2-25-103256/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Aleksandr Kondrašov, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

06.01.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-103256

Kohtuasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi K.I ’ vastu

võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.10.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

K.I ’ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

65 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490)

Kostja K.I (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast K.I ’ apellatsioonkaebust Harju Maakohtu

27.10.2025 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-25-103256.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud K.I ’ kanda.

Osaühingul EUROPARK ESTONIA puuduvad kindlaksmääratavad

menetluskulud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-25-103256

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 03.02.2025 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse K.I ’lt (kostja) 65 euro saamiseks. 04.02.2025 esitas

kostja nõudele vastuväite. 20.02.2025 määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu

kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

1.1. Hageja esitas 14.03.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja

kasuks välja mõista leppetrahvi võlgnevuse 55 eurot (võlaõigusseadus (VÕS) § 158 lg 1) ja

võla sissenõudmiskulu 10 eurot (VÕS § 1132 lg 2 p 1). Hageja palus jätta menetluskulud

kostja kanda.

1.2. Hagiavalduse ja hageja täiendavate seisukohtade kohaselt oli kostja sõiduki

registreerimismärgiga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja. Vastav sõiduk oli pargitud

08.01.2025 hageja opereeritaval parkimisalal Ülemiste City A parkimismajas. Sõiduk oli

pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna sõidukit ei pargitud ettenähtud parkimiskohal.

Parkimistingimused on paigutatud sissesõidu juures olevale infotahvlile. Lisaks on parkla

sissesõidu juurde, sh parkimisalale, paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad

parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja hageja kui eraparkla operaator on

seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid

nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne, kui ta võttis vastu otsuse

parkimislepingu sõlmimiseks. Parkimistingimuste avaldamisega on hageja esitanud

omapoolse pakkumuse lepingu sõlmimiseks, mida ta on selgelt parkimistingimustes

väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu tekkis sõiduki

parkimisega lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et

parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Hageja esitas koheselt pärast

parkimistingimuste rikkumist kostjale leppetrahvinõude (08.01.2025 leppetrahv nr 1780 8012

5112 5294 asukohas Ülemiste City A, H, L, F parkimismajad, Tallinn summas 55 eurot,

maksetähtajaga 15.01.2025), paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, kuid kostja jättis

leppetrahvi tähtaegselt tasumata. Hageja saatis kohtueelselt kostjale 03.02.2025 e-kirjaga

meeldetuletuse võlgnevuse kohta. Kostja leppetrahviga nõus ei olnud.

1.3. Kostja ei parkinud parkimiskohal, vaid selle kõrval, mis on vastuolus nii

parkimistingimuste kui ka liiklusseadusega. Parkimistingimuste p-i 2 kohaselt peab sõiduki

kasutaja parklat ja parkimiskohta kasutama heaperemehelikult, sihtotstarbeliselt ja hoolsalt

vastavalt parkimislepingule, kehtivatele liiklusreeglitele ja parklas olevatele juhistele.

Liiklusseaduse (LS) § 21 lg 4 p 4 sätestab, et parkida ei tohi teekattele märgitud

parkimiskohtade kõrval. Vaidlusalases parkimismajas on parkla joonitud ning lubatud on

parkida selleks ettenähtud parkimiskohtadel. LS § 20 lg 1 sätestab, et juht ei tohi peatada ega

parkida sõidukit nii, et see võib sulgeda teiste sõidukite liikluse sissesõiduks või väljasõiduks

hoovi, garaaži, õuealale ja teega külgnevale alale ega takistada jalakäija liikumist

ülekäigurajal ja ristmikul kõnniteede kulgemise suunas. Põhjendamatu on kostja käsitlus, et

autot võib parkida ükskõik kuhu, kui seda ala ei ole kollaseks värvitud. Siinses asjas ei oma

tähtsust see, kas ja millistele kolmandatele isikutele on hageja kõnealuses parklas leppetrahve

väljastanud. Samuti ei oma tähtsust, et hageja paigaldas hiljem vaidlusalusele kohale

füüsilised tõkked.

1.4. Ülemiste City parkimismajja A sissesõitmisel on näha betoonpost, millel on märgitud

parkimistingimused. Parkimistingimused kleebiti vaidlusalusele betoonpostile 20.06.2024

2-25-103256

ning need olid seal ka 08.01.2025, kui kostja autot parkis. Eluliselt usutav ei ole kostja väide,

nagu ei oleks kostja teadnud parkimistingimustest, sest kostja oli varasemalt korduvalt oma

autot selles parkimismajas parkinud. Kostja ei ole tõendanud, et sellel kuupäeval

parkimistingimusi parklas ei olnud, kostja väidab üksnes, et kostja ei saanud nendega

mõistlikult tutvuda.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt ei teadnud kostja autot parkides parkimistingimusi, mistõttu

puudus poolte vahel leppetrahvikokkulepe. Parkimistingimused on Ülemiste City A

parkimismajas paigaldatud selliselt, et juhilt, kes teeb parklasse sisenemisel kohe

parempöörde (nagu seda tegi kostja), ei saa mõistlikult eeldada, et ta neid tingimusi näeb või

loeb, välja arvatud juhul, kui ta peatub, väljub autost ja läheb neid eraldi otsima. Kui

parkimistingimused ei ole nähtavad parklasse sisenemisel või enne seda, ei saa lepingut

nendel tingimustel sõlmituks lugeda.

2.2. Samuti puudusid ajal, mil kostja autot vaidlusaluses kohas parkis, märgistused, mis

oleksid viidanud parkimiskeelule. Hageja kasutab kollaseid jooni ja märke, et viidata

keelualadele ning see loob parkijale ootuse, et keelualad on visuaalselt märgistatud. Pärast

leppetrahvi väljastamist paigaldas hageja uued märgid ja füüsilised tõkked, mis kinnitab, et

varasem märgistus oli ebapiisav. Nii kostja ise, kui ka teised isikud on vaidlusaluses kohas

varem parkinud ning ei ole trahvi saanud, mis näitab, et hageja ei väljasta leppetrahve

järjepidevalt.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 27.10.2025 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

65 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulude hüvitise 1470 eurot ning viivise menetluskuludelt.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja parkis

08.01.2025 oma sõiduki (numbrimärgiga XXXXXX) hagiavalduses väidetud kohas. Samuti ei

vaidle pooled selle üle, et hageja paigutas leppetrahvinõude kostja sõiduki kojamehe vahele.

Pooled vaidlevad selle üle, kas pooled sõlmisid hageja väidetud tingimustel parkimislepingu

(kas parkimistingimused olid kostjale nähtavad) ning kas kostja rikkus parkimistingimusi.

3.2. Kostja ei ole menetluses väitnud, et kostja ei teadnud parkimismajja sisenedes, et

tegemist on hageja poolt opereeritava (era)parklaga. Hageja on tõendanud, et Ülemiste City

parkimismaja A sissepääsu juures on viide sellele, et sisenetakse hageja poolt opereeritavasse

parkimismajja (dtl 31). Hageja esitas tõenditena ka erinevatel aegadel tehtud fotod Ülemiste

City parkimismaja A parkimistingimuste infotahvlist (dtl 100, dtl 139, dtl 142, dtl 144).

Kohus luges tõendatuks, et hageja väidetud parkimistingimuste infotahvel oli ka 08.01.2025

vaidlusalusel betoonpostil, kuna hageja on tõendanud, et vastav infotahvel oli vaidlusalusel

betoonpostil olemas vahetult enne ja ka vahetult pärast 08.01.2025, sh pikema ajaperioodi

jooksul (dtl 139, 142, 144 – 146, 153 – 156). Parkimistingimused sätestavad mh, et (i) sõiduki

kasutaja peab kasutama parklat ja parkimiskohta vastavalt parkimislepingule, kehtivatele

liiklusreeglitele ja parklas olevatele juhistele (tingimuste p 2) ning (ii) parkimislepingu

rikkumisel kohustub sõiduki kasutaja tasuma leppetrahvi 60 eurot (tingimuste p 7). Kostja ei

ole väitnud, et 08.01.2025 oleksid parkimistingimused infotahvlil olnud teistsugused.

2-25-103256

3.3. Hageja on parkimistingimused paigaldanud parklasse sisenemisel sellisse kohta, et iga

keskmise mõistliku inimese jaoks olid need nähtavad ning ka kostjal oli soovi korral võimalik

nendega tutvuda. Esitatud tõenditest nähtub, et Ülemiste City parkimismajja A autoga

sisenemisel on otsevaates kergelt vasakul näha vaidlusalune betoonpost, kus paikneb

parkimistingimuste infotahvel (dtl 92, 94, 95, 145). Parkimismajja ei ole võimalik siseneda

ega ka kusagile varem ära pöörata nii, et see post ei jääks autojuhi loomulikku vaatesse.

Hageja esitatud fotodest nähtub, et ka pöörates kohe parkimismajja sisenedes paremale, on

juhil võimalik selgelt näha vaidlusalust betoonposti ja sellele paigutatud infotahvlit. Kostja

pidi sellises olukorras aru saama, et infotahvel võib sisaldada parkimistingimusi. Isegi kui

parklasse sisenedes ei olnud tingimused ise (füüsilise kauguse tõttu) loetavad, oli sellises

olukorras kostjal võimalik autost väljuda ja nende tingimustega tutvuda. Parkimistingimused

ei pea olema esitatud enne parklasse sisenemist. Parkimistingimuste kohaselt loeti

parkimisleping sõlmituks sõiduki parkimisega (parkimistingimuste p 1, dtl 100, 139, 142,

144). Kui parkija siseneb parklasse, loeb parkimistingimusi ning leiab, et need parkijale ei

sobi, on parkijal võimalik parklast väljuda, sõidukit sinna jätmata (parkimata). Hageja

viidatud parkimistingimused (sh leppetrahvi kokkulepe) said seega lepingu osaks.

3.4. Kostja on rikkunud parkimistingimusi, kuna parkis sõiduki väljaspool joonitud

parkimiskohti (dtl 29). Parkimistingimuste kohaselt peab sõiduki kasutaja parklat ja

parkimiskohta kasutama mh vastavalt kehtivatele liiklusreeglitele. LS § 21 lg 4 p 4 keelab

parkimise teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval.

3.5. Asjaolu, et mingi teine koht on selgelt keelualana märgistatud, ei saa luua isikule

õigustatud ootust, et parkimine igal pool mujal (sh väljaspool joonitud parkimiskohti), on

lubatud. Seetõttu ei oma tähtsust asjaolu, et hageja paigaldas hiljem vaidlusalusesse kohta

füüsilised tõkked.

3.6. Vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust see, kui hageja on väidetavalt sarnases olukorras

jätnud mõnele teisele lepingupoolele leppetrahvi määramata. Samuti see, et kostja on

varasemalt vaidlusaluses kohas parkinud leppetrahvinõuet saamata, ei saanud kostjas tekitada

õigustatud ootust või muljet, et selles kohas parkimine on lubatud.

3.7. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et hageja leppetrahvinõue 55 eurot on põhjendatud.

Pooled sõlmisid leppetrahvikokkulepet sisaldava parkimislepingu, kostja rikkus

parkimistingimusi ning hageja väljastas sellega seoses koheselt kostjale leppetrahvinõude.

3.8. Sissenõudmiskulude nõue 10 eurot on VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. Sissenõudmiskulud tekkisid seoses päringute tegemisega auto omaniku /

vastutava kasutaja andmete saamiseks ning kostjale meeldetuletuskirja saatmisega.

3.9. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

kostja kanda.

3.9.1. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu 1398 eurot ilma

käibemaksuta (12 h x 120 eurot/h). Maakohus leidis, et hageja menetluskulud on põhjendatud

osaliselt. Põhjendatud kuluks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, kuid hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik

kulu on 1350 eurot (11,25 h x 120 eurot/h). Menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis (TsMS

§ 177 lg 4).

2-25-103256

3.9.2. Maakohus märkis, et hageja esitas oma menetlusdokumendid selliselt, et pärast

hagiavalduse esitamist kohtule esitatud igas sisulises menetlusdokumendis (v.a 04.09.2025

menetlusdokument) esitas hageja ka ülevaate selleks hetkeks tekkinud menetluskuludest.

Kohtu hinnangul ei olnud see vajalik ning seetõttu vähendas kohus vaidlusalust ajakulu kokku

45 minutit. Muud menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud olid maakohtu hinnangul

vajalikud ja põhjendatud.

3.9.3. Hageja õigusabikulude suurus on tingitud peamiselt sellest, et kostja vastuväidete tõttu

pidi hageja esindaja tutvuma paljude (kostja) menetlusdokumentidega ning ka ise seetõttu

mitmeid menetlusdokumente koostama, sh koguma kostja vastuväidetele vastamiseks

tõendeid. Märkimisväärse osa (ca 40%) hageja esindaja ajakulust moodustas 24.08.2025

menetlusdokumendi koostamine ja seonduvate tõendite kogumine. See oli tingitud kostja

esitatud vastuväitest, et 08.01.2025 ei olnud Ülemiste City parkimismaja A sissepääsu juures

oleval betoonpostil väidetavalt parkimistingimuste infotahvlit. Tõendamaks vastupidist, pidi

hageja esindaja otsima ja koguma fototõendeid (menetluskulude nimekirja kohaselt mh

arhiveeritud andmebaasidest). Kostja pidi arvestama, et hageja peab tegema toiminguid kõigi

kostja vastuväidetega tutvumiseks ning neile vastamiseks.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus

otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks

arutamiseks. Kostja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt tuvastas maakohus ebaõigesti parkimislepingu hetke ning

ei analüüsinud, kas parkimisleping on kehtivalt sõlmitud. Hageja kodulehel avaldatud

tingimustes on selgesõnaliselt märgitud, et parkimisseanss – ning seega ka lepinguline suhe –

algab automaatselt autonumbri kaamera abil tuvastamisel. Kui leping loetakse sõlmituks

autonumbri tuvastamise hetkel, peavad parkimistingimused olema nähtavad hiljemalt sellel

hetkel. Parkimistingimustega infotahvel asub ligikaudu 10 meetrit numbri tuvastamise

ekraanist tagapool ning ei jää juhi loomulikku vaatevälja olukorras, kus juht peab koheselt

sooritama parempöörde tasandile –1. Sellest tulenevalt puudus kostjal reaalne võimalus

tutvuda tingimustega enne, kui hageja süsteemi järgi loetakse leping sõlmituks. Kui ei ole

tuvastatud, et parkimistingimused tehti teatavaks enne lepingu sõlmimist, siis ei saa eeldada,

et leping on sõlmitud. Teistes hageja hallatavatel parkimisaladel paiknevad infotahvlid koos

lepingutingimustega enne numbri tuvastamise kaamerani jõudmist ja on juhile selgelt

nähtavad juba parkimisalale sisenemisel.

4.2. Maakohtu järeldus parkimistingimuste nähtavuse kohta põhines kostja käitumise

subjektiivsel hindamisel (mida „mõistlik juht“ oleks pidanud märkama ja kuidas käituma),

mitte objektiivsel analüüsil parkimismaja ülesehitusest. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja

oleks pidanud infotahvlit märkama.

4.3. Hageja käitumine (hageja ei olnud selles konkreetses kohas pikka aega ühtegi trahvi

määranud) ja parkimisala tingimused (puudusid märgised, mis eristaksid vaidlusalust kohta,

kus kostja parkis, teistest samasugustest lubatud parkimiskohtadest) võisid parkijale

mõistlikult jätta mulje, et konkreetne koht (kus kostja parkis) oli lubatud.

4.4. Maakohus ei hinnanud, kas hageja määratud leppetrahv on proportsionaalne ja mõistlik.

2-25-103256

4.5. Kostja palub vähendada hageja menetluskulusid. Hageja esitas eksitavaid ja puudulikke

tõendeid ning korduvalt samu ja ebavajalikke materjale. Seega pidas maakohus ebaõigesti

hageja lepingulise esindaja kulu osaliselt põhjendatuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid.

6. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas

palub hageja mõista kostjalt välja 65 eurot. Seega ei ületa hageja nõue ülal nimetatud

piirmäärasid, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

7. TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Praegusel juhul on maakohus

vastavalt TsMS § 442 lg-le 10 otsuses märkinud, et ei anna luba edasikaebamiseks.

8. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 2¹ alusel põhjendama pikemalt, kui et

määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi

alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse

tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud

menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused

materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite

hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus

sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise

kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15).

Ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumise korral vaikimisi ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei

ole ilmselgelt edulootust (RKTKm 27.02.2017, nr 3-2-1-159-16, p 13).

9. Arvestades asja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei

ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks kaasa tuua

ebaõige otsuse. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega

1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Kostja

apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu

otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib

kolleegium järgmist.

2-25-103256

10. Maakohus tuvastas kolleegiumi hinnangul õigesti, et poolte vahel oli sõlmitud

parkimisleping hageja parkimistingimustes toodud tingimustel (VÕS § 9 lg 1, § 16 lg 1, § 20

lg 1). Samuti tuvastas maakohus õigesti, et parkimisleping tuli vastavalt lepingutingimustele

lugeda sõlmituks sõiduki parkimisega (vt hageja parkimistingimuste p 1). Puudub vaidlus, et

kostja sõiduk oli hageja poolt opereeritavasse parkimismajja pargitud (LS § 2 p 49). Kostja

viitab hageja kodulehel avaldanud parkmislepingu tingimustele, mille p-i 3 järgi võib

parkimissessiooni algus ja lõpp olla fikseeritud ka automaatselt kaamera abil, tuvastades

selleks

sõiduki

registreerimismärgi

(dtl

171,

https://europark.ee/parkimise-abi/parkimislepingu-tingimused). Puudub vaidlus, et Ülemiste

City A parkimismajas avaldatud parkimistingimused selliselt parkimislepingu sõlmimist ette

ei näinud. Asjaolu, millised tingimused kehtivad teistes hageja opereeritavates parklates, ei

oma praeguse asja lahendamisel tähtsust. Hageja lähtus leppetrahvinõude esitamisel

pooltevahelisest lepingust.

11. Asja materjalide kohaselt on vaidlusalune parkimisala selgelt tähistatud ning kostja pidi

parkimismajja sisenedes aru saama, et ta siseneb hageja poolt opereeritavasse eraparklasse,

kus parkla operaator on kehtestanud kindlad parkimistingimused. Lisaks on kostja menetluses

avaldanud, et ta on nimetatud parkimismajas korduvalt parkinud (dlt 53). Maakohus on

õigesti lähtunud sellest, et betoonpost koos parkimistingimustega pidi olema parkimismajja

sisenedes keskmisele mõistlikule inimesele nähtav ning kui parkimistingimused ei olnud

nende kauguse tõttu loetavad, siis oli kostjal võimalik autost väljuda ja nendega tutvuda.

Seega on saanud hageja parkimistingimused lepingu osaks (VÕS § 37 lg 1). Kostja leiab, et

maakohtu järeldused parkimistingimuste nähtavuse kohta põhinesid kostja käitumise

subjektiivsel hindamisel (kohus viitas mõistlikkuse põhimõttele). Ringkonnakohus märgib, et

võlasuhte poolte käitumise hindamisel mõistlikkuse põhimõtte alusel lähtutakse neutraalse

isiku käitumismudelist ning arvestatakse konkreetse võlasuhte asjaolusid. Seega põhineb

mõistliku isiku käitumisstandardi sisu just objektiivsetel, mitte subjektiivsetel asjaoludel (vt

VÕS I komm, § 7, p 4.1; RKTKo 28.10.2009, 3-2-1-98-09, p 11).

12. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja rikkus parkimistingimusi, kuna parkis sõiduki

väljaspool joonitud parkimiskohti. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjal ei saanud

olla õigustatud ootust, et parkimine väljaspool joonitud parkimiskohti on lubatud, isegi kui

vaidlusalune koht ei olnud selgelt keelualana märgistatud. Lisaks ei oma asja lahendamisel

tähtsust see, et väidetavalt on hageja sarnases olukorras jätnud varasemalt leppetrahvi

määramata.

13. Kostja märgib apellatsioonkaebuses, et maakohus ei hinnanud, kas leppetrahv on

proportsionaalne ja mõistlik. Kolleegium selgitab, et kohus saab VÕS § 162 lg 1 alusel

leppetrahvi vähendada vaid leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel,

omal algatusel kohus seda teha ei saa. Praegusel juhul ei ole kostja esitanud maakohtule

taotlust leppetrahvi vähendamiseks. Apellatsioonimenetluses on selline taotlus esitatud

hilinenult (RKTKo 23.11.2016, 3-2-1-112-16, p 20).

14. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks

õiguslik alus.

15. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

16. Kuna hagi rahuldati, siis jättis maakohus menetluskulud õigesti kostja kanda TsMS § 162

lg 1 alusel.

2-25-103256

17. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud

maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib

ringkonnakohus TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust

menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja

menetluskulude jaotust). Kui aga kaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka kulude rahalise

suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama TsMS § 178 lg-s 2

sätestatuga, s.t peab menetlema kaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud kulude väljamõistmist

rohkem kui 280 euro suuruses summas (RKTKm 15.03.2023, 2-21-9335, p 14).

18. Seega ei võimalda TsMS § 637 lg 21 ringkonnakohtul keelduda menetlemast kostja

apellatsioonkaebust osas, milles kostja vaidlustab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

19. Ringkonnakohus leiab, et osas, milles kostja vaidlustab menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 637 lg

1 p 6 alusel. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust

menetlusse, kui selles toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et

kaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse,

osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus

praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid.

20. Kostja ei ole konkreetselt esile toonud, millises ulatuses ta hageja lepingulise esindaja

kuludega ei nõustu (millises ajamahus ja millise summa ulatuses on hageja lepingulise

esindaja toimingud kostja hinnangul põhjendamatud). Samuti ei ole kostja vaidlustanud

hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja

keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Ringkonnakohtu

ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust

ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud

kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid

vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne

kaalumispiiridest väljumine. Kostja selliseid asjaolusid esile toonud ei ole. Eelnevast

tulenevalt ei oleks ringkonnakohtul võimalik kostja apellatsioonkaebuses toodud väidete

põhjal apellatsioonkaebust menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Seega on

apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu.

21. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse

kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd praegusel juhul keeldub ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei

saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid

menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

22. Apellatsioonkaebuselt on tasumata riigilõiv. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keeldumisel kuulub riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p-i 2 järgi tagastamisele, siis

ringkonnakohus apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumist ei nõudnud.

2-25-103256

23. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.

TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

24. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on praegune määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)