2-25-11575/6 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Määruse tegemise aeg ja koht

29. detsember 2025. a, Paide

Tsiviilasja number

2-25-11575

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi E.I vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (10746479)

Hageja esindaja: Brittany Tuul

Kostja: E.I (XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Aktiva Finance Group OÜ hagi E.I vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

menetlusse võtmisest.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda; hüvitatavate menetluskulude puudumise

tõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb

tasuda riigilõivu 70 eurot.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 18.07.2025 Pärnu Maakohtule hagi E.I vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt on kostja elukoht XXX, 72101 XXX. Kohus kontrollis kostja

elukoha andmeid rahvastikuregistri kaudu. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on

kostja elukoht alates 03.11.2021 xxxxxxxxxx.

2-25-11575

3. 21.07.2025 määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat kostja

elukoha andmete täpsustamiseks ning selgitamiseks, miks on hageja seisukohal, et

hagi allub Eesti Vabariigi kohtule ning Pärnu Maakohtule. Hagejal tuli selgitada,

kuidas ta on asunud seisukohale, et kostja elukoht on Järva maakonnas ning

põhjendada kohtualluvust nii Pärnu Maakohtusse hagi esitamise osas kui üldiselt Eesti

Vabariigi kohtusse hagi esitamise osas, mh selgitada, kas kostjaga on sõlmitud kehtiv

kohtualluvuse kokkulepe.

4. 04.08.2025 teatas hageja, et hageja on 25.10.2023 sõlminud kohtuväliselt kostjaga

maksekokkuleppe lepingu nr. 301700. Kostja ei ole sellest kinni pidanud. Kostja

elukoht lepingus on märgitud kui XXX, 72101 XXX. Kostja on maksekokkuleppe üle

vaadanud ja allkirjastanud. Lepingut allkirjastades on ta nõustunud lepingus oleva

informatsiooniga, sealhulgas isikuandmetega. Hageja on hagiavalduse esitamisel

lähtunud meile teadaolevast elukohast.

04.08.2025 menetlusdokumendi kohaselt on hageja 25.10.2023 sõlminud kohtuväliselt

kostjaga maksekokkuleppe lepingu nr. 301700 ning lepingu kohaselt on kostja elukoht

XXX, 72101 XXX. 04.08.2025 menetlusdokumendile lisatud maksekokkuleppe

tingimuste punkti 3.3 kohaselt maksekokkuleppest ja antud võlatunnistusest tulenevad

vaidlused lahendatakse Harju Maakohtus.

5. TsMS § 371 lg 1 p 2 näeb ette, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei

allu sellele kohtule.

6. TsMS § 69 lg 1 alusel on kohtualluvus isiku õigus ja kohustus kasutada oma

menetlusõigusi kindlas kohtus. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud

kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti

kohtule. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete

järgi, millal võib Eesti kohus asja menetleda.

7. TsMS § 70 lg 2 näeb ette, et asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle

lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest

tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 70 lg 4 sätestab, et

käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse

üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või muuhulgas järgmises

Euroopa Liidu määruses: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012.

Selle määruse artikli 18 lõike 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse

tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Artikkel

19 kohaselt võib eeltoodust kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel, mis on

sõlmitud pärast vaidluse teket, mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas

jaos nimetamata kohtutes, või mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle

mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas

liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse

liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase

liikmesriigi õigusega.

8. TsMS § 71 kohaselt võivad pooled seaduses ettenähtud juhtudel ja korras sõlmida

kohtualluvuse kokkuleppe.

9. TsMS § 104 lg 1 kohaselt võib kohtualluvuse kokkuleppe sõlmida üksnes vaidluseks,

mis on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud

ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku

omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks

2-25-11575

on avalik-õiguslik juriidiline isik. Käesolev vaidlus ei ole seotud kostja majandus- või

kutsetegevusega.

10. TsMS § 104 lg 3 p 2 sätestab, et sõltumata TsMS § 104 lõikes 1 sätestatust, kehtib

kohtualluvuse kokkulepe ka juhul, kui kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja

asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma

tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise

ajal teada. Kohtualluvuse kokkuleppest ei nähtu, et see oleks sõlmitud juhuks, kui

kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma

tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise

ajal teada.

11. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 näeb ette, et isiku elukoht on koht,

kus isik alaliselt või peamiselt elab. TsÜS § 14 lg 3 kohaselt elukoht loetakse

muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma

elukohta muuta. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 65 lg 1 sätestab, et isik esitab

rahvastikuregistrisse kandmiseks selle elukoha aadressi, kus ta alaliselt või peamiselt

elab. RRS § 65 lg 2 kohaselt, kui isik kasutab alaliselt või peamiselt elamiseks mitut

elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks kõigi nende aadressid, valides

neist ühe õigusliku tähendusega elukoha aadressiks (edaspidi elukoha aadress). Teised

elukohad kantakse rahvastikuregistrisse lisa-aadressidena.

12. Kohus on teinud päringu kostjale ning kostja on vastuseks kohtunõudele teatanud, et

tema alaline elukoht asub Soome Vabariigis, ta on vaidlusaluse kohustuse osas

tegutsenud eraisiku ehk tarbijana ega anna nõusolekut asja arutamiseks Eesti kohtus.

13. Kohus on kontrollinud, et Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostjale viimati Eesti

Vabariigis teinud väljamakseid osaühing T V 1.2019; Osaühing I 3.2015 ning AS P

9.2021. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on kostja elukoha aadress XXXXXX

04.08.2020 - 02.12.2025. Seega puuduvad andmed, et kostja käesoleval ajal elaks või

töötaks Eesti Vabariigis.

14. Kohtu hinnangul on kohtu poolt tuvastatud asjaolud andnud piisava kindluse

järeldamaks kostja tahet muuta oma elukoht Eestis asuvast elukohast välisriigis asuva

vastu. Kohtualluvuse kokkulepe ei vasta TsMS § 104 lg 1 tingimustele. Kohtualluvuse

määramisel tuleb lähtuda kostja elukohast Soomes.

15. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb

keelduda TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel, kuna Eesti kohus ei ole kohtualluvuse sätete

järgi pädev antud asja menetlema.

16. Seoses asjaoluga, et kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest, tagastatakse see

TsMS § 372 lg 4 alusel koos selle lisadega hagejale. Elektrooniliselt esitatud

dokumente kohus ei tagasta. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja

tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud

kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).

17. Juhindudes TsMS § 168 lg 1, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati

(TsMS § 178 lg 1). Kohus ei ole kostjale hagimaterjale kätte toimetanud ning toimiku

andmetel ei ole kostjale tekkinud menetluskulu, seega ei määra kohus hüvitatavate

menetluskulude rahalist suurust kindlaks.

18. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati. TsMS § 372 lg 5 esimene lause sätestab, et hageja võib

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse.

2-25-11575

19. Hageja eest on Julianus Inkasso OÜ hagilt tasunud riigilõivu 840 eurot. TsMS § 150

lg 1 p 2 ja p 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv hageja avalduse alusel kui avaldust ei

võeta menetlusse. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või

tema korraldusel muule isikule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik