2-25-19749/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. detsember 2025, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-25-19749

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi S. Š. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1516,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (kuni 27.02.2023

nimega Osaühing Aktiva Finants; rg-kood: 10746479;

asukoht: XXX-i ) lepinguline esindaja Sigrid

Rahkema

Kostja: S. Š. (ik: XXX; elukoht: XXX-i )

Menetlemise viis

Lihtmenetlus (TsMS § 405)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ hagi S. Š. vastu.

2. Välja mõista S. Š.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks võlgnevus kokku 817,09

eurot (millest 625,00 eurot põhivõlgnevus; 50,49 eurot intress; sissenõudmiskulud 30,00

eurot; 111,60 eurot põhivõlalt perioodi 27.04.2024 kuni 19.11.2025 eest sissenõutavaks

muutunud viivis).

3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi S. Š. vastu intressi 160,11 euro,

sissenõudmiskulude 10,00 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 279,71 euro

väljamõistmiseks.

4. Välja mõista S. Š.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 625,00 eurot) perioodi eest 20.11.2025 kuni

29.12.2025 summas 6,95 eurot.

5. Välja mõista S. Š.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud ulatuses arvestatuna võla põhiosalt (s.o 625,00 eurot) alates

30.12.2025 kuni põhinõude tasumiseni.

6. Menetluskulud jätta 58,05% ulatuses S. Š. kanda ja 41,95% ulatuses Aktiva

Finance Group OÜ kanda.

7. Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 465 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 315 euro, 150 eurot hageja

lepingulise esindaja tasu), millest 269,93 eurot mõista S. Š.-ilt Aktiva Finance Group

OÜ kasuks välja.

Tsiviilasi nr 2-25-19749

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on S. Š. kohustatud tasuma Aktiva Finance

Group OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 19.11.2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse S. Š.

(kostja) vastu põhivõlgnevuse 625,00 euro, intressi 210,60 euro, sissenõudmiskulude 40,00

euro, sissenõutavaks muutunud viivise 391,31 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks

alates 20.11.2025 kuni põhinõude summas 625,00 eurot täitmiseni määras 40% aastas. Samuti

palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 315,00 eurot ning õigusabikulud 338,00

eurot.

2. Pärnu Maakohus võttis 20.11.2025 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus TsMS § 322 lg 1 kätte 27.11.2025.

Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid

3. Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid

3.1. Hagiavalduse kohaselt PLACET GROUP OÜ (krediidiandja) ja kostja sõlmisid

krediidikontolepingu nr XXX0, mille alusel kostja on kasutanud krediiti 2000,00 eurot. Kostja

on esialgsele krediidiandjale teinud tagasimakseid 80,00 eurot. Kostja ei täitnud lepingust

tulenevaid kohustusi tähtaegselt. 26.04.2024 ütles krediidiandja lepingu üles. Krediidiandja

loovutas 30.04.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist

ja muid kõrvalnõudeid. Peale lepingu ülesütlemist on kostja hagejale teinud tagasimakseid

summas 1295,00 eurot. Krediidiandja krediiti andes järgis vastutustundliku laenamise

põhimõtet ja kontrollis kostja konto väljavõtet.

3.2. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 40% aastas. Kostjal on intressi

võlgnevus alates 10.02.2024 kuni 26.04.2024 summas 210,60 eurot (23,31 + 63,16 + 67,51 +

2 (7)

Tsiviilasi nr 2-25-19749

56,62). Intress perioodi 1.04.2024 kuni 26.04.2024. a eest summas 56,62 eurot (1960 x 40% /

360 x 26). Kostja intressi tasunud ei ole.

3.3. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid

vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida

võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 2 ja

lepingu üldtingimuste punktist 5.3 sätestatust. Hageja sissenõudekulude summa on 40,00

eurot mis koosneb: 10.05.2024 tasulise kirja saatmine 20 eurot; 12.10.2024 tasulise kirja

saatmine 5 eurot; 26.11.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega

tekkinud kulud (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja

päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele

vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude

avaldamisega tehtud kulud) 10 eurot.

3.4. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast alates s.o 27.04.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 19.11.2025 lepingus

kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 40% summas 391,31

eurot.

3.5. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud

tähtajaks ei vasta.

4. Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid

4.1. Dokumendid toimetati kostjale TsMS § 322 lg 1 alusel kätte 27.11.2025 ning kostjale

vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 11.12.2025 kell 24:00. Kostja vastust

kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud esitatud asjaoludega leiab, et hagi tuleb osaliselt jätta rahuldamata.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda

otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli

pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel

(vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).

7. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause

kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud krediidiandjaga sõlmitud

krediidilepingust nr XXX tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on krediidiandja lepingu üles

öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue

krediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 mõistes. VÕS § 401 lg 1 järgi

krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaaja käsutusse

rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksta tasu ja lepingu

lõppemisel krediit tagasi maksta. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule

laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Tarbijakrediidileping on

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402 lg 1). Tarbija võlaõigusseaduse

tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või

kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5).

8. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale

üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS §

3 (7)

Tsiviilasi nr 2-25-19749

1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh

selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati,

kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka

Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel

analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-

Finance s. r. o. vs. GK, p 46; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 13).

9. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4

näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja

lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab,

et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendama krediidiandja. Kuivõrd krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad

asjaolud hagiavalduses esile tuua.

10. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks krediidiandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata

tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku

krediidivõimekuse kohta.

Krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline,

et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast

tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena

ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt

RKTKo 31.01.2018 nr 2-14-21710/105, p 25.3; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 22).

11. Hageja poolt esitatud andmete ja tõendite, sh kostja pangaväljavõttest nähtuvate andmete

alusel ei saanud krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on

krediidivõimeline. Krediidiandja on hinnanud kostja krediidivõimelisust pangakonto XXX

alusel laenutaotlusele s.o 13.10.2023 eelnenud 6 kuu väljavõtte (periood 18.04.2023 –

13.10.2023) laekumiste põhjal. Kohtu hinnangul on krediidiandja kostja krediidivõimelisuse

analüüsi teinud pealiskaudselt. Krediidiandja on märkinud kostja mai 2023 kuludeks 399,54

eurot, samas kui pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja laenumaksed nimetatud kuus on

kokku 521,03 eurot (konto väljavõtte read nr 39, 52, 54, 55, 57, 59); krediidiandja on

märkinud kostja juuni 2023 kuludeks 176,93 eurot, samas kui pangakonto väljavõttest

nähtuvalt on kostja laenumaksed nimetatud kuus kokku 391,73 eurot (konto väljavõtte read nr

145, 158, 160, 174); krediidiandja on märkinud kostja juuli 2023 kuludeks 116,50 eurot,

samas kui pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja laenumaksed nimetatud kuus kokku

331,30 eurot (konto väljavõtte read nr 233, 235, 237, 239); krediidiandja on märkinud kostja

augusti 2023 kuludeks 188,08 eurot, samas kui pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja

4 (7)

Tsiviilasi nr 2-25-19749

laenumaksed nimetatud kuus kokku 331,48 eurot (konto väljavõtte read nr 296, 299, 301,

303); krediidiandja on märkinud kostja septembri 2023 kuludeks 203,50 eurot, samas kui

pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja laenumaksed nimetatud kuus kokku 355,90 eurot

(konto väljavõtte read nr 346, 360, 362, 367, 369). Lisaks nähtub pangakonto väljavõttest, et

kostja on enda kanda võtnud Peeter S. Š. kohustused, mida kostja on kontrollitud perioodil

tasunud kokku 735 euro ulatuses (konto väljavõtte read 184, 253, 305, 327). Lisaks jääb

kohtule ebaselgeks krediidiandja pealiskaudne suhtumine laenuvõtja krediidivõimelisusse

tarbimislaenude väljastamisel, kui on näha, et tegemist on juba mitmenda tarbimislaenuga.

Kohtule esitatud kostja pangakonto EE202200001107249789 väljavõttest nähtub, et kostja on

teinud makseid IPF Digital OÜ-le (konto väljavõtte read nr 52, 54, 145, 174, 239, 296, 326,

362, 396), mogo OÜ-le (konto väljavõtte read nr 55, 57, 158, 160, 233, 235, 299, 301, 346,

367), TF Bank AB (publ.) Eestile (konto väljavõtte read nr 59, 237, 303, 369), sõlminud

laenulepingu BB Finance OÜ-ga (konto väljavõtte read nr 270). Lisaks oleks krediidiandjal

pidanud tekkima täiendavaid küsimusi selles, kui kostja tegi ülekande võlgade

sissenõudmisega tegelevale äriühingule (konto väljavõtte rida nr 39).

12. Lähtudes eeltoodust jõuab kohus järelduseni, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, et

krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja

võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija

on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja

kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad

asjaolud hagiavalduses esile tuua. Hageja piisavalt andmeid kohtule esitanud ei ole. Kasutatud

krediidi 625,00 eurot, mida kostja tagastanud ei ole, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja.

13. VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjena loeb kohus VÕS § 4034 lg 7 järgi intressimääraks

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Ajavahemikul alates 10.02.2024 kuni

ülesütlemisavalduse tegemiseni oli intressimäär 12,5% aastas. Intressi arvutamisel lähtub

kohus intressikalkulaatori abil (https://viivisekalkulaator.ee/calculator/interest) arvutatud

intressist ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi 50,49 eurot.

14. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle

1000 euro. VÕS § 1132 lg 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem

seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib

võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmises.

Hagiavalduse kohaselt vastavalt VÕS § 1132 lg 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub

kohustus hüvitada krediidilepingust nr XXX0 mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva

võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hagiavalduse kohaselt vastavalt VÕS § 1132 lg 2

ning lepingu üldtingimuste punktist 5.3. on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus

hüvitada lepingust mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud

kulud. Hageja on esitanud nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks kokku 40 eurot. Hageja

põhjendab sissenõudmiskulusid järgmiselt: 10.05.2024 tasulise kirja saatmine 20 eurot;

12.10.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 26.11.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot ning

muud makseviivitusega tekkinud kulud (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud;

kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete

selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede

5 (7)

Tsiviilasi nr 2-25-19749

kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud) 10 eurot. Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust

nõuda võlgnikult sisuliselt oma bürookulude ja igapäevase tegevuse kulude hüvitamist. Seega

on põhjendatud krediidilepingu nr XXX0 alusel sissenõudmiskulud summas (20€ + 5€ + 5€)

30,00 eurot.

15. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist lepingujärgse intressimääras 40% alates lepingu

ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o 27.04.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni

19.11.2025. Arvestades, et poolte sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidileping ning kohus

tuvastas, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb asjas kohaldada VÕS

§ 4034 lg 7 alusel seaduses sätestatud intressimäära ning rakendada VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud viivisemäära. Viivise arvutamisel tuleb lähtub kohus viivisekalkulaatori abil

(kättesaadav https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt) arvutatud viivisest ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja põhivõla (625 eurot) tasumisega viivitamise eest ajavahemikus

27.04.2024 kuni 19.11.2025 viivise 111,60 eurot.

16. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 20.11.2025 kuni

otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 6,95 eurot ning alates 30.12.2025 protsendina

VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras (s.o otsuse tegemise seisuga 10,15%).

17. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 315,00

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

18. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 338,00

eurot (ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on

hageja maksnud esindajale tasu 338 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Inkasso OÜ osutab

teenust 169 eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav

menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul

peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema

mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste

nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku

menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma

teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 2 tundi ja summas 338,00 eurot ei ole selles asjas

põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas

puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on

hageja esindaja vajalik ajakulu kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist

6 (7)

Tsiviilasi nr 2-25-19749

esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates

lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 153 eurot, kuid kohus võtab

siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma

mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis

mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult

keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 100 eurot/tunnis,

mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 150 eurot (1,5h x

100€) ilma käibemaksuta.

19. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 58,05% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

269,93 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

20. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik

7 (7)