2-25-2784/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-25-2784

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.12.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-2784

Tsiviilasi

V. K. hagi E. K. ja E. K. vastu elatise suuruse muutmiseks

Tsiviilasja hind

2106 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: V. K. (isikukood XXX),

Kostja I: E. K. (isikukood XXX)

Kostja II: E. K. (isikukood XXX)

Kostjate seaduslik esindaja: O. F. (isikukood XXX)

Kostja I, kostja II ja kostjate seadusliku esindaja lepinguline

esindaja: Olga Väina-Kesler

Kohtuistung

08.12.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta V. K. hagi E. K. ja E. K. vastu elatise suuruse muutmiseks rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonikaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsiooni lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hageja esitas 19.02.2025 Harju Maakohtule hagi enda laste E. K. ja E. K. vastu neile Viru

Maakohtu 21.05.2015 otsusega välja mõistetud elatise vähendamiseks 175 euroni kuus.

XXX hageja sõlmis abielu T. K., kellega tal sündis XXX poeg. Hagejal lasub kohustus ülal

pidada poega, abikaasat ja kahte tütart esimesest abielust. See tähendab, et tema ülalpeetavate

2-25-2784

arv on kahekordistunud, mis on mõjuv põhjus elatise suuruse vähendamiseks. Hagile lisatud

Viru Maakohtu 21.05.2015 otsusega tsiviilasjas nr XXX mõisteti mõlema lapse kasuks

igakuise elatisena välja 195 eurot, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui

pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. E. K.le on elatis välja mõistetud

kuni tema täisealiseks saamiseni XXX ja E. K.le kuni XXX.

2. Kostjad ei nõustunud oma 16.05.2025 esitatud seisukohas hagiavaldusega ning palusid jätta

see rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud enda varalise seisu olulist muutust, mis õigustaks

elatise vähendamist. Ta ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et praegune elatise suurus

on talle üle jõu käiv või asetab ta majanduslikult ebamõistlikult raskesse olukorda. Lapse

ülalpidamiskohustus jaguneb kahe vanema vahel, mistõttu ei saa lapse sündi pidada ainuüksi

hageja kohustuseks. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks

tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid

ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Ühe kostja täisealiseks

saamine XXX toob kaasa talle elatise maksmise kohustuse lõppemise.

3. 08.12.2025 istungil hageja ei osalenud, kuid ta oli nõus asja läbivaatamisega ilma tema

osavõtuta. Kostjad soovisid TsMS § 409 lg 1 p 3 alusel asja sisulist lahendamist. Kostjate

kinnitusel on hageja neile seni väljamõistetud elatist, mille suuruseks on praegu 292 eurot,

järjepidevalt maksnud, välja arvatud eelneval kuul. Hageja varalise seisu kohta kostjatel

põhjalikumaid andmeid ei olnud.

Kohtu põhjendused

4. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte esitatud ja omal algatusel kogutud tõendeid ning

kostjate vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma

seisukohta järgnevalt.

5. Kohus võib tulenevalt PKS § 102 lg 2 mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101

alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või

olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s

101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

6. Käesoleval juhul on hageja kohustatud maksma E. K.le tulenevalt PKS § 2172 lg 1 kuus

292 eurot, kuna tema kasuks oli enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahend, mille

kohaselt pidi vanem talle tasuma elatist poole töötasu alammäära ulatuses kuus. See summa

jääb mõnevõrra alla PKS § 101 alusel arvustatud seadusjärgsele elatisele, mis on praegu

301,74 eurot, ega muutu ka indekseerimise tulemusel.

7. Kuni E. K. täisealiseks saamiseni XXX pidi hageja maksma 292-eurost elatist ka talle.

Seega pidi hageja perioodil alates hagi esitamisest kolme last üheaegselt ülal pidama umbes

viie kuu vältel. Hageja on selgitanud, et ta peab ülal pidama ka abikaasat. Kehtiv õigus ei näe

abikaasa suhtes ette sarnast ülalpidamiskohustust, nagu see kehtib alaealise lapse suhtes. PKS

§ 16 lg 1 kohaselt abikaasad on kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama

vastastikku. Kohustus alaealist last ülal pidada on tema mõlemal vanemal. Seega ei ole hageja

ülalpidamiskohustuste maht praeguseks võrreldes kostjatele elatise väljamõistmise ajaga

oluliselt suurenenud.

8. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, mis tema võimet sissetulekut teenida võrreldes

kostjatele elatise väljamõistmise ajaga oluliselt mõjutanud oleks. Maksu- ja Tolliameti

Lk 2 / 3

2-25-2784

andmetel on talle E ASi igakuiselt makstav brutotöötasu 2025. aasta jaanuarist novembrini

jäänud vahemikku 2114,73-5860,00 eurot, kusjuures keskmine kuutasu on ligi 3000 eurot (dtl

112). Hageja ainuomandisse kuulub kinnistusraamatu andmetel 2015. aastal omandatud

korteriomand XXX, mille eriomandi esemeks on eluruum üldpinnaga 61,10 m2 ja 2024. aastal

omandatud maatulundusmaa XXX, mille pindala on 19 977 m2 . Tema kahte kinnistut

koormab kolm hüpoteeki C ASi kasuks, mille hüpoteegisummad on kokku 111 450 eurot (dtl

101-104). Eesti Riiklik Autoregistrikeskuse andmetel kuulub hagejale 2011. aastal toodetud

Skoda Superb (dtl 98). Täitemenetluse infosüsteemi andmetel on hageja suhtes toimunud

täitemenetlused üksnes seoses E. K. ja E. K. elatise nõuetega (dtl 52-96). Seega ei ole hageja

varaline seis halb ning pank on tema krediidivõimet 2024. aastal kinnistut soetades hinnanud

piisavaks, mille põhjal võib järeldada, et hageja on võimeline oma ülalpidamist kohustust

jätkuvalt senises ulatuses täitma.

9. Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtul ei

ole käesolevas kohtuasjas põhjust kõrvale kalduda seaduses toodud üldreeglist

menetluskulude jaotamisel hagilises perekonnaasjas, millega on nõustunud ka kostjad (dtl 46).

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik

Lk 3 / 3