2-24-134985/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaija Koik

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.01.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-134985

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi D.Š-i vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

7469,33 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepingulised esindajad Sigrid Rahkema,

Ahto

Järvela, Kristiine Urb ja Brittany Tuul

Kostja: D.Š (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistung 16.12.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus D.Š-i vastu osaliselt. Jätta

rahuldamata 28.04.2022 laenulepingu nr xxxx järgne intressinõue, haldustasu nõue

ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ning 25.01.2023 laenulepingu nr xxxx järgne

intressinõue, haldustasu nõue ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue.

2. Mõista D.Š-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 28.04.2022 laenulepingu nr xxxx

alusel välja põhivõlg 326,72 eurot.

3. Mõista D.Š-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 28.04.2022 laenulepingu nr xxxx

alusel välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 48,17 eurot

ja viivis põhivõla tasumata osalt lepingujärgses määras 22,9% aastas alates

kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (06.01.2026) kuni põhivõla tasumiseni.

4. Mõista D.Š-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 25.01.2023 laenulepingu nr

xxxx alusel välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg

853,66 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtpäev Summa (eurodes)

15.01.2026

87,21

15.02.2026

88,73

15.03.2026

90,27

15.04.2026

91,85

15.05.2026

93,45

15.06.2026

95,07

15.07.2026

96,73

15.08.2026

98,41

15.09.2026

100,13

15.10.2026

101,87

15.11.2026

103,65

15.12.2026

105,45

15.01.2027

107,29

15.02.2027

109,16

15.03.2027

111,06

15.04.2027

112,99

15.05.2027

114,96

15.06.2027

116,96

15.07.2027

119,00

15.08.2027

121,07

15.09.2027

123,18

15.10.2027

125,33

15.11.2027

127,51

15.12.2027

129,73

15.01.2028

132,15

5. Mõista D.Š-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 25.01.2023 laenulepingu nr xxxx

alusel välja 01.12.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud intress 73,76 eurot.

6. Mõista D.Š-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 25.01.2023 laenulepingu nr xxxx

alusel välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 81,08 eurot

ja viivis põhivõla tasumata osalt lepingujärgses määras 20,9% aastas alates

kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (06.01.2026) kuni põhivõla tasumiseni. See

kehtib ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta. Kostjal

tuleb tasuda hagejale viivist alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast kuni põhivõla tasumiseni.

7. Jätta maakohtu menetluskuludest 54,31% kostja kanda ja 45,69% hageja kanda.

8. Mõista D.Š-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 665,18 eurot.

9. D.Š-il tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

2/14

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 30.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse D.Š-i (kostja) vastu 6137,03 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi

02.10.2024 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte

toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 28.11.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja

andis asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtusse.

2. Harju Maakohus jättis 28.11.2024 määrusega hagi käiguta ning kohustas hagejat esitama

oma nõude, põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma täiendavat

riigilõivu. Kõnealuse määruse lisas selgitas kohus tarbijakrediidilepingule kohalduvat

õigust.

3. Hageja esitas 18.12.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla nõudes, milles tõi hagi

alusena välja järgmised asjaolud:

3.1. Coop Pank AS (registrikood 10237832, esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid

28.04.2022 laenulepingu nr xxxx (leping 1) ja 25.01.2023 laenulepingu nr xxxx

(leping 2).

3.2. Lepingu 1 sõlmimise eel kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne

võlausaldaja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet (märgitud

sissetulek 1400 eurot ja igakuised kohustused 0 eurot), tegi päringu Maksu- ja

Tolliametisse ja kontrollis kehtivate maksehäirete olemasolu Taust.ee portaalist.

Esialgne krediidiandja tuvastas Maksu- ja Tolliameti päringu vastuse põhjal, et

kostja viimase 3 kuu keskmine igakuine sissetulek oli 1096 eurot. Esialgne

võlausaldaja tuvastas kehtivate maksehäirete puudumise. Esialgne võlausaldaja

arvestas kostja sissetulekuks 1096 eurot ja väljaminekuteks 159,38 eurot. Lepingu

1 järgseks igakuiseks osamakseks kujunes 79,68 eurot. Eeltoodule tuginedes leidis

esialgne krediidiandja, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 856,94 eurot

(1096,00159,38-79,68) ja tema kohustuste suhtarv on ca 22%. Eeltoodule

tuginedes järeldas esialgne võlausaldaja, et lepingu 1 järgsete kohustuste täitmine

on kostjale jõukohane.

3.3. Lepingu 2 sõlmimise eel kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne

võlausaldaja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet (märgitud

sissetulek 1500 eurot ja igakuised kohustused 0 eurot), tegi päringu Maksu- ja

Tolliametisse ja kontrollis kehtivate maksehäirete olemasolu Taust.ee portaalist.

Esialgne krediidiandja tuvastas Maksu- ja Tolliameti päringu vastuse põhjal, et

kostja viimase 3 kuu keskmine igakuine sissetulek oli 1121 eurot. Esialgne

võlausaldaja tuvastas kehtivate maksehäirete puudumise. Esialgne võlausaldaja

arvestas kostja sissetulekuks 1121 eurot ja väljaminekuteks 159,38 eurot. Lepingu

2 järgseks igakuiseks osamakseks kujunes 135,79 eurot. Eeltoodule tuginedes

leidis esialgne krediidiandja, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 825,83 eurot

(1121,00159,38-135,79) ja tema kohustuste suhtarv on ca 26%. Eeltoodule

tuginedes järeldas esialgne võlausaldaja, et lepingu 2 järgsete kohustuste täitmine

on kostjale jõukohane.

3/14

3.4. Lepingu 1 alusel väljastati kostjale laen 2000 eurot ning lepingu 2 alusel väljastati

kostjale laen 5000 eurot.

3.5. Kostja ei täitnud lepingu 1 ja lepingu 2 järgsetest maksegraafikutest tulenevaid

kohustusi tähtaegselt.

3.6. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 31.05.2024 lepingute ülesütlemise hoiatuse,

milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks.

3.7. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 27.06.2024 teatise lepingute lõpetamise

kohta, kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul. Kostja

oli lepingu 1 alusel võlgnevuses alates 22. osamaksest 25.osamakseni (15.03.2024

– 15.06.2024). Kostja oli lepingu 2 alusel võlgnevuses alates 14. osamaksest 17.

osamakseni (15.03.2024 – 15.06.2024).

3.8. Esialgne võlausaldaja loovutas 28.06.2024 kostja vastased nõuded hagejale koos

õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid.

3.9. Hageja saatis kostjale lepinguga 1 seoses meeldetuletusi, sh 11.07.2024 tasuline

kiri 25 eurot, 07.08.2024 tasuline kiri 5 eurot ja 09.09.2024 tasuline kiri 5 eurot,

ning kandis muid võlgniku makseviivitusest tingitud kulusid 15 eurot.

3.10.

Hageja saatis kostjale lepinguga 2 seoses meeldetuletusi, sh 29.07.2024

tasuline kiri 25 eurot, 06.08.2024 tasuline kiri 5 eurot, 04.09.2024 tasuline kiri 5

eurot ning kandis muid võlgniku makseviivitusest tingitud kulusid 15 eurot.

4. Hageja palub hagis kostjalt välja mõista põhivõla 5297,40 eurot, intressi 396,68 eurot,

haldustasu 12,00 eurot, sissenõudmiskulud 100,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivise 535,97 eurot. Samuti palub hageja kostalt välja mõista viivise alates 19.12.2024

kuni lepingu 1 järgse põhinõude summas 1011,65 eurot täitmiseni lepingujärgse

intressimääraga võrdses määras 22,90% aastas ning kuni lepingu 2 järgse põhinõude

summas 4285,75 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 20,90%

aastas.

5. Kohus võttis 25.02.2025 määrusega hagi menetlusse ning selgitas nimetatud määruses

hagejale veelkord tema nõuete rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid ja

tõendamiskoormist.

6. Kohus toimetas hagi kostjale kätte. Kostja hagile ei vastanud.

7. Hageja tõi 07.03.2025 vastuses kohtunõudele välja alljärgnevad täiendavad asjaolud:

7.1. Lepingud on kostja poolt allkirjastatud, leping 1 omakäeliselt ja leping 2

digitaalselt. Leping allkirjastatakse paberkujul kahes eksemplaris, millest üks jääb

pangale ja üks antakse kliendile. Digiallkirjastatud lepingu puhul peab esmalt

klient logima ennast identimise vahendiga (ID-kaart, Smart-ID või Mobiil-ID-ga)

väikelaenu Iseteeninduskeskkonda https://www.cooppank.ee/vaikelaen, kus klient

täidab laenu taotluse. Seejärel saab klient vaadata laenu pakkumist, mis koostati

vastavalt kliendi taotlusele ja panga poolt eelnevalt kontrollitud andmetele ning

kuhu klient peab lisama enda kontonumbri, et tutvuda lepingu tingimustega.

Lisaks on võimalus kliendil pakkumine soovi korral trükkida või salvestada. Kui

tingimused sobivad, siis väikelaenu lepingu digiallkirjastamise võimalus on alles

lepingu lõpus. Soovi korral saab ka salvestada laenulepingut. Laenulepinguga

saab tutvuda ka hiljem igal ajahetkel iseteeninduskeskkonnas (logides sisse oma

identimise vahendiga).

7.2. Esialgne võlausaldaja arvestas lepingute sõlmimise eel kostja krediidivõimelisuse

hindamisel ka elatusmiinimumiga, mis peab igakuisest sissetulekust üle jääma

(2022. a. 303,38 eurot ja 2023. a. 338,23 eurot).

4/14

7.3. Antud juhul ei olnud kostja pangakonto väljavõtte küsimine krediidivõime

hindamiseks vajalik. Arvestades krediidi olemust, suurust ja kostjaga seotud

asjaolusid, oli esialgsel võlausaldajal võimalik veenduda kostja võimes krediiti

teenindada.

7.4. Kostja tegi tagasimakseid lepingu 1 alusel kokku 1673,28 eurot ja lepingu 2 alusel

kokku 1765,27 eurot.

8. Hageja esitas 07.03.2025 vastuses kohtunõudele ühtlasi oma sissenõutavaks muutunud

nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, esialgne võlausaldaja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

9. Hageja tõi 01.12.2025 vastuses kohtunõudele välja alljärgnevad täiendavad asjaolud:

9.1. Esialgne võlausaldaja lähtus kostja poolt taotluses esitatud andmetest

finantskohustuste osas.

9.2. Lepingute üldtingimuste punkti 9.3 kohaselt on laenuandjal õigus nõuda

laenusaajalt võla sissenõudmiseks tehtavate kulutuste hüvitise tasumist vastavalt

laenuandja hinnakirjas toodud määra(de)le ja/või laenuandja poolt kantud tegelike

kulutuste hüvitamist (sh võlgade sissenõudmise teenuse osutaja tasud ja/või

kohtukulud ja/või kohtutäituri tasud). Samuti on lepingute Euroopa tarbijakrediidi

infolehel välja toodud maksetega hilinemisega kaasnevad kulud. Esialgse

võlausaldaja hinnakirja kohaselt on osamaksetega tasumisega viivituses olemise

eest saadetud meeldetuletuse summa 5 eurot, mis rakendub alates teisest

meeldetuletusest. Seega tuleneb hageja hinnangul sissenõudmiskulude nõude alus

ja kokkulepe lepingute tingimustest, millega on kostja nõustunud lepinguid

allkirjastades.

9.3. Uus võlausaldaja edastas 02.07.2024 e-kirja teel kostja lepingujärgsele e-postile

teate nõude loovutamisest ja menetluse alustamisest.

10. Hageja täpsustas 01.12.2025 vastuses kohtunõudele ühtlasi oma nõudeid ning esitas oma

sissenõutavaks muutunud nõude täpsustatud ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab,

esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet:

10.1.

Hageja palub mõista kostjalt välja lepingu 1 alusel põhivõlgnevuse 1011,65

eurot, intressi 76,27 eurot, haldustasu 6,00 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot

ja sissenõutavaks muutunud viivise 110,14 eurot.

10.2.

Hageja palub mõista kostjalt välja lepingu 2 alusel põhivõlgnevuse 4285,75

eurot, intressi 320,41 eurot, haldustasu 6,00 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot

ja sissenõutavaks muutunud viivise 425,83 eurot.

10.3.

Hageja palub mõista kostjalt välja viivise alates 19.12.2024 kuni lepingu 1

põhinõude summas 1011,65 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga

võrdses määras 22,90% aastas ning kuni lepingu 2 põhinõude summas 4285,75

eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 20,90% aastas.

10.4.

Juhul, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud,

palub hageja rahuldada hagi alternatiivselt VÕS § 108 lg 1 alusel ning mõista

lepingu 1 alusel kostjalt välja põhiosa 326,72 eurot ning viivise lepingu lõppemise

tähtpäevale järgnevast päevast, s.o. 16.05.2025 lepingujärgse viivisemääraga

22,9% aastas;

10.5.

Juhul, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud,

palub hageja rahuldada hagi alternatiivselt VÕS § 108 lg 1 alusel ning mõista

lepingu 2 alusel kostjalt välja 01.12.2025 sissenõutavaks muutunud põhiosa

767,94 eurot, intressi 73,76 eurot (s.o. osamaksed 15.02.2025 – 15.11.2025) ning

5/14

viivise põhiosa summalt lepingujärgse viivisemääraga 20,9% aastas. Samuti palub

hageja niisugusel juhul mõista kostjalt TsMS § 369 ja lepingu 2 alusel välja

tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa maksed alates maksetähtpäevale

järgnevast päevast ja viivise põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras 20,9%

aastas iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla

tasumiseni vastavalt lisatud maksegraafikule.

11. Kohtuistungile (16.12.2025) kostja ei ilmunud. Hageja täpsustas kohtuistungil, et tugineb

nõude loovutamise osas ka esialgse võlausaldaja 27.06.2024 ülesütlemise teatele, milles

esialgne võlausaldaja teatas kostjale nõude loovutamisest hagejale. Kohus osutas

kohtuistungil ebaselgusele hageja alternatiivses lepingu 2 alusel tulevikus sissenõutavaks

muutuvate põhivõla osamaksete ja viivise nõudes ning palus täpsustada, kuidas tuleks

mõista asjaolu, et lisatud graafik sisaldab ka seadusjärgset intressi. Hageja avaldas, et

seadusjärgse intressi nõue on väike, ning et hageja loobub nõude täpsustamisest vastavas

osas.

12. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagile lisatud menetluskulude nimekirja

kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 665 eurot ja lepingulise esindaja kulu 527,00

eurot (ilma käibemaksuta). Hageja palus kohustada kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist. Hageja 01.12.2025 kohtunõude vastuse kohaselt on hageja

menetluskulud riigilõiv 665 eurot ja lepingulise esindaja kulu 696,00 eurot. 16.12.2025

kohtuistungil hageja täiendavat menetluskulude nimekirja ei esitanud. 19.12.2025

menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 665 eurot ja

lepingulise esindaja kulu 1203,00 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

14. Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude. Hageja tugineb peamiselt sellele, et

kostja on saanud sõlmitud lepingute alusel laenu, mida ta ei ole tagasi maksnud ning

millelt ta ei ole intressi ja muid tasusid maksnud, ning et lepingutest tulenevad nõuded on

hagejale loovutatud.

15. Hageja nõue võiks seega rahuldamisele kuuluda VÕS § 108 lg 1 ja § 402 lg 1 alusel

koostoimes VÕS § 164 lg-ga 1 eeldusel, et sõlmitud on tarbijakrediidilepingud, lepingud

kehtivad (ei ole tervikuna ega osaliselt tühised), krediit on välja makstud, kostjal on

tekkinud kohustus krediit tagastada ning tasuda intressi ja muid tasusid, kostja on

vastavaid kohustusi rikkunud ning lepingutest tulenevad nõuded on hagejale loovutatud.

16. Kohus tuvastab, et Coop Finants AS (registrikood 12087992) ja kostja sõlmisid

28.04.2022 väikelaenulepingu nr xxxx, mis on kostja poolt omakäeliselt allkirjastatud

(leping 1, dtl 4657) ning 25.01.2023 väikelaenulepingu nr xxxx, mis on kostja poolt

digitaalselt allkirjastatud (leping 2, dtl 59-69).

17. Kohtu hinnangul on lepingu 1 ja lepingu 2 näol tegemist tarbijakrediidilepingutega VÕS §

402 lg 1 tähenduses, kuivõrd Coop Finants AS andis oma majandus- või kutsetegevuses

krediiti tarbijale VÕS § 1 lg 4 tähenduses ehk füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei

seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

18. Kohus tuvastab, et Coop Pank AS tegi kostjale 28.03.2022 ülekande 2000 eurot

selgitusega „Laenulepingu nr. xxxx väljamakse“ (dtl 113-114) ning 25.01.2023 ülekande

summas 5000 eurot selgitusega „Laenulepingu nr. xxxx väljamakse“ (dtl 115-116). Kohtu

hinnangul on Coop Finants AS seeläbi kostja ees täitnud lepingu 1 ja lepingu 2 järgsed

kohustused anda krediit kostja kasutusse.

6/14

19. Kohus loeb äriregistrist nähtuvate avalike andmete alusel üldtuntuks asjaolu, et Coop

Finants AS on 13.09.2023 ühinemislepingu alusel ühinenud Coop Pank AS-iga

(registrikood 10237832).

20. Kohus tuvastab, et kostja tegi lepingu 1 alusel tagasimakseid 1673,28 eurot, seejuures

viimase tagasimakse tegi kostja 13.02.2024 (dtl 154-161, 206-213).

21. Kohus tuvastab, et kostja tegi lepingu 2 alusel tagasimakseid 1765,27 eurot, seejuures

viimase tagasimakse tegi kostja 13.02.2024 (dtl 162-169, 214-221).

22. Kohus tuvastab, et Coop Pank AS saatis kostjale 31.05.2024 laenulepingu ülesütlemise

hoiatuse (dtl 70), milles avaldas, et kostja on lepingute alusel maksetega viivituses rohkem

kui kolme maksegraafikus märgitud osamaksega, et lepingust 1 tulenev võlgnevus on

254,43 eurot ja lepingust 2 tulenev võlgnevus on 422,35 eurot, et kostjal tuleb lepingutest

tulenevad võlgnevused kogusummas 676,78 eurot tasuda hiljemalt 23.06.2024, ning et kui

kostja seda ei tee, ütleb Coop Pank AS laenulepingud üles ning võõrandab lepingutest

tulenevad nõuded inkassoettevõttele.

23. Kohus tuvastab, et Coop Pank AS saatis kostjale 27.06.2024 laenulepingute ülesütlemise

teate (dtl 71), milles avaldas, et loeb lepingu 1 ja lepingu 2 üles öelduks.

24. Kohus tuvastab, et Coop Pank AS loovutas 27.06.2024 laenulepingutest tuleneva

võlanõude koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega Aktiva Finance

Group OÜ-le (dtl 71).

25. Kuivõrd kostja tahteavaldused lepingust 1 ja lepingust 2 tulenevate kohustuste võtmiseks

on vastavalt omakäeliselt allkirjastatud ja digitaalselt allkirjastatud ning kostja on nii

lepingu 1 kui ka lepingu 2 alusel krediidi kätte saanud, ei ole tulenevalt VÕS § 408 lg-s 2

sätestatust alust pidada ei lepingut 1 ega lepingut 2 VÕS § 408 lg 1 alusel tühiseks VÕS §

401 lõikes 1 tarbija tahteavaldusele sätestatud vorminõude järgimata jätmise või VÕS §

404 või § 405 sätestatud andmete puudumise tõttu.

26. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

16,95% (kohaldus alates 01.01.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%.

Lepingu 1 kohaselt oli kostjale antud krediidi kulukuse määr 27,14% (dtl 46).

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator

annab lähedase tulemuse (27,24%).

27. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2022 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

15,31% (kohaldus alates 01.01.2023 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 15,31% = 45,93%.

Lepingu 2 kohaselt oli kostjale antud krediidi kulukuse määr 23,72% (dtl 59).

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator

annab veelgi väiksema tulemuse (23,67%).

28. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud

ei lepingu 1 ega lepingu 2 sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud

piirmäära. Kohtu hinnangul ei ole seetõttu alust pidada ei lepingut 1 ega lepingut 2

tühiseks krediidi kulukuse määra VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära

ületamise tõttu.

29. Hageja selgituste ja tõendite (dtl 34-36, 76-95, 149) kohaselt võeti lepingu 1 sõlmimise

eel kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud

teavet (märgitud sissetulek 1400, igakuised kohustused 0). Lisaks tehti päring Maksu- ja

Tolliametisse. Viimatinimetatud päringu tulemusel tuvastati, et kostja viimase 3 kuu

7/14

keskmine sissetulek oli 1096,00 eurot. Samuti kontrolliti kostjal kehtivate maksehäirete

olemasolu ning tuvastati Taust.ee raporti alusel nende puudumine. Kostja igakuiseks

sissetulekuks arvestati 1096 eurot ning kostja igakuiste kohustuste suuruseks arvestati

159,38 eurot. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 79,68 eurot. Eeltoodule tuginedes

tuvastati, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 856,94 eurot (1096,00-159,38-79,68), ning

et kohustuste suhtarvuks on ca 22%. Arvestati ka kehtiva elatusmiinimumiga, mis 2022. a.

oli 303,38 eurot. Järeldati, et võetud kohustuste täitmine on kostjale jõukohane.

30. Hageja selgituste ja tõendite (dtl 36-37, 96-112, 149) kohaselt võeti lepingu 2 sõlmimise

eel kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud

teavet (märgitud sissetulek 1500, igakuised kohustused 80). Lisaks tehti päring Maksu- ja

Tolliametisse. Viimatinimetatud päringu tulemusel tuvastati, et kostja viimase 3 kuu

keskmine sissetulek oli 1121,00 eurot. Samuti kontrolliti kostjal kehtivate maksehäirete

olemasolu ning tuvastati Taust.ee raporti alusel nende puudumine. Kostja igakuiseks

sissetulekuks arvestati 1121 eurot ning kostja igakuiste kohustuste suuruseks arvestati

159,38 eurot. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 135,79 eurot. Eeltoodule tuginedes

tuvastati, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 825,83 eurot (1096,00-159,38-135,79),

ning et kohustuste suhtarvuks on ca 26%. Arvestati ka kehtiva elatusmiinimumiga, mis

2023. a. oli 338,23 eurot. Järeldati, et võetud kohustuste täitmine on kostjale jõukohane.

31. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja toiminud tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega VÕS § 4034 lg 2 mõttes, ei ole küsinud tarbijalt

krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet VÕS § 4034 lg 3 mõttes ega ole tarbija

esitatud teavet vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4 ja krediidiandjate ja vahendajate seaduse

(KAVS) § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud.

32. Hageja selgitustest ja tõenditest ei nähtu, et lepingu 1 ja lepingu 2 alusel laenu andmisel

oleks selgitatud välja kostja teised varalised kohustused ja muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud VÕS § 4034 lg 2 ja KAVS § 49 lg 1 p 2 ja 4 mõttes. Hageja selgitustest

ja tõenditest ei nähtu, kas ja kui, siis kuidas arvestati asjaoluga, et kostja taotluse kohaselt

oli kostjal laenude võtmise ajal üks ülalpeetav. Jääb arusaamatuks, kuidas jõuti igakuiste

kohustuste suuruseni 159,38 eurot ning miks lähtuti samast numbrist nii lepingu 1

sõlmimisel, kus kostja oma taotluses igakuiseid kohustusi üldse välja ei toonud, kui ka

lepingu 2 sõlmimisel, kus kostjal oli krediidiandja ees juba olemasolev igakuine kohustus

79,68 eurot.

33. Hageja selgitustest ja tõenditest ei nähtu, et oleks kontrollitud kostja esitatud teavet tema

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele. Hageja selgitustest ja tõenditest ei nähtu ka asjaolusid, mis annaks alust

asuda seisukohale, et muu kogutud teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks KAVS § 50 lg 4 mõttes. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid ega maksehäirete registritest

saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja kohustuste kohta nagu

pangakonto väljavõtetest nähtuv.

34. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke

jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a,

nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

35. Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja ei saanud krediidivõimelisuse

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusel olla veendunud, et

tarbija on krediidivõimeline ning VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud eeldused krediidilepingute

sõlmimiseks ei olnud täidetud.

8/14

36. VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

37. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et lepingus 1 sätestatud intressimäär 22,9% ja

lepingus 2 sätestatud intressimäär 20,9% on seaduse jõul vähenenud VÕS §-s 94

sätestatud intressimäärani ning nii leping 1 kui ka leping 2 on muude krediidiga seotud

tasude osas tühised.

38. Hageja palub vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral kostjalt

lepingu 1 alusel välja mõista põhivõla ja viivise alates lepingu lõpptähtpäevale järgnevast

päevast ehk 16.05.2025 kuni põhivõla tasumiseni lepingus 1 sätestatud määras 22,9%

aastas. Hageja hinnangul ei ole VÕS § 4034 lg 7 alusel tagasimaksete uuesti määramine

vajalik, kuivõrd lepingu 1 lõpptähtaeg on saabunud. VÕS § 4034 lg 7 kohast intressinõuet

hageja ei esitanud.

39. Arvestades lepingu 1 alusel tehtud tagasimakseid 1673,28 eurot ning lepingu 1 järgset

maksegraafikut (dtl 52-53), saab kostja tehtud tagasimaksete alusel lugeda tasutuks

lepingu 1 järgsed krediidi põhiosa maksed 1-31 täies ulatuses ning 42,97 euro suuruse osa

32. osamaksest, mille tähtpäev oli 15.01.2025.

40. Kohtu hinnangul ei toimunud lepingu 1 ülesütlemine 31.05.2024 avaldusega kehtivalt,

kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval lepingu 1 alusel täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega oli ülesütlemine tagajärjetu.

41. Kohus tuvastab, et kõigi lepingust 1 tulenevate osamaksete tasumise tähtaeg saabus

15.05.2025 (dtl 46).

42. Kostjal on seega lepingu 1 alusel tähtaegselt tagastamata laenu põhiosa 326,72 euro

ulatuses.

43. Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1, § 402 lg 1 ja lepingu 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja

tasumata põhivõla 326,72 eurot.

44. Kohtuotsuse tegemise sisuga on lepingu 1 alusel sissenõutavaks muutunud viivis 48,17

eurot:

summa

muutus

sissenõutavaks

viivisemäär

päevas/

aastas

viivis

päevade

arv

326,72 €

16.05.2025

22,9% aastas

48,17 €

Kokku

48,17 €

45. Kohus mõistab VÕS § 113 lg 1 ls 3 ja lepingu 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja

kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 48,17 eurot.

46. Samuti mõistab kohus VÕS § 113 lg 1 ls 3 ja lepingu 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja

viivise 22,9% aastas põhivõla tasumata osalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast

päevast kuni põhivõla tasumiseni.

47. Hageja esialgses nõudes sisaldunud lepingu 1 järgne intressinõue, haldustasu nõue ja

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jäävad rahuldamata VÕS § 4034 lg 7 ja hageja

01.12.2025 avalduse alusel, milles hageja nende väljamõistmist vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral ei nõua.

48. Hageja esitas 01.12.2025 oma lepingust 2 tuleneva nõude alternatiivse arvestuse juhuks,

kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.

Hageja määras lepingu 2 järgsed tagasimaksed uuesti põhinõude ulatuses, millele lisandub

9/14

intress VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras, arvestades, et laenusumma oli 5000 eurot ning

laen tuli tasuda 60 osamaksega (dtl 222-225).

49. Hageja palub vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral kostjalt

lepingu 2 alusel välja mõista 01.12.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa 767,94

eurot, intressi 73,76 eurot (osamaksed 15.02.2025 – 15.11.2025) ning viivise põhiosa

summalt 20,9% aastas.

50. Samuti palub hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral

kostjalt lepingu 2 alusel välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla

osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ja viivise 20,9% aastas alates iga

osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni (vastavalt

graafikule).

51. Hageja ei esitanud selget nõuet pärast 01.12.2025 sissenõutavaks muutuva intressi

väljamõistmiseks kostjalt ning avaldas 16.12.2025 kohtuistungil, et loobub nõude

täpsustamisest vastavas osas (dtl 256, ajamärk 00:40:08).

52. Arvestades lepingu 2 alusel tehtud tagasimakseid 1765,27 eurot ning ümberarvestatud

maksegraafikut (dtl 222-225), saab kostja tehtud tagasimaksete alusel lugeda tasutuks

lepingu 2 järgsed krediidi põhiosa ja intressi osamaksed nr 1-24 täies ulatuses ning 12,54

euro suuruse osa 25. põhivõla osamaksest, mille tasumise tähtpäev oli 15.02.2025

53. Kohtu hinnangul ei toimunud lepingu 2 ülesütlemine 31.05.2024 avaldusega kehtivalt,

kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval lepingu 2 alusel täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega oli ülesütlemine tagajärjetu,

leping 2 kehtib ning kostjal tuleb teha (põhi)osamakseid vastavalt ümberarvestatud

maksegraafikule.

54. Kohtuotsuse tegemise seisuga on kostjal seega lepingu 2 alusel tähtaegselt tasumata

ümberarvestatud maksegraafiku järgsed põhivõla osamaksed maksetähtpäevadega

15.02.2025

– 15.12.2025 kokku 853,66 euro ulatuses, sealhulgas 25. osamakse 59,58 euro ulatuses ning

26. osamakse

kuni

35. osamakse

tervikuna

(72,12-

12,54+73,38+74,66+75,96+77,28+78,63+80,00+81,39+82,81+84,25+85,72=853,66).

55. Hageja on esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning taotleb ka tulevikus

sissenõutavaks muutuva põhivõlgnevuse väljamõistmist kostjalt TsMS § 369 alusel, mis

võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste

täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.

56. Arvestades, et kostja ei ole pärast 13.02.2024 täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid

kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks

muutuvaid põhivõla osamakseid tähtaegselt ei tasu. Seetõttu peab kohus tulevikus

sissenõutavaks muutuva põhivõlgnevuse väljamõistmist kostjalt TsMS § 369 alusel

põhjendatuks.

57. Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1, § 402 lg 1 ja lepingu 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja

kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud ja tasumata põhivõla 853,66

eurot.

58. Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja TsMS § 369 alusel kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

osamaksed ümberarvestatud maksegraafiku järgsetel tähtpäevadel 15.01.2026 –

15.01.2028 (dtl 222-225). Tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete

kogusumma on 2703,21 eurot.

59. Seisuga 01.12.2025 oli kostjal lepingu 2 alusel tähtaegselt tasumata ümberarvestatud

maksegraafiku järgsed VÕS § 94 määras intressi osamaksed (25. – 34. osamakse

10/14

maksetähtpäevadega 15.02.2025 – 15.11.2025) kokku 73,76 euro ulatuses

(9,24+9,05+8,86+8,67+8,47+8,27+5,51+5,37+5,22+5,08=73,76).

60. Kohus mõistab VÕS § 94 lg 1 ja lepingu alusel kostjalt hageja kasuks välja 01.12.2025

seisuga sissenõutavaks muutunud ja tasumata intressi osamaksed 73,76 eurot.

61. Kohtuotsuse tegemise seisuga on lepingu 2 alusel sissenõutavaks muutunud viivis 81,08

eurot. Kohus võttis arvesse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg-t 8 ehk kui

osamakse tasumise tähtpäev saabus nädalavahetusel, siis luges kohus kohustuse täitmise

tähtpäeva saabunuks järgmisel tööpäeval ning viivisearvestus algas sellele päevale

järgnevast päevast:

summa

muutus sissenõutavaks

viivisemäär

päevas/ aastas

viivis

päevade arv

59,58 €

18.02.2025

20,9% aastas

10,99 €

73,38 €

18.03.2025

20,9% aastas

12,35 €

74,66 €

15.04.2025

20,9% aastas

11,37 €

75,96 €

15.05.2025

20,9% aastas

10,26 €

77,28 €

17.06.2025

20,9% aastas

8,98 €

78,63 €

15.07.2025

20,9% aastas

7,88 €

80,00 €

15.08.2025

20,9% aastas

6,60 €

81,39 €

15.09.2025

20,9% aastas

5,27 €

82,81 €

15.10.2025

20,9% aastas

3,94 €

84,25 €

18.11.2025

20,9% aastas

2,36 €

85,72 €

15.12.2025

20,9% aastas

1,08 €

Kokku

81,08 €

62. Kohus mõistab VÕS § 113 lg 1 ls 3 ja lepingu 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja

kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 81,08 eurot.

63. Samuti mõistab kohus VÕS § 113 lg 1 ls 3 ja lepingu 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja

viivise 20,9% aastas põhivõla tasumata osalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast

päevast kuni põhivõla tasumiseni. See kehtib ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate

põhivõla osamaksete kohta. Kostjal tuleb tasuda hagejale viivist alates iga osamakse

tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

64. Hageja esialgses nõudes sisaldunud lepingu 2 järgne intressinõue, haldustasu nõue ja

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jäävad rahuldamata VÕS § 4034 lg 7 ja hageja

01.12.2025 avalduse alusel, milles hageja nende väljamõistmist vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral ei nõua.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

65. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks

on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

66. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest.

67. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 5297,40 eurot, intressi 396,68

eurot, haldustasu 12,00 eurot, sissenõudmiskulud 100,00 eurot ja hagi esitamise seisuga

11/14

sissenõutavaks muutunud viivise 535,97 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista

edasiulatuva viivise lepingutes sätestatud määrades. Kohtuotsuse tegemise hetkeks oleks

hagis toodud arvestusest lähtuv viivis täiendavalt sissenõutavaks muutunud vastavalt

243,07 euro (summalt 1011,65 eurot alates 19.12.2024 kuni 05.01.2026 ehk 383 päeva

eest määraga 22,9% aastas) ja 939,81 euro (summalt 4285,75 eurot alates 19.12.2024 kuni

05.01.2026 ehk 383 päeva eest määraga 22,9% aastas) ulatuses. Hageja algsete nõuete

kogusumma kohtuotsuse tegemise seisuga oleks seega 7524,93 eurot.

68. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingu 1 järgse põhivõla 326,72 eurot,

lepingu 2 järgse sissenõutavaks muutunud põhivõla 853,66 eurot, lepingu 2 järgsed

tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed kokku 2703,21 eurot, lepingu 2

järgse sissenõutavaks muutunud intressi 73,76 eurot, lepingu 1 alusel kohtuotsuse

tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 48,17 eurot ja lepingu 2 alusel

kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 81,08 eurot. Lisaks

mõistab kohus kostjalt välja edasiulatuva viivise lepingutes sätestatud määrades. Hageja

rahuldatud nõuete kogusumma kohtuotsuse tegemise seisuga on seega 4086,60 eurot.

69. Nõude rahuldamise ulatus on seega ligikaudu 54,31% (4086,60/7524,93x100=54,31).

Seega jäävad menetluskulud 54,31% ulatuses kostja kanda ja 45,69% ulatuses hageja

kanda.

70. Hagile lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 665

eurot ja lepingulise esindaja kulu 527,00 eurot (ilma käibemaksuta), sealhulgas maksekäsu

kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot ning täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine ja dokumentide esitamine kohtule 3

tundi summas 507 eurot. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi

tunnihinnaga 169 eurot ilma käibemaksuta.

71. Hageja 01.12.2025 kohtunõude vastuse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 665

eurot ja lepingulise esindaja kulu 696,00 eurot. Menetluskulude üksikasjalikku koosseisu

hageja kohtunõude vastuses välja ei toonud.

72. 16.12.2025 kohtuistungil hageja täiendavat menetluskulude nimekirja ei esitanud.

73. 19.12.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 665

eurot ja lepingulise esindaja kulu 1203,00 eurot, sealhulgas esialgses menetluskulude

nimekirjas toodud toimingud ning lisaks konsultatsioon esialgse võlausaldajaga, lisateabe

kogumine,

07.03.2025 seisukoha koostamine ja esitamine 1 tund summas 169 eurot, lisateabe kogumine,

01.12.2025 seisukoha koostamine ja esitamine 1 tund summas 169 eurot ning kohtuistungiks

ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine 2 tundi summas 338 eurot. Hageja lepinguline

esindaja osutas hagejale õigusabi tunnihinnaga 169 eurot ilma käibemaksuta.

74. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille

tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Tsiviilasja hinnast lähtudes

tuli hagejal RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 665 eurot, hageja on

nimetatud summas riigilõivu tasunud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõivu 665 eurot väljamõistmine kostjalt.

75. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 7 järgi maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS §

4842 kohaselt hüvitatakse maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulud

summas 20 eurot (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-165-16, p 12.1 – 12.3). Seetõttu on

12/14

põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20

eurot väljamõistmine kostjalt.

76. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p

14).

77. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 169 eurot ilma

käibemaksuta on ülemäära suur võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri

liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga (vt nt TlnRnKm 11.07.2025, 2-25-

4726, p 24, TlnRnKm 12.05.2025, 2-21-10516, p 15.11). Arvestades hageja esindaja

kvalifikatsiooni, ja et tegemist ei ole keerulise ega mahuka kohtumenetlusega, on kohtu

hinnangul mõistlik ja põhjendatud tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta.

78. Hageja on menetluskulude nimekirjas viidanud Riigikohtu lahenditele tsiviilasjades nr 3-

21-115-14 ja 3-2-1-159-16, milles Riigikohus on pidanud lepingulise esindaja tunnitasu

põhjendatud suuruseks vastavalt kuni 153 eurot ja kuni 170 eurot käibemaksuta. Kohus

märgib, et nimetatud lahendites on Riigikohus siiski hinnanud advokaadi tunnitasu

suurust. Mitteadvokaadist esindaja tunnitasu hind on üldjuhul madalam kui advokaadi

tunnitasu, kes peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele (TlnRnKm 12.06.2025, 2-22-18672, p 15).

79. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele ja sellega seotud

toimingutele 2 tundi. Käesolev tsiviilasi ei ole keskmisest mahukam ega keerukam. Kohtu

hinnangul on ühtlasi tegemist n-ö tüüphagiga, millesarnaseid on hageja samade esindajate

esindamisel kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud arvukalt sarnase ülesehituse ja

põhjendustega. Samuti sisaldab hagiavaldus arvukalt kuvatõmmiseid hagiavaldusele

lisatud tõenditest, mis üksnes paisutavad põhjendamatult hagiavalduse mahtu.

80. Samuti ei ole kogu ulatuses põhjendatud hageja esindaja ajakulu 2 tundi 07.03.2025 ja

01.12.2025 vastuste koostamisele.

81. Hagejal tuli nimetatud vastused koostada, sest hagiavaldus oli puudustega. Hagejat

esindab menetluses lepinguline esindaja, kes peab kohtu hinnangul olema teadlik sellest,

et TsMS § 363 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hagi aluseks olevad

faktilised asjaolud ja tõendid, mis nimetatud asjaolusid kinnitavad.

82. Kohus selgitas hagejale enne hagiavalduse esitamist 28.11.2024 määruses üksikasjalikult,

millised asjaolud ja tõendid tuleb hagejal esitada selleks, et tema tarbijakrediidilepingust

tulenev nõue oleks perspektiivikas. Muuhulgas selgitas kohus hagejale, millised asjaolud

tuleb hagiavalduses välja tuua selleks, et kohus saaks hinnata, kas leping on kehtivalt

sõlmitud ja kehtivalt üles öeldud, kas hageja on nõude omandanud, missuguses ulatuses

sissenõudmiskulude hüvitamise nõudmine kostjalt on põhjendatud jne. Samuti selgitas

kohus hagejale seda, kuidas VÕS § 4034 lg 7 alusel tagasimaksed uuesti määrata ning

esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude terviklik arvestus. Hageja eelnimetatud

asjaolusid ja nõuetekohaseid tõendeid hagiavalduses ei esitanud. Ka ei esitanud hageja

esialgu oma sissenõutavaks muutunud nõude korrektset terviklikku arvestust.

83. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista kostajalt välja hageja lepingulise esindaja

kulusid, mis tulenevad minetustest nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldamisel. Kuivõrd

kohus on hagejale selgitanud, millised ajaolud ja tõendid hagiavalduses esitada tuleb, ei

ole ka põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud, mis tulenevad sellest, et vaatamata

13/14

kohtu selgitustele ei esitanud hageja hagiavalduses kõiki nõude aluseks olevaid asjaolusid

ja tõendeid.

84. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kostjalt on põhjendatud mõista välja 07.03.2025 ja

01.12.2025 vastuste koostamisega seotud menetluskulud üksnes ühekordset nõude

ümberarvestuse koostamist puudutavas osas. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik

ajakulu ümberarvestuse koostamisele on 30 minutit. Ülejäänud osas ei ole 07.03.2025 ja

01.12.2025 vastuste koostamisega seotud hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud.

85. Kohus peab põhjendatuks kohtuistungiks ettevalmistumise ja kohtuistungil osalemise

ajakulu 2 tundi.

86. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 4 tundi ja 30

minutit. Lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja vajalik 540 euro ulatuses.

87. Kokku on hageja mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud 1225 eurot (s.o riigilõiv 665

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 540 eurot).

88. Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud õigusabikuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Kohus määrab seega lepingulise esindaja kulud kindlaks

ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg-st 10).

89. Kohus jättis menetluskuludest 54,31% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja 665,18 eurot (0,543 x 1225 = 665,18).

90. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida

hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.

91. Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaija Koik kohtunik

14/14