2-23-148985/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 2. jaanuar 2026

Tsiviilasja nr

2-23-148985

Tsiviilasi

Nord Collect OÜ hagi Z.I vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagi hind

6150 eurot 21 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Nord Collect OÜ (registrikood 11897588;

asukoht XXX 24–20, Tallinn, 10115, XXX ), lepinguline

esindaja Igor Vavilov (e-post )

Kostja: Z.I (isikukood XXX; elukoht teadmata)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Mõista Z.I-lt Nord Collect OÜ kasuks välja Monefit Estonia OÜ ja Z.I vahel 31. mail

2019 sõlmitud kliendilepingust nr 4279907580 tulenev võlgnevus, s.o põhivõlg 3000

eurot, intress 412 eurot 41 senti, 2. jaanuari 2026. a seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis 3061 eurot 80 senti.

3. Mõista Z.I-lt Nord Collect OÜ kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt (3000 eurot) alates 3. jaanuarist 2026 kuni

põhinõude täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud Z.I kanda.

5. Rahuldada

Nord Collect OÜ

taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks.

6. Mõista Z.I-lt Nord Collect OÜ kasuks menetluskulude (riigilõiv) katteks välja 630

eurot.

7. Mõista Z.I-lt Nord Collect OÜ kasuks välja viivis tasumata menetluskulude summalt

(630 eurot) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Z.I-le toimetada tagaseljaotsus kätte Ametlike

Teadaannete kaudu.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229

AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302

Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Koos kajaga tuleb

esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja

nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

ASJAOLUD

1. Nord Collect OÜ (hageja) esitas 7. detsembril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Z.I (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus andis

12. jaanuari 2024. a määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses, kuivõrd kostjale ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte

toimetada.

Hageja esitas 21. veebruaril 2024 hagiavalduse ning 3. aprillil 2024 hagi täpsustuse. Tartu

Maakohus võttis hagi 23. aprilli 2024. a määrusega menetlusse.

2. Hageja nõude aluseks on Monefit Estonia OÜ ja kostja vahel 31. mail 2019 sõlmitud

kliendileping nr 4279907580, mille alusel sai kostja perioodil 6. juunist 2019 kuni 21. jaanuarini

2020 laenuandjalt kokku laenu 3911 eurot 94 senti. Perioodil 21. jaanuarist 2020 – 15. maini

2020 ei tasunud kostja ühtegi osamakset võlgnevuse katteks. Laenuandja on korduvalt

pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palus kostjal võlgnevus likvideerida. Kostja ei

ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud ja jäi laenuandjale võlgu kolm

järjestikust osamakset (20. veebruar 2020. a, 21. märts 2020. a ja 20. aprill 2020. a), mistõttu

ütles laenuandja 15. mail 2020 poolte vahel sõlmitud lepingu üles.

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 3000 eurot, intressi 412 eurot 41

senti ja hagi esitamisega sissenõutavaks muutunud viivise 2422 eurot 80 senti. Samuti palub

hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt (3000 eurolt) alates 22. veebruarist

2024 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja

palub jätta menetluskulud kostja kanda.

3. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud 21. märtsil

2025. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele (TsMS § 407 lg 1).

Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

6. Kohus leiab, et sõlmitud lepingud vastavad tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1

mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad

tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).

Leping sõlmiti 31. mail 2019 ja selle sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud eraisikute

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,01%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr

59,26% on väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne

krediidikulukuse määr, s.o 60,03%, ning seega VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.

7. Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Kostja esitas laenutaotluse laenusummale 2500 eurot. Kostja märkis enda sissetulekuks 950

eurot (neto), kohustusteks (sh enda ja ülalpeetavate eluasemele, toidule, riietele, tervishoiule,

haridusele, transpordile, jne ja krediitkaart) 350 eurot.

Monefit Estonia OÜ on kostjalt küsinud kostja kuue kuu kontoväljavõtte, et kontrollida üle

kostja poolt esitatud andmed ja on hinnanud ka kostja krediidivõimelisust lisaks muudele

andmekogudele ka kostja kontoväljavõtte põhjal.

Laenuandja kontrollis kostja maksevõimet, analüüsis kostja pangakontot.

Kostja

kontoväljavõttest nähtus, et kostja netopalk nt aprillis 2019 oli 986 eurot 88 senti, märtsis 2019

809 eurot 50 senti. Ebaselge, kas konto väljavõttest nähtuvad mais 2019 tehtud väljamaksed

Placet Group OÜ poolt on kohustuste hulka arvestatud või mitte, kuid kohtu hinnangul ei mõjuta

see praegusel juhul kostja krediidivõime hindamist. Krediidiandja tuvastas, et kostjale peab

jääma peale enda püsikohustuste ja Monefit Estonia OÜ-ga sõlmitud krediidilepingu täitmist

vaba igakuine reserv summas 204 eurot 62 senti. Arvestada tuleb, et laen anti 2019. aastal.

Kohus ei ole tuvastanud vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumist krediidiandja poolt

(VÕS § 4034).

8. Laenuandja on enne lepingu ülesütlemist andnud 25. aprilli 2020. a hoiatusega kostjale

täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kuivõrd kostja kohustust ei täitnud, ütles laenuandja

lepingu üles 15. mail 2020. Seega on laenuandja lepingu VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud korda

järgides üles öelnud.

Kostja on tagastanud võetud laenu osaliselt, mistõttu on põhjendatud kostjalt välja mõista

tasumata põhivõlgnevus 3000 eurot VÕS § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1

alusel.

9. Lisaks põhinõudele, nõuab hageja intressi ja viivise väljamõistmist.

Tarbijalt ei või VÕS § 415 lg 1 järgi võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS §

113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka

VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. See tähendab, et kui pooled on kehtivas

tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest

viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega

viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg-s 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid,

st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Laenuandjal on seega

põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette

tarbijakrediidilepingus intressimäärana (RKTKo 14.01.2009. a, nr 3-2-1-120-08, p 12).

Lepingust tulenev viivise kokkulepe on VÕS § 35 lg 1 mõttes tüüptingimus. Lepingus, mille

teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse

ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale

ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist

või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju

suurust (VÕS § 42 lg 3 p 5). VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes ei saa pidada ebamõistlikuks sellist

hüvitist, mida seadusandja lubab tarbijalt nõuda. Kuna seadusandja lubab VÕS § 415 lg 1 ja §

113 lg 1 kolmanda lause alusel nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis on

tarbijakrediidilepingus intressimäärana kehtivalt ette nähtud, siis ei saa sellist viivise kokkulepet

pidada VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja VÕS § 42 lg 1 alusel

tühiseks.

Tarbijakrediidilepingus kokku lepitava intressimäära suurus on VÕS § 4062 lg 1 ja § 406 lg 1

järgi piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga, mis ei tohtinud ületada lepingu sõlmimise ajal

Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kuna tarbijakrediidilepingus

kokkulepitava intressimäära suurus on piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga ja

intressimäära suurus määrab ära viivise suuruse, on võlaõigusseaduses tarbijakrediidilepingule

kohalduvates sätetes (VÕS § 4062 lg 1, § 406 lg 1 ja § 415 lg 1) reguleeritud

tarbijakrediidilepingule kohalduva viivise ülempiir.

Kohus juba leidis eespool, et lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud

tarbimislaenude kulukuse määr 20,01%. Seega ei ületanud kokkulepitud intressimäär 43,20%

aastas kolmekordset keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra ning kokkulepitud intressimäär on lubatav.

Praegusel juhul on lepingus kokku lepitud viivise määr 0,06% päevas ja 21,60% aastas ning see

ei ületa lepingu sõlmimise ajal kehtinud viivisemäära rohkem, kui kolmekordselt. Hageja intressi

ja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud ning see tuleb rahuldada.

10. Hageja palub mõista nii hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

lepingujärgses määras summas 2422 eurot 80 senti ning alates 22. veebruarist 2024

seadusjärgses määras.

Kohus mõistab viivise kooskõlas TsMS §-ga 367 kohtuotsuse tegemise seisuga. Arvestades

seadusjärgse viivise määra muutumist, on perioodi 22. veebruarist 2024 kuni 2. jaanuarini 2025

sissenõutavaks muutunud viivis 639 eurot. Kokku on sissenõutavaks muutunud viivis 3061 eurot

80 senti.

11. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

12. Kostjale toimetati menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid kätte väljaande Ametlikud

Teadaanded vahendusel. Kohus lähtub sellest, et hageja on hagiavalduses märkinud, et ta soovib,

et vajadusel toimetaks kohus kostjale hagimaterjalid TsMS § 317 lg 1 kohaselt kätte avalikult

ning asi lahendataks tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 kohaselt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses. Vastavalt TsMS

§ 174 lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

14. Hageja taotles riigilõivu 630 euro väljamõistmist.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud.

Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja

materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hagiavalduse

esitamiselt tasutud riigilõiv 630 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.

15. Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud

menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik