Legislator Case Law & Legislation
3-25-3902/8 AI generated

3-25-3902/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-25-3902/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

X. X esitas 30.07.2025 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Taotluse kohaselt on kaebajat, kes õppis Tartu Vanglas perioodil 2021. a

Legislator headnote

AI generated

3-25-3902/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: X. X esitas 30.07.2025 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Taotluse kohaselt on kaebajat, kes õppis Tartu Vanglas perioodil 2021. a

Keywords

AI generated
vat fraud investigation tariff dispute value added tax purposes vat reassessment banking audit tariff quotas
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

05.01.2026 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-3902

Haldusasi

X. X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X. X kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X esitas 30.07.2025 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas

1000 eurot. Taotluse kohaselt on kaebajat, kes õppis Tartu Vanglas perioodil 2021. a

septembrist kuni 2022. a maikuuni puidupingioperaatoriks, käies kursuse ajal ka tööstuses

praktikal, süstemaatiliselt ja kokku üle 300 korra otsitud praktikaruumidest tagasi eluosakonda

naasmisel läbi koos lahti riietumisega. Taotluses viidati Riigikohtu 19.06.2025 otsusele nr 3-

22-1384, milles Riigikohus leidis, et selline praktika on õigusvastane.

2. Tartu Vangla andis 17.09.2025 kirjaga taotlejale võimaluse teatada, kas ta taotleb tähtaja

ennistamist, millisel juhul tuli esitada selgitused, mis põhjustel ei saanud esitada

hüvitamisnõuet tähtaegselt. Kirjas selgitati vangla seisukohta taotluse tähtaegsuse osas ning

viidati, et vanglale ei ole teada objektiivseis asjaolusid, mis saanuks takistada taotluse

õigeaegset esitamist, arvestades, et perioodil 01.01.2022–31.12.2023 on X. X esitanud vanglale

üle 70 pöördumise, millest järeldub, et pöördumiste esitamine ei saanud olla objektiivselt

takistatud.

3. X. X vastas 01.10.2025 avalduses, et enne Riigikohtu otsust puudus kohtupraktikas selge

seisukoht alasti läbiotsimiste õigusvastasuse osas. Seega on tema arvates tegu uue olulise

asjaolu avastamisega, mis mõjutab nõude alust ja õiguspärasust. Aegumistähtaeg võib alata

uuesti olukorras, kus ilmneb uus asjaolu, mis muudab varasemate sündmuste õiguslikku

hinnangut. Alles Riigikohtu otsusest sai taotleja aru, et vangla käitumine, mis põhjustas temale

negatiivseid emotsioone, oli täiesti ebaadekvaatne. Seega ei ole tema hinnangul asjakohane

küsida küsimusi nõude esitamist takistanud asjaolude kohta.

4. Tartu Vangla jättis 03.10.2025 otsusega nr 1-9/2-25/359-4 kahju hüvitamise taotluse läbi

vaatamata.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta

jooksul, arvates päevast, mil kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi

teada saama. Tartu Vanglas viibides osales X. X perioodil 01.09.2021–17.06.2022

puidupingitöölise kutseõppes, mis hõlmab ka praktikat. Tartu Vangla ei eita, et praktikalt

naasvatele kinnipeetavatele tehti läbiotsimisi koos lahti riietumisega. RVastS § 17 lg 3 seob

taotluse esitamise tähtaja kahju tekitanud isikust ja kahju tekkimisest teada saamisega.

X. X 30.07.2025 kahju hüvitamise taotlus on esitatud tähtaega ületades, kuna ta nõuab rahalist

hüvitust sündmuste eest, mis leidsid aset enne 29.07.2022. Läbiotsimisi teostasid Tartu Vangla

ametnikud ning Tartu Vanglas viibivale X. Xl ei saanud tekkida kahtlusi kahju põhjustanud

isikutes. Läbiotsimistega kaasnev mõju avaldub vahetult peale toimingut või hiljemalt

kannatusi tekitanud ajaperioodi lõppedes. Sellised kannatused ei saa ilmneda inimesele pikema

ajaperioodi möödudes. X. X kinnitas 01.10.2025 ka ise, et tundis peale läbiotsimisi häbi ja

alandatusse tunnet, mis kinnitab, et negatiivsed emotsioonid ilmnesid vahetult. Seega pidi ta

toimingute järgselt aru saama kahju tekkimisest. Sellest hetkest hakkas kulgema ka 3-aastane

tähtaeg. Isegi kui lugeda tähtaega alates praktika lõppemisest või lausa kutseõppe lõppemisest

(2022. a juunis), on kahju hüvitamise taotlus esitatud tähtaega ületades. Vanglale ei ole teada

asjaolusid, mis oleksid võinud taotluse tähtaegset esitamist objektiivselt takistada. Ka X. X

vangla sellekohastele küsimustele ei vastanud. Seega ei ole menetluses ilmnenud selliseid

objektiivseid asjaolusid, mis võiksid õigustada tähtaja ennistamist.

Ka juhul, kui tõlgendada, et kaebaja taotleb tähtaja ennistamist viidatud Riigikohtu otsuses

toodud seisukohtade tõttu, ei oleks tähtaja ennistamiseks alust. Kohtupraktika muutumine ajas

ning mõne toimingu õigusvastasusest teadasaamine ei ole RVastS § 17 lg 3 kohaselt taotluse

esitamise tähtaja kulgema hakkamise tingimuseks. Säte seab tähtaja kulgema hakkamise

sõltuvusse kahju tekitanud isikust ja kahju tekkimisest teadasaamisega. Teadmine toimingu

õigusvastasusest ei ole selliste eeldustega seotud. Seetõttu ei ole Riigikohtu 19.06.2025 otsus

ega selles väljendatud seisukohad selliseks asjaoluks, mis oleksid objektiivselt takistanud kahju

hüvitamise taotluse tähtaegset esitamist ja ei saa seeläbi olla mõjuvaks põhjuseks

menetlustähtaja ennistamiseks. Seetõttu ei nähtu ka X. X 01.10.2025 avaldusest selliseid elulisi

asjaolusid, mis oleksid taotluse tähtaegset esitamist objektiivselt takistanud ja mis võiksid

õigustada menetlustähtaja ennistamist.

5. X. X esitas 02.11.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks seoses tema läbiotsimistega. Kaebaja selgitusel ei arvanud ta, et vangla

rutiinne töö võiks sisaldada õigusvastaseis tegevusi ja seetõttu ei osanud ta selle peale kohe

kaevata. Vabaduses asjale tagasi vaadates hakkas ta mõtlema, et see ei saanud normaalne olla,

millele ta sai kinnitust ka Riigikohtu otsusest. Pidev süstemaatiline alavääristamine ei saa

inimesele hästi mõjuda.

6. Tartu Halduskohus edastas kaebuse 15.12.2025 määrusega alluvuse järgi Tallinna

Halduskohtule.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

HKMS § 121 lg 1 p 4 näeb kohustusliku kaebuse tagastamise alusena ette olukorra, kus kaebaja

ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

2(3)

8. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud.

9. Kaebaja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud

vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8. VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda

tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse

seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse

tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Tartu Vangla jättis

03.10.2025 otsusega kaebaja kahju hüvitamise nõude läbi vaatamata. Vangla põhjendas, et

kahjunõue on esitatud hilinenult. Kaebuse esitamine kohtule juhul, kui isiku kahjunõue on

jäetud läbi vaatamata, on lubatav siis, kui kahjunõue on jäetud läbi vaatamata ebaõigesti

(Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.2012 määrus nr 3-3-1-30-12, p 18; 27.04.2016 otsus nr 3-

3-1-68-15, p 10; 07.06.2018 määrus nr 3-17-2610, p 12; 19.09.2018 määrus nr 3-18-32, p 10).

10. RVastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul,

arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada

saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud

sündmusest arvates. Perioodil 09.2021–06.2022 toimunud läbiotsimistega kaasnevatest

võimalikest negatiivsetest tagajärgedest ja üleelamistest pidi kaebaja saama koheselt teadlikuks

peale iga vastavat toimingut. Samuti pidi kaebaja kohe aru saama talle kahju põhjustanud

isikust – Tartu Vanglast. Kohus nõustub vanglaga, et seega esitas kaebaja vanglale kahjunõude

hilinenult. Kohtule ei nähtu mõjuvaid põhjuseid, mis oleks pidanud kaasa tooma vanglas

kahjunõude esitamise tähtaja ennistamise. Ainuüksi Riigikohtu 2025. a otsusest teada saamine

või kaebaja kirjeldatud tagantjärele olukorra vaagimine ning selle õigusvastasuse või

ebakohasuse tunnetamine selliseks mõjuvaks põhjuseks ei ole.

11. Seega on Tartu Vangla 03.10.2025 otsus nr 1-9/2-25/359-4, millega vangla jättis kaebaja

30.07.2025 kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata, õiguspärane ning kaebajal on sellest

tulenevalt VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt

läbimata.

12. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel X. X kaebuse. Vastavalt

HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)