2-25-115447/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Dagmar Danoa Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.12.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-115447

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A R vastu võla nõudes

Hagihind

148,65 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806

asukoht Tartu mnt 83, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja C K (e-post: xxx)

Kostja A R (isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt A R hageja AS PlusPlus Capital kasuks välja xxx AS ja A R vahel

11.02.2022 sõlmitud xxx liitumislepingust nr. xxx tulenev võlgnevus 96,45 €, viivised

19,60 €, sissenõudekulud 15 €.

3. Mõista kostjalt A R hageja AS PlusPlus Capital kasuks välja hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis põhinõudelt 96,45 € kuni põhinõude 96,45

€ jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,05% päevas, alates 03.10.2025.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Jätta menetluskulud A R kanda.

6. Mõista kostjalt A R hageja AS PlusPlus Capital kasuks välja tsiviilasja

menetluskulud kokku 306,00 eurot.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab

poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv

tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229,

AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või

LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

2. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 02.10.2025 Harju Maakohtule hagi A R vastu võla

nõudes. Hagiavalduse kohaselt xxx ja Kostja sõlmisid 11.02.2022 lepingu (xxx

liitumisleping Nr. xxx), mille alusel xxx kohustus pakkuma kostjale sideteenust numbrile

xxx ja xxx ning kostja kohustus tasuma saadudsideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele

õigeaegselt ja regulaarselt. Lepingu allkirjastamisega kinnitas Kostja, et ta on tutvunud

lepingu tingimustega, xxx erakliendi teenuste kasutamise üldtingimustega ja

privaatsuspoliitikaga, xxx interneti kasutamise tingimustega, xxx mõistliku kasutamise

põhimõtetega ja xxx hinnakirjaga ning kohustus täitma Tingimused. Vastavalt Tingimuste

p-le 3 kohustus Kostja tasuma arved sellel märgitud tähtajaks ja maksetega viivitamise

korral on Kostja kohustatud tasuma viivist 0,05% iga viivitatud päeva eest. xxx esitas

kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arveid, mille alusel kostja oli

kohustatud

tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja ei tasunud arveid

telekommunikatsiooniteenuse eest alates 01.07.2024 arvest ja viimase arve tasumise

tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus telekommunikatsiooniteenuse eest xxx ees summas

96,45 €. Lepingu p 2 ja Tingimuste p 3 alusel piirab xxx kliendi teenused, kui klient on

tasumisega viivitanud üle 14 päeva. Kui teenus on piiratud üks kuu on xxx-l õigus leping

üles öelda. Tuginedes Tingimuste p-le 3 piiras xxx Kostja teenused alates 10.08.2024 ja

kuna Kostja võlgnevust ei tasunud, luges xxx lepingu ülesöelduks alates 14.10.2024.

Kostja ei reageerinud xxx nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning xxx loovutas

27.12.2024 nõude koos kõrvalnõuetega Kostja vastu Hagejale. Nõude loovutamisest

teavitati Kostjat kirjalikult.

3. Harju Maakohtu 28.10.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 14

päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.

4. Kohus on 28.10.2025 määruse ja hagimaterjalid kostjale 19.11.2025 KÄPO-s kätte

toimetanud. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg möödus 03.12.2025. Kostja ei ole kohtule

tähtaegselt vastust esitanud.

5. Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille

puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses

nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse

tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt

omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades

õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esine alust hagi rahuldamata jätmiseks.

Menetluskulud

6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

7. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

8. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille

tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS

§ 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel

mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

9. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Hagejal on kandnud

menetluskuluna riigilõivu 100 eurot, lepingulise esindaja kulusid 434 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot.

10. Hageja on kandnud menetluskuluna riigilõivu 100 eurot. Hagiavalduse esitamise hetkel

kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 350 euro suuruse hagihinna

korral tasumisele 100 eurot. Tasutud riigilõiv 100 eurot on põhjendatud ja vajalik

menetluskulu. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise

ja esitamise kulu 20 eurot.

11. Samas ei pea kohus täielikult põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 434 eurot.

Lepingulise esindaja tunnitasuks on 124 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et käesoleva

tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmise

hinnaga, mis on põhjendatud ja ei ületa sarnase õigusteenuse eest juristile makstavat tasu

menetlustoimingute tegemise ajal.

12. Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu ning hagi hinda, peab kohus lepingulise

esindaja tasu põhjendatuks 1,5 tunni ulatuses. Praegusel juhul ei ole tegemist keeruka ega

mahuka vaidlusega. Tsiviilasjas ei toimunud istungit ega sisulist vaidlust. Hageja on

esitanud üksnes kohtule hagi. Eeltoodud põhjusel ei näe kohus põhjust kostjalt välja

mõista hageja menetluskulu rohkem kui 1,5 tunni eest 186 eurot (koos käibemaksuga).

13. Hageja menetluskulud on seega kokku 306 eurot (186 eurot lepingulise esindaja kulud +

100 eurot riigilõiv + 20 eurot maksekäsu menetlusest tulenevad kulud)

14. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

15. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt

toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik