3-25-4629/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4629

Määruse kuupäev

2. jaanuar 2026

Kohtunik

Kadri Vool (end Palm)

Kohtuasi

X-i (X) taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

seoses üksikvangistuses privaatsuse tagamisega

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja materjalide juurde väljavõte X-i vabakasutuskontost ajavahemiku

19. august kuni 18. detsember 2025. a kohta.

2. Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.

3. Jätta X-i esialgse õiguskaitse taotlus osas, milles taotleja nõuab Tartu Vangla

kohustamist sulgeda kambri vaateava, kui taotleja kasutab WC-d, läbi vaatamata.

4. Jätta X-i esialgse õiguskaitse taotlus osas, milles taotleja nõuab Tartu Vangla

kohustamist katta duširuumi eesruumi aken kattega, kui taotleja käib end pesemas,

rahuldamata.

5. Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p-de 3 ja 4 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse

kätte taotlejale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 18. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule esialgse

õiguskaitse taotluse. Taotleja suhtes on alates 1. augustist 2025 kohaldatud üksikvangistust.

Kolm vanglaametnikku võtavad kambri vaateava eest ära riide ning ei arvesta sellega, et nad

rikuvad üksikvangistuses viibivate isikute eraelu puutumatust ja privaatsust. Tartu Vanglas 2.

üksuses on WC uksed eest ära võetud ning teised kinnipeetavad, kes paiknevad avatud

osakonnas, liiguvad ringi ja vaatavad, mida teised üksikvangistuses viibivad kinnipeetavad

kambris teevad. Samuti puudub duširuumi akna ees kate ja kui üksikvangistuses viibiv

kinnipeetav läheb pesema umbes kella 15 paiku, siis väljas tänaval näevad kõik, kuidas

kinnipeetav end pesemas käib. Taotleja palub keelata Tartu Vanglal rikkuda isikuandmete

kaitse seadust ning kohustada Tartu Vanglat tagama privaatsus üksikvangistuses viibivale

kinnipeetavale.

2. Vastusena kohtunõudele teatas Tartu Vangla 19. detsembril 2025, et X esitas esialgse

õiguskaitse taotlusega seonduva pöördumise vanglale 18. detsembril 2025. Pöördumine on

registreeritud vaidena nr 1-8/2-25/258-1 ja on vangla menetluses. Rohkem pöördumisi X

seonduva teemaga esitanud ei ole.

3. Tartu Halduskohus jättis 19. detsembri 2025. a määrusega X-i esialgse õiguskaitse taotluse

käiguta, andes selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

4. X esitas 19. detsembril 2025 taotluse tähtaja pikendamiseks kuni 22. detsember 2025,

menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja täpsustas esialgse õiguskaitse

abinõusid.

5. Tartu Halduskohus jättis 22. detsembri 2025. a määrusega X-i 19. detsembri 2025. a

taotluse tähtaja pikendamiseks läbi vaatamata ning kohustas Tartu Vanglat esitama seisukoha

X-i esialgse õiguskaitse taotluse kohta.

6. Tartu Vangla esitas 30. detsembril 2025 seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele, milles

palus jätta esialgse õiguskaitse kohaldamata. Vangla selgitas, peale X-i poolt 51. nädalal

soovi avaldamist paigaldati 19. detsembril 2025 taotleja kambri WC-le uks, mistõttu on selles

osas õiguskaitse vajadus ära langenud. Alates 19. detsembrist 2025 on X-il võimalik

tualettruumis toimingute sooritamisel uks sulgeda ja sellega ongi privaatsus tagatud. Lisaks

selgitas vangla, et pesemist võimaldatakse kinnipeetavatele eluosakonnas asuvas duširuumis,

mis asub neljandal korrusel. Pesemisruum, kus kinnipeetavad end pesevad, on ilma aknata

ruum ja seetõttu ei ole võimalik pesemistoiminguid kuidagi näha. Aken on eesruumis, kuhu

on võimalik jätta riideid. Seejuures asub pesuruum tänavaga võrreldes oluliselt kõrgemal.

Tartu Vangla ei asu kohe sõidu- või kõnnitee ääres. Eluhoone ja kõnnitee vahele jääb

sõidutee. Seega isegi kui inimesed liiguvad ettevõtete juurde jääval kõnniteel, ei ole võimalik

ka vangla hoone poole vaadates näha neljandal korrusel asuvas eesruumis toimuvat, kui

kinnipeetav ei eksponeeri oma tegevust vahetult akna juures. Sein varjab pesema suunduva

inimese alakeha ning kõne alla saaks tulla üksnes paljastatud ülakeha nähtavus.

KOHTU SEISUKOHT

7. Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. X on taotlenud enda vabastamist riigilõivu tasumise

kohustusest. Kohus võtab taotluse lahendamiseks haldusasja materjalide juurde

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 alusel väljavõtte X-i vabakasutuskontost

ajavahemiku 19. august kuni 18. detsember 2025. a kohta.

8. Kuna taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele

eelnenud nelja kuu kohta nähtub, et lähtudes HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu

12. aprilli 2016. a kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15 ei suuda taotleja oma majandusliku seisundi

tõttu 20 euro suurust menetluskulu tasuda, on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused

täidetud. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus

menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada X-i HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel

täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

9. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel

või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse

kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse

määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive

ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse

äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse

õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

10. Kohtule arusaadavalt nõuab taotleja esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla kohustamist

sulgeda kambri vaateava, kui taotleja kasutab WC-d, ning katta duširuumi eesruumi aken

kattega, kui taotleja käib end pesemas. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on taotlejale vajalik

selleks, et tagada taotleja privaatsus.

11. Kuna kohtuasja materjalidest nähtuvalt on taotleja esitanud esialgse õiguskaitse taotlusega

seonduva vaide 18. detsembril 2025 (registreeritud nr-ga 1-8/2-25/258-1), mis on veel vangla

menetluses, siis on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ei esine menetluslikke takistusi

esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks.

12. Selleks, et kohus saaks rahuldada taotleja esialgse õiguskaitse taotluse, peab taotlejal

esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb eelkõige juhul, kui

taotleja õiguste kaitse võib kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

Seega tähendab esialgse õiguskaitse vajadus ennekõike ohtu, et esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad

tagajärjed. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotleja jaoks mingeid nn

pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.

13. Kohus nendib, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel, mil taotleja kambri WC

uksel puudus uks, esines X-il esialgse õiguskaitse vajadus seoses privaatsuse tagamisega

kambris, kuid arvestades, et nüüdseks on taotleja kambri WC-l uks, siis on taotlejal esialgse

õiguskaitse vajadus vastavas osas ära langenud. Seega jätab kohus X-i esialgse õiguskaitse

taotluse osas, milles taotleja nõudis Tartu Vangla kohustamist sulgeda kambri vaateava, kui

taotleja kasutab WC-d, HKMS § 249 lg 3 alusel läbi vaatamata.

14. Samas leiab kohus, et pesuruumi eesruumi, millel on aken ja kuhu kinnipeetav saab jätta

enda riided, akna katte puudumine ei ole selline puudus kinnipidamistingimustes, millesse on

põhjendatud sekkuda esialgse õiguskaitse korras. Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et

esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. Kui esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste

tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole

esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.

septembri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Seega juhul, kui esialgse õiguskaitse

kohaldamisega kaasneb põhivaidluse äraotsustamine, on esialgse õiguskaitse vajaduse lävend

kõrgem, kuivõrd taotluse rahuldamise eelduseks on ülekaalukas vajadus.

15. Kohus leiab, et põhivaidluse äraotsustamine esialgse õiguskaitse menetluses ei ole

praeguses asjas põhjendatud. Taotleja ei ole ära näidanud, et tal esineks ülekaalukas vajadus

katta pesuruumi eesruumi aken kattega. Taotleja saab end pesta ilma akendeta duširuumis

ning nagu vangla selgitas, siis varjab pesuruumi eesruumi sein pesema suunduva inimese

alakeha ning kõne alla saaks tulla üksnes paljastatud ülakeha nähtavus. Et pesuruum asub

neljandal korrusel ning arvestades eluhoone kaugust avalikult kasutatavast kõnniteest, siis ei

ole kohtule usutav, et kõnniteelt oleks tuvastatav, kes konkreetselt duširuumi eesruumis

viibib. Kohtule edastatud fotodelt nähtuvalt on taotlejal muuhulgas võimalik enne pesema

asumist tagada enda suurem privaatsus sellega, kui taotleja vahetab oma riideid duširuumi

avatud ukse taga.

16. Eelnevat arvestades ei pea kohus põhjendatuks kohustada Tartu Vanglat esialgse

õiguskaitse korras katma duširuumi eesruumi akent kattega ning kohus jätab esialgse

õiguskaitse taotluse selles osas rahuldamata.

17. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)