2-25-118245/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.01.2026, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-118245

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi E. S. vastu võlgnevuse

nõudes

Hagi hind

501,22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

HAGEJA

Aktiva Finance Group OÜ, rk 10746479, asukoht: XXX,

lepinguline esindaja Brittany Tuul

KOSTJA

E. S., ik XXX, elukoht XXX

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt E. S. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks XXX AS ja E. S.

vahel 01.07.2023 sõlmitud liitumislepingust nr XXX, 01.07.2023 osamaksetega vara

müügilepingust nr. XXX ja 01.08.2023 – 01.11.2023 arvetest tulenev tasumata

põhivõlgnevus 278,78 eurot, 05.01.2026 (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud

viivised summas 141,16 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot.

3. Välja mõista kostjalt E. S. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks TsMS § 367

alusel edaspidine viivis määraga 0,065% päevas põhivõlgnevuse (278,78 euro)

tasumata jäägilt alates 06.01.2026 kuni põhivõlgnevuse 278,78 euro tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ võla sissenõudmiskulude nõue summas

5 eurot.

5. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt E. S. hageja Aktiva

Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks 295 eurot.

6. Välja mõista kostjalt E. S. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis

menetluskuludelt (295 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Jätta kostja E. S. menetluskulud tema enda kanda.

8. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

9. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is

Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded

1. 22.07.2025 esitas Aktiva Finance Group OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses, 15.10.2025 Viru Maakohtule hagi E.

S. vastu võlgnevuse nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja E. S. XXX AS-ga 01.07.2023 liitumislepingu nr XXX

telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks.

Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis

mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt XXX AS hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja

rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud

jms. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate

tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt XXX AS hinnakirjale.

2.1. 01.07.2023 sõlmisid XXX AS ja kostja osamaksetega vara müügilepingu nr XXX seadme

Samsung Galaxy A14 LTE 64GB ostmiseks, mille osamaksete summa kokku oli 179 eurot,

tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamakse suurus 7,458 eurot.

2.2. Hageja selgitab, et järelmaksu lepingu näol ei ole tegemist tarbijakrediidilepingutega VÕS §

402 lg 1 mõistes. Igasugune järelmaksuleping ei ole tarbijakrediidileping. Seadus eristab nn

tavalist tarbijakrediidilepingut, mille puhul tarbija krediteerimine toimub laenu vormis ning

tarbijakrediidilepinguid, kus tarbijast krediidisaaja krediteerimine toimub muul viisil (vt VÕS §

401 lg 2) ning mille esemeks on asja omandamise, teenuse osutamise või muu lepingueseme

finantseerimine § 405 lg 1 tähenduses (VÕS II komm (2019) § 402, p 3.2). VÕS § 405 lg 1

kohaldamisala alla kuuluvad intressi tasumise kohustusega järelmaksuga müügilepingu vormis

sõlmitud tarbijakrediidilepingud ning laiemalt ka muud teenuse osutamise või muu soorituse

saamiseks tarbija poolt sõlmitavad lepingud, kus tarbijal võimaldatakse omandatava teenuse või

muu soorituse eest tasuda pärast teenuse osutamist või muu soorituse tegemist tasutavate

osamaksetega, millelt arvestatakse intressi (VÕS II komm (2019) § 405, p 3.1). Seega kuna

järelmaksuga tasutavale müügihinna osale ei lisandu intress, ega muid tasusid, ei ole tegemist

krediidilepinguga. Ka EL direktiiv 2008/48/EÜ artikli 2 punkt f näeb ette, et direktiivi ei

kohaldata krediidilepingutele, mille puhul krediiti antakse ilma intressita ega nõuta muude tasude

maksmist, ja krediidilepingutele, mille kohaselt tuleb krediit tagasi maksta kolme kuu jooksul

ning mille puhul tuleb maksta kõigest tähtsusetuid tasusid.

2.3. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid

teenuste kasutamise üldtingimusi. XXX AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud

kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest.

Kostja võttis endale

telekommunikatsiooniteenuse lepingu sõlmimisega kohustuse XXX AS osutatud teenuste eest

tasuda vastavalt esitatud arvetele. Arvete mittetasumisega on kostja VÕS § 100 mõttes jätnud

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. XXX AS on kostjale edastanud 19.10.2023 lepingute

ülesütlemise hoiatuse, kuna kostjal oli tasumata tähtaegsed arved ja osamaksed 01.08.2023,

01.09.2023 ja 01.10.2023. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud luges XXX sõlmitud lepingud üles

öelduks 27.10.2023 (dtl 65-66).

2.4. XXX AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved (summades ei ole arvestatud

arvetel kajastuvat viivist ja meeldetuletustasu):

Kuupäev

Arve nr

Tasumata põhiosa

Maksetähtaeg

01.08.2023

2039396481

39,21

18.08.2023

01.09.2023

2039757747

54,01

18.09.2023

01.10.2023

2040107983

20,43

18.10.2023

01.11.2023

2040432032

165,13

18.11.2023

Kokku

278,78

Seega on kostjal tasumata põhivõlgnevus 278,78 eurot.

XXX AS loovutas 16.01.2025 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega

nõuda kõrvalnõudeid (dtl 67).

2.5. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st

6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt üldtingimuste punktile 6.10 maksete

mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse XXX AS poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale

järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,065% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja

arvestab viiviseid sissenõutavaks muutunud põhiosalt 278,78 eurolt alates viimase arve

maksetähtajale järgnevast päevast 19.11.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 15.10.2025 (s.o. 697

päeva eest) määraga 0,065% päevas, summas 126,30 eurot.

Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista

kostjalt ka viivis alates 16.10.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras

0,065% päevas.

2.6. Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi,

kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida

võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust ja

üldtingimuste punktist 4.2.3. Hageja sissenõudekulude summa 30 euro kujunemine: 04.02.2025

tasulise kirja saatmine 15 eurot /hagejal ekslikult nii 20 eurot (dtl 22) kui ka 30 eurot (dtl 93)/,

14.02.2025 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 25.02.2025 tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud

makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Võlgniku makseviivitusega seotud muud kulud

sisaldavad mh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulu, kontaktandmete otsingu ja päringu

kulu, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine

telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud

kulud.

2.7. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja

mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 20.11.2025. Kostjat on kohustatud hagile

vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407

tagajärgede eest. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile

vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda

tähtaega on järgitud. Menetlusse võtmise määrusega andis kohus kostjale tähtaja hagiavaldusele

kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Hagimaterjalid

on kostjale isiklikult kätte toimetatud 20.11.2025, seega oli kohtu poolt määratud vastuse

esitamise viimaseks tähtpäevaks 04.12.2025. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile

esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul

teha kohtuistungit pidamata.

5. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja

esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski

kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud

dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb

hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

6. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. Hageja on esitanud kohtule kostjale adresseeritud teatise nõude loovutamise kohta, mille

kohaselt on XXX AS 16.01.2025 loovutanud poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevad nõuded

Aktiva Finance Group OÜ-le (dtl 67).

7. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks

omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja

vastu. Kohus nõustub hagejaga, et sõlmitud osamaksetega vara müügilepingutes puudub intressi

tasumise kohustus, mistõttu ei ole tegemist VÕS § 402 lg 1 mõistes tarbijakrediidilepinguga.

Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad XXX AS ja kostja E. S. vahel 01.07.2023

sõlmitud liitumislepingust nr XXX, osamaksetega vara müügilepingust nr. XXX ning kostjale

perioodil 01.08.2023 – 01.11.2023 esitatud arvetest, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega

esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

Hagiavalduse kohaselt on tasumata põhinõude suuruseks 278,78

eurot,

mis kuulub kostjalt

väljamõistmisele.

8. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

9. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised lepingujärgse määraga

0,065% päevas alates 19.11.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 15.10.2025 kokku summas

126,30 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestustega. Kuivõrd TsMS § 367

teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni,

arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks muutunud viivise üldtingimuste punkti

6.10 kohaselt määraga 0,065% päevas põhinõudelt 278,78 eurolt alates 16.10.2025 – 05.01.2026

(k.a) 82 päeva eest, mis moodustab 14,86 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes

eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 05.01.2026 seisuga

kokku summas 141,16 eurot (126,30 + 14,86).

10. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st

367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 06.01.2026 edasiulatuv lepingujärgne viivis 0,065%

päevas põhinõude tasumata jäägilt kuni põhinõude 278,78 euro tasumiseni. Lähtudes

kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada

põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 137,62 eurot (278,78 –

141,16).

11. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot,

kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot.

Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu väljamõistmist kokku summas 30 eurot. Tasulised

meeldetuletuskirjad on saadetud peale lepingu lõppemist 04.02.2025, 14.02.2025 ning 25.02.2025

(15 eurot + 5 eurot + 5 eurot). Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla

sissenõudmiskulude nõue osaliselt saadetud meeldetuletuskirjade eest, s.o. summas 25 eurot.

Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada s.t. kulud peavad olema

reaalselt kantud. Hageja nimetab, et on teinud võlgnikule kõnesid, teinud päringud kostja

kontaktandmete väljaselgitamiseks jne, kuid nimetatud toimingute eest kulude kandmist esitatud

materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning

tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab

hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna

tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille

saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja ongi

kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et osaliselt hüvitada ka

võlausaldaja üldkulusid. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja piisavalt põhjendanud ega

tõendanud muude kulude kandmist summas 5 eurot, mis jääb rahuldamata.

12. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

14. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 435,08

eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 5 eurot ehk veidi üle 1%.

Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle

arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja

menetluskulud täielikult kostja kanda.

15. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista tasutud

riigilõiv summas 175 eurot, mis on riigilõivu seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast.

Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega,

mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.

16. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt menetluskuluna kostjalt välja mõista

õigusabikulud summas 507 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on

osutanud õigusabi 3 tunni ulatuses hinnaga 169 eurot/tund (käibemaksuta). Kohus leiab, et

õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

17. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga

on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii

lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga

ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid

toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

18. Menetluskulude nimekirja ja õigusabikulude arve kohaselt on hageja lepingulise esindaja

esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud

suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates

õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas

ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120

eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu.

Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-

advokaadist esindajate puhul ei ole.

19. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 3 h ulatuses, s.h täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine,

lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et käesoleva

hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid

trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu

sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse

märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis

õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud

sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole

vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi

koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei

ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul

samad. Õigusabikulu mahtu ei põhista ka vajadus hagi vastavalt kohtu suunistele täpsustada, sest

eelduslikult pidanuks õigusteadmistega isik suutma hagi nõuetekohaselt vormistada ka nn

esimesel korral. Lisaks oli hagis puuduseid, millele kohus on erinevates menetlustes hageja

tähelepanu juhtinud korduvalt. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Kohus ei ole

seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus

vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 1 tund ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 120 eurot

(käibemaksuta).

20. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 295 eurot (riigilõiv 175 eurot

ja õigusabikulu 120 eurot).

21. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

22. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

23. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik