2-20-19319/165 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

31. detsember 2025. a, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja

kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-20-19319

Tsiviilasi

Tallinna Hoiu-Laenuühistu hagiavaldus OsterEst OÜ, O.

V. ja S. L. vastu võlgnevuste väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

80 999,92 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Tallinna Hoiu-Laenuühistu (rg-kood: 11961369;

asukoht: XXX-i) lepingulised esindajad vandeadvokaat

Madis Saar, jurist Indrek Vilms

Kostjad

1. OsterEst OÜ (rg-kood 12886109; asukoht: XXX-i)

seaduslik esindaja S. L.

2. S. L. (ik XXX; elukoht: XXX-i ),

kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Heldur Otti

Kohtuistungi aeg

XXX

RESOLUTSIOON:

1. Jätta rahuldamata kostjate taotlus menetluse uuendamiseks.

2. Jätta rahuldamata kostjate vastuväide kohtu tegevusele.

3. Rahuldada Tallinna Hoiu-Laenuühistu hagi tagamise taotlus.

4. Hagi tagamiseks seada kinnistusraamatus S. L.-ile (isikukood XXX ) kuuluvale

kinnisasjale asukohaga XXX (Tartu Maakohtu kinnistusosakond, registriosa nr

XXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek Tallinna Hoiu-Laenuühistu

(registrikood 11961369) kasuks hüpoteegisummaga 60 000 eurot.

5. Kohus tühistab kostja avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle raha

maksmisega või pangagarantiiga, kui kostja tasub või tema eest tasutakse kohtu

deposiiti 60 000 eurot või esitatakse kohtule samas summas pangagarantii. Hagi

tagamise asendamiseks rahasummad tuleb tasuda Rahandusministeeriumi ühele

järgmistest arvelduskontodest: nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-s või nr EE221700017003510302 Luminor

Bank AS-s või nr EE567700771003819792 LHV Pank AS-s või

EE604204278601694436 Coop Pank AS (makse selgituseks märkida tsiviilasja

number, hagi tagamise abinõu asendamine, isiku nimi, kelle eest tasutakse ja objekti

Tsiviilasi nr 2-20-19319

nimi, mille eest tasutakse).

6. Määrus saata kohtuliku hüpoteegi seadmise osas viivitamata täitmiseks Tartu

Maakohtu kinnistusosakonnale, kellel tuleb määruse täitmisest koheselt kohtule

teatada.

7. Rahuldada kostjate taotlus aegumise kohaldamiseks.

8. Jätta Tallinna Hoiu-Laenuühistu hagi OsterEst OÜ ja S. L. vastu rahuldamata

krediidilepingu nr XXX alusel enne 1.1.2018 tekkinud põhivõlgnevuse 1177,61 euro

väljamõistmiseks.

9. Rahuldada Tallinna Hoiu-Laenuühistu hagi OsterEst OÜ ja S. L. vastu osaliselt.

10. Välja mõista OsterEst OÜ-lt ja S. L.-ilt (L.) solidaarselt Tallinna Hoiu-Laenuühistu

kasuks krediidilepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 33 367,91 eurot.

11. Välja mõista OsterEst OÜ-lt ja S. L.-ilt (L.) solidaarselt Tallinna Hoiu-Laenuühistu

kasuks ajavahemiku 3. veebruar 2022 kuni 30. detsember 2025 eest sissenõutavaks

muutunud viivis 10 481,22 eurot.

12. Välja mõista OsterEst OÜ-lt ja S. L.-ilt (L.) solidaarselt Tallinna Hoiu-Laenuühistu

kasuks viivis määras 8,04% aastas arvestatuna võla põhiosalt (s.o 33 367,91 eurot)

alates 31. detsember 2025 kuni põhivõla täitmiseni arvestusega, et väljamõistetud

viivis ei ületa kokku põhinõuet (s.o 33 367,91 eurot).

13. Jätta rahuldamata Tallinna Hoiu-Laenuühistu krediidilepingust nr XXX tulenev

nõue mõista OsterEst OÜ ja S. L.-ilt solidaarselt välja põhivõlg 4396,75 eurot ja

hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 38 942,27 eurot.

14. Jätta krediidilepingust XXX tuleneva nõudega seotud menetluskuludest 44,51%

solidaarselt OsterEst OÜ ja S. L. kanda ning 55,49% ulatuses Tallinna Hoiu-

Laenuühistu kanda.

15. Jätta käesoleva kohtuotsusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse

täitmist tagava abinõuna kuni kohtuotsuse täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes

menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS §

187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle

läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati

(TsMS § 178 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu menetluses oli Tallinna Hoiu-Laenuühistu (hageja) hagi OsterEst OÜ (kostja

I), O. V. (kostja II; surnud XXX) ja S. L. (kostja III) vastu võlgnevuste väljamõistmiseks. Hageja

palus välja mõista:



kostjalt II laenulepingu nr XXX (laenuleping I) alusel põhivõlgnevuse 94 401,68 eurot,

tasumata intressid 18 967,14 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 94 401,68 eurot ja

2 (14)

Tsiviilasi nr 2-20-19319

lisanduva VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõude 94 401,68 euro

tasumata osalt alates 31. detsembrist 2020 kuni selle kohase tasumiseni (dtl 14);



kostjalt III ja kostjalt I solidaarselt laenulepingust nr XXX (laenuleping II) tuleneva

põhivõlgnevuse 38 942,27 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 38 942,27 eurot ja

lisanduva VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõude 38 942,27 euro

tasumata osalt alates 31. detsembrist 2020 kuni selle kohase tasumiseni (dtl 14);



kostjatelt I–III solidaarselt laenulepingust nr XXX (laenuleping III) tuleneva

põhivõlgnevuse 14 006,78 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 14 006,78 eurot ja

lisanduva VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõude 14 006,78 euro

tasumata osalt alates 31. detsembrist 2020 kuni selle kohase tasumiseni (dtl 14).

2. Pärnu Maakohus 18.1.2022 osaotsusega (dtl 517- 533) rahuldas hagi osaliselt ning mõistis

hageja kasuks välja:



kostjalt II laenulepingu I alusel 149 141,63 eurot (sh põhivõlgnevus 93 636,10 eurot,

intressid 18 034,65 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 37 470,88 eurot) ja alates

19.1.2022 edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhivõla täitmiseni;



kostjatelt I-III solidaarselt laenulepingu III alusel 18 608,99 eurot (sh põhivõlgnevus 14

006,78 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 4602,21 eurot) ja alates 19.1.2022

edasiulatuva viivise (põhivõlalt 14 006,78 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni põhivõla täitmiseni;



Kohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja II vastu summas 66 509,64 eurot (sh

põhivõlgnevus 765,58 eurot, intress 932,49 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 64

811,57 eurot) ja kostjate I-III vastu summas 10 583,43 eurot (sissenõutavaks muutunud

viivis);



Kohus 18.1.2022 määrusega uuendas asja arutamise hageja nõudes laenulepingu II alusel

kostja III ja kostja I vastu (dtl 513-515).

3. Tallinna Ringkonnakohus 9.5.2025 otsusega (dtl 819-840) tühistas osaliselt Pärnu Maakohtu

18.1.2022 osaotsuse kostjate I ja kostjate III osas ning tegi uue otsuse, millega mõistis välja

kostjatelt I-III solidaarselt laenulepingu III alusel 12 628,02 eurot (sh põhivõlgnevus 11 866 eurot

ja sissenõutavaks muutunud viivis 762,02 eurot) ja alates 19.1.2022 edasiulatuva viivise

(põhivõlalt 11 866 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni)

(resolutsiooni punkt 7.6, dtl 821). Otsus jõustus 8.9.2025, kui Riigikohus keeldus kostjate I ja III

kassatsioonkaebust menetlusse võtmast (dtl 926).

4. Hageja esitas 7.11.2025 kohtule hagi tagamise avalduse (dtl 935-938), milline on kohtul

käesoleva ajani lahendamata.

5. Kostjad esitasid 21.11.2025 taotluse menetluse uuendamiseks ja alternatiivselt vastuväite kohtu

tegevusele (dtl 995-997).

Hageja nõue ja esitatud asjaolud

6. Hageja nõuab 30.12.2010 esitatud hagis solidaarselt kostjalt I ja kostjalt III laenulepingu II

alusel põhivõlgnevust 38 942,27 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 38 942,27 eurot ja

lisanduvat viivist alates 31.12.2020 põhinõude 38 942,27 eurot tasumata osalt kuni selle kohase

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (dtl 14). Hageja esitas 24.9.2025

alternatiivse nõude arvestuse, millisega palub mõista kostjatelt solidaarselt välja põhivõlgnevuse

33 367,91 eurot ning TsMS § 367 kohaselt laenuleping II lõppemisest 06.04.2021 lepingu järgsed

3 (14)

Tsiviilasi nr 2-20-19319

viivised suuruses 10,8% aastas põhinõudelt kuni otsuse tegemiseni kindla summana ning alates

otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni 10,8% aastas arvestusega, et väljamõistetud viivised

kokku ei ületa põhinõuet summas 33 367,91 eurot (dtl 846, p 2.4.). Hageja palub 21.11.2025

menetlusdokumendis mõista kostjalt I ja kostjalt III solidaarselt hageja kasuks põhinõudena välja

38 942,27 eurot ja viivised põhinõudelt 38 942,27 eurot viivisemääraga 10,8% aastas alates

põhinõude sissenõutavaks muutumisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni (dtl 966).

6.1. Esitatud asjaoludel hageja ja kostja I sõlmisid 5.8.2015 laenulepingu nr XXX (laenuleping II),

mille alusel kostja I sai laenu summas 45 000 eurot. Antud asjaolu tõendamiseks esitas hageja

allkirjastatud krediidilepingu (I kd tl 91, dtl 91) ning selle lisaks oleva maksegraafiku (I kd tl 92-94,

dtl 92-94) ja krediidilepingu üldtingimused (I kd tl 95-100, dtl 95-100). Kostja I võttis endale hageja

liikmeks astumise avaldusega kohustuse tasuda hagejale sisseastumismaks 10 eurot ning osamakse

2250 eurot. Antud asjaolu tõendamiseks esitas hageja 5.8.2015 allkirjastatud avalduse (I kd tl 101,

dtl 101). Kohustus loeti poolte kokkuleppel tasutuks laenusumma arvelt ning võlausaldaja kandis

notari deposiitkontole 42 740 eurot. Antud asjaolu tõendamiseks esitas hageja konto väljavõtte (I kd

tl 27, dtl 26). 5.8.2015 tõestatud notariaallepingu p-st 2.3 nähtub, et notari deposiitkontolt kanti 4000

eurot PLACET GROUP OÜ arvelduskontole ning 38 740 eurot kostja III arvelduskontole. Antud

asjaolu tõendamiseks esitas hageja notariaalakti nr 4369 (I kd tl 30-36, dtl 29-35).

6.2. Laenulepingust II tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seati hüpoteek Pärnus, XXX

asuvale korteriomandile ning sõlmiti käendusleping kostjaga III. Antud asjaolude tõendamiseks

esitas hageja notariaalakti nr 4369 (I kd tl 30-36, dtl 29-35) ja 05.08.2015 sõlmitud

käenduslepingu (I kd tl 102-103, dtl 102-103).

6.3. Kostja I kohustus laenu tagastama koos intressidega maksegraafikus ettenähtud tähtaegadel ja

suuruses. Laenulepinguga kokkulepitud intressimääraks oli 8,04% aastas. Laenulepingu II katteks

teostati 18 makset – 04.09.2015 summas 676,50 eurot, 05.10.2015 summas 456,50 eurot,

16.10.2015 summas 220 eurot, 10.11.2015 summas 676,50 eurot, 15.11.2015 summas 40,59 eurot,

04.12.2015 summas 576,50 eurot, 08.12.2015 summas 100 eurot, 14.01.2016 summas 600 eurot,

15.01.2016 summas 326 eurot, 09.02.2016 summas 500 eurot, 15.02.2016 summas 200 eurot,

16.04.2016 summas 700 eurot, 05.03.2016 summas 676,50 eurot, 05.05.2016 summas 676,50 eurot,

05.06.2016 summas 635 eurot, 06.06.2016 summas 45 eurot, 14.08.2016 summas 700 eurot ja

06.09.2016 summas 676,50 eurot. Lisaks hageja tasaarvestas võlgnevusega 3150 eurot (dtl 6-7, p

2.2.6.).

6.4. Hageja edastas 13.01.2016 meeldetuletused võlgnevuse kohta kõigile kostjatele e-

postiaadressile XXX, XXX kui ka postiaadressile XXX ja XXX. Antud asjaolu tõendamiseks esitas

hageja 10.12.2015 koostatud meeldetuletused (I kd tl 104-109, dtl 104-109). Postiaadressile edastas

võlausaldaja meeldetuletused nii tähitult kui ka lihtkirjana. Kuivõrd kostjad I ja III võlgnevust ei

likvideerinud, ütles hageja laenulepingu II üles 28.01.2016 (dtl 108).

6.5. Hoolimata korduvatest lubadustest ei asunud kostjad võlgnevust tasuma, millest tulenevalt

esitas hageja 10.02.2016 täitmisavalduse kostja III vastu laenulepingust II tuleneva võlgnevuse 49

795,99 eurot ja lisanduva viiviste sissenõudmiseks seatud hüpoteekide arvelt. Antud asjaolu

tõendamiseks esitas hageja täitmisavalduse (I kd tl 110-113, dtl 111-113) koos lisadega (I kd tl 114-

143, dtl 114-141).

6.6. Kohtutäitur koostas 20.05.2016 kinnisvara arestimise akti. Antud asjaolu tõendamiseks esitas

hageja täiteasjas 175/2016/218 koostatud kinnisasja arestimise akti (I kd tl 144-149, dtl 144-149) ja

kaaskirja (I kd tl 150, dtl 150).

6.7. Laenulepingu II katteks on laekunud kokku 11 632,09 eurot, millest hageja on 6057,73 euro

ulatuses lugenud tasutuks põhinõude, 2543,67 euro ulatuses intressid ja 2775,69 euro ulatuses

viivised (dtl 7, p 2.2.9.). Kostjal I ja kostjal III on tagastamata laen summas 38 942,27 eurot (45

000€ – 6057,73€) (dtl 11, p 3.7.3.; dtl 538, p 1.1.16.). Kuivõrd kostja I ja kostja III ei ole täitnud

4 (14)

Tsiviilasi nr 2-20-19319

lepingujärgset kohustust kohaselt, nõuab hageja kostjatelt sissenõutavaks muutnud viivist summas

38 942,27 eurot arvestusega lepinguga ettenähtud määras 1% päevas (dtl 12, p 3.11.) ja lisanduvat

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (dtl 14). 24.09.2025 hageja esitas viivise

nõude arvestusega 10,8% aastas (dtl 845).

6.8. Laenulepingu II ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Hageja on

ülesütlemisavaldused kostjatele edastanud. Laenuleping II p 7.2.6. kohaselt oli hagejal õigus

laenuleping II üles öelda mh juhul, kui krediidisaaja või käendaja või tagatise omanik rikub ükskõik

millist teist krediidisaaja, käendaja või tagatise omaniku ja hageja vahel sõlmitud lepingut ja

krediidiandjal tekib õigus nõuda rikutud lepingust tulenevate kohustuste kohest täitmist. Arvestades,

et kostjad olid rikkunud laenulepingut I ning hagejal oli laenuleping I ülesütlemisega tekkinud õigus

nõuda laenulepingust I tulenevate kohustuste kohest täitmist, on sellega täidetud laenulepingus II

kokkulepitud laenulepingu II erakorralise ülesütlemise materiaalne alus (dtl 539, p-d 2.1.4.-2.17.).

6.9. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et 13.1.2016 ülesütlemisavaldust ei ole kostjatele kohaselt

kätte toimetatud (hagejal ei ole võimalik tehniliselt tõendada tema poolt e-posti aadressidele XXX

ja XXX saadetud laenulepingu II ülesülemiseavalduse kättesaamist adressaatide poolt RK poolt

tsiviilasja nr. 3-2-1-123-07 p.-s 14 viidatud viisil), saab sarnaselt samas tsiviilasjas ringkonnakohtu

poolt 9.5.2025 tehtud otsuses leitule lugeda kostjale I ja kostjale III kui käendajale 13.1.2016

saadetud ülesütlemisavaldused kätte saaduks 22.3.2021 ning laenuleping üles öelduks 6.4.2021 (dtl

844-846).

6.10. Laenulepingust II tulenev nõue ei ole aegunud. 28.7.2017 sõlmisid pooled hüpoteekidega

tagatavate nõuete muutmise lepingu (dtl 165 jj), mille p 2.1.1. kohaselt on hüpoteekidega tagatud

kõik hageja nõuded kostja I vastu, mis tulenevad hageja ja kostja I vahel 5.8.2015 sõlmitud

laenulepingust XXX (dtl 167). Sellega on pooled sõlminud uue kohesele sundtäitmisele allumise

kokkuleppe, mille kohaselt saavad laenulepingust II tulenevad hüpoteekidega tagatud nõuded

aeguda 10 aasta möödumisel alates nende sissenõutavaks muutumisest.

Kostja vastuväited hagile

7. Kostjad ei võta hagi õigeks ega tunnista hagis nende vastu suunatud nõudeid. Kostjad vaidlevad

hagile täies ulatuses vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad

on seisukohal, et hagiavalduse lisad ei tõenda hageja väiteid kostjate laenuvõlgnevustest ning

kostjatel ei ole hageja ees sissenõutavaid laenukohustusi. Hagi rahuldamise korral taotlesid kostjad

intresside määra vähendamist nullini (II kd tl 142, p 4.5., dtl 356).

7.1. Kostjad on seisukohal, et hageja ei ole märkinud ega nimetanud tõendeid, mis kinnitaksid

hageja poolt krediidisummade väljamaksmist kostjale I. Notariaalakti nr 4369 punkti 2.3.1. ja 2.3.2.

järgi anti laenu kostjale III 38 740 eurot ja hüpoteegipidajale I (Placet Group OÜ) summas 4000 eurot

rahaliste kohustuste täitmiseks. Kostja I ei ole notariaalakti nr 4369 pooleks ning ei osalenud selles ka

juhatuse liikme S. L. kaudu. Kostja III käsitleb notariaalakti nr 4369 kolmanda isikuna (dtl 355, p

1.3.1.)

7.2. Hagiavalduses ei ole välja toodud nõuete arvestusmetoodikat ega arvestuskäiku, ei ole

arusaadav, kuidas ning millisel faktilisel ja õiguslikul alusel on iga kostja seotud ja vastutav hageja

ees. 01.08.2017 kuupäeva kandev „kokkulepe/võlatunnistus“ on sõlmitud hageja ja MediaAuto

OÜ vahel ning sellesse kokkuleppesse ei ole kaasatud kostjaid (dtl 291, p-d 3.3.-3.5., dtl 356 p

3.1.).

7.3. Eelistungina korraldaval kohtuistungil 18.06.2021 kostjad avaldasid, et puudus kokkulepe

kostja I liikmeks sisseastumise makseks 10 euro ulatuses ja 2250 eurot osamaksu makseks ning

kostja III ei ole kostja I esindajana ega ka kostja I andnud hagejale korraldust tasuda laenulepingus

II nimetatud rahasummat notari deposiitkontole. Laenuleping II on rahatu. Pärast lepingute

sõlmimist lepiti kokku, et krediiti ei anta (II kd tl 130). Raha tasumine notariaalkontole ei kinnita

5 (14)

Tsiviilasi nr 2-20-19319

raha saamist laenuvõtja poolt. Võlgnik ja kostja I ei osalenud notariaalse lepingu nr 4369

sõlmimisel (II kd tl 124, 127, 129, tl 140 p 1.2.2.). Tasumine vaidlusalune asjaolu ei ole (II kd tl

131). Kostjad ei ole krediidilepingute ülesütlemist kätte saanud, mistõttu ei ole ülesütlemised

kehtivad (II kd tl 132-133, tl 141 p 2).

7.4. Juhul, kui hageja tõendab, et tal on laenulepingust II tulenev rahaline nõue kostjate vastu,

taotleb kostja aegumise kohaldamist (II kd tl 142, p. 3.2; dtl 356). Lisaks tuleb nõude ulatuse

kindlaksmääramisel arvestada hageja enda osalusega põhjendamatute finantsriskide võtmisel ning

saamata jäänud tulus VÕS § 139 lg 2 ja seaduse analoogia korras VÕS § 4034 lg 1 alusel (II kd tl

142 p 3.3.; dtl 356). Olukorras, kus hageja väitel on kostjad jätnud esimesena sõlmitud

laenulepingust tulenevad kohustused täitmata, ei olnud hageja parimates huvides sõlmida

kostjatega uusi laenulepinguid.

7.5. Kostjad taotlesid enda poolt esitatud asjaolude ja vastuväidete tõendamiseks O. V. (võlgniku

ja kostja I seaduslik esindaja) ja D. M.-i (hageja seaduslik esindaja) vande all ülekuulamist, millise

kohus 15.09.2021 kohtuistungil suulise määrusega rahuldas.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagi tagamise taotluse, kostjate taotluse ja vastuväite lahendamine

8. TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud

küsimused. Kohtul on hageja 7.11.2025 taotlus hagi tagamiseks lahendamata.

8.1. Hageja taotles 7.11.2025 hagi tagamist selliselt, et seada S. L.-ile (isikukood XXX)

kuuluvale Pärnus aadressil XXX asuvale korteriomandile (registriosa number XXX) esimesele

vabale järjekohale Tallinna Hoiu-Laenuühistu (registrikood 11961369) kasuks kohtulik hüpoteek

hüpoteegisummaga 60 000 eurot. Kohtul on hageja hagi tagamise taotlus siiani lahendamata.

8.2. Hageja põhjendab hagi tagamist sellega, et kostjal puudub hagi rahuldava kohtuotsuse täitmist

võimaldav vara. Kostja III on 14.10.2025 tsiviilasjas nr 2-20-4840 maakohtule esitatud

menetlusdokumendi punktis 2 avaldanud, et ta on pedagoogist pensionär, kellelt ei saa

majanduslikel põhjustel oodata hagi tagamise tagatise andmist. Seega on kostja III ise kinnitanud,

et tal ei ole rahaliste kohustuste täitmist võimaldavat vara.

8.3. Tallinna Ringkonnakohtu 9.5.2025 otsuse, millega mõisteti kostjatelt hageja kasuks välja

krediidilepingust nr XXX tulenev võlgnevus kogusummas 17 267,75 eurot (22.09.2025 seisuga),

sundtäitmiseks on algatatud uus täitemenetlus (täiteasi nr 175/2025/2212). Selles täitemenetluses

on seatud keelumärked kostjale kuuluvale osalusele OsterEst OÜ-s ja kostjale kuuluvale sõidukile

reg.-märgiga XXX. Seega ei saa käesolevas asjas tehtavat hagi rahuldavat kohtuotsust selle vara

arvel rahuldada.

8.4. Lisaks OsterEst OÜ osalusele ja ühele sõidukile kuulub kostjale ka Pärnus aadressil XXX

asuv korteriomand (registriosa number XXX). Korter on koormatud hageja kasuks seatud

keelumärke ja hüpoteegiga summas 100 000 eurot. Nimetatud hüpoteek tagab krediidilepingustest

XXX, XXX ja XXX tulenevaid hageja nõudeid. Krediidilepingutest XXX ja XXX tulenevaid

nõudeid on käesolevas tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtuotsustega rahuldatud kogusummas 210

040,10 eurot (22.09.2025 seisuga). Kuna kohtuotsusega juba rahuldatud krediidilepingutest XXX

ja XXX tulenevate hageja nõuete summa ületab hüpoteegisummat (100 000 eurot) enam kui

kahekordselt, on ilmne, et krediidilepingust XXX tulenevaid hageja nõudeid ei ole selle hüpoteegi

arvel võimalik rahuldada. Seega korterile hageja kasuks seatud hüpoteegi arvel ei ole käesoleva

tsiviilasja esemeks olevat nõuet võimalik rahuldada.

8.5. Kostjad 11.11.2025 toimunud kohtuistungil vaidlesid hagi tagamise taotlusele vastu ja

taotlesid tähtaega hagi tagamise taotlusele kirjaliku seisukoha esitamiseks, millise kohus jättis

6 (14)

Tsiviilasi nr 2-20-19319

rahuldamata. Kostjad esitasid 21.11.2025 taotluse menetluse uuendamiseks põhjusel, et kohus ei

ole täitnud eelmenetluse ülesannet ammendavalt ja ei andnud kostjatele hagi tagamise taotluse

kohta arvamuse esitamiseks vajalikku aega.

8.6. Kõigepealt annab kohus seisukoha kostjate taotlusele menetluse uuendamiseks, võtab

seisukohta alternatiivse vastuväite kohta kohtu tegevusele ning seejärel lahendab hagi tagamise

taotluse.

8.7. Kostjad taotlevad menetluse uuendamist põhjendusel, et kohus ei ole ammendavalt

eelmenetluse ülesannet täitnud. Kõigepealt heidavad kostjad kohtule ette seda, et kohus jättis

põhjendamatult määramata neile mõistlikku tähtaja hagi tagamise taotlusega tutvumiseks ja

kaalutletud arvamuse esitamiseks olukorras, kus hagi tagamise taotlusel on hulgaliselt lisasid, mis

kõik vajavad tutvumist ja analüüsimist, mille teostamist ei saanud kohus mõistlikult oodata

kostjatelt 11.11.2025 kohtuistungi käigus. Teiseks leiavad kostjad, et kohus ei uurinud vastavalt

TsMS § 399 p-le 5 isikuallikalisi tõendeid.

8.8. Kohtu hinnangul ei kasuta kostjad oma menetlusõigusi TsMS § 200 lg 1 mõistes heauskselt.

Kohus möönab, et suure töökoormuse tõttu ei ole kohus jõudnud kõiki menetlustoimingud

teostada seaduses sätestatud tähtajal. Samas olukorras, kus kohus ei ole jõudnud, vastupidiselt

11.11.2025 kohtuistungil avaldatule, hagi tagamise taotluse lahendamiseni, taotleda 21.11.2025,

s.o 10 päeva pärast istungit ja hagi tagamise taotluse saamist, menetluse uuendamist põhjendusel,

et kohus ei andnud hagi tagamise taotlusega tutvumiseks piisavalt aega ning jättes samas

kaalutletud arvamuse esitamata, on kohtu hinnangul menetluse venitamine. Arusaamatuks jääb ka

kostjate etteheide, et kohus ei uurinud isikulisi tõendeid. Kohus, viidates mh ringkonnakohtu

9.5.2025 lahendile, mitmel korral palus kostjate esindajal tuua selgelt välja kostja II ja tunnistaja

D. M.-i poolt vande all antud ütlustest, millal ja milliste maksetega on laenu tagastatud. Eelistungi

eesmärk ei ole anda menetlusosalistele täiendavat tähtaega asja materjalidega tutvumiseks.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostjate taotluse menetluse uuendamiseks ja vastuväite kohtu

tegevusele rahuldamata.

8.9. TsMS § 377 lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata

jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lg 1 p 1

kohaselt hagi tagamise abinõuna kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine.

TsMS § 378 lg 4 alusel tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks

kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades

põhjendatuks. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et rahalise nõude korral on üldjuhul sobivaim

hagi tagamise abinõu kohtulik hüpoteek. Kohus leiab, et hagi tagamine selles asjas on

põhjendatud. Hageja on veenvalt põhistanud hagi tagamise vajadust. Kostjad ei ole, olenemata

jõustunud lahendist, käesoleva ajani oma kohustusi täitma asunud, kostja III korteriomandile

seatud hüpoteek ei kata jõustunud lahendist tulenevaid kohustusi ning kostja III on avaldanud, et

tema majanduslik olukord ei võimalda temal enda kohustusi muu vara arvelt rahuldada.

8.10. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Hageja palub kostja kinnistu

koormata kohtuliku hüpoteegiga summas 60 000 eurot. Hüpoteegisumma arvutamisel on hageja

kostja huve arvestades lähtunud 24.9.2025 maakohtule esitatud alternatiivsest nõude arvestusest.

Hüpoteegisummat arvutades on hageja arvestanud (a) põhinõuet summas 33 367,91 eurot, (b)

3.11.2025 seisuga sissenõutavaks muutnud viivisenõuet summas 16 508,07 eurot, (c) järgneva

kahe aasta jooksul (so kuni 3.11.2027) sissenõutavaks muutuvaid viiviseid 7 207,47 eurot (hageja

eeldab, et kostja senist menetluskäitumist arvestades kestab käesolev menetlus veel vähemalt 2

aastat) ja (d) hageja eeldatavaid menetluskulusid summas 2 916,55 eurot. Hageja prognoosib

menetluse käigus tekkivate täiendavate lepingulise esindaja kulude suuruseks vähemalt 6 324

eurot (30 tundi tunnihinnaga 210,80 eurot, koos käibemaksuga), millele lisandub hagi ja hagi

tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Kostja huve arvestades arvestas hageja

hüpoteegisumma koosseisu menetluskulusid ainult 2 916,55 euro ulatuses. Kohus on seisukohal,

7 (14)

Tsiviilasi nr 2-20-19319

et taotletav summa on kooskõlas hagi tagamise eesmärgiga kindlustada asjas tehtava otsuse

täitmise võimalus.

8.11. TsMS § 383 lg 11 kohaselt tagab kohus rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse

tagatis vähemalt 5 protsendi ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 32 euro ja mitte

rohkem kui 32 000 euro ulatuses. Hageja on hagi tagamise avalduse esitamisel tasunud tagatise

nõutavas suuruses, s.o 3 000 eurot (5% 60 000 eurolt).

8.12. TsMS § 385 sätestab, et rahalise nõudega hagi tagamise määruses ja hagi tagamise määruses

isikule aresti kohaldamise või isikul elukohast lahkumise keelu kohaldamise kohta määratakse

kindlaks rahasumma, mille maksmisel selleks ettenähtud pangakontole või millises ulatuses

pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Kohus märgib lahendis, et

hagi tagamise määruse täitmine lõpetatakse juhul, kui kostja tasub kohtu deposiitkontole 60 000

eurot või esitab selle summa ulatuses pangagarantii.

8.13. Kostjale III kuuluv korter on koormatud hageja ja kohtutäitur Rannar Liitmaa kasuks sisse

kantud keelumärkega. Hageja on korterit koormava keelumärkega õigustatud isikuna nõus korteri

kohtuliku hüpoteegiga koormamiseks hageja kasuks. Kohtutäitur Rannar Liitmaa on 7.11.2025

andnud täiteasjas 175/2016/218 nõusoleku, et kostjale III kuuluvale Pärnus, aadressil XXX

asuvale korteriomandile (registriosa nr XXX) seatakse kohtulik hüpoteek Tallinna Hoiu-

Laenuühistu (registrikood 11961369) kasuks hüpoteegisummas 60 000 eurot (dtl 947). Tulenevalt

täitemenetluse seadustiku § 54 lg-st 3 on kohtuliku hüpoteegi seadmine käesolevas asjas lubatav.

8.14. TsMS § 387 lg 2 teise lause kohaselt saadab kohus hagi tagamise määruse registripidajale

või muule asutusele või isikule täitmiseks üksnes hageja taotlusel. Hageja on vastava taotluse

kohtule esitanud, mistõttu edastab kohus TsMS § 388 lg 3 teise lause alusel hagi tagamise määruse

TsMS § 387 lg 2 sätestatud korras ise kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks Tartu Maakohtu

kinnistus- ja registriosakonnale. Hagi tagamise määrus on viivitamata täidetav. TsMS § 390 lg-st

2 tuleneb, et määruskaebuse esitamine hagi tagamise määruse täitmist ei peata.

Hagi lahendamine

9. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid

leiab, et laenulepingust II tulenev hagi tuleb kostjate I ja III vastu rahuldada osaliselt.

Menetluskulud jätab kohus 44,51% ulatuses solidaarselt kostjate I ja II kanda ning 55,49%

ulatuses hageja kanda. Kohus määrab hüvitatavad kulud kindlaks TsMS § 177 lg 2 alusel pärast

käesoleva tsiviilasja menetlust lõpetava lahendi jõustumist.

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes

üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik

oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

11. Kohus tuvastab järgmised asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud, milles tulenevalt

poolte seisukohtadest ja kooskõlas TsMS § 231 lg-ga 2 vaidlus puudub:

11.1. hageja ja kostja I sõlmisid 05.08.2015 krediidilepingu nr XXX (laenuleping II) (I kd tl 91).

11.2. Hageja ja kostja III sõlmisid 05.08.2015 käenduslepingu nr XXX (käendusleping II)

laenulepingust II ja selle lisadest tulenevate kohustuste tagamiseks vastutuse maksimummääras 90

000 eurot (I kd tl 102-103).

11.3. Tallinna notar Margus Veskimäe notaribüroos sõlmiti 05.08.2015 kostja III, kostja II, A. V. ,

PLACET GROUP OÜ ja hageja vahel hüpoteegi seadmise leping, hüpoteegi üleandmise leping,

hüpoteegiga tagavate nõuete muutmise leping ja asjaõiguslepingud (notariaalakt nr 4369) (I kd tl

8 (14)

Tsiviilasi nr 2-20-19319

28-36). Nimetatud kokkuleppega seati Pärnus, XXX asuvale korteriomandile hüpoteek

laenulepingust II ja selle võimalikest lisadest tulenevate nõuete tagamiseks.

11.4. Tallinna notar Evelyn Roots notaribüroos sõlmiti 28.07.2017 kostja III, kostja II, A. V. ja

hageja vahel hüpoteegiga tagavate nõuete muutmise leping ja asjaõiguslepingud (notariaalakt nr

2689) (I kd tl 163-171). Nimetatud kokkuleppega muudeti Pärnus, XXX korteriomandile

05.08.2015 seatud hüpoteeke selliselt, et hüpoteegid tagavad kõiki hageja ning võlgnikuga ja

kostjaga I sõlmitud laenulepingutest I, II ja III ning nende võimalikest lisadest tulenevaid kõiki

nõudeid.

11.5. Kostjad on hagejale makseid teinud kokku 8482,09 eurot, lisaks hageja teostas tasaarvestuse

3150 eurot, kokku on hageja laenulepingu II alusel saanud 11 632,09 eurot (dtl 845, p 2.1.).

Laenulepingu II kehtivusest

12. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja)

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub

tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on laenulepingute järgset kohustust täitnud ning laenu üle

andnud. Hageja loeb krediidilepingud täidetuks krediidisummade, millest on maha arvatud ühistu

liikmeks astumise tasu ja osamaksed, kandmisega notari kontole. Kostjad on jätkuvalt seisukohal,

et kuna hageja ei ole tõendanud laenusummade üleandmist kostjale I, on laenuleping rahatu.

Kostjate hinnangul ei ole hageja esitanud tõendit selle kohta, et notari deposiitkontole laekunud

raha tuleb käsitada hageja antud laenuna.

13. Kohtu hinnangul on hageja enda laenulepingute järgsed kohustused kohaselt täitnud.

Laenulepingu II üldtingimuste p-s 3.2. on sätestatud, et krediidisumma kantakse krediidisaaja

osundatud arvelduskontole üle üksnes juhul, kui notar on esitanud kinnistusosakonda avalduse

krediidiandja kasuks esimese järjekoha hüpoteegi seadmise kohta ja eeldusel, et enne nimetatud

avalduse esitamist pole kinnistusosakonda laekunud kinnistamisavaldust kinnistut koormavate

asjaõiguste, koormatiste ega kitsenduste sissekandmiseks teiste isikute kasuks (I kd tl 97).

Praktikas on tavaline, et hüpoteegiga laenu võtmisel kantakse laenusummad notari kontole ning

hageja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et ta on 05.08.2015 kandnud notari kontole

laenulepingu II täitmiseks 42 740 eurot selgitusega XXX, XXX (I kd tl 27). Notariaalakti nr 4369

punktidest 2.3.1. ja 2.3.2. nähtub, et 42 740 eurost 4000 eurot on kantud PLACET GROUP

kontole laenulepingu täitmiseks ja 38 740 eurot kostja III kontole (I kd tl 33-34).

14. Kostjate vastuväited, et sissemakse ja osamakse avalduse allkirjastamisega 5.8.2015 ei

nõustunud kostja I liikmemaksu ja osamaksu kohustuse täitmisega, mistõttu ei ole laenuleping ka

selles ulatuses täidetud, ei ole kohtu jaoks veenev. Kostjate vastuväidet ei toeta hoiu-laenuühistu

seaduse (HLÜS) § 6, mille lg 1 kohaselt on hoiu-laenuühistu peamine ja püsiv tegevus oma

liikmetega tehingute tegemine, sh on p-s 2 sätestatud ka laenutehingud. Seega sai hageja kostjale I

laenu anda tingimusel, et kostja I astub hageja liikmeks. Asjaolu, et liikmeks astumise sissemakse

pidi tasuma hageja, ei ole kostjad tõendanud. Hageja väidet, et hageja põhikirja kohaselt tuli

laenusaajal tasuda osamaks, millise suurus on 20% laenusummast, ei ole kostjad vaidlustanud.

Osamaksu suurus ja liikmele antud laenu summa suuruse seos on sätestatud HLÜS § 28 lg-s 9 ning

nähtub krediidilepingu üldtingimuste tarbijakrediidi mõistest (I kd tl 95).

15. VÕS § 76 lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud,

siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.

Hageja on tõendanud, et laenulepingu II alusel notarile tehtud ülekanded on kostja I ja kostja III

poolt vastu võetud. Antud asjaolu nähtub üheselt notariaalakti nr 4369 p-dest 2.3.1. ja 2.3.2. (I kd

tl 55-56). Kostjad ei ole esitanud kohtule tõendit selle kohta, et 5.8.2015 avalduses märgitud

sisseastumismaksu 10 eurot ja kohustusliku osamaksu 2250 eurot oleks kostjad tasunud muul

viisil, kui hageja asjaoludes märkis. Nimetatud summade tasumise kohustuslikkust krediidi

saamiseks kohus käsitles eelmises punktis.

9 (14)

Tsiviilasi nr 2-20-19319

16. Kohus tuvastab ülaltoodud põhjendustel, et hageja on kostjale I andnud laenulepingu II alusel

laenu summas 45 000 eurot.

17. VÕS § 396 lg 1 järgi laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks on anda

laenusaajale üle rahasumma, laenusaaja põhikohustus on laenusumma tagasi maksta. VÕS § 397

lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Laenulepingus II

on intressimäär kokku lepitud 8,04% aastas (I kd tl 90).

18. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1

sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. Kostjad ei ole, olenemata maakohtu ja ringkonnakohtu selgitustest käesolevas asjas,

üheselt ja arusaadavalt välja toonud millal ja milliste maksetega on laenu, lisaks hageja poolt välja

toodule, tagastatud. Kuigi kostja II vande all märkis, et tal on olemas laenu tagastamise kohta

väljavõtted (22.10.21 kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:20:29, dtl 432), ei ole kostjad

laenulepingu II katteks tehtud maksete osas neid esitanud. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1

kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Laenulepingu II ülesütlemise kehtivusest

19. Tulenevalt poolte vaidlusest tuleb kohtul anda hinnang ka selle kohta, kas laenuleping II on

kehtivalt üles öeldud või mitte. Hageja on esitanud kolm alternatiivset laenulepingu II

ülesütlemist/lõppemist – 6.4.2021 (13.1.2016 tehtud ülesütlemisavaldusega), 2.2.2022 (2.2.2022

tehtud ülesütlemisavaldusega) või lepingu lõpptähtaja saabumisega 5.8.2025.

20. VÕS § 195 lg 1 sätestab, et lepingu ülesütlemine toimub avalduse tegemisega teisele

lepingupoolele. VÕS § 196 lg-st 1 tuleneb, et tähtajalise kestvuslepingu võib etteteatamistähtaega

järgimata üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki

asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni

kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. VÕS § 196 lg 2 esimene lause

sätestab, et kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib

lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja

tulemusteta lõppemist.

21. Hageja on 2.2.2022 seisukohas selgitanud, et laenuleping II öeldi 13.1.2016 avaldusega alates

28.1.2016 ülesse lepingu punkt 7.2.6 alusel, mille kohaselt oli hagejal õigus laenuleping II üles

öelda mh juhul, kui krediidisaaja või käendaja või tagatise omanik rikub ükskõik millist teist

krediidisaaja, käendaja või tagatise omaniku ja hageja vahel sõlmitud lepingut ja krediidiandjal

tekib õigus nõuda rikutud lepingust tulenevate kohustuste kohest täitmist. Sellist ülesütlemise alust

13.1.2016 ülesütlemisavaldusest ei nähtu. 13.1.2016 ülesütlemisavalduses on hageja heitnud

kostjale I ette põhivõlgnevust 234,37 eurot ja intresside võlgnevust 442,13 eurot (I kd tl 104, 106

ja 108). 13.1.2016 ülesütlemisavalduses oli täiendavaks tasumise tähtajaks antud 27.1.2016 ning

hageja on 30.12.2020 hagis välja toonud, et kostjad olid 14.1.2016 tasunud 600 eurot (p 2.2.6.8.)

ja 15.01.2016 tasunud 326 eurot (p 2.2.6.9.), seega oli laenulepingu II alusel tekkinud võlgnevus

likvideeritud enne meeldetuletuses antud täiendavat tähtaega (so hiljemalt 27.01.2016). Kohus

tuvastab, et 13.1.2016 avaldusega tehtud ülesütlemine ei olnud seoses materiaalsete eelduste

puudumisega kehtiv, seetõttu ei oma asjas tähtsust, kas 13.1.2016 avaldus on kostjateni jõudnud

või mitte ning kohus selles osas seisukohta ei võta.

22. Hageja tegi 2.2.2022 uue ülesütlemise (dtl 542-543) põhjendusel, et seisuga 2.2.2022 on

lepingust tulenev võlgnevus kokku 44 271,93 eurot, sh 18 612,30 eurot tähtaegselt tasumata

põhiosa, 24 876,80 eurot tähtaegselt tasumata intressid, 782,83 eurot 2.2.2022 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivised. Ülesütlemise alusena on hageja viidanud laenulepingu II

10 (14)

Tsiviilasi nr 2-20-19319

punktile 7.2.8, mille kohaselt krediidiandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda ja nõuda

kogu võla kohest tasumist, kui mittetarbijast krediidisaaja on viivitanud intressi tasumisega enam

kui 30 päeva. Arvestades, et kostjad ei ole tõendanud, et nad oleksid pärast 6.9.2016 tehtud

viimast makset (676,50 eurot) hagejale lepingujärgselt makseid teinud, oli seisuga 2.2.2022

ülesütlemise materiaalsed eeldused igal juhul täidetud.

23. 2.2.2022 tehtud ülesütlemisavalduse saab lugeda kostja I ja kostja III poolt kätte saaduks

10.2.2022, mil kohtute infosüsteemi andmetel toimetati 2.2.2022 esitatud menetlusdokument (mis

sisaldab endas ka ülesütlemisavaldust) kätte kostjate lepingulisele esindajale.

24. Kohus ei nõustu kostjaga, et õiguslikult ei ole laenulepingu ülesütlemine kehtiv, kui

laenuleping öeldakse ülesse menetluses. Sellist piirangut seadus ette ei näe. Kostja heidab hagejale

ette ka seda, et 2.2.2022 ülesütlemisavalduses ei ole kostjatele täiendavat vabatahtlikku täitmise

aega antud (11.11.2025 kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:00:39).

25. VÕS § 114 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule

kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid

ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg.

Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku

täiendava tähtajani. Sätestatust tulenevalt ei oma ülesütlemise kehtivuse eeldusena tähtsust

kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmata jätmine. Laenulepingu II lisaks 2 olevate

krediidilepingu üldtingimuste kohaselt piisab krediidiandjal lepingu erakorralise ülesütlemise

õiguse tekkimiseks p 7.2.8. järgi sellest, kui mittetarbijast krediidisaaja on viivitanud intressi

tasumisega enam kui 30 päeva. Käesoleval juhul oli kostja I laenulepingu II ülesütlemise ajaks

osade intressimaksetega viivituses juba enam kui viis aastat. Kohus tuvastab, et 2.2.2022 tehtud

laenulepingu II ülesütlemisavaldus on kehtiv.

26. Kostja III vastuväide, et talle pole eraldi ülesütlemisavaldust esitatud (11.11.2025 kohtuistungi

protokoll, ajamärk 01:04:18), on kohtu hinnangul ainetu. Fakt on see, et kostja III on kostja I

võlgnevusest laenulepingu II tagasimaksete osas teadlik hiljemalt 22.3.2021, kui kostjale III

toimetati kätte hagimaterjalid, millises hageja võlgnevusega seotud asjaolud esile tõi. 2.2.2022

tehtud ülesütlemisavaldusest ja kostja III, kui käendaja vastu esitatud nõudest sai kostja III teada

hiljemalt 10.2.2022, kui kostja III lepinguline esindaja menetlusdokumendi AETi kaudu kätte sai.

Aegumise kohaldamise taotluse lahendamine

27. Kostjad on esitanud taotluse kohaldada haginõuete tõendamise korral aegunud nõuete osas

aegumist (II kd tl 142 p 3.3; dtl 356). Aegumise kohaldamise taotlust kostjad ei põhjenda ega

sisusta. Hageja on seisukohal, et hageja nõue ei ole aegunud (dtl 973). Kohtu hinnangul on hageja

põhinõue osaliselt, summas 1177,61 eurot, aegunud.

28. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo

tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul.

Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143

kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud

isiku taotlusel. Kostjad ei ole kuni käesoleva ajani aegumise kohaldamise taotlusest loobunud,

mistõttu tuleb kohtul ka selles küsimuses võtta seisukoht

29. Kohus tuvastas, et 13.1.2016 tehtud ülesütlemisavaldusel ei olnud materiaalõiguslikku

tagajärge, kuna laenulepingujärgsed tagasimaksed tehti täiendava tähtaja jooksul. Laenulepingust

II tulenevate kostja I kohustuste näol on tegemist korduvate kohustustega TsÜS § 154 tähenduses

(vt RKTKo 2-16-11056, p 25.1.). TsÜS § 154 sätestab, et korduvate kohustuste täitmisele

suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat

iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle

kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.

11 (14)

Tsiviilasi nr 2-20-19319

30. Hageja väitel lepingujärgne kuumakse (dtl 117) tasuti viimati 6.9.2016 (dtl 7, p 2.2.6.18; dtl

365, p 2.2.6.18), lisaks hageja tasaarvestas oma nõude summas 3150 euro ulatuses (dtl 7, p

2.2.6.19; dtl 365, p 2.2.6.19). Kostjad ei ole sellele vastu vaielnud. Seega laenulepingu II alusel

maksete nõudmise aegumistähtaeg algas perioodiliste maksetena (korduvate kohustustena) TsÜS §

154 järgi 1.1.2017 kell 00.00 ja oleks lõppenud 31.12.2019 kell 24.00. Hagi esitati 30.12.2020.

Seega on kohtu hinnangul TsÜS § 154 kohaselt hageja nõue aegunud osas, mis tekkis enne

1.1.2018. Maksegraafikujärgne laenu tagastamata jääk seisuga 1.1.2018 oli 37 764,66 eurot (dtl

117). Hageja nõuab põhivõlgnevust 38 942,27 eurot (dtl 966), s.o 1177,61 eurot enam, kui oli

tagastamata laenu jääk seisuga 1.1.2018. Selle summa ulatuses on hageja nõue aegunud.

31. Kohus tuvastas, et laenuleping II on hageja poolt kehtivalt üles öeldud 2.2.2022, s.o menetluse

ajal ning käesolevaks ajaks on laenulepingute ülesütlemise tagajärjel kogu aegumata põhinõue

muutunud täies ulatuses sissenõutavaks.

Rahaliste nõuete lahendamine

32. Kostjad on ka seisukohal, et hageja arvestused võlgnevuse kujunemise kohta on ebaselged.

Kohus nõustub kostjate seisukohaga, lähtuvalt ringkonnakohtu selgitustest käesolevas asjas, et

hageja põhivõlgnevuse 38942,27 euro kujunemine ei ole selge.

33. Hageja on hagi punktis 2.2.9. (dtl 7) ja 19.8.2021 seisukoha p-s 2.2.9. (dtl 365) avaldanud, et

laenuleping II katteks on toimunud laekumisi kokku summas 11 632,09 eurot, millest

võlausaldaja on 6057,73 euro ulatuses lugenud tasutuks põhinõude, 2543,67 euro ulatuses

intressid ning 2775,69 euro ulatuses sissenõutavaks muutunud viivised (dtl 365). Milliste

põhimõtete alusel on hageja laekumisi arvestanud, hageja ei esitanud ka 24.09.2025 dokumendis,

kuid esitas alternatiivse nõude arvestuse, millisega luges kogu laekunud summa põhinõude katteks

(dtl 845). 21.11.2025 menetlusdokumendis tõi hageja välja, et kui arvestada 11 632,09 eurot

maksegraafikus toodud kuumaksete katteks, siis on kostjal I laenulepingu II alusel tagasimaksete

võlgnevus alates 5.2.2017 kuumaksest ning laenu tagasi maksmata summa oleks 40 843,67 eurot

(dtl 1006, p 3.20.8.).

34. Kuna hageja ei ole selget arvestust välja toonud (lisaks sellele, et ei ole arusaadav, mis

järjekorras ja mis nõuete katteks hageja laekumisi arvestas, on ebaselge ka sissenõutavaks

muutunud viivise 2775,69 euro arvestus – mis aja hetkest, millise võlgnevuse eest jne), tuleb

lähtuda hageja alternatiivsest arvestusest. Arvestades 11 632,09 eurot laenu põhiosa katteks, on

laenulepingu II alusel tagastamata laenu jääk 33 367,91 eurot. Kohus rahuldab hageja põhinõude

osaliselt summas 33 367,91 eurot. Hageja põhinõue jääb 4396,75 euro ulatuses (kokku koos

aegunud nõudega 5574,36 eurot) rahuldamata.

35. Hageja on esitanud viivise nõude selliselt, et taotleb sissenõutavaks muutunud viiviste 38

942,27 euro väljamõistmist ja lisanduva VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise

põhinõude 38 942,27 euro tasumata osalt alates 31. detsembrist 2020 kuni selle kohase tasumiseni

(dtl 14). Hageja vähendas viivise nõuet ning 21.11.2025 menetlusdokumendis taotleb viivise

väljamõistmist põhinõudelt 38 942,27 eurot viivisemääraga 10,8% aastas alates põhinõude

sissenõutavaks muutmisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni (dtl 966). 21.11.2025

menetlusdokumendis esitas hageja kolm alternatiivset viivise arvestust: 1) kui laenuleping II

lõppes ülesütlemisega 6.4.2021, siis on viivis seisuga 24.9.2025 summas 16 109,23 eurot; 2) kui

laenuleping II lõppes ülesütlemisega 2.2.2022, siis on viivisenõue 21.11.2025 seisuga 15981,91

eurot ja kui laenuleping II kehtis tähtaja lõpuni, siis on viivise suurus 5.8.2025 seisuga 16905,31

eurot (dtl 1006).

36. Kostjad on palunud vähendada intressi määra nullini. Kohtu hinnangul kehtiv seadusandlus ei

võimalda esitada taotlust lepingujärgse intressi vähendamiseks erinevalt viivitusintressist, mistõttu

kohus käsitleb kostjate taotlust viivitusintressi vähendamise taotlusena. Kostjad on seisukohal, et

nõuete ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada hageja enda osalusega põhjendamatute

12 (14)

Tsiviilasi nr 2-20-19319

finantsriskide võtmisel ning saamata jäänud tulus VÕS § 139 lg 2 ja seaduse analoogia korras

VÕS § 4034 lg 1 alusel (II kd tl 142, p 3.3., 4.5.; dtl 356).

37. Kohtu hinnangul kostjate viidatud sätted käesolevas asjas ei kohaldu. VÕS § 4034 lg 1

kohaldatakse tarbijakrediidile, käesoleval juhul on võlgnik ja kostja I juriidiliste isikutena

sõlminud laenulepingud enda majandustegevuses. Kostja III on laenuvõtja juhatuse liige ning

käenduslepingud on sõlmitud majandustegevuses, mitte majandustegevuse väliselt. Hageja ei ole

esitanud kostjate vastu kahjuhüvitamise nõuet ega asjaolusid, millest saab järeldada, et kostjad on

hagejale kahju tekitanud VÕS § 115 lg 1 ja § 127 lg 1 mõistes. Samas saavad kostjad esitada

taotluse viivitusintressi vähendamiseks VÕS § 113 lg 8 alusel vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule.

38. Kohtu hinnangul on õiglane viivitusintressi määra vähendada laenulepingus II sätestatud

intressimäärani, so 8,04%-ni aastas. Viivitusintressimäära kokkulepe (1% päevas), milline on

intressimäära 45-kordses suuruses, ei ole mõistlik. Samas ei ole õige ja õiglane viivitusintressi

vähendamine kostjate poolt taotletud suuruseni, so nullini. Laen on antud majandustegevuses ning

tulenevalt VÕS § 397 lg-st 1 tuleb selliselt laenult maksta intressi. Viivitusintressi vähendamisel

kohus lähtub ka sellest, et laenulepingu II järgseid kohustusi tuleb täita käendajal, kes on füüsiline

isik.

39. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja on laenulepingu II kehtivalt ülesse öelnud 2.2.2022,

mistõttu kohus jätab hageja nõude laenulepingust II tuleneva sissenõutavaks muutunud viivise 38

942,27 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Alternatiivselt nõuab hageja viivist alates põhinõude

sissenõutavaks muutumisest, mistõttu arvestab kohus ja mõistab TsMS §-st 367 tulenevalt hageja

kasuks viivise arvestusega alates 3.2.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 10 488,57 eurot

järgmise arvestuse kohaselt:

Võlaperiood

%

aastas

%

päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

03.02.2022 – 31.12.2022

8,04

0,022027

7,350082

2440,23

01.01.2023 – 31.12.2023

8,04

0,022027

7,350082

2682,78

01.01.2024 – 31.12.2024

8,04

0,021967

7,33

2682,78

01.01.2025 – 31.12.2025

8,04

0,022027

7,350082

2682,78

ning alates 1.1.2026 protsendina.

Kostjate vastutus

40. Hageja leiab, et kostjad I ja III vastutavad võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg 1 alusel

solidaarselt, kuna laenulepingu täitmine oli tagatud kostja III käendusega. Kostjad on seisukohal,

et kuigi käenduslepingud on formaalselt korrektsed, ei tekita need kostjatele vastutust

laenulepingute täitmise osas, kuna laenulepingute alusel ei ole kostjale I laenu antud (II kd tl 124,

00:13:02). Kohus tuvastas, et kostja I on laenulepingu II alusel laenu saanud.

41. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral

vastutavad põhivõlgnik ja käendaja VÕS § 145 lg 1 järgi võlausaldaja ees solidaarselt, kui

käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa

nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg-s 1 sätestatud erisust ei ole käenduslepingutest

ette nähtud, mistõttu vastutavad käendajad hageja ees põhivõlgnikuga solidaarselt.

42. VÕS § 145 lg-st 2 tuleneb, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta

vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi

maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega

seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise

eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus

13 (14)

Tsiviilasi nr 2-20-19319

neid kulusid vältida. Vaidlust ei saa olla selles, et alates hagi esitamisest on kostja III teadlik, et

hagejal on tema kui käendaja vastu nõue.

43. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt

(solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt

võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega võib hageja nõuda kostjalt III kui käendajalt

ja kostjalt I kui laenuvõtjalt laenulepingu II täitmist.

Menetluskulud

44. TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Pooled on

taotlenud menetluskulude jätmist vastaspoole kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse

kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda.

45. Arvestades, et laenulepingust II tulenevate nõuete osas rahuldatakse hageja hagi kostjate I ja

III vastu osaliselt, on õiglane jaotada menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi vastavalt hagi

rahuldamise proportsioonile. Hageja esitatud laenulepingu II alusel arvestatud hagihind on 80

999,92 eurot (38 942,27 + 38 942,27 + (38942,27 x 8%)). Rahuldatud hageja nõudele vastab

tsiviilasja hind 36050,69 eurot (33 367,91 + (33 367,91 x 8,04%)). Seega rahuldas kohus hageja

laenulepingust II tulenevad nõuded kostjate I ja III vastu hagihinnast lähtudes 44,51% ulatuses,

mistõttu jätab kohus menetluskulud 44,51% ulatuses solidaarselt kostjate I ja III kanda ja 55,49%

ulatuses hageja kanda.

46. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast tsiviilasja

menetlust lõpetava lahendi jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik

14 (14)