2-25-6156/29 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-6156

Tsiviilasi

BLRT Grupp AS avaldus Scand Finance OÜ pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankroti väljakuulutamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlausaldaja BLRT Grupp AS (registrikood

10068499), lepingulised esindajad vandeadvokaat Raul

Kartsep ja advokaat Kärt Saar (Advokaadibüroo Sorainen

OÜ, e-post XXX, XXX)

puudutatud isik/võlgnik Scand Finance OÜ

(registrikood 14243338; xxxx,72610 XXX ; e-post XXX),

juhatuse liikmed P.I ja Y.B;

ajutine pankrotihaldur Q.Z

(isikukood XXX,

Advokaadibüroo Q.Z ja Partnerid, Lossi 37 Viljandi

71004, telefon XXX, 435 5370, e-post XXX).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

BLRT Grupp AS avaldus Scand Finance OÜ pankroti

väljakuulutamiseks. Välja kuulutada 30. detsembril 2025 kell 17.00 Scand Finance

OÜ pankrot.

2. Nimetada pankrotihalduriks Q.Z (isikukood XXX, Advokaadibüroo Q.Z ja Partnerid,

Lossi 37 Viljandi 71004, telefon XXX, 435 5370, e-post XXX).

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 27. jaanuar 2026 kell 11.10

(asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, saal 226).

4. Kohustada Scand Finance OÜ juhatuse liikmeid P.I (ik XXX) ja Y.B (ik XXX)

(andma võlgniku vande 27. jaanuaril 2026 kell 11.00 (asukohas Tartu Maakohus, Tartu

kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, saal 226).

5. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks pankrotivara

nimekiri.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud

nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt

kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest

võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue

on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus

võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos

nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg-s 1 sätestatud

dokumentidega kohtule. Nõude ja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks saab

esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni. Kui

nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse,

kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude

puhul. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Kõik

isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku

suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

7. Jätta menetluskulud Scand Finance OÜ kanda.

8. Määrata BLRT Grupp AS menetluskulude rahaliseks suuruseks 13 064,5 eurot.

9. Jätta BLRT Grupp AS taotlus menetluskuludelt arvestatava viivise kindlaks

määramiseks rahuldamata.

10. Määrata ajutise halduri Q.Z-i tasu suuruseks 3552.26 eurot (sh käibemaks 687.53

eurot). Ajutise halduri tasu välja mõista Scand Finance OÜ pankrotivarast OÜ-le

Advokaadibüroole Q.Z ja Partnerid (registrikood 10596790), mille kaudu ajutine

haldur tegutseb.

11. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

12. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

13. Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on

kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848

art 19 alusel.

14. Toimetada määrus kätte avaldajale ja ajutisele haldurile ning edastada Tartu

Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik,

pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja

ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. BLRT Grupp AS (võlausaldaja) esitas 22.04.2025 kohtule avalduse Scand Finance OÜ

(võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.

Avalduse kohaselt väljastas võlgnik 02.12.2024 võlatunnistuse, milles kinnitas enda kohustust

hüvitada võlausaldajale kõik summad, mida nõutakse võlausaldajalt sisse Latesto OÜ kasuks

kohtuotsuste alusel tsiviilasjas 2-20-9990. Koos võlatunnistusega lepiti kokku võla ajatamises

osamaksetena, mis pidid sissenõutavaks muutuma järgnevatel kuupäevadel: 15.01.2025,

15.02.2025, 15.03.2025, 15.04.2025. Võlgnik ei täitnud võlatunnistusega võetud kohustust

vastavalt maksegraafikule, mistõttu esitas võlausaldaja 09.04.2025 võlgnikule nõude kogu

põhivõla, intresside ja viivitusintresside tasumiseks kogusummas 98 324,95 eurot koos

pankrotihoiatusega. Pankrotiavalduse esitamise hetkeks ei ole võlgnik tasunud mitte ühtegi

osamakset. Pankrotiavalduse esitamise hetkeks on seega võlausaldajal 02.12.2024

võlatunnistuse alusel võlgniku vastu vähemalt 98 324,95 euro suurune sissenõutavaks

muutunud nõue, millele lisanduvad veel jooksvad intressi- ja viivisenõuded kuni pankroti

väljakuulutamiseni.

Võlausaldaja maksejõuetus on põhistatud PankrS § 10 lg 2 p 1 mõttes, sest võlgnik ei ole

täitnud oma kohustusi ega pakkunud muid lahendusi võlgnevuse tasumiseks pärast

pankrotihoiatuse kätte saamist. Lisaks annavad avalikud andmed aluse arvata, et võlgnik on

püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõttes.

2. Kohus võttis 24.04.2025 määrusega pankrotiavalduse menetlusse, palus võlgnikul

esitada kirjalik vastus võlausaldaja pankrotiavalduse kohta.

3. Võlgnik sai määruse ja menetlusdokumendid kätte 05.05.2025, seega oli vastuväite

esitamise tähtaeg 23.05.2025. Võlgnik pankrotiavaldusele vastuväidet ei esitanud.

4. Kohus nimetas 27.05.2025 määrusega võlgnikule ajutiseks pankrotihalduriks Q.Z-i,

peatas võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ja keelas võlgnikul ajutise halduri

nõusolekuta kogu vara käsutada.

5. Ajutine haldur esitas 08.07.2025 aruande, milles tõi välja, et võlgnikul on kohustusi

kokku 648 971,06 eurot. Võlgniku suhtes on täitmisel 13 täiteasja, täiteasjad on kohtumääruse

alusel peatatud.

Võlgnik tunnistab ajutisi makseraskusi. Ettevõttel ei ole võimalik kasutada

majandustegevuseks pangakontosid erinevate täitemenetluste tõttu ja majandustegevus

ettevõtte selgitusel toimub läbi tütarettevõtte Eesti Jäätmekäitlus OÜ. 06.06.2025 on

tsiviilasjas nr 2-25-4514 määratud ajutine pankrotihaldur ka Eesti Jäätmekeskus OÜ

pankrotimenetluses. Võttes arvesse, et võlgnik märgib oma vastuses, et ettevõtte

põhitegevusalaks on oma kinnisvara ja rasketehnika rent, on raske aru saada, kuidas

majandustegevus tegelikult toimub, kui ettevõte pangakontosid ei kasuta. Rendilepinguid

võlgnik ei ole esitanud.

Ajutine haldur on esialgu seisukohal, et käesolevas olukorras ei saa rääkida ajutisest

maksejõuetusest. Informatsiooni jagamisel on võlgnik äärmiselt pealiskaudne. Võlgnik

tunnistab samuti, et "raamatupidamine ei ole korras". Võlgnikul on esitamata 2023. ja 2024.

majandusaasta aruanded ja puudub võimalus analüüsida majandustegevuse dünaamikat ja

tegelikku majandustegevust. Võlgnik ei ole esitanud PankrS § 22 lg 4 sätestatud

majandusaasta aruannet ja bilanssi. Kuna võlgnik väidab, et tegutseb tütarettevõtte Eesti

Jäätmekäitlus OÜ kaudu, siis käesolevaks ajaks ei ole ajutisel pankrotihalduril võimalik

kinnitada, et tegemist oleks võlgniku ajutiste makseraskustega. Ettevõtte käive on näiteks

perioodil 01.12.2024 - 28.02.2025 olnud 16 280 eurot, milline ei taga võlausaldajate nõuete

rahuldamist. Rohkem andmeid ei ole ja ettevõtte praegu ilmselt ei tegutse. Tähelepanuväärne

on see, et võlgnik on pidanud läbirääkimisi pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja BLRT-ga

nõude rahuldamiseks, kuid kokkuleppele ei ole pooled jõudnud.

Võlgnik on kostja pooleliolevates kohtumenetlustes: Holm Bank AS hagi võlgniku vastu 44

848,62 euro nõudes (solidaarne nõue) ja Luminor Bank AS hagi 19 202,80 euro nõudes

(solidaarne nõue). Võlgnik ise kinnitab, et pooleli on kohtuvaidlus Joyride OÜ-ga (nõude

suurus 100 000 €).

Võlgnikul on küll 10 kinnistut (nende hulgas 1 hoonestusõigusega), kuid neil kõigil on

käsutamise keelumärked ja hüpoteekidega on koormatud 4 kinnistut. Võlgnik ei ole

arusaadavalt selgitanud, kui suur on kogu kinnisvara eeldatav turuväärtus (va xxxx kinnistu)

Väide, et vara väärtus ületab nõuete mahtu, ei ole antud olukorras piisav. Müügisoov ei

kajasta alati vara tegelikku turuväärtust. Võlgniku varade väärtus on küll suur ka käesoleva

aruande järgi (kinnistud ja sõidukid), kuid puuduvad selged andmed PankrS § 22 lg-s 4

esitatud informatsiooni ja tegeliku olukorra võrdlemiseks. Kuigi ajutine pankrotihaldur on

seisukohal, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine, on siiski kohane anda võlgnikule täiendav

võimalus selgitada, millised on võlgniku võimalused likviidsuse taastamiseks ja kui suur on

võlgniku kinnisvara tegelik väärtus. Võlgnik peaks mõistlikult selgitama, kuidas taastada

võlgniku iseseisev majandustegevus. Väide, et tegutsetakse teise äriühingu Eesti

Jäätmekäitlus OÜ kaudu, pole piisav selgitus, et tagada oma võlausaldajate nõuete

rahuldamine. Hüpoteetiline eeldus, et varad on suuremad kui kohustused, ei välista alalist

maksejõuetust, kui võlgnik ei tegutse iseseisvalt. Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole praegu

teada.

Ajutine pankrotihaldur tegi ettepaneku korraldada pankrotiavalduse läbivaatamiseks

kohtuistung ja kohustada kohtuistungile ilmuma võlgniku seaduslik esindaja P.I. Samuti tegi

ajutine haldur ettepaneku kohustada võlgnikku esitama 2023.a. ja 2024.a majandusaasta

aruanne koos ülevaatega võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogudega,

hinnang võlgniku kinnisvara eeldatava väärtuse kohta iga üksiku kinnistu lõikes, lepingud

võlgnikule kuuluva kinnisvara rentimise (kasutamise) kohta, ülevaade kõikide

laenukohustuste teenindamiseks vajalike igakuiste maksete summa kohta ning masinate ja

seadmete täielik nimekiri koos iga eseme väärtuse näitamisega.

6. Kohus kohustas 14.07.2025 nõudega võlgnikku esitama ajutise pankrotihalduri poolt

märgitud andmed ja dokumendid.

7.

29.07.2025 esitas võlgnik andmed ja lisadokumendid.

8.

05.08.2025 esitas haldur täiendava aruande.

Täiendava aruande kohaselt on võlgnik kõrvaldanud etteheited selle kohta, et andmata on

hinnang võlgnikule kuuluva kinnisvara väärtuse kohta. Ajutine haldur leiab, et kuigi

hindamisaktid on koostatud ajavahemikul 2020-2024.a., on siiski võimalik kinnisvara

eeldatavaks turuväärtuseks lugeda kokku ca 1 500 000 eurot. Võlgnik on 29.07.2025 esitatud

bilansis kajastanud põhivarade nimekirjas kinnisvarade väärtuseks 1 719 969,49 eurot. Seega

saab ajutine pankrotihaldur pidada üldjoontes põhjendatuks põhivarade nimekirjas esitletud

põhivarasid summas 2 090 432,76 eurot.

Samas teeb ajutine pankrotihaldur korrektiive Scand Finance OÜ klientide võlas olevad arvete

osas märkides, et Demolit OÜ vastu olev nõue summas 273 377,26 eurot on lootusetu, kuna

ettevõttel on maksuvõlg 503 612 euro ja Eesti Jäätmekäitlus OÜ vastu on nõue 546 096,81

eurot, kuid käimas on ettevõtte pankrotimenetlus, likviidsus teadmata. Teiste arvete osas on

andmed samad. Seega puudub käesoleval ajal tõsikindel alus arvestada võlgnikule klientidelt

laekuvad summad likviidseks. Positiivse asjaoluna saab esitada maksvõla puudumist seisuga

05.08.2025.

Seisuga 05.08.2025 on Scand Finance OÜ kohustused kokku 1 426 162,09 eurot.

Pankrotihaldur on seisukohal, et normaalse majandustegevuse jätkumise korral varade ja

võlgade suhet arvestades oleks raske esitleda maksejõuetust alalisena. Võlgniku puhul on

probleem selles, et Scand Finance OÜ-l puudub peaaegu täielikult likviidsus. Kui vara

koosneb põhiliselt kinnisvarast, mille renditulu on kinnisvara mahtu arvestades olematu, on

võimalik selgelt väita, et võlgnik ei ole likviidne. Võlgnik on elanud pikemas likviidsusriskis

ja olemasolevaid kohustusi refinantseerinud kõrge intressimääraga laenudega. Maksevalmidus

praktiliselt puudub ja ainus võimalus on realiseerida kinnisvara. Kinnisvara loetakse reeglina

mittelikviidsete varade hulka, sest selle vahetamine rahaks nõuab aega ja lisakulusid.

Võlgnik ei ole esitanud püsivaid rendilepinguid kinnisvara kasutamise kohta, vaid arved

tütarettevõttele Eesti Jäätmekäitlus OÜ. Eesti Jäätmekäitlus OÜ pankrotimenetlus ei ole

lõppenud, mistõttu on raske prognoosida viimase kohustuste täitmist Scand Finance OÜ-le

summas 546 096,81 eurot või rendikohustuste täitmist. Kergeid kahtlusi tekitab asjaolu, et

rahavood on tekitatud kinnisvara rentimisel tütarettevõttele. Võlgnik on esitanud rahavoogude

aruande, millest ei ole võimalik järeldada, et võlausaldajatel oleks lähiajal perspektiivi nõuete

rahuldamiseks. Rahavoogude aruandest puudub täielikult Hansavest Rental OÜ nõude

arvestamine, kuigi tähtaeg 703 000 euro tagastamiseks on 20.08.2025.

Bilansis on võlgniku põhivarad esitletud summas 2 090 432 eurot, sh masinad ja seadmed 254

132,60 eurot. Kuna võlgnikul majandustegevus sisuliselt puudub, siis masinate ja seadmete

olemasolu ei taga võlausaldajate nõuete rahuldamiseks vajalikku rahavoogu. Kindlasti

takistab ettevõtte majandustegevust ka jätkuvad 13 täitemenetlust ja käimasolevad

kohtumenetlused.

Eeltoodut arvestades on ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja

see ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Põhiline põhjus on likviidsuse

puudumine. Kindlasti on tegemist ka juhtimisprobleemiga, kui omandatakse vara, mida ei

kasutata tulu teenimiseks või millele ei leita rakendust. Samas on haldur seisukohal, et

võlgniku tervendamise eeldused PankrS §-de 2 ja 129 alusel on olemas ning on võimalik

ettevõtte tervendamine kinnis- ja vallasvara müügi teel või kinnisvara rentimise väljarentimise

teel. Kindlasti puudub ettevõttel vajadus nii suure arvu transpordivahendite järele. Täpsem

tervendamise kava koos võimalike kompromissipakkumistega võlausaldajatele esitatakse

võlausaldajate I üldkoosolekule.

9.

06.08.2025 toimus kohtuistung, kus pooled avaldasid soovi pidada

kompromissläbirääkimisi.

10. 02.10.2025 teatas võlausaldaja, et vaatamata korduvatele pingutustele poolte

läbirääkimised ebaõnnestusid ning palus jätkata pankrotimenetlusega. Avaldaja jäi oma

22.04.2025 avalduse juurde.

11. 15.10.2025 esitas võlgnik seisukoha ajutise halduri aruandele, milles leidis, et Scand

Finance OÜ ei ole maksejõuetu PankrS § 1 lõike 2 mõttes. Võlgniku seisukoha kohaselt

tugineb ajutise pankrotihalduri seisukoht peamiselt väitele, et ettevõttel puudub likviidsus,

kuid see ei ole piisav ega ainus kriteerium püsiva maksejõuetuse tuvastamiseks. Tegemist on

ajutise likviidsusprobleemiga, mitte püsiva maksejõuetusega.

Scand Finance OÜ varad ületavad kohustusi vähemalt 600 000 euro võrra. Bilansilised

väärtused on põhjendatud sõltumatute hindamisaktidega (Pindi, LVM, Uus Maa, Lahe

Kinnisvara). Mitmed väidetavad kohustused on tasutud, vaidlustatud või tagatud varadega

(Svea Finance AS, Kapital Vara OÜ, Hansavest Rental OÜ, Finora Bank UAB, Trikamar

OÜ), puuduvad maksuvõlad ja uued täitedokumendid. Tütarettevõtte Eesti Jäätmekäitlus OÜ

pankrotimenetlus on lõppenud ning ettevõte on maksejõuline, mis kinnitab Scand Finance OÜ

nõuete realiseeritavust. Ettevõttel on reaalsed sammud likviidsuse taastamiseks – on astutud

sammud kinnisvara renditulu suurendamiseks ja üleliigse vara müügiks. Seetõttu puudub alus

väita, et Scand Finance OÜ maksejõuetus oleks püsiv või et pankroti väljakuulutamine oleks

põhjendatud.

12. 07.11.2025 esitas ajutine pankrotihaldur täiendava seisukoha, mille kohaselt jäi oma

seisukoha juurde, et võlgnik ei ole vaatamata antud ajalistele võimalustele taastanud oma

likviidsust ja on seetõttu endiselt maksejõuetu. Kuna likviidsusprobleem on pikaajaline, siis

on tegemist püsiva maksejõuetusega.

Võlgniku nõuded kolmandate isikute vastu ei ole likviidsed või on perspektiivitud. Võlgnikul

on endiselt registrile esitamata 2023. ja 2024. majandusaasta aruanded, mis ei võimalda

tõsikindlalt toetuda võlgniku poolt esitatud majandusnäitajatele.

Võlgnik väidab ise, et käesoleval ajal tegutseb ta läbi tütarettevõtte Eesti Jäätmekäitlus OÜ.

Sellises olukorras ei ole majandustegevus selge ja on oht, et kasumlikuks osutub ainult

tütarettevõte, aga kohustused jäävad Scand Finance OÜ-le. Võlgniku nõuded summas 546

096,81 eurot ei ole likviidsed ka selle tõttu, et nii emafirmat kui tütarfirmat esindavad samad

isikud. Ei nähtu, et pankrotimenetluse jooksul oleks võla summa vähenenud.

Võlgniku väide, et ta on astunud rahavoo kohustuste täitmiseks samme kinnisvara renditulu

suurendamiseks ja üleliigse vara müügiks, on paljasõnaline. Mingeid rendilepinguid ajutisele

haldurile esitatud ei ole. Taotlusi nõusoleku saamiseks kinnisvara müügiks samuti ei ole

esitatud. Äriühingu kontodel rahavoogude liikumist ei kajastu, puuduvad andmed renditulude

laekumiste kohta. Kuna võlgnik tegutseb varjatult (ajutise halduri arvates ei saa tegutsemist

tütarettevõtte kaudu teisiti nimetada), siis selge ülevaate saamiseks tõsikindlaid andmeid ei

ole.

Scand Finance OÜ võlgniku Demolit OÜ juhatuse liige on samuti P.I, kuid Scand Finance

OÜ ajutine haldur peab võlga 273 377,26 eurot lootusetuks. Seisukoht on õigustatud, sest

Demolit OÜ maksuvõlg on 505 407 eurot. Demolit OÜ maksuvõlg tekkis ajal kui osaühing

kuulus 100%-liselt Scand Finance OÜ-le. Tähelepanuväärne on see, et sama esindaja

juhitavad äriühingud ei ole midagi võtnud ette nõuete rahuldamiseks.

Võlgniku maksuvõlg on uuesti kasvanud: 07.11.2025 seisuga on maksuvõlg 26 177,76 eurot,

ajutise halduri aruande täiendava aruande esitamise ajal 05.08.2025 maksuvõlga ei olnud.

Kohus on andnud võlgnikule aega läbirääkimiste pidamiseks ja kompromissi sõlmimiseks

pankrotiavalduse esitanud võlausaldajaga. Mingit tulemust menetluse jooksul saavutatud ei

ole.

Lisaks on selgunud, et Harju Maakohtu menetluses on MDW Techincs Oy vindikatsioonihagi

Scand Finance OÜ vastu vara väljanõudmiseks, millel on eeldus kasvada rahaliseks nõudeks

summas 75 000 eurot vara tagastamise võimatuse tõttu ja oma nõudeõigusest on ajutisele

haldurile teatanud ka Advokaadibüroo Emeraldlegal OÜ summas 18 493,05 eurot. Pärnu

Maakohtus on pooleli vaidlus Holm Bank AS-i hagis Scand Finance OÜ jt kostjate vastu 44

848,62 euro nõudes (tsiviilasi nr 2-25-6546).

Pärnu Maakohtu 19.08.2025.a. tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-25-5603 on Scand Finance

OÜ-lt solidaarselt välja mõistetud Luminor Bank AS-i kasuks 13 727,88 eurot, millele

lisanduvad viivised.

Võlgniku kohustused hüpoteegiga tagatud laenu täitmisel võlausaldaja Hansavest Rental OÜ

ees on käesolevaks ajaks suurenenud ligi miljoni euroni, täpsemalt 996 148,36 eurot.

Seisuga 07.11.2025 on kohustuste maht 1 533 347,02 eurot. Nimetatud kohustused on

arvestatud ilma Hansavest Rental OÜ leppetrahvi ja intresside nõudeta. Hansavest Rental OÜ

kogunõude maksmapanemisel oleks nõuete kogumaht 1 826 495,38 eurot.

Võlgniku kinnisvarale seatud järgmised hüpoteegid: 1) Hansavest Rental OÜ kasuks summas

1 200 000 eurot Pärnus xxxx, xxxx külas asuvale kinnistule; 2) Holm Bank AS kasuks 156

000 eurot XXXxxxxxx asuvale xxxx kinnistule; 3) R. U. (ik xxxxxxxxxx) kasuks 40 000

eurot XXX, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistule.

Scand Finance OÜ kinnisvara hüpoteetiline väärtus võib olla küll 1 500 000, kuid kui poole

aasta jooksul ei esita võlgnik mitte ühtegi tõsist meedet likviidsuse taastamiseks, saab

eeldada, et võlgniku eesmärk on pääseda ainult võlausaldajate kontrolli alt. Muude varade

likviidsus on selgelt esitletud eesmärgiga näidata vara väärtust suuremana suhtega

kohustustesse. Võlgnik ei saa likviidsuse täielikul puudumisel ja ka likviidsuse tekitamise

abinõude mitteplaneerimisel arvestada, et hüpoteetilise varade ja võlgade tasakaal välistaks

alalise maksejõuetuse. Asjaolu, et võlgnikul ja temaga varem seotud, või praegustel

äriühingutel on suured maksuvõlad ja esitamata on majandusaastate aruanded, ei kinnita

mingit usaldust, et võlgnik kavatseks 2. järjekoha võlausaldajate nõudeid rahuldada.

Võlgniku tervendamine võib olla võimalik, kuid ainult võlausaldajate ja pankrotihalduri

järelevalve all. PankrS §-de 2 ja 129 alusel on olemas tervendamise eeldused ja on võimalik

ettevõtte tervendamine kinnis- ja vallasvara müügi teel või kinnisvara väljarentimise teel.

Nimetatud olukorra lahendamist ei saa aga usaldada isikutele, kes on seotud võlgu oleva

tütarettevõttega või on seotud või olnud seotud teiste suurte maksuvõlglastega.

13. 11.11.2025 esitas võlgnik täiendava seisukoha, milles märgib, et ajutine haldur järeldab

püsiva maksejõuetuse, kuid ei arvesta viimase aja kokkuleppeid ja tasumisi. Võlgnik on

saavutanud ja/või sõlmimas alljärgnevaid kokkuleppeid: Holm Bank AS – sõlmitud

kokkulepe summas 42 000 eurot; Luminor Bank AS – kokkulepe 10 000 euro maksmiseks;

Finora Bank AS – maksegraafik töös. Need tehingud kinnitavad, et võlausaldajad näevad

maksevõime taastumist ning on nõus restruktureerimisega, mis on vastuolus väitega püsivast

maksejõuetusest.

Halduri hinnang ei arvesta olulisi nõudeid ja laekumisi, mis vähendavad kohustuste

netomahtu ja parandavad likviidsust: 1) Latesto pankrotipesa – Scand Finance OÜ nõue ca

600 000 eurot, realistlik laekumine 150 000–200 000 eurot lähiajal; 2) Joyride OÜ vastu nõue

95 000 eurot; 3) Agripellet OÜ vastu põhinõue 85 000 eurot. Lisaks on omanik väljendanud

valmisolekut kapitaliseerida ettevõttesse 200 000 eurot (omanikulaen/kapitalisüst). Nende

asjaolude eiramine moonutab pildi maksevõimest ja on vastuolus Riigikohtu põhimõttega

anda tervikvaade tulevikuperspektiivile (RKKK 28.10.2011, vt Riigikohtu teade „Püsivat

maksejõuetust ei tuvastata vaid raamatupidamislikult“).

Majandusaasta aruannete esitamata jätmise kohta selgitab võlgnik, et 2023. a aruanne on

valmimisjärgus ja esitatakse lähiajal; hilinemise põhjuseks on kontsernisisesed koondamised,

mitte maksejõuetus. 2022. a aruanne on esitatud. Ainuüksi aruannete hilinemine ei tõenda

püsivat maksejõuetust (vt ka Riigikohtu seisukoht tervikliku hinnangu vajalikkusest).

Hansavest Rental OÜ tegelik laenujääk on ligikaudu 730 000 eurot ning nõue on täielikult

tagatud Pärnu xxxx asuva kinnisasja hüpoteegiga. Täielikult tagatud nõue ei ole iseseisev

pankrotipõhjus, kuna rahuldamine on tagatise arvel võimalik (vt AÕS § 349; Riigikohtu

praktika hüpoteegi osalise kustutamise kohta RKTKo 3-2-1-81-12 p 11).

Kinnistutele on olemas ostuhuviline (Eesti Jäätmekäitlus OÜ); paralleelselt on

jäätmekäitluslubade menetlus lõppjärgus. Need asjaolud loovad eeldused kiireks rahavoogude

taastamiseks ja kinnitavad, et ettevõtte tulevikuperspektiiv on positiivne, mitte püsivalt

negatiivne.

Tõendamiskoormus püsiva maksejõuetuse tuvastamiseks ei piirdu raamatupidamislike

väljavõtetega; kohus peab hindama rahavoogusid, perspektiivi ja restruktureerimisabinõusid.

Võlgnik palub jätta pankroti väljakuulutamise taotlus rahuldamata, kuna püsiva

maksejõuetuse eeldused puuduvad; arvestada võlgniku esitatud sissetulevaid nõudeid ja

kokkuleppeid; vajaduse korral määrata tähtaeg täiendavate tõendite (kokkulepete,

maksekinnituste, nõuete tõendite) esitamiseks või kaaluda saneerimismenetluse raamistikku

kui võlausaldajate huve paremini kaitsvat abinõu.

14. 17.11.2025 ajutise halduri seisukoha kohaselt Käitleja OÜ (end. Latesto OÜ /kohtu

täpsustus Latesto Ringkäitlus OÜ/) pankrotipesas ei ole sellist varade mahtu, et tagada Scand

Finance OÜ-le laekumine P.I poolt osundatud mahus. Käitleja OÜ pankrotihalduri Raivo

Piirla selgitusel on pankrotivara suurus ca 70 000 eurot (millest tuleb maha arvata ka

pankrotimenetluse kulud), võlausaldajate nõuete maht, mis on esitatud kaitsmisele, on ca 1,2

miljonit.

Võlgnik väidab, et omab nõuet OÜ Joyride vastu summas 95 000 eurot. Tõendeid nõude

olemasolu kohta ei ole P.I esitanud. Nimetatud äriühingu maksuvõlg 13.11.2025 seisuga on

52 488,11 eurot. Viitamine suure maksuvõlaga ettevõtte poolt kohustuste täitmisele ei ole

tõsiseltvõetav.

Samuti väidab Scand Finance OÜ, et omab nõudeõigust Agripellet OÜ vastu summas 85 000

eurot. Ka selle nõude olemasolu kohta ei ole P.I tõendeid esitanud. OÜ Agripellet andmetel

puuduvad Scand Finance OÜ-l mistahes nõuded OÜ Agripellet vastu ning kui Scand Finance

OÜ juhatuse liige väidab, et ühingul on rahaline nõue summas 85 000 eurot, siis OÜ

Agripellet seda ei tunnista ja vaidleb sellele ka vastu.

Võlgniku poolt loetletud nõuded kolmandate isikute vastu ei ole asjakohased käsitlemaks

likviidsuse taastamist. Viitamine nimetatud perspektiivitutele nõuetele viitab võlgniku soovile

anda moonutatud pilt oma maksevõimest.

Võlgnik Scand Finance OÜ viitab, et omanik Y.B on „väljendanud valmisolekut

kapitaliseerida ettevõttesse 200 000 eurot (omanikulaen/kapialisüst). Väide ei ole usutav, sest

„valmisoleku väljendamine“ ei ole kontrollitav asjaolu ning Y.B on ka Demolit OÜ, kelle

maksuvõlg on 505 407,86 €, omanik.

Ajutine pankrotihaldur juhib tähelepanu sellele, et Scand Fnance OÜ esitleb nimetatud

kolmandate isikute kohustusi esmakordselt alles 11.11.2025, mistõttu on selge, et need on

esitatud olematu likviidsuse näiliseks esitlemiseks.

Ajutine haldur nõustub võlgniku väitega, et kohus peaks hindama rahavoogusid, perspektiivi

ja restruktureerimise abinõusid, kuid puuduvaid rahavoogusid on raske hinnata, eriti

olukorras, kus puuduvad ka restruktureerimise abinõud.

Võlgniku SEB konto jääk on 30,85 eurot, LHV kontol vahendid puuduvad. Võlgnik ei ole

esitlenud mitte ühtegi restruktueerimise abinõud. Kui võlgnik peab silmas oma seisukohas

esitatud väidet, et tütarettevõte Eesti Jäätmekäitlus OÜ on kinnistute ostuhuviline, siis

nimetatud väide ei ole tõsiseltvõetav. Alles hiljuti lõpetati kompromissiga Eesti Jäätmekäitlus

OÜ pankrotimenetlus.

Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et kuna võlgnikul puudub juurdepääs pangandusturu

laenuressurssidele, siis on perspektiivitu loota kaasamisele. Vaatamata antud ajalistele

võimalustele ei esine käesolevaks ajaks isegi eeldusi likviidsuse taastamiseks ja selle tõttu on

võlgnik endiselt maksejõuetu. Kuna normaalse intressiga laenuressursi likviidsusprobleem on

pikaajaline, siis on tegemist püsiva maksejõuetusega.

15. 25.11.2025 esitas kohtule järelpäringu vandeadvokaat N.J, kes on OÜ Joyride lepinguline

esindaja. Päringu kohaselt on kohtus menetlus tsiviilasjas 2-24-17545 OÜ Joyride hagi Scand

Finance OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja kinnistu ebaseaduslikust valdusest

väljanõudmiseks.

16. 25.11.2025 esitas ajutine haldur kohtule täiendava seisukoha, mille kohaselt Scand

Finance OÜ rikub 27.05.2025 kehtestatud varade käsutuskeeldu. 2025.a. oktoobris on

võlgnik esitanud müügiarveid tütarettevõttele Eesti Jäätmekäitlus OÜ-le summas 228 184

eurot koos käibemaksuga. Ajutiselt pankrotihaldurilt ei ole Scand Finance OÜ tehinguteks

nõusolekut taotlenud, laekumisi ei ole teada ja maksuvõlg on kasvanud 77 277,58 euroni

(07.11.2025 seisuga oli see 26 177,76 eurot).

On ka selgunud, et võlgniku suhtes on Harju Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-24-17545,

kus menetletakse hoopiski Joyride OÜ hagi Scand Finance OÜ vastu 30 000 euro nõudes,

mitte võlgnikul ei ole 95 000 eurost nõuet Joyride OÜ vastu (nagu Scand Finance OÜ

juhatuse liige P.I on 11.11.2025.a. seisukoha punktis 2.2 väitis).

Likviidsuse tagamiseks ei ole esitatud mitte ühtegi sisulist tervendamise kava.

17. Võlgnik esitas 01.12.2025 oma vastuväited ajutise halduri täienduste osas. Seisukoha

kohaselt väidab haldur ekslikult, et Scand Finance OÜ-l puuduvad reaalsed ja likviidsed

nõuded kolmandate isikute vastu. Tegelikkuses on nõuded olemas, dokumentaalselt tõendatud

ja õiguslikult kehtivad.

-

nõue Reme Group / Agripellet OÜ vastu (85 000 eurot + 170 000 eurot leppetrahvi).

Pelleti tehase müügi käigus esitati Scand Finance’ile valeandmeid tehaste tegeliku

seisukorra, tehnilise võimekuse ning seadmete omandiõiguse kohta. Scand Finance tasus

85 000 eurot, mida on õigus lepingurikkumise alusel tagasi nõuda. Lisaks tuleneb

lepingust 170 000 euro suurune leppetrahvi nõue. Haldurile on esitatud kõik asjakohased

dokumendid, sealhulgas leping, maksedokumendid ja rikkumise tuvastamise materjalid.

-

nõue Joyride OÜ vastu. Scand Finance tasus kinnistu ostuks 35 000 eurot, kinnistul on

Scand Finance kasuks käsutuskeeld ja hiljem ilmnes ulatuslik keskkonnareostus, mis

müüja poolt jäeti avaldamata. Lisaks on Scand Finance'ile loovutatud Joyride võlg

Demolit OÜ vastu summas 60 000 eurot + käibemaks. Kõik dokumendid, sealhulgas

loovutusleping ja ekspertiisid, on esitatud haldurile.

-

nõue Latesto Käitluse / Eesti Jäätmekäitlus OÜ vastu summas 300 000 eurot. Nõue on

selgelt välja toodud rahavoogude tabelis, mis esitati haldurile 29.07.2025. Tegemist on

potentsiaalse sissetulekuga, mida ei ole kunagi käsitatud kohese likviidsusena.

Haldur väidab, et Scand Finance müüs vara ilma halduri nõusolekuta. Tegelikkuses ei ole

ettevõte müünud ühtegi pankrotivarasse kuuluvat eset. Eesti Jäätmekäitlus OÜ-le esitatud arve

puudutab vahendusteenust ega ole varade võõrandamine. Halduri järeldus on õiguslikult väär

ja faktivigane.

Scand Finance esitas haldurile 06.08.2025 põhjaliku tervenduskava ning 29.07.2025 detailse

rahavoogude prognoosi koos Exceli failiga. Haldur ei ole neid dokumente hinnanud,

kommenteerinud ega oma seisukohtades kajastanud. Halduri väide, et dokumente pole

esitatud, on tõendatult vale.

Ettevõte teostab reaalset majandustegevust, sealhulgas Püssi kinnistu projekti,

ringmajanduskeskuse arendust, koostööd investeerimispartneritega, rendilepingute sõlmimist

xxxx kinnistul, nõuete loovutustehinguid ja kohtuvaidluste pidamist varjatud puuduste osas.

Halduri väide majandustegevuse simuleerimisest ei põhine faktilisel materjalil.

HansaRentali laenu refinantseerimine oli kokku lepitud intressi alandamisega 2 protsendilt 1

protsendile. Notariaalne toiming jäi toimumata üksnes seetõttu, et haldur Q.Z ei ilmunud

notarisse ega teavitanud mitteosalemisest. Halduri tegevusetus kahjustas võlausaldajate huve

ja takistas ettevõtte maksevõime taastamist.

Haldur väidab üheaegselt, et tütarühingu väärtus on 600 000 eurot ning et emaettevõte on

maksejõuetu. Need väited on omavahel vastuolus. Kui tütarühingu õiglane väärtus ületab

kohustuste mahtu, ei saa emaettevõte olla püsivalt maksejõuetu.

Haldur ei ole küsinud ettevõttelt täiendavaid dokumente, ei ole analüüsinud esitatud materjale

ning tugineb üksnes kolmandate isikute väidetele, kes on ise Scand Finance ees võlgu. See on

vastuolus PankrS § 22 nõudega tegutseda hoolsalt ja erapooletult.

KOHTU SEISUKOHT

18. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotiavaldus

tuleb rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada.

PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. Sama sätte kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu

ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole

muutunud sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja kui võlgnik on

maksejõuetu.

Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku vastu esitati pankrotiavaldus

22.04.2025 ehk siis 8 kuud tagasi. Kohtule ei ole esitatud võlgniku poolt andmeid, et ta oleks

selle aja jooksul oma likviidsust püüdnud lahendada, siis kohus on seisukohal, et tegemist ei

ole enam ajutise maksejõuetusega, vaid võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda

rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid kuna Scand Finance OÜ-l puudub

peaaegu täielikult likviidsus. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub, et võlgnik on elanud

pikemas likviidsusriskis ja olemasolevaid kohustusi refinantseerinud kõrge intressimääraga

laenudega. Maksevalmidus praktiliselt puudub ja ainus võimalus on realiseerida kinnisvara.

Kinnisvara loetakse reeglina mittelikviidsete varade hulka, sest selle vahetamine rahaks nõuab

aega ja lisakulusid. Likviidsusel on kaks tähendust. Esiteks tähendab likviidsus võimet täita

tähtaegselt sissenõutavaks muutunud kohustusi ja teiseks võlgniku võimet muuta varasid

võimalikult efektiivselt rahaks. Võlgniku finantsseisundit iseloomustab asjaolu, kas võlgnikul

on piisavalt raha või kergesti rahaks muudetavat vara (käibevara), mille alusel saan täita

võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustusi. Likviidsuse teise tähenduse all mõistetakse

võlgniku võimet muuta varasid võimalikult efektiivselt rahaks ehk võlgniku varade võimet

muutuda maksevahendiks. Võlgniku võime muuta vara võimalikult efektiivselt rahaks omab

olulist tähendust võlgniku maksevõime hindamisel (vt P.Varul jt (koost) Pankrotiseadus I

Kommenteeritud väljaanne. Tartu 2024 § 1 komm 2.2.1). Võlgnik on esitanud rahavoogude

aruande, millest ei ole võimalik järeldada, et võlausaldajatel oleks lähiajal perspektiivi nõuete

rahuldamiseks. Bilansis on võlgniku põhivarad esitletud summas 2 090 432 eurot sh masinad

ja seadmed 254 132,60 eurot. Seisuga 7.11.2025 on kohustuste maht 1 533 347,02 €

Nimetatud kohustused on arvestatud ilma Hansavest Rental OÜ leppetrahvi ja intresside

nõudeta. Hansavest Rental OÜ kogunõude maksmapanemisel oleks nõuete kogumaht 1 826

495,38 €. Kuna võlgnikul majandustegevus sisuliselt puudub, siis masinate ja seadmete

olemasolu ei taga võlausaldajate nõuete rahuldamiseks vajalikku rahavoogu. Kindlasti

takistab ettevõtte majandustegevust ka jätkuvad 13 täitemenetlust ja käimasolevad

kohtumenetlused nähtub ajutise halduri aruandest.

Samas on haldur seisukohal, et võlgniku tervendamise eeldused PankrS §-de 2 ja 129 alusel

on olemas ning on võimalik ettevõtte tervendamine kinnis- ja vallasvara müügi teel või

kinnisvara rentimise väljarentimise teel. Kindlasti puudub ettevõttel vajadus nii suure arvu

transpordivahendite järele. Täpsem tervendamise kava koos võimalike

kompromissipakumistega võlausaldajatele esitatakse võlausaldajate I üldkoosolekule. Kohus

nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga selles, et kuna võlgnik väidab ise, et käesoleval

ajal tegutseb ta läbi tütarettevõtte Eesti Jäätmekäitlus OÜ siis sellises olukorras ei ole

majandustegevus selge ja on oht, et kasumlikuks osutub ainult tütarettevõte, aga kohustused

jäävad Scand Finance OÜ-le. Samuti ei nähtu, et pankrotimenetluse jooksul oleks võla summa

vähenenud. Äriregistrit nähtuvalt on Scand Finance OÜ seisuga 30.12.2025 maksuvõlg 77

466.59 eurot, võla alguskuupäevaks on 21.08.2025, esitamata on majandusaasta aruanded

2023 ja 2024 aasta kohta ja esitamata on deklaratsioonid 30.12.2025 seisuga.

Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku väide, et ta on astunud

rahavoo kohustuste täitmiseks samme kinnisvara renditulu suurendamiseks ja üleliigse vara

müügiks, on paljasõnaline. Mingeid rendilepinguid ajutisele haldurile esitatud ei ole. Taotlusi

nõusoleku saamiseks kinnisvara müügiks samuti ei ole esitatud. Äriühingu kontodel

rahavoogude liikumist ei kajastu, puuduvad andmed renditulude laekumiste kohta. Kuna

võlgnik tegutseb varjatult (ajutise halduri arvates ei saa tegutsemist tütarettevõtte kaudu

teisiti nimetada), siis selge ülevaate saamiseks tõsikindlaid andmeid ei ole.

Ajutise halduri aruande kohaselt, millega kohus ka nõustub Scand Finance OÜ kinnisvara

hüpoteetiline väärtus võib olla küll 1 500 000, kuid kui poole aasta jooksul ei esita võlgnik

mitte ühtegi tõsist meedet likviidsuse taastamiseks, saab eeldada, et võlgniku eesmärk on

pääseda ainult võlausaldajate kontrolli alt. Muude varade likviidsus on selgelt esitletud

eesmärgiga näidata vara väärtust suuremana suhtega kohustustesse. Võlgnik ei saa likviidsuse

täielikul puudumisel ja ka likviidsuse tekitamise abinõude mitteplaneerimisel arvestada, et

hüpoteetilise varade ja võlgade tasakaal välistaks alalise maksejõuetuse. Asjaolu, et võlgnikul

ja temaga varem seotud, või praegustel äriühingutel on suured maksuvõlad ja esitamata on

majandusaastate aruanded, ei kinnita mingit usaldust, et võlgnik kavatseks 2. järjekoha

võlausaldajate nõudeid rahuldada.

11.11.2025 on võlgnik esitanud kohtule täiendava seisukoha, milles märgib, et ajutine haldur

järeldab püsiva maksejõuetuse, kuid ei arvesta viimase aja kokkuleppeid ja tasumisi. Võlgnik

on saavutanud ja/või sõlmimas alljärgnevaid kokkuleppeid: Holm Bank AS – sõlmitud

kokkulepe summas 42 000 eurot; Luminor Bank AS – kokkulepe 10 000 euro maksmiseks;

Finora Bank AS – maksegraafik töös. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit ei kohtule ega

ajutisele pankrotihaldurile, mistõttu on tema sellised väited paljasõnalised. Kohus ei pea enam

põhjendatuks veel täiendavaid tähtaegu määrata, kuna selleks on olnud piisav aeg, et näidata

ärinühingu likviidseks muutumist.

25.11.2025 esitas ajutine haldur kohtule täiendava seisukoha, mille kohaselt Scand Finance

OÜ rikub 27.05.2025 kehtestatud varade käsutuskeeldu. 2025.a. oktoobris on võlgnik

esitanud müügiarveid tütarettevõttele Eesti Jäätmekäitlus OÜ-le summas 228 184 eurot koos

käibemaksuga. Ajutiselt pankrotihaldurilt ei ole Scand Finance OÜ tehinguteks nõusolekut

taotlenud, laekumisi ei ole teada ja maksuvõlg on kasvanud 77 277,58 euroni (07.11.2025

seisuga oli see 26 177,76 eurot).

Kohus peab vajalikuks välja tuua, et kogu menetluse käigus ca 8 kuu jooksul ei ole võlgnik

likviidsuse tagamiseks esitatud mitte ühtegi sisulist tervendamise kava.

19. Kohus nimetab pankrotihalduriks Q.Z-i , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku.

20. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja PankrS § 78 lg 1

järgi, määratud resolutsioonis.

21. Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt

õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

Kohus määrab vande andmise aja resolutsioonis.

22. Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33).

Ajutise halduri tasu

23. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 2864.73 eurot, millele

lisandub käibemaks 687.53 eurot, kokku 3552.26 eurot.

24. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise

eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud

vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise

halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab

ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65

lõikes 11 sätestatust.

25. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muuhulgas ajutise halduri

tasu. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse

pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

26. Kohus leiab, et ajutise halduri taotletud tasu on põhjendatud, kuna see vastab nii ajutise

halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri poolt

välja toodud ajakulu toimingute kaupa on toimingute sisu ja mahtu arvesse võttes põhjendatud

ja mõistlik. Ajutise halduri tunnitasu 177.20 eurot ei ületa PankrS § 23 lg 3 kohast tunnitasu

ülemmäära. PankrS § 65 lg 11 kohaselt lisandub halduri tasule käibemaks. Kohus määrab

seega Q.Z tasuks 2864.73 eurot, millele lisandub käibemaks 687.53 eurot, kokku 3552.26

eurot.

27. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole

(OÜ-le Advokaadibüroo Q.Z ja Partnerid, registrikood 10596790), mille kaudu ta tegutseb.

Äriregistri andmetel on OÜ Advokaadibüroo Q.Z ja Partnerid käibemaksukohustuslane (nr

EE100631133). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi

24% (KMS § 15 lg 1).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 173

lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi.

TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus võlausaldaja menetluskulud võlgniku kanda.

18. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja

kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud).

28. Võlausaldaja esitas 05.12.2025 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on võlausaldaja

menetluskulud taotluse esitamise seisuga 13 064,50 eurot, millest riigilõiv on 420 eurot

(riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus on esitatud 22.04.2025 avalduse lisas 8), Scand

Finance OÜ kinnisasjade kinnistusraamatu väljavõtte kulu on 6 eurot (kinnistusraamatu

väljavõtte tegemist tõendav dokument on esitatud 22.04.2025 avalduse lisas 7) ning esindaja

kulu 12 638,50 eurot.

Võlausaldajale on osutatud kokku õigusabiteenust 50 tunni ulatuses. Teenust osutasid

vandeadvokaat Raul Kartsep 36,1 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 260 eurot

(käibemaksuta) ja vandeadvokaadi abi Kärt Saar 9 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 210

eurot (käibemaksuta); vandeadvokaat Carri Ginter 3,2 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga

350 eurot (käibemaksuta); vandeadvokaat Mari Agarmaa-Jentson 0,1 tunni ulatuses keskmise

tunnihinnaga 305 eurot (käibemaksuta); jurist Eliza Belova 1,5 tunni ulatuses keskmise

tunnihinnaga 135 eurot (käibemaksuta); assistent Aive Niinepuu 0,1 tunni ulatuses keskmise

tunnihinnaga 95 eurot (käibemaksuta).

Võlausaldaja on käibemaksukohustuslane, sellest tulenevalt on menetluskulude hüvitise nõue

esitatud käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10).

Menetlusosalise enda valida on see mitut advokaati ta kohtumenetluses kasutab. Üldjuhul ei

oma vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel tähtsust mitu advokaati

isikut esindas (RKHKm 3-3-1-28-09, p 11). Mari Agarmaa Jentson nõustas lepingulisi

esindajaid detailselt pankrotimenetluse lõpetamise võimaluste ja praktika osas, säästes seeläbi

lepinguliste esindajate aega kohtupraktika otsimise ja tutvumise osas. Vandeadvokaat Carri

Ginter on nõustanud klienti lisaks lepingulistele esindajatele menetlusstrateegia ja

kompromissi sõlmimise riskide osas. Lisaks on kohtupraktika kohaselt advokaadibüroo

juristide töö dokumentide ettevalmistamisel omistatav lepingulisele esindajale ning selle

lepingulise esindaja kuludena väljamõistetav. Põhjendatud ei ole jätta kohtumenetluses

esindamise kuludena välja mõistmata selliseid kulusid, mis on otseselt seotud esindaja poolt

kohtule esitatud dokumentide ettevalmistamisega (TlnRnKo 16.11.2017 otsus haldusasjas nr

3-16-137 (p 14), TlnRnKo 12.09.2013 määrus haldusasjas nr 3- 13-699 (p 12) ja TlnRnKo

07.04.2015 määrus haldusasjas nr 3-13-1612 (p 13)). Menetluskulude suurus on

kohtupraktikat arvestades TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalik ning seda nii ajakulu

kui ka tunnitasu määra osas. Hiljutises kohtupraktikas on kohtud pidanud põhjendatuks

Advokaadibüroo Sorainen OÜ ja teiste advokaadibüroode advokaatide keskmisi tunnihindu

(käibemaksuta) 240 eurot (TrtRnKo 18.03.2025, 2-21-9422/71, p 10.3; TlnRnKo 04.07.2024,

1-21-8803/128, p 189), 264 eurot (TrtRnKo 22.04.2025, 3-25-114/15, p 41), 270 eurot

(HMKm 30.01.2025, 2-24-10656/35, p 22) ja 295 eurot (TrtRnKo 14.10.2024, 2-22-6281/57,

p 11.4). Sealhulgas on Riigikohus hiljuti kinnitanud, et põhjendatud on advokaatidest

esindajate tunnihinnad vahemikus (käibemaksuta) 210-295 eurot (RKTKo 28.05.2024, 2-18-

8743/162, p 16). Eelnevas kontekstis on käesolevas asjas esitatud keskmine tunnihind asja

keerukust ja mahukust ning õigusabi osutajaid arvestades põhjendatud.

Võlausaldaja palub määrata kindlaks, et BLRT Grupp AS-ile hüvitatavad menetluskulud

tsiviilasjas nr 2-25-6156 on 13 064,5 eurot (käibemaksuta), mõista see summa välja Scand

Finance OÜ-lt BLRT Grupp AS-i kasuks ning mõista Scand Finance OÜ-lt välja viivis

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulude summalt alates menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teisest lausest

tulenevas määras BLRT Grupp AS kasuks. Võlgniku menetluskulud jätta tema enda kanda.

29.Võlgnikule on edastatud 15.12.2025 võlausaldaja menetluskulude taotlus, mille on P.I

KÄPO kaudu kätte saanud ja vastuse esitamise tähtaeg oli 15.12.2025. Kohtule seisukohta

esitatud ei ole.

30.Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja tasunud tsiviilasjas pankrotiavalduse

esitamisel riigilõivu 420 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest (riigilõivuseaduse

(RLS) § 59 lg 9) ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on

võlausaldaja menetluskulu (riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

30. Võlausaldaja on taotlenud kohustada võlgnikku tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemisel kuulutatakse välja

menetluskulusid kandma kohustatud isiku pankrot, määrab kohus menetluskulud küll TsMS-i

järgi kindlaks, kuid neid ei ole võimalik võlgnikult välja mõista ega menetluskuludelt viivise

tasumist määrata. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse sellisel juhul võlgniku

pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks pankrotiseaduses ettenähtud reeglite järgi

(PankrS § 150 lg 1 p 1; lg 2) (vt Riigikohtu 27.01.2014 määrus tsiviilasjas 3-2-1-176-13, p

14). Eeltoodust tuleneb, et seoses võlgniku Scand Finance OÜ pankroti väljakuulutamisega ei

ole võimalik käesoleva määrusega kindlaksmääratud menetluskulusid ega viivist

menetluskuludelt võlgnikult välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eveli Vavrenjuk

kohtunik