2-25-16399/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-16399

Tsiviilasi

AS-i SEB Pank hagi F Ki vastu võlgnevuse 18 630,39 euro,

intressi 2166,39 euro ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

24 447,73 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepinguline

esindaja K H

Kostja F K (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista F Kilt AS-i SEB Pank kasuks lepingu nr xxx võlgnevus (põhinõue) 16

635,78 eurot, intress 2027,34 eurot ja seisuga 30. september 2025 sissenõutavaks

muutunud viivis 1185,65 eurot.

3. Välja mõista F Kilt AS-i SEB Pank kasuks viivis 12,9% lepingu nr xxx põhinõudelt (16

635,78 eurot) aastas alates 1. oktoobrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Välja mõista F Kilt AS-i SEB Pank kasuks lepingu nr xxx võlgnevus (põhinõue)

1994,61 eurot, intress 139,05 eurot ja seisuga 30. september 2025 sissenõutavaks

muutunud viivis 116,83 eurot.

5. Välja mõista F Kilt AS-i SEB Pank kasuks viivis protsendina lepingu nr xxx

põhinõudelt (1994,61 eurolt) alates 1. oktoobrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

7. Kuulutada F Ki arvelduskontode nr xxx ja nr xxx väljavõtted kinniseks.

8. Toimetada tagaseljaotsus F Kile avalikult kätte. Otsus loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

1. Jätta menetluskulud F Ki kanda.

2. Välja mõista F Kilt AS-i SEB Pank kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 1260

eurot.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt

või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB

Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank -

EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv

summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

17.10.2023 sõlmisid AS SEB Pank (hageja) ja F K (kostja) väikelaenu lepingu nr xxx, mille

alusel väljastas hageja kostjale laenu summas 18 000 eurot. Lepingu kohaselt oli intressimäär

12,90% aastas (0,03583% päevas) ja krediidi kulukuse määr 13,94% aastas. Kostja kohustusi ei

täitnud ning hageja saatis kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta internetipanka ja e-

postile 19.03.2025, seega üldtingimuste kohaselt sai lugeda ülesütlemise teade kostja poolt

kättesaaduks hiljemalt 24.04.2025. 17.04.2024 sõlmisid hageja ja kostja väikelaenu lepingu nr

xxx, mille alusel väljastas hageja kostjale laenu summas 2000 eurot. Lepingu krediidi kulukuse

määr oli 10,05% aastas ja intressimäär 7,50% aastas. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles

hageja 04.04.2025 lepingu erakorraliselt üles.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis,

et hagis märgitud laenude andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning

lepingujärgsed krediidi kulukuse määrad (13,94% ja 10,05%) ei ole vastuolus seaduses

sätestatuga. Kohus ei saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja

selgituste valguses öelda, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus,

et kostja ei suuda kohustust tagasi maksta. Hageja on esile toonud, et laenu (leping nr xxx)

andmise eel tuvastati kostja kuu keskmiseks sissetulekuks 1388 eurot ja laenu (leping nr xxx)

andmise eel tuvastati kostja kuu keskmiseks sissetulekuks 1634 eurot. Koos olemasolevate kostja

kohustuste kuumaksetega oli pärast lepingu nr xxx sõlmimist kostja igakuised krediidikohustused

kokku 607,26 eurot, mis ei ületanud 50% kostja igakuisest netosissetulekust. Koos olemasolevate

kostja kohustuste kuumaksetega oli pärast lepingu nr xxx sõlmimist kostja igakuised

laenumaksete kohustused kokku 687,74 eurot, mis ei ületanud 50% kostja igakuisest

netosissetulekust.

VÕS § 406² lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra

enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.2023 määratud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,72% ja Eesti Panga poolt alates 30.11.2023

määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 17,36%. Seega vastasid

lepingu krediidi kulukuse määrad Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi

kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 406² lg-le 1 ega ole tühised.

Maakohus rahuldab hageja taotluse kuulutada kostja arvelduskontode väljavõtted pangasaladuse

kaitseks TsMS § 38 lg 1 p 6 alusel kinniseks. Arvelduskontode väljavõtted sisaldavad

pangasaladust, mille hoidmise kohustus on hagejal krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 järgi.

Kostja arvelduskontode väljavõtted ei kajasta ainult kostja enda poolt tehtud tehinguid, vaid

teavet ka kolmandate isikute kohta, kes ei ole antud menetluses osalised. Riigikohus on asunud

seisukohale, et pangakonto väljavõte sisaldab isikuandmeid ning pangakonto väljavõte on KAS

§-s 88 sätestatut arvestades kaetud pangasaladusega (vt Riigikohtu 12.06.2024 otsus tsiviilasjas

nr 2-20-19001, p 22).

Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 1260 eurot.

Kohtu hinnangul on riigilõiv põhjendatud ja vajalik kulu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv kogusummas 1260 eurot.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte

toimetada.

(allkirjastatud digitaalselt)