2-25-10522/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. detsember 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-10522

Tsiviilasi

Vadim M.Z.-i hagi T.Z.-i , H.Z.-i , A.Z.-i ja M.Z.-i vastu

elatise vähendamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja V.Z. (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov (FIE Sergei

Desjatnikovi Õigusbüroo)

Kostja I T.Z. (isikukood XXX)

Kostja II H.Z. (isikukood XXX)

Kostja III A.Z. (isikukood XXX)

Kostja IV M.Z. (isikukood XXX)

Kostjate seaduslik esindaja T.Z. (isikukood XXX)

Kostjate lepinguline esindaja Vladimir M.Z. (Hugo OÜ)

Asja läbivaatamine

eelistungil 26. novembril 2025 ja edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta hagiavaldus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta iga menetlusosalise menetluskulu tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

2-25-10522

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue

1. Vadim M.Z.-i (hageja) esitas 2. juulil 2025 hagi T.Z.-i (kostja I), H.Z.-i (kostja II), A.Z.-i

(kostja III) ja M.Z.-i (kostja IV) vastu elatise vähendamiseks. Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakonna 31. jaanuari 2025. a määrusega on hageja kohustatud tasuma elatist

järgmiselt:

1) kostja I ülalpidamiseks 259 eurot 59 senti kuus alates 2. jaanuarist 2025 kuni kostja I

täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxxxxxxxxx;

2) kostja II ülalpidamiseks 249 eurot 59 senti kuus alates 2. jaanuarist 2025 kuni kostja II

täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

3) kostja III ülalpidamiseks 259 eurot 59 senti kuus alates 2. jaanuarist 2025 kuni kostja

III täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

4) kostja IV ülalpidamiseks 212 eurot 15 senti kuus alates 2. jaanuarist 2025 kuni kostja

IV täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxxxxxxx.

1.1 Hageja toob esile, et praeguseks on oluliselt muutunud hageja sissetulek. Hageja

keskmiseks sissetulekuks on 911 eurot. Hageja ei ole võimeline tasuma elatist lastele

kohtumääruses sätestatud ulatuses. Hageja peab elatist hetkel tasuma kokku 980 eurot 92 senti

ning see kohustus on suurem kui tema sissetulek, mistõttu hagejale endale ei jää midagi.

1.2 Ei oleks põhjendatud ja kooskõlas hea usu põhimõttega asetada hagejat olukorda, millist

ta ei saa täita. Perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb

ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist

seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist. Vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kui jagada 911 eurot hageja ja laste vahel, siis igale isikule peaks

jääma 182 eurot 20 senti. Hageja vanemana ei keeldu katmast alates hagiavalduse esitamisest

lapse kulutusi vastavalt oma võimalustele ja kindlasti lapse vajadustele tulenevalt PKS §-st

101.

1.3 Hageja esitas 11. septembril 2025 kohtule konto väljavõtte, millest nähtub, et hagejale

makstakse töötasu 911 eurot 40 senti. Hagejale on makstud ka lähetustasu, kuid see on ajutise

iseloomuga ega ole töötasu.

Kostjate vastuväited

2. Hagi ei ole põhjendatud ning ei vasta PKS § 102 kohaldamise eeldustele. Hageja igakuine

sissetulek ei ole üksnes töölepingus näidatud põhipalk. Kostjate esindajale teadaolevalt saab

hageja lisaks põhipalgale ka märkimisväärseid lisatasusid, preemiaid ja muid rahalisi hüvesid.

Hageja ülalpidamisvõimet tuleb hinnata kogusissetuleku, mitte ainult ametliku põhipalga

alusel. Hageja ei ole kohtule esitanud ammendavaid andmeid kõigi oma sissetulekute kohta

(sh preemiad, ületundide tasu, muud hüved). Kui hageja senised sissetulekud ei ole piisavad,

on tal kohustus teha kõik endast olenev, et vajalik sissetulek hankida.

2-25-10522

2.1 PKS § 102 alusel elatise vähendamine on võimalik üksnes erandjuhtudel, kus vanem on

objektiivselt töövõimetu või ei ole võimalik lisatööd teha. Hageja töötab täies mahus ja täidab

tööülesandeid korrektselt, mistõttu puudub alus lugeda teda isikuks, kelle suhtes oleks PKS §

102 kohaldatav.

2.2 Vanem ei vabane alaealise lapse ülalpidamiskohustusest ka kehva varalise seisundi korral.

Kostjate elulised vajadused ei ole vähenenud. Vastupidi lapsed kasvavad ning nende

igapäevased kulud (toit, riided, haridus, huviringid, tervishoid) suurenevad. Hageja ettepanek

vähendada iga lapse elatist 182 euro 20 sendini kuus ei kata tegelikke kulusid ja oleks laste

huvidega vastuolus.

Kohtu eelmenetlus

3. Kohus korraldas 18. novembril 2025 eelistungil, kus arutas menetlusosalistega elulisi

asjaolusid ja võimalust lahendada kohtuvaidlus kompromissiga. Kohus kohustas hagejat

kohtule esitama seni esitamata pangakonto väljavõtted. Kohus jätkas kirjaliku menetlusega.

Kostjate lõplikud seisukohad

4. Kostjad märgivad, et hageja kohtu nõudel esitatud LHV pangakontost nähtuvalt ei ole sel

kontol palga- ega lähetusraha laekumisi. Esitatud väljavõte annab ülevaate hageja

lisasissetulekutest. Teine konto väljavõte (BOLT) näitab, et tegemist on töö-/lisateenistuse

kontoga, kuhu laekuvad laekumised BOLT OPERATIONS OÜ-lt selgitusega „BOLTFOOD

EE“, millele järgnevad Maksu- ja Tolliameti maksud. Seega teenib hageja lisasissetulekut

Bolt Food’i kaudu. Esitatud pangakonto väljavõtted ei kinnita kostja juttu „füüsilisest

võimatusest” elatist maksta, pigem näitavad, et ta on võimeline lisasissetulekut teenima ja

teeb mittevajalikke kulutusi.

4.1 Kohtuistungil selgus hageja enda selgitusest, et tal on põhipalk ligikaudu 910 eurot kuus,

ja, et alates maikuust on ta 7 kuu jooksul käinud Rootsi komandeeringutes ning saanud

lähetusraha 900 – 1445 eurot kuus. Kostjate käsutuses ei olnud varem ei hageja palgalehti ega

pangaväljavõtet, kust need summad nähtuksid, nad kuulsid lähetustasude suurusest esimest

korda alles kohtuistungil kompromissi arutamisel.

4.2 Kostjad tegi hageja enda andmete põhjal konservatiivse arvutuse, mille lähteandmetelt on

hagejal 7 kuu jooksul ligikaudne kuusissetulek olnud 2000 eurot (palk 910 eurot + lähetused

vähemalt 1100 eurot) ja 3 talvist kuud ilma lähetuseta (ainult palk 910 eurot). Hageja

keskmine tulu 10 kuu lõikes 1673 eurot kuus.

4.3 Kostjate sissetulekud (netod) on keskmisena arvestades 3040 eurot kuus, millest 1280

eurot (tööpalk), lastetoetused ja suurpere toetus 810 eurot ja 980 eurot elatis kostjalt. Kostjate

vältimatud igakuised kulud nelja lapse ja kostja seadusliku esindaja ülalpidamiseks kokku on

1160 eurot, millest 3-toalise korteri üür 400 eurot, keskmised kommunaalkulud 350 eurot,

lasteaed 130 eurot, kahe vanema poja trenn (breik) 110 eurot, noorima poja eratunnid 45

eurot, vanema poja jõusaal 16 eurot, noorima kooliks ettevalmistus 34 eurot, mobiilside ja

internet kogu perele 75 eurot. Kostjate seaduslik esindaja käsitles neid kui miinimumkulutusi,

ilma milleta laste ülalpidamine ei ole realistlik. Kostjatele jääb pärast vältimatuid kulusid

1880 eurot ja jagades selle viiele inimesele (kostjate seaduslik esindaja + 4 last), siis 376 eurot

inimese kohta kuus. Hagejal jäi eespool toodud arvutuse järgi 368 eurot kuus, st tema isiklik

kuluvõimalus on peaaegu identne kostja seadusliku esindaja ja iga lapse osaga 376 eurot. See

2-25-10522

tähendab, et elatise senine tase tagab sissetulekute proportsionaalsuse ja ei pane hagejat

oluliselt halvemasse seisu kui lapsi.

4.4 Kostjate hinnangul ei kinnita ükski hageja esitatud dokumentidest väidet, et hageja ei

suuda senises mahus elatist maksta, vaid vastupidi need näitavad hageja arvestatavat ja

stabiilset maksevõimet. Samuti ei kajastu väljavõtetes selliseid erakorralisi püsikohustusi (nt

ulatuslikud laenumaksed, liisingud, suured ravikulud), mis objektiivselt muudaksid elatise

maksmise senises mahus võimatuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata.

5. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 31. jaanuari 2025. a määrusega on hageja kohustatud

tasuma elatist kohtuotsuse p-s 1 nimetatud suuruses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja

perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus

uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud

maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise

otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist,

mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

6. TsMS § 497 märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla

seega täidetud olukorras, kus laste vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on

võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui

vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Elatise suuruse muutmise

üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama,

kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus

kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka

elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik

kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 31.

jaanuari 2025. a määruse tegemisel oli hageja enda hinnangul võimeline elatist nõutud määral

tasuma, sest tema sissetulek oli 1600 eurot. Hageja palgateatis eelmine töökoht

xxxxxxxxxxxx OÜ (dtl 125-132)

7. Pooled vaidlevad selle üle, kas pärast 31. jaanuari 2025 on muutunud hageja majanduslik

seis sellises määras, mis tooks kaasa väljamõistetud elatise suuruse muutmise vajaduse. Hagi

rahuldamiseks tuleb hagejal tõendada, et ta ei ole enam võimeline tasuma kostjatele elatist

väljamõistetud määras. Kohtu hinnangul ei ole hageja eelnimetatud väidet tõendanud. Kohus

märgib, et hageja ei ole tuginenud sellele, et tema tal oleks vähenenud sissetulek tema tervise

tõttu, so töövõimetuse tõttu. Seega on hageja täistöövõimeline inimene ning kohus lähtub

sellest. Ka ei ole hagejal pärast 2025. aasta jaanuarist lapsi juurde sündinud. Hageja väitel on

tema sissetulek vähenenud määral, et senine ülalpidamiskohustuse täitmine ei ole talle

jõukohane.

8. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane

vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest,

kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada

2-25-10522

olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks

tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord,

kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks

kui elatist saav laps.

9. Oma väidete kinnitamiseks esitas hageja kohtule töölepingu nr 18, millest nähtub, et hageja

tööandja on alates 1. maist 2025 Fxxxxxxxx OÜ-s, kus hageja töötab metsa abitöölisena ning

tema töötasu on 1000 eurot kuus (dtl 8-11). Hageja esitas 11. septembril 2025 kohtule Coop

Panga konto väljavõtte, millest nähtub, et hagejale makstakse töötasu 911 eurot 40 senti (dtl

62-86; dtl 99 – 124). Hagejale on makstud ka lähetustasu, kuid see on ajutise iseloomuga ega

ole töötasu. OÜ Fxxxxxxxx kinnitas, et ei ole hagejale tasunud 1. maist 2025 kuni 1.

oktoobrini 2025 ühtegi preemiat (dtl 133).

10. Hageja esitatud Coop panga konto väljavõtte järgi on see hageja põhikonto, kuhu laekub

hageja töötasu ja päevarahad. Kohus nõustub kostjate arvutuskäiguga hageja sissetuleku

kindlaks tegemiseks. Kostjate märgitu järgi on hageja 7 kuu ligikaudne sissetulek olnud 2000

eurot (palk 910 eurot + päevaraha vähemalt 1100 eurot) ja 3 talvist kuud ilma lähetuseta

(ainult palk 910 eurot). Hageja keskmine tulu 10 kuu lõikes (2000 eurot × 7 kuud + 910 eurot

× 3 kuud) : 10 kuud = (14 000 eurot + 2730 eurot) : 10 = 16 730 eurot : 10 = 1673 eurot kuus.

Seega isegi juhul, kui talvel hagejal lähetusi ei ole, on hageja keskmine sissetulek ca 1673

eurot kuus.

11. Hageja enda väitel on tema igakuised kulud kokku 1305 eurot, millest elatis neljale

lapsele 980 eurot, üür (1-toaline) Tartus 250 eurot (dtl 13), kommunaalid ligikaudu 50 eurot

(hageja enda andmetel pigem vähem, arvestades, et ta viibib korteris ca ühe nädala kuus) ja

mobiilside 25 eurot. Kui lahutada need kulud hageja keskmisest sissetulekust (1673 eurot),

jääb talle 368 eurot kuus (toidu, riiete ja muude isiklike kulude katteks).

12. Riigikohus on leidnud, et vanema töötus ja sissetuleku puudumine ei ole mõjuv põhjus,

mis annaks alust jätta tema kanda miinimumist väiksem osa lapse ülalpidamiskuludest (vt nt

RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 16 seitsmes lõik). Vanem on kohustatud lapse

ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ja hankima nii enda

kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (vt nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-

1-35-17, p 21.4). Seejuures on vanemal kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane

lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek

on liiga väike (nt RKTKo 25.04.2018, 2-16-100215/85, p 20). Seega on vanemal üldjuhul

kohustus tööle minna või vähemalt tööd otsida.

13. Kohus märgib, et hageja soovimatust kohtuga jagada kogu teavet enda sissetulekute ja

varalise seisukorra kohta näitab see, et hageja ei esitanud kohtule ise kõiki enda pangakontode

väljavõtteid. Kohtuistungil tõendeid uurides selgus, et hageja esitatud pangakonto väljavõtte

järgi teeb hageja tehinguid enda pangakontode vahel, kuid hageja algselt seda eitas. Kohus

kohustas hagejat esitama ka need pangakonto väljavõtted, millele olid viited juba esitatud

pangakonto väljavõttest. Hageja esitas kohtu nõutud pangakonto väljavõtted 18. novembril

2025: hageja konto EE/…/4233 LHV pangast 1. novembrist 2024 kuni 18. novembrini 2025

(dtl 144-148) ja hageja konto EE/…/5290 (dtl 149- 150).

14. Kohtu nõutud hageja täiendavatelt kontoväljavõtetelt nähtub, et neile kontodele ei laeku

ei töötasu ega päevarahad. Küll aga iseloomustavad need kontod seda, et hagejal on

lisasissetulek või võimalus seda teenida. Kontolt nr EE/…/5290 nähtub, et tegemist on

lisateenistuse kontoga, kuhu laekuvad maksed BOLT OPERATIONS OÜ-lt selgitusega

2-25-10522

„BOLTFOOD EE“ ning kohe järgneb Maksu- ja Tolliameti maksud („Riigimaksud tehingule

…“). Esitatud perioodil on laekumisi olnud 419 eurot 23 senti. Seega on hageja teeninud

lisasissetulekut Bolt Food’i kaudu. Kohus on veendumusel, et hagejal on ka edaspidi võimalik

sel moel lisasissetulekut teenida ning suurendada oma sissetulekut ajal, mil lähetusi ei ole.

15. Kontolt nr EE/…/4233 nähtub, et sellelt kontolt teeb hageja kulutusi näiteks ostudele

ALIEXPRESS.COM-ist 18 eurot 3 senti, 3 eurot 42 senti ja 11 eurot 43 senti; Huggingface

teenusele 7 eurot 69 senti; Heygen Technology teenusele 25 eurot; MRCR Mobile Pay makse

38 eurot 2 senti jm. Kohus nõustub kostjatega selles, et need näitavad, et hageja teeb ka

tarbimiskulusid, mis ei ole esmavajalikud (nagu toit või eluasemekulud).

16. Hageja ei ole esile toonud ega ühestki tema esitatud pangakonto väljavõttelt ei nähtu, et

hagejale oleks mingeid erakorralisi püsikohustusi (nt ulatuslikud laenumaksed, suured

ravikulud jms), mis ei võimalda tal elatist senises suuruses tasuda.

17. Kostjad on esile toonud, et nende vältimatud igakuised kulud nelja lapse ja kostja

seadusliku esindaja ülalpidamiseks kokku on 1160 eurot, millest 3-toalise korteri üür 400

eurot, keskmised kommunaalkulud 350 eurot, lasteaed 130 eurot, kahe vanema poja trenn

(breik) 110 eurot, noorima poja eratunnid 45 eurot, vanema poja jõusaal 16 eurot, noorima

kooliks ettevalmistus 34 eurot, mobiilside ja internet kogu perele 75 eurot. Kostjate seaduslik

esindaja käsitles neid kui miinimumkulutusi, ilma milleta laste ülalpidamine ei ole realistlik.

Kostjatele jääb pärast vältimatuid kulusid 1880 eurot ja jagades selle viiele inimesele (kostjate

seaduslik esindaja + 4 last), siis 376 eurot inimese kohta kuus. Kohus märgib, et hagejal jäi

eespool toodud arvutuse järgi 368 eurot kuus (kohtuotsuse p 12), st tema isiklik kuluvõimalus

on peaaegu identne kostja seadusliku esindaja ja iga lapse osaga 376 eurot. Kohtu hinnangul

tähendab see, et elatise senine tase tagab sissetulekute proportsionaalsuse ja ei pane hagejat

oluliselt halvemasse seisu kui lapsi.

18. Kohus ei otsi esitatud tõenditest ise asjaolusid. Hageja esitas kohtule 12. detsembril 2025

tõendi, et ta on alates 10. detsembrist 2025 töötuna arvele võetud. Isegi juhul, kui kohus peaks

seda tõendit hinnates aru saama, et hageja soovib näidata, et hetkel tal ei ole sissetulekut

töötasuna, ei vabasta see fakt teda seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmisest (vt

otsuse p 12).

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise

lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna

menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, kohus menetluskulude rahalist suurust

kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik