Legislator Case Law & Legislation
2-25-19838/19 AI generated

2-25-19838/19 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

Case Number 2-25-19838/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada A. K. seadusliku esindaja J. K. ja H. K. poolt vastavalt 28.12.2025 ja 1.1 Alates 1. detsember 2025 maksab H. K. Aron A. K.-le kuni tema täisealiseks

Legislator headnote

AI generated

2-25-19838/19 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval: Kinnitada A. K. seadusliku esindaja J. K. ja H. K. poolt vastavalt 28.12.2025 ja 1.1 Alates 1. detsember 2025 maksab H. K. Aron A. K.-le kuni tema täisealiseks

Keywords

AI generated
maximum and minimum prices threshold value contractual consideration arbitration clause attorney fee assessment reduction of spousal maintenance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Kohtujurist

Egert Übner

Määruse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-19838

Tsiviilasi

A. K.

hagiavaldus H. K. vastu elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2715,66 eurot

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. K. (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

seaduslik esindaja J. K.

Kostja: H. K. (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i )

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada A. K. seadusliku esindaja J. K. ja H. K. poolt vastavalt 28.12.2025 ja

29.12.2025 allkirjastatud ning 29.12.2025 kohtule esitatud kompromiss:

1.1 Alates 1. detsember 2025 maksab H. K. Aron A. K.-le kuni tema täisealiseks

saamiseni (XXX) igakuist elatist seaduses sätestatud miinimummäärast, s.o

301,74 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) = 301,74

eurot), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1.2 H. K. tasub elatise jooksva kuu eest kuu 15. kuupäevaks hageja seadusliku

esindaja J. K. arvelduskontole nr XXX (SEB Pank AS) selgitusega „kalendrikuu

elatis“.

1.3 Elatise võlgnevuse summas 905,22 eurot (periood 1. september 2025 kuni 30.

november 2025, s.o kolme kuu elatis) tasub H. K. hageja seadusliku esindaja J.

K. arvelduskontole XXX (SEB Pank AS) igakuiste osamaksetena vastavalt

maksegraafikule, tasudes 100 eurot kuus iga kuu 15. kuupäevaks, alates 15.

jaanuarist 2026, selgitusega „elatise võlgnevus“. Viimane osamakse summas 5,22

eurot tasutakse 15. oktoobriks 2026, millega loetakse elatisvõlgnevus täielikult

tasutuks. Maksegraafiku rikkumise korral muutub kogu tasumata

elatisvõlgnevus koheselt sissenõutavaks. Pooled lühendavad menetlust lõpetavale

määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega 3 tööpäevale (seaduses sätestatud

tähtaeg on 15 päeva).

Tsiviilasi nr 2-25-19838

1.4 Elatisvõlgnevuse maksegraafik:

Makse nr Tähtaeg

Summa (€) Selgitus

1.

15.01.2026

100,00

elatise võlgnevus

2.

15.02.2026

100,00

elatise võlgnevus

3.

15.03.2026

100,00

elatise võlgnevus

4.

15.04.2026

100,00

elatise võlgnevus

5.

15.05.2026

100,00

elatise võlgnevus

6.

15.06.2026

100,00

elatise võlgnevus

7.

15.07.2026

100,00

elatise võlgnevus

8.

15.08.2026

100,00

elatise võlgnevus

9.

15.09.2026

100,00

elatise võlgnevus

10.

15.10.2026

5,22

elatise võlgnevus (lõppmakse)

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-19838.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise

tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja menetluskulusid välja ei

mõista.

Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppel saab menetluse lõpetamise määruse peale edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 3 tööpäeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates (TsMS § 661 lg 1 ja 4).

Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda

üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda

üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses (TsMS § 430 lg 8). Pankrotimenetluses või täitemenetluses

tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohtu menetluses on A. K. (hageja/alaealine laps) hagiavaldus H. K. (kostja,

hageja isa) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja taotleb alates 1. septembrist 2025 kuni

tema täisealiseks saamiseni igakuist elatist seaduses sätestatud miinimummääras.

1.1. Esitatud asjaoludel on hageja J. K. (hageja seaduslik esindaja, ema) ja kostja ühine laps.

Hageja elab emaga ning hageja kohtumised kostjaga on ebaregulaarsed 1 kuni 2 korda kuus.

Kostja ja hageja emaga sõlmitud kokkulepet tasuda igakuist elatist 300 eurot kuus ei ole

kostja viimased kolm kuud täitnud ning on ka varasematel kuudel tasunud elatist vaid osaliselt

või omal äranägemisel. Hageja igakuine ülalpidamisvajadus on keskmiselt 650 eurot.

2. Kostja on nõus tasuma hageja poolt nõutud igakuist elatist seaduses sätestatud

miinimummääras. Kostja ei nõustunud väidetega hagejaga koos veedetud aja kohta. Kostja on

lahuselu algusest tasunud lapse ülalpidamiseks kokku ligikaudu 4500 eurot. Viimase kolme

kuu maksepausi põhjustas töökoha puudumine. Lisaks rahalistele maksetele on pärast

lahuselu jäänud hageja kasutusse peaaegu kogu kooselu ajal soetatud vara. Kostja ei nõustu

hageja poolt hagis esitatud kulutuste ega rahaliste hinnangutega, kuna esitatud summad ei

kajasta lapse tegelikke vajadusi ega varasemalt kujunenud kulutaset.

Tsiviilasi nr 2-25-19838

3. 28.12.2025 edastas hageja seaduslik esindaja kohtule allkirjastatud kompromissi, mille

29.12.2025 allkirjastas ja esitas kohtule ka kostja. Kompromissi kohaselt alates 1. detsember

2025 maksab H. K. kuu 15. kuupäevaks A. K. seadusliku esindaja arvelduskontole kuni hageja

täisealiseks saamiseni igakuist elatist seaduses sätestatud miinimummäärast. Elatise

võlgnevuse summas 905,22 eurot tasub kostja hageja seadusliku esindaja arvelduskontole

igakuiste osamaksetena tasudes 100 eurot kuus iga kuu 15. kuupäevaks, alates 15. jaanuarist

2026, selgitusega „elatise võlgnevus“. Viimane osamakse summas 5,22 eurot tasutakse 15.

oktoobriks 2026. Maksegraafiku rikkumise korral muutub kogu tasumata elatisvõlgnevus

koheselt sissenõutavaks. Pooled lühendasid menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse

esitamise tähtaega 3 tööpäevale.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada

hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et sõlmitud ja kohtule

esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu

rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4

kohaselt.

5. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS §-s 432 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui

menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti.

6. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral

kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole

teisiti kokku leppinud ning kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Märgitu on

kooskõlas ka TsMS § 164 lg-ga 1, mille kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab

kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas

vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.

7. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada.

Pooled lühendasid määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele tööpäevale.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik