-8691, punkt 13.1)

11. Hageja on avaldanud, et kostjad kolisid xxxx.a hageja juurde ning üks kostjatest R.V

kolis tagasi ema juurde xxxx.a. Kostjad ei ole sellele väitele vastu vaielnud, vaid leiavad,

et lähtuda tuleks kehtivast suhtluskorrast. Kohus leiab, et lähtuda tuleb siiski tegelikust

elukorraldusest ning mõlemad pooled on kinnitanud menetluses, et kostjad kolisid hageja

juurde jaanuaris 2024.a ning R.V kolis ema juurde tagasi xxxx.a. Seega on see asjaolu

tõendatud poolte ütlustega (dtl 263-265).

12. Kohus leiab aga, et kuivõrd mõlemad pooled on kinnitanud, et kostja R.V kolis ema

juurde tagasi 12.07.2024.a, siis tuleb R.V osas elatist vähendada kuni 11.07.2024.a, mitte

12.07.2024.a nagu hageja on taotlenud.

13. Kuivõrd tõendatud on, et kostjad elasid hagejaga ja üks kostjatest elab hagejaga tänaseni,

siis ei hakka kohus hindama kostjate ema poolt esitatud kulusid, mis väidetavalt kostjate

osas on kantud (dtl 115-244). Pole usutav, et hagejal ei tekkinud kulusid kostjatele, kui

kostjad hagejaga igapäevaselt elasid. Samuti kolisid kostjad hageja juurde juba xxxx.a,

kuid hagi esitati alles xxxx.a, mis tähendab, et poolteist kuud andis hageja kostjatele

ülalpidamist nii vahetult kui ka elatise tasumisega kostjatele. Lisaks on neid kulusid

hinnatud ja arvestatud juba tsiviilasja nr 2-24-4062 menetluses (R.V , R.V hagi M.P vastu

elatise nõudes).

14. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud

ja kuulub rahuldamisele. R.V osas tuleb vähendada elatist alates 01.03.2024.a null euroni

kuus ning R.V osas tuleb vähendada elatist perioodil 01.03.2024.a kuni 11.07.2024.a null

euroni kuus. Alates 12.07.2024.a kuni R.V täisealiseks saamiseni tasub hageja R.V-le

elatist Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2014.a kohtuotsuse kohtuasjas nr 2-13-5634 alusel.

15. TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega

seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse

tekstita.

16. Hageja esitas koos hagiga taotluse määrata riigi õigusabi korras kostjatele esindaja (dtl 5).

Kostjad palusid jätta riigi õigusabi taotluse rahuldamata (dtl 33-34).

17. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning kohus võib

tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-st 3 koguda tõendeid omal

algatusel, siis tuleb hageja taotlus kostjatele riigi õigusabi määramiseks jätta rahuldamata.

18. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

19. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 3690 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

20. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

21. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, kuivõrd

tegemist on alaealiste laste ülalpidamisasjaga. Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised

kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude

rahalist kindlaksmääramist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik