2-25-12159/32 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. detsember 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-10522

Tsiviilasi

M.M.-i hagi M.M.-i vastu elatise suurendamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja M.M. (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja G.J. (isikukood XXX)

Kostja M.M. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

eelistungil 26. novembril 2025 ja edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta hagiavaldus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta iga menetlusosalise menetluskulu tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

2-25-12159

Hageja nõue ja seisukohad

1. M.M. (hageja) esitas 29. juulil 2025 hagi M.M.-i (kostja) vastu elatise suurendamiseks.

Hageja on seisukohal, et tsiviilasjas nr 2-12-31493 välja mõistetud elatise suurust tuleb muuta

elukalliduse tõusu tõttu. Varasemalt on kostjalt elatis välja mõistetud 160 eurot kuus. Hageja

soovib elatist suurendada kehtiva miinimummäära suuruseni.

1.1 Väljamõistetud elatis ei kata enam hageja igapäevaste vajaduste jaoks vajalikku osa.

Lapsevanemate ülalpidamiskohustus on seaduse järgi võrdne. Kostja väide, et tal jääb pärast

isiklikke kulusid 40 eurot järgi, ei saa olla piisav põhjus elatise suurendamata jätmiseks, sest

lapse vajadused ei vähene sõltuvalt lapsevanema majanduslikust olukorrast. Elatis on lapse

seaduslik õigus, mitte vanema valikuline kulu.

Kostja vastus hagiavaldusele

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja elatise suurendamata. Kostja märkis, et 100%

töövõimetu (ta oli pikalt koomas ja haiglates), ta elab sotsiaalpinnal ning tema sissetulek on ca

580-590 eurot kuus. Ta peab tasuma üüri ca 100-140 eurot kuus, eluks vajalike teenuste eest

150 eurot, ravimitele kulub kuni 80 eurot kuus ja elatiseks tasub 160 eurot kuus. Toidurahaks

jääb vahel 40 eurot kuus kätte. Kostja on tasunud varem tekkinud elatisevõlgnevuse.

2.1 Kostja selgitas 26. novembril 2025 täiendavalt, et ta sooviks kindlasti tasuda rohkem

elatist, kuid tema tervis on läinud aastatega halvemaks ning tööandjad eelistavad tervet

inimest. Kostja kordas, et tema ainuke sissetulek on töövõimetuspension. Kostja on 2025.

aastal saatnud hagejale täiendavalt taskuraha 35 eurot.

Kohtu eelmenetlus

3. Kohus korraldas 26. novembril 2025 eelistungil, kus arutas menetlusosalistega elulisi

asjaolusid ja võimalust lahendada kohtuvaidlus kompromissiga. Kostja selgitas kohtule enda

sissetulekute suurust ning kostja selgitas ka enda vajaduste suurust. Kohus andis kostjale

tähtaja esitada kohtule enda pangakonto väljavõte. Kostja esitas kohtu nõutud pangakonto

väljavõtte.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata.

5. Tartu Maakohus mõistis 7. oktoobri 2013. a tagaseljaotsusega kostjalt välja elatise 160

eurot kuus hageja ülalpidamiseks alates 1. novembrist 2013 (dtl 2-3). Hageja soovib elatise

suurendamist elatise kehtiva miinimummäärani.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist,

millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid

korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade

muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud,

mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on

tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või

vastuväiteid esitada.

2-25-12159

7. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma

üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd

muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul

tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad.

8. Perekonnaseaduse (PKS) § 99 lg 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks

ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes,

arvestades seejuures õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste

kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka

tema kasvatamise kulutusi. PKS § 102 lg 2 alusel võib kohus mõjuval põhjusel siiski

vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu

hulgas kohustatud vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks

kui elatist saav laps.

9. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatust ja pooltega eelistungil läbiarutatust ei saa

järeldada, et kostja on võimeline tasuma elatist rohkem kui 160 eurot kuus. Kostja selles

ulatuses elatist tasub ja selle üle pooltel vaidlust ei ole.

10. Hageja on rõhutanud, et lapsevanematel on kohustus last ülal pidada võrdses suuruses.

Kohus on hageja seadusliku esindajale selgitanud, et see kohustus kehtib vaid olukorras, kus

mõlemad vanemad on töövõimelised. Praegusel juhul on kostja puuduva töövõimega, mis on

määratud 15. veebruarini 2030 (dtl 33). Seega saab kohus lähtuda PKS § 102 lg-st 2 ning

võtta arvesse kostja töövõimetuse. Vanema töövõime kaotuse tõttu saab vanemalt

miinimummäärast väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui vanema varaline seisund, sh

sissetulek tingituna töövõimetusest ei võimalda lapsele vajalikus suuruses elatist maksta.

Põhjendatud ei ole hageja väide, et kostja peaks hankima endale töö (sissetuleku), mis

kindlustaks lapsele vajalikud vahendid. Hageja seisukoht oleks õigustatud, kui kostjal

puuduks mõjuv (tervislik seisund) põhjus maksta elatist alla seaduses sätestatud alammäära.

Ka ei tõendanud hageja, et kostja kulutused oleks ülepaisutatud.

11. Esmalt märgib kohus, et kostja sissetulekuks on vaid töövõimetoetus – igas kuus erinev

kõikudes 584 euro ja 605 eurot vahel (nähtub kostja pangakonto väljavõttelt, dtl 73-75; 82-

92). Kohus lähtub selles, et kostja keskmine sissetulek on töövõimetoetus 590 eurot kuus.

Praegu tasub kostja 160 eurot kuus, so 27% enda sissetulekust. Kohus leiab, et sellises

suuruses on ka edaspidi mõistlik kostja panus hageja ülalpidamiseks. Kehtiva

miinimummääras makstava elatise järgi, tuleks kostjal enda sissetulekust tasuda ca 50%.

Kohus märgib ka seda, et elatiskalkulaatori järgi (mis on abistav vahend elatise arvutamiseks)

on eelduseks, et kohustatud isiku sissetulek on 1981 eurot ning miinimummääras makstava

elatise (301 eurot 74 senti) suhe kohustatud vanema sissetulekusse on sellisel juhul vaid 15%,

mitte 27% nagu kostja hetkel tasub.

12. Kohtuistungil selgitas kostja, et ta on täistöövõimetu, tal on tervisega probleemid, mistõttu

ta ei saa tööl käia: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

PüsivadxxUmbes 100 eurot kuus kulub rohtudele, vahel ei saagi kostja ravimeid välja osta,

sest ei ole raha. Ravimiteks on valuvaigistid, ärevuse vastu rohud, vererõhutabletid ja veel

palju ravimeid. xxxxxxxxxxxxxxxtõttu kasutab hingamise kergendamiseks ravipiipusid ja

kasutab kahte erinevat ravimit. Kostja selgitas kohtule, et ta on üritanud tööl käia, kuid tema

liigutused on aeglased. Kostja elab xxxxxxxxx sotsiaalpinnal (dtl 32). Kohtuistungil selgitas

kostja, et umbes 150 eurot maksab ta kommunaalide eest ja üürikulusid pluss televisioon ning

2-25-12159

lisaks on 150 eurot eluks vajalikud teenused, need on püsikulud - internet, TV ja transport

arsti juurde. Ühistranspordi kasutamiseks on liikumine kehv.

13. Kostja tervisliku olukorda iseloomustab ka anamneesist tehtud raviskeem alates 24.

novembrist 2025 (dtl 102). Kostjale on määratud järgmised ravimid: x

Ka on kostja selgitanud, et ainuüksi plaastrite peale kulub kuus 20 eurot. Seega ei ole kohtul

pärast kostja selgitusi enda vigastuste kohta mingit kahtlust, et kostja neid ravimeid tarvitab

ning ravimite väljaost sõltub sellest, kas kostjal alati selleks raha on. Kuivõrd aga kohtu

hinnangul on kostja panus suhtarvuna hageja ülalpidamisse enda sissetulekust suurem kui

eeldab elatisekalkulaator, ei pea kohus vajalikuks välja selgitada, mis on täpset igakuine

kostja vajalik ravikulu.

14. Hageja on kahtluse alla seadnud selle, et kostja ainsaks sissetulekuks on töövõimetoetus.

Kohtu hinnangul kostja enda selgitus ja tema pangakonto väljavõte hageja kahtlust ei kinnita.

Muid regulaarseid sissetulekuid kostja konto ei näita. Kostja selgituse järgi laekub HSBC

bank PLC maksu tagastus/pension Hispaaniast, kuna ca 1,5-2 aastat tagasi tegi Töötukassa

avalduse maksu tagastuseks Eestile. Kostja on selgitanud, et võlgnevus ca 14 842 eurot 69 on

tal võetud kiirlaenude tasumiseks täitemenetluses. Kohus selgitab, et kostja kohustused ei ole

ka siinkohal olulised, sest elatisenõue on täidetav esmajärjekorras. Praegusel juhul on

küsimus vaid selles, kas põhjendatud on elatise suurust suurendada.

15. Hageja on välja toonud, et kostja teeb üleliigseid kulutusi Eesti Lotole ning need

kulutused ei ole esmavajalikud ega seotud tervise või eluga, so 18. juunist kuni 14.

novembrini 2025 on kostja ostnud lotopileteid 123 euro 50 sendi eest. Kohus ei pea ca 25

euro kulutamist kuus (so ca 83 senti päevas) Eesti Lotole kostjale etteheidetavaks kuluks.

Eesti Loto koduleht ütleb, et aastas mängib Eestis loteriisid umbes 400 000 inimest ning Eesti

Loto tasub igalt ostetud piletilt 22% hasartmängumaksu, millest omakorda 47,8% läheb

Kultuurkapitalile. Eesti Loto on toetanud KuMu ja ERMi valmimist ning toetuste ja

stipendiumite näol kunsti, arhitektuuri, kirjanduse ja kultuuri tudengeid ja tegelasi. Seega on

kostja tegevus lisaks lootusele saada lotovõit suunatud ka kultuuri toetuseks, millest saab

kaudselt osa ka hageja ise.

16. Nõustuda ei saa kohus hagejaga selles, et hilisõhtused ja öised taksosõidud ei ole

vajalikud. Täiskasvanud isiku õigust veeta enda vaba aeg ka hilisõhtul ja öösel endale

meelepärasel moel, sh kui see eeldab taksosõite, ei saa kohus piirata. Kohtu hinnangul ei ole

need kulud ülepaisutatud. Need on kindlasti väiksemad kui kulud, mida kostja peaks tegema

siis, kui tal oleks enda auto või liisitud auto. Kostja aga liikumiseks sõidukit vajab.

Arvestades, et kostjal on oma vigastuse tõttu püsivad valud ja ärevus, on kostja soov „väljas

käia“ igati õigustatud ja vajalik tema toimimiseks sotsiaalses sfääris.

17. Kohus ei võta arvesse hageja seadusliku esindaja ja kostja väiteid kostja ja hageja väheste

kohtumiste kohta ja varasema reisiloaga manipuleerimise kohta, sest need argumendid ei ole

elatise vaidluses olulised.

18. Riigikohus on selgitanud (RKTKo 17.05.2011, nr 3-2-1-33-11, p 20), et elatise suuruse

määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning

väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega

panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku

elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema

vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Õige on hageja osundus, et lapse vajadused ei

vähene sõltuvalt lapsevanema majanduslikust olukorrast. Kuid siiski saab lapse kulusid kanda

2-25-12159

vaid sellest rahast, mida vanemad ise reaalselt teenivad kas siis töötasuna või praegusel juhul

siis töövõimetu kostja töötutoetusest. Kui hageja vanemad elaksid koos, oleks nende

sissetulek siiski ainult see osa, mille teenimiseks lapsevanemad võimelised on, ning sellest

tuleb ülal pidada ka alaealine hageja.

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise

lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna

menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, kohus menetluskulude rahalist suurust

kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik