2-25-4881/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-4881

Tsiviilasi

M. K. hagi C. M. K. ja C. D. K. vastu elatise

vähendamise nõudes

Tsiviilasja hind

4790,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M. K. (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Carmen Tars

Kostja I: C. D. K. (isikukood XXX)

Kostja II: C. M. K. (isikukood XXX), kostjate seaduslik

esindaja D. K. (isikukood XXX)

Kostja I ja II lepingulised esindajad Sofja Pevzner-

Belošitski ja Jelena Karžetskaja

Kohtuistung

08.12.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M. K. hagi C. M. K. ja C. D. K. vastu elatise vähendamise nõudes

osaliselt.

2. Vähendada Harju Maakohtu 22.04.2024 otsusega tsiviilasjas nr XXX M. K.lt C. D.

K. kasuks välja mõistetud elatise suurust 0 euroni kuus alates 28.03.2025 kuni C.

D. K. täisealiseks saamiseni (s.o XXX).

3. Vähendada Harju Maakohtu 22.04.2024 otsusega tsiviilasjas nr XXX M. K.lt C. M.

K. kasuks välja mõistetud elatise suurust 0 euroni kuus alates 28.03.2025 kuni C.

M. K. täisealiseks saamiseni (s.o XXX).

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hageja esitas 28.03.2025 Harju Maakohtule hagi C. D. K. ja C. M. K. vastu neile

tsiviilasjas nr XXX (avalduses kohati ekslikult XXX) välja mõistetud elatise vähendamiseks

nii, et C. D. K.le makstav elatis oleks perioodi eest 15.09.2023 kuni 31.08.2024 kokku 2

317,67 eurot, perioodi eest 15.09.2024 kuni 20.09.2024 kokku 57,54 eurot, perioodi eest

21.09.2024 kuni 25.03.2025 134,28 eurot kuus ja alates 26.03.2025 0 eurot. C. M. K.le

makstav elatis peaks hagiavalduse kohaselt olema perioodi eest 15.09.2023 kuni 31.08.2024

kokku summas 1 846,75 eurot, perioodi eest 15.09.2024 kuni 20.09.2024 48,91 eurot,

perioodi eest 21.09.2024 kuni 25.03.2025 114,14 eurot ja alates 26.03.2025 0 eurot.

Hagiavalduse kohaselt lähtus kohus 22.04.2024 otsuse tegemisel eeldusest, et lapsed elavad

emaga ning isa tuleb lugeda lahuselavaks vanemaks, mistõttu ei ole alust vähendada elatist

PKS § 101 lg 6 põhjal. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 13.09.2024 osaliselt isa

apellatsioonkaebuse ning muutis Harju Maakohtu 22.04.2024 otsust. 20.09.2024, s.o nädal

aega pärast Tallinna Ringkonnakohtu otsust elatise asjas, tegi Harju Maakohus tsiviilasjas

XXX (hooldusõiguse ja suhtluskorra vaidlus) lõpplahendi, mille kohaselt viibivad lapsed

kummagi vanema juures võrdselt. Esialgse õiguskaitse korras määras kohus kuni lõpplahendi

jõustumiseni suhtluskorra, mille kohaselt viibisid lapsed isaga keskmiselt kaheksa ööpäeva

kuus. Harju Maakohtu 20.09.2024 määrusega tsiviilasjas XXX kehtestatud suhtluskord (koos

ringkonnakohtu tehtud muudatustega), mille kohaselt viibivad lapsed mõlema vanema juures

võrdse aja, jõustus hagiavalduse väitel 25.03.2025 (tegelikult 26.03.2025, millest on ka nõuet

esitades lähtutud).

2. Kostjad ei nõustunud oma 25.09.2025 esitatud seisukohas hagiavaldusega ning palusid jätta

see rahuldamata. Kostjad leidsid, et tagasiulatuv elatise muutmine ei ole õiguslikult võimalik.

Kostjad selgitasid, et laste ema ei nõua hagejalt elatise makseid alates 2025. aasta märtsist.

Kuna ema ei ole neid nõudeid esitanud ega täitmist taotlenud, on hageja taotlus sisuliselt

ennetav ja ilma igasuguse praktilise vajaduseta. Samuti leidsid kostjad, et elatise määra

muutmiseks ei ole alust, kuna PKS § 101 lg 6 kohaldamine eeldab, et kohus hindab mitte

ainult lapse viibimise aega kohustatud vanema juures, vaid ka seda, kas ja millises ulatuses

katab vanem tegelikult lapse igapäevaseid kulusid. Lapse viibimine isa juures lühiajaliselt ei

anna automaatselt alust järeldada, et isa osaleb laste ülalpidamises võrreldavas ulatuses. Laste

isa ei ole kordagi oma ülalpidamiskohustust vabatahtlikult täitnud, tema elatise võlgnevus on

jäänud samale tasemele, mis see oli täitemenetluse algatamise hetkel. Isa pidevalt algatatavad

kohtumenetlused kujutavad endast juriidilist vägivalda laste ema vastu.

3. 28.11.2025 esitas hageja kohtule seisukoha, kus ta põhjendas tagasiulatuva nõudega elatise

vähendamise hagi esitamist sellega, et tal ei ole antud juhul võimalik esitada sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise nõuet (v.a perioodi eest 07.01.2025 kuni 25.03.2025), kuna

vastavalt TMS § 221 lõikele 2 saab TMS § 221 lõikes 1 nimetatud vastuväiteid (sh nõude

täitmise vastuväidet) kohtulahendi puhul esitada üksnes siis, kui alus, millel see põhineb, on

tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Elatise vähendamise alused esinesid perioodil

15.09.2023 kuni 05.01.2025 aga juba enne tsiviilasjas XXX elatise otsuse jõustumist

06.01.2025, kuid kohtud neid asjaolusid arvesse võtta ei saanud, sest suhtluskorra lahend

tehti nädal aega pärast ringkonnakohtu lahendit elatise asjas ning Riigikohus jõudis alles

06.01.2025 otsustuseni, et hageja kassatsioonkaebust menetlusse ei võeta.

4. 08.12.2025 istungil selgitasid kostjad, et nad ei soovi elatist alates 2025. aasta märtsist, mil

jõustus suhtluskord, mille kohaselt on lapsed mõlema vanema juures võrdse aja. Kostjad jäid

oma seisukoha juurde, et elatise vähendamist ei saa nõuda hagi esitamisele eelnenud perioodi

eest. Hageja leidis, et kuna TsMS § 459 lg 2 järgi võib kohtuotsust muuta tagasiulatuvalt hagi

esitamise eelnenud ajast, kui seadus sellise võimaluse ette näeb, siis antud juhul on sellist

võimalust ette nägevaks sätteks TsMS § 459 lg 1 p 2, sest hagi esitamise aluseks olevad

asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Pooled nõustusid kohtuistungil, et

menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte esitatud tõendeid ning kostjate vastuväiteid, leiab,

et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

6. Hageja esitas hagi, milles ta kohtuotsusega väljamõistetud elatise vähendamist nõudis,

28.03.2025 ning ta nõuab seejuures elatise vähendamist alates 15.09.2023. Tulenevalt TsMS §

459 lg 2 võib kohtuotsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui

seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kehtiv õigus ei näe ette

sättes viidatud aluseid lahendi tagasiulatuva muutmise nõudmiseks, sh ka mitte TsMS ega

elatise puhul PKS (J. Lints, V. Kõve. TsMS komm vlj II, § 459 komm 3.2). Riigikohus on

enda praktikas korduvalt selgitanud, et kohtulahendi, millega on välja mõistetud lapse elatis,

muutmist saab TsMS § 459 lg 2 järgi nõuda alates vastava hagi esitamisest, mitte

tagasiulatuvalt (nt RKTKo 17.05.2011, 3-2-1-33-11, p 26; RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-

16, p 14). Nõuet ei saa rahuldada hageja esitatud põhjendusel, et tal ei ole võimalik esitada

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kuna vastuväited sundtäitmisele peavad põhinema

alusel, mis on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kohtupraktika kohaselt on eeldused

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude rahuldamiseks laiemad kui kohtuotsuse

tagasiulatuvaks muutmiseks vastavalt TsMS § 459 (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 12,

14). Kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet ei ole antud kohtuasjas esitatud, siis ei

saa kohus elatise vähendamise nõude korral lahendada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

nõuet, sest kohus ei või muuta hagi eset (Tartu RgKo 14.02.2025, 2-24-4340, p 8). Eelnevast

tulenevalt jätab kohus rahuldamata elatise vähendamise nõude osas, mis hõlmab perioodi, mis

eelneb hagi esitamisele 28.03.2025.

7. Pooled ei vaidle selle üle, et alates 26.03.2025 kehtib kohtu määratud suhtluskord, mille

kohaselt viibivad lapsed mõlema vanema juures võrdse aja. Kuigi kostjad vaidlesid oma

kirjalikus hagivastuses 25.09.2025 hagile tervikuna vastu, kinnitasid nad samas, et ei nõua

elatise makseid perioodi eest alates 2025. aasta märtsist (dtl 112), sama kinnitasid nad

kohtuistungil (dtl 142). Kostjad on pidanud elatise vähendamise nõuet perioodi eest alates

26.03.2025 praktiliselt ebavajalikuks. Kuna kostjad ei ole esitanud elatise vähendamise vastu

alates hagi esitamisest konkreetseid põhjendusi, rahuldab kohus selles osas nõude ning

vähendab Harju Maakohtu 22.04.2024 otsusega tsiviilasjas nr XXX M. K.lt nii C. D. K. kui

ka C. M. K. kasuks välja mõistetud elatise suuruse 0 euroni kuus alates 28.03.2025 kuni laste

täisealiseks saamiseni.

8. Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtul ei

ole käesolevas kohtuasjas põhjust kõrvale kalduda seaduses toodud üldreeglist

menetluskulude jaotamisel hagilises perekonnaasjas, millega on nõustunud ka pooled (dtl

142).

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

Kohtunik