3-25-4520/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-4520

Haldusasi

X.X. kaebus Viru Vangla tegevusetuse õigusvastasuse

tuvastamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 19. detsembri

2025. a määruse peale ja esialgse õiguskaitse taotlus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Vabastada X.X. riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel.

2. Jätta X.X. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Tagastada X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 19. detsembri 2025. a määruse

resolutsiooni punkti 1 peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinni peetav isik X.X. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vangla

tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist. Viru Vangla tegevusetus seisneb selles, et vangla ei

ole taganud kaebajale uut psühhiaatri vastuvõttu ja vajalikku ravi. Vangla oleks pidanud

suunama kaebaja teise psühhiaatri vastuvõtule, kuid on tegevusetu. Kaebaja ärritus 28.

oktoobril 2025 video vahendusel toimunud psühhiaatri T. Sedmani vastuvõtul ja lõhkus ära

videotarvikud. Pärast psühhiaatri vastuvõttu on kaebajal olnud seoses kriminaalasjaga mitu

menetlustoimingut video vahendusel ning ta on alati ruumist põgenenud, sest ei suuda

menetlustoimingutel osaleda.

2. Tartu Halduskohus tagastas 19. detsembri 2025. a määrusega X.X. kaebuse (resolutsiooni

p 1), kuulutas haldusasja menetluse kinniseks (resolutsiooni p 2) ja asendas kohtulahendi

avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga X (resolutsiooni p 3).

Halduskohus leidis, et kaebaja ei ole välja toonud, millist õiguslikku kasu ta vangla väidetava

tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise korral saaks. Kohtule edastatud kaebaja tervisekaardi

andmetest nähtub, et kaebajale on psühhiaatriline abi tagatud ning haigla kinnitusel toimub

kaebajal järgmine psühhiaatri vastuvõtt 22. detsembril 2025. Äratuntav ei ole oht, et kaebaja

suhtes võidakse edaspidi õigusvastaselt käituda. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu tervishoiutöötaja

otsustega selle kohta, millist ravi rakendada, ei tähenda, et talle oleks vajalik ravi jäetud

tagamata. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda või saada kindlat ravimit, mida ta ise peab

sobivaimaks.

Eelduslikult on kaebaja eesmärgiks, et talle võimaldatakse vastuvõtt teise psühhiaatri juures,

kuid seda eesmärki ei ole võimalik saavutada vangla tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise

kaudu. Sellises olukorras oleks tõhusamaks õiguskaitsevahendiks kohustamisnõude esitamine.

Tuleb arvestada, et kaebaja ei ole traditsioonilises mõttes ravikindlustatud isik, kellel oleks

ravikindlustuse seaduse § 40 lg 1 alusel õigus teisele arvamusele. Kaebajal puudub

subjektiivne õigus nõuda konkreetse arsti vastuvõttu ja samuti ei saa ta nõuda seda, et

psühhiaater kirjutaks talle välja mingi kindla ravimi nagu kaebaja 28. oktoobri 2025. a

vastuvõtul soovis. Seetõttu ei ole vajalik suunata kaebajat praeguses asjas kohustamisnõuet

esitama.

Kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus kuulub

tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel.

3. Kaebaja esitas ringkonnakohtule 19. detsembril 2025 määruskaebuse halduskohtu 19.

detsembri 2025. a määruse tühistamiseks. Kaebaja leiab, et kohus oleks pidanud välja uurima,

millist õiguslikku kasu kaebaja vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise korral saaks.

Kaebajal oli põhjust arvata, et ka edaspidi võtab teda vastu psühhiaater T. Sedman, kelle

tegevus põhjustas kaebajale kahju. Kaebaja oletus oli põhjendatud, kuna 22. detsembril 2025

võtab kaebaja taas vastu psühhiaater T. Sedman.

4. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 19. detsembril 2025 esialgse õiguskaitse taotluse.

Kaebaja märgib, et esitas halduskohtule kaebuse eesmärgiga, et tagada teise psühhiaatri

vastuvõtt. Samas nähtub, et 22. detsember 2025 on kaebajale planeeritud psühhiaatri T.

Sedmani vastuvõtt. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse kohaldamist, et tagada talle teise

psühhiaatri vastuvõtt, kuna on alust arvata, et T. Sedman jätab määramata vajaliku ravi ja

kaebaja võib taas endast välja minna. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumisest, kuna

puuduvad vahendid.

5. Tartu Halduskohus edastas kaebaja taotluse lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule

HKMS § 172 lg 2 alusel, kuna halduskohus tegi asjas 19. detsembril 2025 lõpplahendi, mille

kaebaja vaidlustas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Kaebaja esitas ringkonnakohtule esialgse õiguskaitse taotluse, mille esitamisel on ette

nähtud riigilõivu summas 20 eurot tasumine. Arvestades esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamise vajaduse kiireloomulisust, ringkonnakohus rahuldab kaebaja menetlusabi taotluse

ja vabastab ta riigilõivu tasumise kohustusest, tehtud otsustust põhjendamata (HKMS § 110 lg

1 p 1; § 116 lg 1).

7. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine ei ole

põhjendatud. Kaebaja taotleb esitatud kaebusega Viru Vangla tegevusetuse õigusvastasuse

tuvastamist ja esialgse õiguskaitse korras teise psühhiaatri vastuvõtule saamist 22. detsembril

2025. Kohtupraktikas on leitud, et esialgset õiguskaitset ei saa üldjuhul taotleda toimingu

õigusvastasuse tuvastamise kaebuses ning ringkonnakohtule ei nähtu erandlikke asjaolusid,

mille tõttu esialgset õiguskaitset käesolevas haldusasjas kohaldada.

Kohus märgib samuti, et kaebaja soovis teise psühhiaatri vastuvõttu talle määratud ajal 22.

detsembril 2025, kuid käesolevaks ajaks on see kuupäev möödunud. Kohtul ei ole võimalik

teha ettekirjutust mingiks tegevuseks kui selleks ettenähtud tähtpäev on möödunud.

8. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb tagastada, kuna kaebaja

võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene (HKMS § 207 lg 2).

9. Halduskohus tagastas kaebuse põhjusel, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus

tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 121 lg 2 p 1).

10. Määruskaebuses ei mõista kaebaja, miks kohus ise ei selgitanud välja millist õiguslikku

kasu ta vangla tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamisest saab ja kaebajal oli põhjust arvata, et

teda võtab vastu sama psühhiaater.

11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja tervisekaardi andmetest nähtuvalt on

kaebajale psühhiaatriline abi tagatud ja kaebaja on seda kasutanud, sealjuures puudub kaebajal

õigus nõuda kindlat ravimit või teise psühhiaatri vastuvõttu.

12. Ringkonnakohus ei näe, et määruskaebuse sisuline läbivaatamine võiks viia kaebaja jaoks

soodsa lahendini. Seega kuulub X.X. määruskaebus tagastamisele ning puudub alus Tartu

Halduskohtu 19. detsembri 2025. a määruse muutmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)