2-24-100969/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Lember

Kohtujurist

Kairi Lints

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.12.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-100969

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi S.V

vastu

põhivõlgnevuse 1130,99 euro, intressi 95,50 euro,

haldustasude 7,50 euro, sissenõudmiskulude 50 euro,

viivise 110,23 euro ja edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1619,29 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood

10746479), asukoht XXX,

Hageja volitatud esindaja: Sigrid Rahkema; e-post: XXX

Kostja: S.V (isikukood XXX), elukoht xxxx

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi S.V vastu Coop Finants AS ja

kostja vahel sõlmitud lepingutest nr xxxx ja xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 1130,99

euro, intressi 95,50 euro, haldustasude 7,50 euro, sissenõudmiskulude 50 euro, viivise

110,23 euro ja edasiulatuva viivise nõudes.

2. Jätta menetluskulud hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda ning määrata, et

rahaliselt hüvitatavad menetluskulud kostjal puuduvad.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 11.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 1608,60 euro saamiseks. Kohus tegi 12.01.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus

lõpetas 08.03.2024 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Harju Maakohus kohustas 08.03.2024 määrusega avaldajat esitama nõuetekohase

hagiavalduse. Hageja esitas hagiavalduse 25.03.2024.

3. Vastavalt 25.03.2024 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt:

-

Coop Finants AS ja kostja vahel 19.07.2021 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevat

võlgnevust. Laenulepingu xxxx alusel väljastati kostjale laenu summas 1400 eurot

lepingutasuga 35 eurot. Kostjale kanti arvele 1365 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 19.07.2021-10.07.2023.

Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 269,01 eurot.

-

Coop Finants AS ja kostja vahel 17.12.2021 sõlmitud laenulepingu nr xxxx muutmise

kokkuleppest tulenevat võlgnevust. Lepinguga muudeti krediidi kulukuse määra 27,94%-

lt 26,33%-le ning igakuist osamakse suurust väiksemaks, summalt 72,38 eurot 72,63

eurole.

4. Laenulepingu xxxx alusel väljastati kostjale laenu summas 1400 eurot (leping, dtl 27-36).

Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi

19.07.2021-10.07.2023. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks

summas 269,01 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 1130,99 eurot. Lepingu

muudatuses xxxx (dtl 38-43) on pooled kokku leppinud intressimääraks 19,9% aastas.

Kostjal on intressivõlgnevus alates 10.05.2022 kuni ülesütlemiseni 28.09.2022 summas

95,50 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Vastavalt 17.12.2021 sõlmitud laenulepingu

muudatuse (xxxx) tingimustele ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu

haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 1,5 eurot kuus. 28.09.2022 laenulepingu

ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 10.05.2022-10.09.2022 osamaksete

laenuhaldustasud, s.o. 7,5 eurot (5 x 1,5). Lisaks nõuab hageja sissenõudmiskulude 50 euro

hüvitamist, viivist põhivõla summalt 1130,99 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast alates s.o 29.09.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 25.03.2024 lepingus

kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 19,9%. Hageja nõuab

viivist summas 110,23 eurot (Lisa 10) ning edasiulatuvat viivist põhinõudelt kuni sellekohase

tasumiseni alates 26.03.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdes määras s.o 19,9% aastas.

5. Kohus võttis hagi 06.06.2024 määrusega menetlusse ning kohustas kohus hagejat esitama

kohtule detailsed andmed selle kohta, et laenulepingute sõlmimisel on järgitud

vastutustundliku laenamise põhimõtet 14 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest (dtl

84-89).

6. Hagiavalduses ja tõenditest nähtuvate andmete alusel asus kohus esialgsele seisukohale, et

krediidiandja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendanud. Kohus selgitas,

et hageja esitatud andmed ei ole piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise

põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses.

Kohus andis hagejale 06.06.2024 kohtunõudega tähtaja ja esitama kohtule täiendavad

tõendeid selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ja vastasel juhul

esitama kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas

võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 sätestatuga.

7. 20.06.2024 seisukohas (dtl 92-94) selgitas hageja, et esialgne võlausaldaja on kontrollinud

kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametilt, mille kohaselt oli kostja 3 kuu keskmine

sissetulek umbes 1418 eurot ning 12 kuu keskmine sissetulek 1130 eurot. Kostja

laenutaotluse kohaselt olid kostja igakuised kohustused 35 eurot. Esialgne võlausaldaja

lähtus sissetulekust 1418 eurot ning et peale laenu väljastamist on kostja igakuised

kohustused kokku summas 107,63 (72,63 + 35) eurot. Seega kostjale jäi sissetulekust veel

kätte peale kohustuste tasumist 1310,37 eurot (1418-107,63). Esialgne võlausaldaja lähtus

põhimõttest, et finantskohustused ei tohi moodustada rohkem kui 50% sissetulekust, mis on

käesoleval juhul täidetud. Kostjale jäi kätte elamis ja muudeks kuludeks 1310,37 eurot.

8. Harju Maakohus kohustas 06.06.2024 menetlusse võtmise määrusega kostjat 20 päeva

jooksul materjalide kättetoimetamisest hagile vastama. Kostja kohtule ei vastanud.

9. Kostjale S.V-le olid hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud

28.06.2024, kuid kostja hagile õigeaegselt (22.07.2024) nõuetekohast hagivastust ei esitanud.

10. Hagiavalduse punktis 4.3 on hageja esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega, kui

kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja

hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi

rahuldamata.

12. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa

Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on

Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast

(Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez

Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal

algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata.

Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist

ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-

679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat

positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub

tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

13. Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus selgitas, et VÕS § 4034 lg 13 järgi peab

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama

krediidiandja. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, loetakse VÕS § 4034 lg

7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama (s.o tegema

ümberarvestuse), arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist.

14. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja hagiavalduses välja toonud,

et esialgne võlausaldaja on kontrollinud kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametilt, mille

kohaselt oli kostja 3 kuu keskmine sissetulek umbes 1418 eurot ning 12 kuu keskmine

sissetulek 1130 eurot. Kostja laenutaotluse kohaselt olid kostja igakuised kohustused 35

eurot. Esialgne võlausaldaja lähtus sissetulekust 1418 eurot ning, et peale laenu väljastamist

on kostja igakuised kohustused kokku summas 107,63 (72,63 + 35) eurot. Seega kostjale jäi

sissetulekust veel kätte peale kohustuste tasumist 1310,37 eurot (1418-107,63). Esialgne

võlausaldaja lähtus põhimõttest, et finantskohustused ei tohi moodustada rohkem kui 50%

sissetulekust, mis on käesoleval juhul täidetud. Kostjale jäi kätte elamis ja muudeks kuludeks

1310,37 eurot.

15. Hageja esitas tõendina väljavõtte kostja krediidianalüüsist (dtl 47-56), mis on suuremas osas

sellises formaadis, et sellega ei ole kohtul võimalik tutvuda ega selle sisu mõista ja hinnata.

16. Hageja on oma hagiavalduses ja 20.06.2024 seisukohas välja toonud, et krediidiandja lähtus

kostja krediidivõimelisuse hindamisel kostja laenutaotluses esitatud andmetest, samuti

kontrollis sissetulekut Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmete alusel. Kostja kolme kuu

keskmine sissetulek 1418 eurot, väljaminekuteks arvestati 35 eurot, igakuiseks osamakseks

kujunes 72,63 eurot – kostjale jäi raha reservi vähemalt 1310,37 eurot. Kohtule 20.06.2024

esitatud seisukohale kleebitud EMTA päringu väljavõttelt ning krediidianalüüsi koopialt ei

ole võimalik tuvastada, millal päring on tehtud – kas enne esialgse lepingu sõlmimist või

enne muudetud lepingu sõlmimist. Kohtule nähtuvalt on esialgne võlausaldaja millalgi

kontrollinud vaid kostja sissetulekute suurust, kuid kohustuste olemasolu (sh teiste

finantskohustuste) ja suurust kontrollitud ei ole.

17. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku

laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja

krediidivõimelisuses. Hageja pole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja

krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja sissetulekuid ja

kohustusi. Üksnes kostja täidetud laenutaotluse andmetest lähtumine pole piisav veendumaks

kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et laenuvõtja krediidivõimelisuse, sh

sissetulekute ja kohustuste tasakaalu kirjeldab muuhulgas näiteks laenuvõtja pangakonto

väljavõte laenu saamisele eelneval ajal, andmed Ametlikes Teadaannetes, maksuametis

(maksehäired) jms. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida

esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on

krediidivõimeline.

18. Kohus tuvastab, et krediidiandja ei ole järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu

hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis hagejale 06.06.2024 kohtunõudega võimaluse

täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud

tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga hiljemalt 20.06.2024. Hageja

haginõuet ei täpsustanud ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud

tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Hageja on kohtunõude kätte

saanud, esitanud täiendavaid seletusi kostja krediidivõimelisuse kontrollimise kohta kuid

otsustatud oma nõuet mitte ümber arvestada.

19. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot

koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

20. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

21. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära

ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

22. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud,

et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.

23. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise

põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud.

24. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab.

25. Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et

kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile,

et krediidiandja oleks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need

kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid

arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava

ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks

peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised

ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.

26. Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku

laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka hoolimata 06.06.2024 kohtunõudest

VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, asub kohus

seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Kohtul ei ole

võimalik ka hagiavalduses esitatud andmete põhjal haginõudeid osaliselt rahuldada. Sel

põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

27. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et

kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

28. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka

kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas

menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

29. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Lember

Kohtunik