2-25-14441/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Viru Maakohus

Kohtunik

Mari-Ann Veiermann

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.12.2025 Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-14441

Tsiviilasi

J. V. hagi J. V. vastu elatise suurendamise nõudes

Tsiviilasja hind

915,66 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja

Hageja: J. V. (isikukood XXX, Elukoha aadress:

XXX), Alaealise (seaduslik) esindaja: Ü. P.

(isikukood XXX, E-post: XXX)

Kostja

Kostja: J. V. (isikukood XXX, E-post: XXX),

Lepinguline esindaja: Maarika Kutser (isikukood

XXX)

Menetlusliik

02.12.2025 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Suurendada Viru Maakohtu 29.10.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr XXX J.

V.-na J. V. kasuks välja mõistetud elatise suurust ning välja mõista J. V.-lt lapse J. V.

kasuks alates 03.09.2025 kuni J. V. täisealiseks saamiseni (s.o XXX) igakuine elatis

301,74 eurot (s.o 282,31 eurot (baassumma alates 1. aprill 2025) + 59,43 eurot (3%

keskmisest brutokuupalgast seisuga 1. aprill 2025) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)),

mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Kohustada J. V. tasuma J. V. kasuks p. 2 välja mõistetud elatis Ü. P.

pangakontole iga kuu 1. kuupäevaks.

4. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1.Hageja esitas 03.09.2025 maakohtule hagi elatise väljamõistmiseks (dtl 2-4) ning

23.09.2025 täpsustatud hagi elatise suurendamiseks (dtl 18-20). Hageja on rahvastikuregistri

elektroonilisest andmebaasist saadud teabe kohaselt kostja tütar. Hageja ema on surnud.

Hageja soovib elatise suurendamist alates hagi esitamisest ehk 03.09.2025 ja selle

väljamõistmist PKS § 101 alusel, mille kohaselt ei või alates 01.01.2022 alaealisele lapsele

makstava igakuise elatise suurus PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui PKS § 101 alusel

arvutatud summa. Viru Maakohus võttis 29.09.2025 kohtumäärusega hagi menetlusse.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja vajadused 615 eurot kuus ja need seisnevad: eluaseme

kuludes 120 eurot, kulutustes toidule 250 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, sidekuludele

30 eurot, kulutused tervishoiule 15 eurot, kulutused hügieenitarvetele 15 eurot, kulutused

koolikohustuse täitmiseks 10 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 25 eurot ning muudes

vältimatutes püsikuludes 100 eurot.

3. Hageja on esitanud maakohtule asjas nr XXX hagi elatise väljamõistmiseks

miinimummääras ehk summas 250 eurot kuus, mis oli 2018.a kehtinud töötasu alammäärast

pool. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 (Töötasu alammäära kehtestamine) § 1

kohaselt töötasu alammääraks oli alates 01. jaanuarist 2018.a 500 eurot kuus. Samas asjas

sõlmisid pooled kompromisslepingu, mis kinnitati maakohtu poolt 29.10.2018

kohtumäärusega ning milline jõustus 10.11.2018. Nimetatud kohtumäärus on kehtiv ja selle

alusel oli kostjal kohustus tasuda hageja ülalpidamiskohustuse täitmise katteks 200 eurot kuus

alates 01.10.2018. Seoses hageja seadusliku esindaja ema- M. P. surmaga XXX, on hageja

elanud alates 2023 juulist oma tädi-Ü. P. juures, kes on ühtlasi alates 12.06.2025 hageja

eestkostjaks tsiviilasjas nr XXX jõustunud lahendi alusel (dtl 7-8). Hageja kostjaga koos ei ela

ja tema juures ei viibi. Hageja ja kostja vaheline suhtlus piirdub telefonikõnedega.

4. Hageja selgituste kohaselt ei ole kostja hageja ees ülalpidamiskohustust täitnud, kuigi

kostjalt on seda korduvalt nõutud (dtl 5, 11). Samuti on hageja selgitanud, et ta saab igakuiselt

2 (8)

toitjakaotuspensioni summas 270, 90 eurot, lapsetoetust 80 eurot ja eestkostetava lapse toetust

summas 240 eurot, kokku 590, 90 eurot (dtl 87), mis asendavad surnud ema panust hageja

ülalpidamisse, kuid ei asenda kostja kui isa panust.

5. Kostja on 20.10.2025 vastuses (dtl 43, 44) hagile esitanud järgmised vastuväited. Kostja

väidab, et tal ei ole kohustust tasuda suuremat elatist kui 200 eurot kuus ja see tuleneb asjas

XXX kohtumäärusega kinnitatud kompromissilepingust. Samuti, et tal ei ole võimalik PKS §

101 alusel väljamõistetavat elatist tasuda, kuna tal on teisest kooselust XXX sündinud kolmas

laps S. V. (dtl 45) ja seega on tegemist mõjuva põhjusega elatise vähendamiseks alla PKS §

101 arvutatud elatise summa PKS § 102 lg 2 kolmanda lause kohaselt. Kostja on viidanud, et

ta tasub ülalpidamiskohustuse täitmise katteks hageja telefoniarveid numbriga XXX (dtl 47,

50, 51, 64, 66, 70, 71, 79, 80) ja kannab hagejale üle taskuraha jooksvalt summades

vahemikus 10-25 eurot kuus (dtl 47, 50, 51, 64, 66, 72). Kostja viitab, et tal puudub vara,

mille arvelt ülalpidamiskohustust täita. Kostja on esitanud kohtule oma pangakonto

väljavõtte, millest nähtub, et kostjale tasutakse töötasu keskmiselt kuus 1 718,16 eurot (kohus

jättis keskmise töötasu arvestamisel arvesse võtmata 03.07.2025 makstud tasu 753,95 eurot,

kuivõrd nimetatud kuul erineb tasu märgatavalt teiste kuude tasudest).

6. Kostja leiab, et kuivõrd kohtule esitatud hagi puhul on tegemist elatise muutmise hagiga,

siis peab hageja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-35-17 p. 35 järgi kohtu ette tooma võrreldes 2018

esitatud elatise väljamõistmise hagiga muutunud asjaolusid.

7. Hageja on esitanud seisukoha kostja vastusele 03.11.2025 (dtl 84). Seisukoha kohaselt

tugineb hageja PKS rakendussätetele, mille § PKS § 217² lg 1 ja lg 2 järgi, kui enne 2022

aasta 01. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele

lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära

ulatuses kuus, loetakse et alates 01.01.2022 on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud

tasuma elatist 292 eurot kuus (dtl 85). Hageja tugineb elatise suurendamise hagi esitamisel

hageja vajaduste ja õigusliku olukorra muutusele.

8. Maakohtu 02.12.2025 kohtuistungil täpsustas hageja seaduslik esindaja, et 03.09.2025

kohtule esitatud hagiga soovib hageja muuta varasemat elatise summat koos eesmärgiga

tagada selle ajas muutumine ja selle seotus ajas muutuva Eesti vabariigi keskmise

brutokuupalga muutumisega, millega tagatakse ka hageja vajadused (dtl 102).

9. Pooled vaidlevad seega selle üle, kas elatise muutmise hagi on õiguslikult põhjendatud ja

kas esinevad mõjuvad põhjused kostjale langevas osas ülalpidamiskohustuse ehk elatise

vähendamiseks.

Põhjendused

10. PKS § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 lg 1

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased ehk

lapse vanemad. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela koos lapsega koos või kui ta ei

osale lapse kasvatamises.

11. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostja laps ning kostjal on seadusest tulenev

kohustus hagejat ülal pidada.

12. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja elab alates 2023 aastast oma tädi- Ü. P. juures

ning kostjaga suhtleb pigem harva. Ühtlasi ei ole hageja enne elatise suurendamise hagi

esitamist kostjaga koos elanud, mistõttu ei esine alust elatise vähendamiseks PKS

3 (8)

§ 101 lg 6 tähenduses.

13. Samuti ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole tasunud enne hagi esitamist ega ka peale hagi

esitamist hagejale elatist. Kostja on tasunud panga ülekandega hagejale taskuraha ning

kandnud hageja telefoni numbriga XXX seotud mobiilsideoperaatori poolt esitatud arvetega

kulu. Kostja leiab, et mobiilsideoperaatori arvete tasumisega täidab ta vahetult hageja

ülalpidamiskulusid.

14. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kostja suhtes kehtib tsiviilasjas nr

XXX jõustunud lahend, mille alusel kohustub kostja tasuma 200 eurot kuus. Samuti tuleb

jätta hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mille tõttu on

põhjendatud elatise muutmise hagi esitamine. Alternatiivselt leiab kostja, et juhul, kui hagi

rahuldatakse, siis on põhjendatud kostjale langevas osas elatise vähendamine mõjuval

põhjusel.

15. Esmalt lahendab kohus küsimuse, kas hageja pöördus kohtu poole põhjendatult elatise

muutmise hagiga.

16. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et esmakordselt pöördus hageja kostja vastu elatise

väljamõistmise hagiga kohtusse 2018 aastal (tsiviilasi nr XXX). Hageja nõudis 2018.a hagis

elatist summas, mis vastas poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast

(kuupalga alammäär 500 eurot, Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 § 1) ning seega

hageja nõudis hagis elatist kostjalt summas 250 eurot (PKS 101 lg 1 redaktsioonis

01.03.2018-05.11.2020) (tsiviilasi nr XXX).

17. 2018 aastal elatise väljamõistmise hagi esitamisel kehtinud PKS § 99 lg 1, lg 2 kohaselt

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes ja ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud

isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja alaealise

ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulusid. Perekonnaasjades on kohtul

uurimispõhimõte. Kohus tuvastas, et asjas nr XXX ei ole kohtule esitatud hagis esile toodud

hageja vajadusi ja neid ei arutatud ka asjas peetud kohtuistungil. Kostja esitas hagile

vastuväite, mille kohaselt ta saab miinimumpalka ning ei ole võimeline tasuma elatist

summas 250 eurot kuus. Sama on kostja kinnitanud ka samas asjas kohtuistungil, mistõttu

pidasid pooled kohtuistungil ka kompromissläbirääkimisi võimaliku elatise summa suuruse

üle. Kohus leiab, et on usutav, et pooled leppisid kompromissis sel põhjusel (kostja saab

miinimumpalka) kokku, et hageja vähendab kompromissi korras nõutud miinimummääras

elatist 200 eurole kuus, mille kohus kinnitas 29.10.2018 kohtumäärusega. Eeltoodust johtuvalt

oli kostjal kohustus tasuda hagejale elatist, mis vastas 80%-le poolele kuupalga alammäärale

ehk 80% 250 eurost.

18. Pikaajalise kohtupraktika kohaselt ei olnud hagejal 2018 ja 2025 hagi esitades kohustust

tõendada hageja vajadusi, kui need ei ületanud elatise miinimummäära. Seega eeldas

seadusandja nii PKS 2018 kehtinud redaktsiooni § 101 kui ka 03.09.25 elatise muutmise hagi

esitamise ajal kehtinud PKS § 101 redaktsiooni alusel, et lapse vajadused on põhjendatud

elatise miinimummäära ulatuses. Kohus peab usutavaks, et ka 2018 aastal maakohtule elatise

välja mõistmiseks esitatud hagi aluseks olid hageja kui alaealise lapse ülalpidamisega ja

kasvatamisega seotud kulud: eluasemele, toidule, transpordile, sidekuludele, tervishoiu ja

hügieenikuludele, kulutused riietele ja jalanõudele, kulud koolieelsele õppeasutusele ning

muudele vältimatutele püsikuludele (Lapse vajaduspõhine miinimumelatis-lõpparuanne,

veebruar 2020 lk 18. Lapse vajaduspõhine miinimumelatis, uuringu lõpparuanne.pdf). On

mõistetav, et lapse vanus ja tema ülalpidamiskulud on omavahel seotud. Samuti on üldteada

4 (8)

olev asjaolu, et hageja vanuses - 14 aastat (käesolevas asjas hagi esitamise hetkel)

ülalpidamiskulud on suuremad kui on 7-aastase lapse ülalpidamiskulud, mistõttu on võimalik

järeldada, et ka hageja vajadused ja seega ülalpidamiskulud on suurenenud võrreldes 2018

aastaga, mil esitati maakohtule esmakordselt elatise väljamõistmise hagi. Hageja on viidanud

ka, et hagejal on diagnoositud sünnist saati psoriaas, mistõttu vajab ta spetsiaalseid

erivahendeid nahahoolduseks ja lisaks ka ravimeid, järelikult hageja kasvades ka diagnoosiga

seotud kulud on ajas suurenenud (dt 19). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja

diagnoosile ja sellega seotud kulu olemasolule. Hageja kasvades suureneb muuhulgas vajadus

suurema sotsiaalse suhtluse järele ja seda eelkõige eakaaslastega ning seega kasvavad ka vaba

aja veetmise kulud. Seega võib eeltoodud põhjustel teha järeldused, et hageja vajadused on

ajas kasvanud ja ülalpidamiskulude koosseisu jäävad kulud on ka hinnakalliduse tõttu

suurenenud. Samuti tuleb arvestada seda, et hageja elukoht ja tema elukorraldus peale asjas nr

XXX tehtud lahendit muutus ema surma tõttu 2023 aasta juulist, mil hageja kolis elama oma

tädi juurde, kes on alates 2025 aasta juunist tema eeskostja. Seega on hageja võrreldes 2018

esitatud elatise hagis 03.09.2025 esitatud hagiavalduses põhistanud, millest koosnevad tema

ülalpidamiskulud ning need on suurenenud võrreldes 2018 aastaga 500 eurolt 615 euroni kuus

ehk tõusnud 115 euro võrra. Kohtu hinnangul ei ole 03.09.2025 hagiavalduses toodud

ülalpidamiskulude koosseis põhjendamatu ega ka kulud eraldi ebamõistlikult suured. Kohus

leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajalike kuludega, mida kantakse alaealise lapsega, kes

täidab samal ajal koolikohustust.

19. Kuivõrd hageja sidus juba 2018 aastal asjas nr XXX esitatud hagi miinimumelatisega,

mida vähendati kompromissi korras 20% võrra, siis tuleb eeldada, et eel lahendi p.-des 16 -18

esitatud ülalpidamisega ja kasvatamisega seotud kulude koosseis ei ole sama, mis 03.09.2025

kohtule esitatud elatise muutmise hagis. Lisaks on suurenenud miinimumelatis võrreldes 2018

aastaga. Võttes arvesse, et võrreldes 2018 III kvartalit ja 2025 III kvartalit on ka

tarbijahinnaindeks tõusnud 51,5% , mis omakorda mõjutab üldist elukallidust ning seega on

veenev, et hageja iga eraldi ülalpidamiskulude koosseisu jääv kuluartikkel on samuti sellest

mõjutatud suurenemise teel.

20. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et antud juhul on tegemist hagiavaldusega, mille

aluseks on hageja ülalpidamisvajadusega seotud asjaolude ja õigusliku regulatsiooni

muutumine. Kuivõrd hageja ülalpidamisvajadus on muutunud ja suurenenud, siis on

põhjendatud anda küsimusele, kas hageja ülalpidamisvajaduse ulatuse muutumine on

toimunud õigusliku regulatsiooni muutumisega, kohtu poolt vastus.

21. Peale maakohtu poolt asjas nr XXX kompromissi kinnitamist 29.10.2018, täiendati PKS

rakendussätteid §-ga 2172. Selle lõike 1 kohaselt, kui enne 2022 aasta 1.jaanuari tehtud

kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega

kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse,

et alates 2022 aasta 1.jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist

292 eurot kuus. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt kui kohustatud vanem

või laps ei nõustu lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse

muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Käesoleval juhul, on laps

pöördunud eeltoodud õiguslikul alusel hagiga kohtusse.

22. Eeltoodust johtuvalt kohaldub PKS § 2172 käesolevas asjas viidatud tsiviilasjas XXX

samade poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitavale kohtumäärusele, millega mõisteti

kostjalt hageja kasuks välja elatis, mille suuruseks oli 80% sel hetkel kehtivast töötasu

alammäärast kostjale langevast osast. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui hageja ei nõustu

elatisega summas 292 eurot, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, mida

kostja ei ole teinud. Riigikohus on lahendis nr 2-22-13312/38 p. 11 sedastanud, et kui kohus

5 (8)

enne selle rakendussätte kehtima hakkamist on mõistnud elatise välja protsendina PKS § 101

lg 1 sätestatud elatise miinimummäärast, saab lähtuda PKS § 2172 lõikes 1 sätestatust,

olenemata konkreetse protsendi suurusest. Viidatud lahendi p. 12 kohaselt on kolleegium

selgitanud, et kui elatisevõlausaldaja soovib täitedokumendis väljamõistetud elatise suurust

muuta lähtuvalt kehtiva PKS §-s 101 sätestatust, peab ta esitama elatise suuruse muutmise

hagi ning tal on õigus pöörduda kohtusse põhjendusel, et õiguslik olukord on muutunud (2-

20-9571/51 p.13). Eeltoodu laieneb ka elatise väljamõistmise nõudes sõlmitud kompromissi

kinnitavale kohtumäärusele. Kohus tõlgendab PKS § 2172 selliselt, et nimetatud sätte alusel

elatise muutmise hagi kohtusse esitamine ei eelda varasemalt jõustunud lahendi aluseks

olevate asjaolude esitamist ja võrdlust võrreldes 03.09.2025 esitatud elatise muutmise hagiga,

kuivõrd hagi esitamise iseseisev õiguslik alus on õigusliku regulatsiooni muutumine.

23. Seega oli hagejal subjektiivne õigus esitada PKS rakendussätte tõttu hagi elatise suuruse

muutmiseks kohtusse.

24. Asjaolude muutumisel saab nõuda kohtulahendi muutmist TsMS § 459 alusel alates

muutmise hagi esitamisest. Käesoleval juhul on vaidluse all elatisenõude suurendamine

03.09.2025 PKS § 101 alusel arvutatud summani ja selle välja mõistmine kostjalt kuni hageja

täisealiseks saamiseni.

25. Seega jõudis kohus järeldusele, et hageja esitas kohtule põhjendatult elatise suurendamise

hagi ning järelikult on hagi õiguslikult lubatav.

26. PKS § 100 lg 2 näeb ette küll eelduse, et vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust

elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta lapsega koos ei ela või kui ta lapse kasvatamises ei

osale, ei välista see siiski lapse õigust elatishagi esitada olukorras, kus tema ülalpidamiseks

tasutav elatis ei ole tema hinnangul piisav. Vanem rikub ülalpidamiskohustust ka juhul, kui ta

maksab elatist ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p

19). Kostja esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on hagejale selgitusega „elatis“

kandnud 19.04.25 10 eurot, 05.05.25 25 eurot, 08.08.25 20 eurot, 25.08.25 10 eurot, 16.10.25

40 eurot, kokku seega 105 eurot seitsme kuu jooksul ja teinud veel täiendavaid väikestes

summades ülekandeid (dtl 46-73). Kostja vastuses hagile ja maakohtu 02.12.2025

kohtuistungil antud selgituste kohaselt on tegemist olnud taskurahaga, millega ka kohus

nõustub. On ilmselge, et hageja mobiiltelefoni numbriga seotud arvete tasumine ei ole piisav,

et lugeda ülalpidamiskohustus kohaselt täidetuks.

27. Kohtule esitatud elatise muutmise hagi alusel palub hageja välja mõista talle elatis PKS §

101 järgi. PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui

PKS § 101 alusel arvutatu summa. PKS § 101 näeb ette, et igakuise elatise arvutamise aluseks

on baassumma 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning pärast indekseerimist

loetakse järgmise aasta baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma (PKS § 101 lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning

see summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (PKS § 101 lg

4).

Alates 01.04.2025 on indekseeritud baassummaks 282,31 eurot, millele lisanduv 3% eelneva

kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast teeb PKS § 101 lg-te 3 ja 4 alusel arvutatu elatise

suuruseks 341,74 eurot. Lisaks PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist

ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

Kuna hageja saab igakuiselt lapsetoetust 80 eurot, mis laekub tema kontole, tuleb elatise

suurusest lahutada pool lapsetoetuse määrast. Käesolevas asjas ei kohaldu PKS § 101 lg 7.

6 (8)

28. Seega ei tohi hagejale makstav igakuine elatis alates 01.04.2025 olla väiksem kui 301,74

eurot (341,74-80/2).

29. PKS § 102 lg 3 kohus võib elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud

summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt

kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel.

Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt saab ta keskmiselt netopalka 1 718,16 eurot kuus,

mis teeb tema keskmiseks brutokuupalgaks 2 285,03 eurot. Seega on kostja sissetulek suurem

kui Eesti keskmine brutokuupalk 1 981 eurot. Võttes arvesse kostja sissetulekut, on PKS §

102 lg 3 lähtuvalt võimalik kostjalt välja mõista elatis summas 310,86 eurot kuus. Hageja on

palunud suurendada kostjalt väljamõistetud elatise suurust miinimumsummani, seega ei pea

kohus põhjendatuks arvestada kostja sissetuleku suurust elatise suuruse määramisel. Kohus

leiab, et kostjalt väljamõisteava elatise põhjendatud suuruseks on 301,74 eurot, so PKS § 101

alusel arvestatud elatise miinimum ning PKS § 102 lg 3 tuleb jätta kohaldamata.

30. Kostja on leidnud, et kuivõrd talle on sündinud XXX poeg S. V., siis on PKS § 102 lg 2

kolmandast lausest tulenevalt põhjendatud vähendada elatise suurust alla PKS § 101 alusel

arvutatud summa, sest hageja nõude rahuldamisel jääks XXXa sündinud laps halvemasse

olukorda. PKS § 102 lg 1 tulenevalt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses,

milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt

vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem

on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja

lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui

elatist saav laps. Kohus leiab, et kostja eeltoodud vastuväide ei ole põhjendatud, kuivõrd

arvestades kostja sissetuleku keskmist suurust, on kostja suuteline tasuma nii hagejale kui ka

S. V.-le elatist miinimumsummas, seejuures ei kahjusta ta enese tavalist ülalpidamist. Lisaks

võimaldavad S. V.-le ülalpidamist tema mõlemad vanemad. Arvestades, et kostja töötasu on

keskmiselt 1 718,16 eurot, millest 301,74 eurot arvestada hageja ülalpidamiseks ja 301,74

eurot S. V. ülalpidamiseks, jääb kostjale enda ülalpidamiseks 1 114,68 eurot kuus, mis kohtu

hinnangul on piisav katmaks kostja vajadusi. Seega leiab kohus, et puuduvad alused elatise

vähendamiseks kostja poolt esile toodud põhjendustel.

31. Kohtu hinnangul olukorras, kus kostja on vabatahtlikult tasunud hageja mobiiltelefoni

numbriga seotud kulusid ja see kulu jääb alla 20 euro kuus ja kostja ei ole selle kulu

hüvitamist eraldi nõudnud ning samuti ei ole kostja astunud mingeid samme mobiiltelefoni

numbriga ümbervormistamiseks hageja eestkostjale Ü. P.-le , siis järeldab kohus, et kostja ei

soovi seda kulu tasaarvestada tasumisele kuuluva elatise arvelt (dtl 105-106). Seega on kohus

seisukohal, et elatisest ei ole põhjendatud maha arvata nimetatud kulu, mida kostja on hageja

ülalpidamiseks vahetult kandnud. Kuna hageja eest hoolitseb igapäevaselt lapsega koos elav

tädi, kes on ühtlasi alates 12.06.2025 tsiviilasjas tehtud lahendi nr XXX kohaselt hageja

eestkostjaks, siis on lapsest lahus elaval vanemal kohustus täita ülalpidamiskohustust rahas

elatist tasudes (PKS § 100 lg 1).

32. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu hinnangul ei

esine alust TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud jaotusest kõrvalekaldumiseks. Kuna menetluskulud

jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

Mari-Ann Veiermann

7 (8)

kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Tartu Ringkonnakohtu 15.04.2026 kohtuotsuse

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Viru Maakohtu 29. detsembri 2025 otsus osas, milles maakohus jättis elatise

väljamõistmisel arvestamata J. V. poolt kohtumenetluse ajal tasutud J. V. telefonikuludega

ning täiendada maakohtu otsust 31. märtsiks 2026 sissenõutavaks muutunud elatise

suurusega. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja täiendada

maakohtu otsuse resolutsiooni järgneva lausega „Elatis on muutunud 31. märtsiks 2026

sissenõutavaks 1987,61 eurot“.

2. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta maakohtu otsuse

põhjendusi.

3. J. V. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Hagi rahuldada osaliselt.

4.2. Suurendada Viru Maakohtu 29. oktoobri 2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr XXX J. V.lt

J. V. kasuks välja mõistetud elatise suurust ning välja mõista J. V.lt lapse J. V. kasuks alates

3. septembrist 2025 kuni J. V. täisealiseks saamiseni (s.o XXX) igakuine elatis 301,74 eurot

(s.o 282,31 eurot (baassumma alates 1. aprill 2025) + 59,43 eurot (3% keskmisest

brutokuupalgast seisuga 1. aprill 2025) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta

1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

4.3. Elatis on muutunud 31. märtsiks 2026 sissenõutavaks 1987,61 eurot.

4.4. Kohustada J. V. tasuma J. V. kasuks p-s 4.2 välja mõistetud elatis Ü. P. pangakontole iga

kuu 1. kuupäevaks.

4.5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

29.12.2025 kohtuotsus 2-25-14441 jõustus osaliselt 16.05.2026 Tartu Ringkonnakohtu

kohtuotsusega.

Lea Herne

referent

(allkirjastatud digitaalselt)

8 (8)