2-25-8186/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

31. detsember 2025, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-8186

Tsiviilasi

K.U hagi T.I vastu pärandvara jagamiseks ja

ühisomandi lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K.U (isikukood XXX)

Kostja: T.I (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

17. detsember 2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K.U (isikukood XXX) hagi T.I (isikukood XXX) vastu ja lõpetada

pärimise teel tekkinud pärandvara ühisus kinnisasja (korteriomand) aadressil Paju

3-23, Lähte alevik, Tartu vald, XXX (registriosa nr 3468304) suhtes ning jagada K.U

ja T.I ühisomandisse kuuluv kinnisasi (korteriomand) registriosa nr 3468304

järgmiselt: müüa kinnisasi (korteriomand) registriosa nr 3468304 avalikul

enampakkumisel ja jagada kinnisasja (korteriomandi) registriosa nr 3468304

müügist saadud raha järgmiselt: K.U saab rahast 7/12 ja T.I saab 5/12.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud T.I kanda.

3. Rahuldada K.U menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja välja mõista T.I-lt

K.U kasuks menetluskulud 420 eurot (riigilõiv).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

1 (3)

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. K.U (hageja) esitas 27. mail 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse T.I (kostja) vastu

pärandvara jagamiseks ja ühisomandi lõpetamiseks. Hageja täiendas hagi 8. juulil 2025.

Hageja palub lõpetada pärimise teel tekkinud pärandvara ühisuse kinnisasja (korteriomand)

aadressil XXX (registriosa nr 3468304) suhtes ning jagada hageja ja kostja ühisomandisse

kuuluv eelnimetatud kinnisasi järgmiselt: müüa kinnisasi (korteriomand) registriosa nr

3468304 avalikul enampakkumisel ja jagada kinnisasja müügist saadud raha järgmiselt:

hageja saab rahast 7/12 ja kostja 5/12. Kohus võttis 13.07.2025 kohtumäärusega hagiavalduse

menetlusse.

Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on hageja ja kostja pärinud korteriomandi aadressil

Paju 3-23 (registriosa nr 3468304) ning kinnisasi on poolte ühisomandis. Korteriomand

kuulus XXX, kes suri 09.12.2020. Tema pärijateks olid hageja ja kostja ning XXX. Kõigile

kuulus pärandvarast 1/3 osa. XXX suri 09.08.2024 ja tema pärijateks on hageja ¾ suuruses

mõttelises osas ja kostja ¼ suuruses mõttelises osas. Pooled ei ole jõudnud ühisomandi

lõpetamise osas kokkuleppele. Hageja soovib ühisomandi lõpetada.

Kostja vastuväited

2. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja teatas, et ta ei soovi vastuhagi esitada.

Kostja ja tema ema suulise kokkuleppe tõttu oli kostjal soov korter alles jätta, renoveerida ja

välja üürida või hiljem ise sinna kolida. Ema oli suuliselt korteri omandiõiguse kostjale üle

andnud, et kostja saaks korteri endale jätta. Kostja soovib asja lahendamist kokkuleppel ja

kohtuväliselt.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

4. Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 1 sätestab, et pärandvara jagamist võib nõuda iga

kaaspärija, kui PärS § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks,

millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad

igale kaaspärijale. PärS § 152 lg 2 kohaselt jagatakse pärandvara pärijate vahel vastavalt

nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest

jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija

erilise huvi alusel. PärS § 152 lg 3 sätestab, et pärandvara jagamisel kohaldatakse

kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet

kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi

2 (3)

kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile

kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või

kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt

nende osa suurusele.

5. 12.08.2022 välja antud pärimistunnistuse kohaselt on 09.12.2020 surnud XXX pärijateks

hageja 1/3 suuruses mõttelises osas, kostja 1/3 suuruses mõttelises osas ja XXX 1/3 suuruses

mõttelises osas (dtl 6, 7). 28.11.2024 välja antud pärimistunnistuse kohaselt on 09.08.2024

surnud XXX pärijateks hageja ¾ suuruses mõttelises osas ja kostja ¼ suuruses mõttelises

osas (dtl 8, 9). Kinnisasi aadressil XXX (registriosa nr 3468304) kuulub hageja ja kostja

ühisomandisse (dtl 20–22). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendite alusel

tuvastatuks.

Hageja on taotlenud ühisomandis oleva korteriomandi jagamist selliselt, et see müüakse

avalikul enampakkumisel ja kinnisasja müügist saadud raha jagatakse selliselt, et hageja saab

rahast 7/12 ja kostja 5/12. Kostja avaldas kohtuistungil, et tal ei oleks koheselt hüvitist

hagejale maksta, kui korteriomand jäetakse kostjale. Kostja vastuhagi esitanud ei ole. Kohus

jagab pärandvara korteriomandi osas hageja taotletud viisil ja määrab korteriomandi müümise

avalikul enampakkumisel. Kohus määrab, et saadud raha tuleb jagada selliselt, et hageja saab

saadud rahast 7/12 ja kostja saab saadud rahast 5/12.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetlusosaliste

menetluskulud kostja kanda.

7. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 420 eurot. Hagilt hinnaga 3500 eurot kuulus

riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 420 eurot. Hageja on hagilt

tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS §

138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks

riigilõivuna välja mõista 420 eurot.

8. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

3 (3)