3-25-2489/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-2489

Määruse kuupäev

31. detsember 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses öörahu tagamata jätmisega 20. maist

kuni 25. maini 2025

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas vahistatuna kinni peetav X esitas 28. juulil 2025 Tartu Halduskohtule

kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja viitab 24. mail 2025

Tartu Vanglale esitatud kahjunõudele, mille vangla jättis 28. juuli 2025. a otsusega nr

1-9/2-25/254-2 rahuldamata. Kaebaja ei nõustu vangla seisukohtadega tema kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata jätmisel. Kaebaja nõuab vanglalt hüvitisena 2000 euro väljamõistmist

teadlike, sihilike, kuritahtlike, alusetute ning kinnipidamisrežiimi järgimiseks otseselt

mittevajalike kannatuste põhjustamise eest.

2. Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla 27. augustil 2025 kohtule kaebuses viidatud

M. 24. mai 2025. a kahju hüvitamise taotluse (reg. nr 2-25/2-2/6514) ja Tartu Vangla 28. juuli

2025. a otsuse nr 1-9/2-25/254-2. Nimetatud dokumentidest nähtub järgnev.

X esitas 24. mail 2025 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles soovis saada öörahu

rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitist 200 000 eurot. Taotluse kohaselt ei

saanud X neli ööpäeva, s.o 20. maist kuni 24. maini 2025 korralikult magada ega end välja

puhata, sest tema eluosakonda paigutati kinnipeetav, kes häiris oma tegevusega neli päeva

järjest kaebaja ja teiste eluosakonnas paiknevate kinni peetud isikute öörahu, lõhkudes vastu

plekist voodit. Vaatamata korduvatele teavitustele ei võtnud vangla nelja päeva jooksul

probleemse kinnipeetavaga midagi ette ega kõrvaldatud tekkinud probleemi. Kaebaja pidas

3-25-2489

vangla käitumist alandavaks ning sihilikuks ja kuritahtlikuks piinamiseks. Kaebaja lisas, et kui

vangla jätkab oma õigusvastast tegevust, mis seisneb selles, et jätab tema kaebustele

reageerimata ja ei paiguta öörahu rikkuvat kinnipeetavat osakonnast ümber, siis edasi nõuab ta

vanglalt juba mittevaralise kahjuhüvitamist summas 500 000 eurot.

Tartu Vangla jättis 28. juuli 2025. a otsusega M. kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

3. HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas

välja vaidluse eseme ning kontrollib, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta

jätmiseks.

Kaebaja on esitanud kohtule mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4).

Arvestades kohtueelses menetluses esitatud kahju hüvitamise taotluse sisu ja kohtule esitatud

kaebust, mõistab kohus, et kaebaja nõuab Tartu Vanglalt hüvitist mittevaralise kahju eest, mille

vangla tekitas talle öörahu tagamata jätmisega 20. maist kuni 25. maini 2025 (s.o seni, kuni

vangla paigutas lärmi tekitanud kinnipeetava mujale).

4. Kohus leiab, et M. kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada, sest kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

4.1. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja hüvitamiskaebusel eduväljavaateid järgmistel põhjustel.

Tartu Vangla on 28. juuli 2025. a otsuses nr 1-9/2-25/254-2 põhjalikult ja veenvalt

põhjendanud, miks ei ole alust pidada vangla tegevust öörahu tagamisel vaidlusalusel perioodil

õigusvastaseks. Kohus nõustub nende põhjendustega ega pea vajalikuks neid täiel määral

korrata. Vanglas on paratamatu, et kinni peetavad isikud võivad käituda viisil, mis häirib teisi

vanglas viibivaid isikuid. Seejuures ei saa vangla kinnipeetava poolt müra tekitamist täiel

määral vältida, sest arvestada tuleb ka müra tekitava isiku õigustega (nt võib liiga sagedane

ümberpaigutamine tema vaimset tervist veelgi halvendada). Seetõttu ei saa vastutust iga

olukorra eest, mil ülejäänud kinnipeetavad ei saa öösel kaheksa tundi magada, omistada

vanglale. Ka vaidlusaluse juhtumi puhul ei katkestanud kinnipeetavate uneaega vangla, vaid

kaaskinnipeetav. Vangla selgitas 28. juuli 2025. a otsuses, et vanglaametnikud püüdsid

korduvalt veenda müra tekitanud isikut lärmi tekitamist lõpetama. Samuti teisaldas vangla 21.

mail 2025 tualettruumi ukse, mida kinnipeetav oli kasutanud müra tekitamiseks. 25. mai 2025

öösel otsustas vangla paigutada müra tekitanud kinnipeetava teise osakonda. Seega ei olnud

vangla öörahu häirinud tegevuse suhtes passiivne ning rakendas müra lõpetamiseks kohaseid

meetmeid.

Hüvitamiskaebuse rahuldamist ei saa pidada tõenäoliseks ka kaebajale tekkinud kannatuste

intensiivsuse tõttu. Kahtlemata häirib müra und ning viiel järjestikusel ööl müra tekitamine

põhjustab üleväsimust. Siiski ei küündi kõik negatiivsed tundmused kahjuni. Ka praeguses

asjas ei nähtu kaebaja kahju hüvitamise taotlusest ega kaebusest, et tal oleksid tekkinud viie

järjestikuse öö mürast tingitud magamatuse tõttu mittevaralise kahjuna käsitatavad üleelamised

– kaebaja ei ole kahju tekkimisele osutavaid kannatusi kirjeldanud. Seepärast ei pea kohus

tõenäoliseks, et kaebajale oleks tekkinud mittevaraline kahju.

3-25-2489

4.2. Kaebaja üldsõnalised väited öörahu rikkumise mõjude kohta ei osuta võimalusele, et tema

õigusi oleks intensiivselt riivatud. Võttes arvesse, et juhtum leidis aset kinnises osakonnas, saab

pidada tõenäoliseks, et kaebajal oli võimalik magada ka päeval. Asja materjalidest ei nähtu, et

müra oleks olnud lakkamatu. Võttes arvesse, et vangla rakendas mürahäiringu leevendamiseks

asjakohaseid meetmeid, ei ole alust hinnanguks, et kaebaja õiguste riive küündiks tema tervise

kahjustamiseni. Samuti ei osuta miski kaebaja väärikuse alandamisele.

4.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus M. kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

5. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja §

179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen