2-23-8317/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-8317

VIRU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-23-8317

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2025, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

D T hagi O S (uus perekonnanimi O) vastu

kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

750 eurot

Menetluse liik

Hagimenetlus

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik lihtmenetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja D T (isikukood XXX)

Kostja O O (endine perekonnanimi S)

(isikukood 39907073732)

Kostja lepinguline esindaja Harland Paas

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista O O (isikukood 39907073732) välja D T (isikukood XXX) kasuks

kahjuhüvitis 750 eurot.

3. Jätta D T menetluskulud O O kanda. O O menetluskulud jätta tema enda kanda.

4. Käesolevas otsuses kohus poolte menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Kohus

määrab poolte menetluskulude suuruse kindlaks kohtumäärusega käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest mõistliku aja jooksul.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Kohus selgitab, et Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui

maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seejuures võib

kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

1(7)

Tsiviilasi nr 2-23-8317

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas 07.06.2023 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu kahju hüvitamise nõudes.

Viru Maakohus 06.12.2023 võttis hagi menetlusse.

Viru Maakohus 02.06.2025 määras jätkata asja lahendamist lihtmenetluses istungit pidamata,

jättis hageja taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata ning määras pooltele tähtajad

seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Kohus selgitas õiguslikku olukorda ja tõendamiskoormist.

28.08.2025 teatas kohus pooltele kohtukoosseisu muutumisest ja 24.11.2025 määras tähtajad

menetluskulude nimekirjade esitamiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hageja nõude suurus on 750 eurot. Hagiavalduse kohaselt lõi kostja 16.07.2022 jalgadega

hagejale kuuluvat sõidukit Opel Meriva reg nr XXX. Kahjustada said sõiduki esiuks ja kapott,

tekitatud on kahju summas 750 eurot. Kostja sai oma teo eest rahatrahvi. Hageja palub

kahjuhüvitis 750 eurot kostjalt välja mõista.

Kostja leidis vastuses hagile, et hagi on põhjendamata ja tõendamata. Kostja ei eita, et hagis

nimetatud kuupäeval oli poolte vahel konflikt, mille käigus lõi kostja hageja sõidukit. Kuid

selle tagajärjel ei saanud sõiduk kahjustada ning hageja ei ole kahju suurust ka tõendanud.

Sõiduki väljalaske aastaks on 2005, sõiduk ei ole aastate jooksul korduvalt läbinud tehnilist

ülevaatust ja on saadetud kordusülevaatusele. Nimetatud asjaolu tõendab üheselt, et tegemist on

vana ja tehniliselt suhteliselt halvas seisukorras sõidukiga. Kahjuhüvitis summas 750 eurot on

ebamõistlikult suur, kuna selle summa eest on võimalik osta sellist marki kahjustamata sõiduk.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p-le 9 menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind

ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole. TsMS § 123 järgi tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse

esitamise aeg.

Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 1 p 9 järgi lihtmenetluses hagi menetlemisel võib

kohus teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

2(7)

Tsiviilasi nr 2-23-8317

Kuna haginõue on varaline ja hagihind moodustab 750 eurot, teeb kohus vastavalt TsMS §-dele

405 ja 444 otsust kirjeldava osata, põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse

ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus

oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS

§ 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2

järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle

omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta

esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning

otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või

mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt

tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma

siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Pooled ei vaidle alljärgnevate asjaolude üle:

- poolte vahel toimus 16.07.2022 konflikt, mille käigus kostja lõi ühel korral jalaga hagejale

kuuluva sõiduki esiust ja ühel korral käega vastu sõiduki kapotti;

- 16.07.2022 aset leidnud juhtumi kohta on 28.09.2022 Politsei- ja Piirivalveamet koostanud

kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2330,22,002454.

Poolte vahel on vaidlus selles osas, et varale on tekkinud kahju ning et kahju maksumus on 750

eurot.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 2 järgi võib võlasuhe tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest.

VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja)

kahju hüvitama peab, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest

vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis,

kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

VÕS § 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse käesoleva seaduse üldosas sätestatut kõikidele käesolevas

seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele

mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis

ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et isik peab kahju

3(7)

Tsiviilasi nr 2-23-8317

hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises

seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

VÕS § 128 lg-st 2 tulenevalt on varaliseks kahjuks eelkõige otsene varaline kahju ja saamata

jäänud tulu. Sama paragrahvi lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või

hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib

tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud,

sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks,

muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Viidatud sätete alusel on kostja vastutuse tekkimise eelduseks vaja järgmise nelja osise

samaaegset esinemist: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema

kannatanul tekkinud kahju; 2) kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine

ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses (põhjuslik seos) isiku õigusvastase teoga; 3)

kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas

tahtlikult või hooletuse tõttu, või kostja vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

Delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse eeldustena tuleb kõigepealt kindlaks teha kahju

põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus ning alles seejärel eeldatakse VÕS §

1050 lg 1 kohaselt kostja süüd (vt nt. Riigikohtu 31. mai 2007. a otsus nr 3-2-1-54-07, p 12).

Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib siis, kui rikutakse mingit

üldist kehtivat hoolsusnormi, st et tehakse midagi, mis ei ole lubatud, või jäetakse tegemata

midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktilise vastutuse tekkimise ainsaks aluseks on

kohustuslike õigusnormide rikkumine.

Hageja väitel seisneb kostja poolt temale tekitatud kahju selles, et kostja oli löönud hagejale

kuuluva sõiduki Opel Meriva reg nr XXX. Kahjustada said sõiduki esiuks ja kapott. Hageja

pöördus sõiduki remonditööde teostamiseks I OÜ poole ning remonditööde kohta oli

väljastatud 05.09.2022 arve nr 05092022 summas 900 eurot, makstud sularahas. Hageja

parandas sõiduki kaitseraua ise ning ostis selleks vajalikke detaile (150 eurot), mistõttu

kokkuleppel I OÜ-ga remonditööde maksumuseks oli 750 eurot. See summa on ka

nõudesummaks.

Hageja on tõenditena esitanud:

- Politsei- ja Piirivalveameti 28.09.2022 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2330,22,002454

(dtl 3 – 4). Väärteomenetluses on tuvastatud, et 16.07.2022 kell 10.35 kostja lõi jalgadega

sõidukit Opel Meriva registreerimismärgiga XXX vastu, kahjustatud vasakpoolne esiuks ja

kapott, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Kahju moodustab

750 eurot. (dtl 3 – 4)

- I OÜ 05.09.2022 arve nr 05092022 Opel Meriva XXX remonditööde eest summas 900 eurot:

keereremont 700 eurot, detaalid: kapott 120 eurot ja uks 80 eurot. Maksetingimused: sularaha.

(dtl 21)

Kostja väidab, et ei ole hagejale kahju põhjustanud. Mingeid nähtavaid jälgi kostja löökidest

sõidukile ei jäänud. Hageja ei ole kahju tekkimist põhjendanud ega tõendanud. Hageja esitatud

politsei kiirmenetluse otsuses ei sisaldu asjaolu, et hageja sõiduk oleks saanud kostja tegevuse

tagajärjel tehnilisi vigastusi. Hagiavaldusele lisatud väidetav I OÜ remondiarve ei ole tõendina

arvestatav. Arve rekvisiidid on puudulikud ja vastuolulised – ühelt poolt on arvel kirjas, et arve

tasumisel tuleb selgitusse märkida arve number, samas on maksetingimusena märgitud

sularaha. Hageja sõiduk on vana ja tehniliselt halvas seisukorras, mille maksumus ei ületa 800

4(7)

Tsiviilasi nr 2-23-8317

eurot. Hageja väide, et tema kulutas sõiduki remondiks 750 eurot ei ole mõistlikul tasemel

usutav. Tõendamata on vigastuste esinemine sõidukil ja põhjuslik seos väidetavate vigastuste

tekkimise ja kostja tegevuse vahel.

Kostja on tõenditena esitanud:

- Maanteeameti väljatrükk sõiduki Opel Meriva registreerimismärk XXX kohta (dtl 38 – 42).

Väljavõttest nähtub, et sõiduki esmane registreerimine on 13.05.2005, sõiduk oli kahel korral

(2013. ja 2019. aastal) suunatud korduvale tehnoülevaatusele;

- veebilehe Auto24 väljatrükk (dtl 43–46), mis näitab, et sarnaste sõidukite (esmane

registreerimine 07/2004 ja 05/2005) turuväärtuseks on ligikaudu 800 eurot.

TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Väärteoasjas tehtud otsusega on tõendatud, et kostjale etteheidetav tegu (hageja sõiduki

löömine) on tehtud kostja poolt 16.07.2022 kell 10.35, toimepanemise koht on Tallinn-Narva

tee T9, Tõrvajõe küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond, Tallinn – Narva, 206km, parem

paärisuund. Poolte vahel ei ole selles osas vaidlust. Väärteoasjas on tuvastatud, et kostja

tegevuse tagajärjel sai sõiduk Opel Meriva registreerimismärk XXX kahjustusi, s.o kahjustatud

vasakpoolne esiuks ja kapott ning et kahju moodustab 750 eurot.

Seega on olemas otsene põhjuslik seos kostja käitumise ja hagejale tekkinud varakahju vahel.

Hagejale ei oleks kahju tekkinud, kui kostja ei oleks hageja autot löönud. Kahju põhjustanud

tegu on seega tuvastatud, põhjuslik seos on olemas. Kohus on seega seisukohal, et asjas on

tõendamist leidnud kostja tegevus, mis põhjustas hagejale kahju, hagejal on kahju tekkinud

ning kostja teo ja kahju vahel on põhjuslik seos.

Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitisena 750 eurot, mis on otsene varalise kahju seoses sõiduki

parandamisega. Hageja tõendab sõiduki parandamise maksumust I OÜ 05.09.2022 väljastatud

arvega nr 05092022 Opel Meriva XXX remonditööde eest summas 900 eurot. Arve kohaselt

teenuste eest oli tasutud sularahas. Hageja selgitab, et ise parandas sõiduki kaitseraua ning ostis

selleks vajalikke detaile (150 eurot), mistõttu kokkuleppel I OÜ-ga remonditööde

maksumuseks oli 750 eurot.

Kohus leiab, et kostja teoga tekitatud varaline kahju on tõendatud väärteoasjas tehtud otsusega

ning I OÜ poolt 05.09.2022 väljastatud arvega. Sõiduki remondi kogumaksumus oli 900 eurot.

Kostja poolt sõiduautole tekitatud kahjustused (kapotil ja uksel) on tõendatud arves märgitud

teenuste kaudu.

Kohtu hinnangul on hageja esitatud arve usaldusväärne ning kajastab sõiduki remontimise

tegelikku kulu.

Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et arve rekvisiidid on puudulikud ja vastuolulised – ühelt

poolt on arvel kirjas, et arve tasumisel tuleb selgitusse märkida arve number, samas on

maksetingimusena märgitud sularaha. Arvel on selgesõnaliselt kirjas (vene keeles), et arve

numbrit tuleb märkida pangaülekanne puhul. Hageja aga tasus teenuse eest sularahas.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda,

milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132

lg 3 kohaselt hõlmab asja kahjustamise korral kahjuhüvitis eelkõige asja senise seisukorra

5(7)

Tsiviilasi nr 2-23-8317

taastamiseks tehtavaid kulusid, s.o kulusid, mis hageja on sunnitud tegema, et viia sõiduk

kostjate poolse rikkumise eelsesse seisundisse.

Kostja leidis, et sõiduki parandamistööd hageja taotletud 750 euro väärtuses ei saaks olla

mõistlikud olukorras, kus sama vanusega kahjustamata sõiduki turuväärtuseks on ca 800 eurot.

VÕS § 132 lg 3 esimene lause sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis

eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (lause 1). Kui

asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist

vastavalt sama paragrahvi lõikele 1 (lause 2). VÕS § 132 lg-st 1 tulenev hüvitis peab olema nii

suur, et kannatanul oleks võimalik kahju hüvitamise hetkel soetada samaväärne asi. Hageja

taotletud kahjuhüvitis ei ületa sõiduki võimalikku turuväärtust ja ei ole seetõttu ebamõistlik.

Kohus märgib, et sõiduki taastamine, mis ületab olulisel selle harilikku väärtust ei oleks VÕS §

132 lg 3 mõttes majanduslikult otstarbekas. Kasutatud sõidukite müügiportaali Auto24 päringu

andmetel oli võimalik sõidukiga sama vana (tootmisaastaga 2005), sama mark ja mudel osta

hinnaga 1299 eurot ja soodushinnaks oli pakutud 799 eurot. Hagejale kuuluva sõiduki

taastamine oli võimalik ja sõiduki taastamise kulud ei ületanud sarnase sõiduki turuväärtust.

Kohus leiab, et ei ole hageja sõiduki parandamiskulud ebamõistlikud.

Kostja tugineb ka sõiduki tehnilise seisukorrale, et sõiduk on vana (sõiduki väljalaske aastaks

on 2005) ja mitmekordselt oli suunatud korduvale tehnoülevaatusele. Kostja esitatud tõendist -

Maanteeameti väljatrükk sõiduki Opel Meriva registreerimismärk XXX kohta, nähtub, et

sõiduk suunati korduvatele tehnoülevaatustele kahel korral: 2013. aastal ja 2019. aastal. Muul

ajal oli sõiduk tehniliselt korras. Kohus ei pea kostja väidet asjakohaseks.

VÕS § 1050 lg 1 sätestab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei

ole kahju tekitamises süüdi. Kohus ei ole asjas tuvastanud vähimaidki kostja vastutust

välistavaid asjaolusid.

Kõige ülaltoodu alusel leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks

välja kahjuhüvitis 750 eurot.

Menetluskulud

Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).

Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus rahuldas

hagi. Seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt TsMS § 174 lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2

ja lg 2 alusel eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

6(7)

Tsiviilasi nr 2-23-8317

kohtunik

7(7)