4-25-3614/24 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

4-25-3614

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2025.a, Rapla

Väärteoasja number

4-25-3614 (263025003567)

Kohtunik

Endla Ülviste

Väärteoasi

Rivo Tõniste kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 22.09.2025.a

otsusele väärteoasjas nr 263025003567 liiklusseaduse

(LS) § 224 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi.

Menetlusosalised

Menetlusalune isik: Rivo Tõniste

isikukood: 37901230278; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht

xxx; töökoht: ei tööta; e-post: xxx

Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna esindaja Piret

Pesti.

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas:

1. Jätta Rivo Tõniste kaebus rahuldamata.

2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 22.

septembri 2025.a otsus väärteoasjas nr 263025003567 muutmata.

Kohtuotsuse ärakiri saata Rivo Tõnistele ja kohtuvälisele menetlejale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb

Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

lõpposa kuulutamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on

kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 23. detsembril

2025.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates

päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1 (7)

4-25-3614

Kohtuväline menetlus

1. 22.08.2025.a koostati Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti

politseijaoskonnas Rivo Tõniste suhtes protokoll väärteoasjas nr 263025003567, millest

nähtuvalt tuvastati, et Rivo Tõniste juhtis 22.08.2025.a kell 20.10 Kohila vallas, Raplamaal,

Kohila-Kernu tee 13-l kilomeetril Tõniste mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,58 mg/l. Tõendusliku alkomeetri

mõõtetulemus 0,63 mg/l +- 0,05mg/l. Samuti juhtis Rivo Tõniste mootorsõidukit, mis ei

vastanud õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Sõidukil ei olnud töökorras lähitule latern.

Sellise tegevusega rikkus Rivo Tõniste LS § 69 lg 3 ja LS § 73 lg 1 nõudeid ning pani toime

LS § 224 lg 2 ja LS 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

2. Kohtuvälise menetleja 22.09.2025.a otsusega tunnistati Rivo Tõniste süüdi LS § 224 lg 2 ja

LS § 242 lg 1 järgi ning määratati KarS § 63 lõike 1 kohaselt LS § 224 lg 2 järgi karistuseks

juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik pani toime temale süüks pandud

väärteod, mis on õigusvastased. Väärteo toimepanemine on tõendatud tõendusliku alkomeetri

väljatrükiga, juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ja vormikaamera salvestisega.

Menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,58

mg/l. Arvestades näidu suurust, hindab kohtuväline menetleja Rivo Tõniste süü LS § 224 lg 2

sätestatud piirmäära mõttes keskmisest suuremaks. Sellises seisundis sõiduki juhtimine on

toime pandud otsese tahtlusega. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus

alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi oma

seisundist aru saada. Juht ei saa oma seisundit hinnata elulise usutavuse või muude tegurite

järgi, vaid peab olema mootorsõidukit juhtima asudes veendunud, et ta on seisundis, milles

võib mootorsõidukit juhtida. Isiku käitumine näitab tema ükskõikset ja üleolevat suhtumist

liiklusohutusse, teistesse liiklejatesse ning võimalikku saabuvasse tagajärge.

Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja menetluse käigus ei tuvastanud, kuid

kohtuväline menetleja loeb süüd suurendavaks asjaoluks seda, et Rivo Tõniste pani ühe teoga

toime kaks liiklusalast väärtegu. Karistusregistri andmetel on Rivo Tõnistel üks kehtiv

karistus LS § 224 lg 1 järgi, väärtegu on toime pandud 02.09.2025.a.

Kuna Rivo Tõniste on taas, vähem, kui kahe nädala jooksul, juhtinud mootorsõidukit

seisundis, kus tema ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 milligrammi või

rohkem, leiab menetleja, et kõnealust käitumist saab lugeda Rivo Tõniste tavapäraseks

käitumiseks.

Menetlusaluse isiku kaebus

3. 06.10.2025.a esitas Rivo Tõniste otsusele kaebuse, milles palub kohtul tühistada otsus

määratud karistuse osas ja vähendada juhtimisõiguse äravõtmise aega, alternatiivselt kaaluda

aresti kohaldamist või rahalist karistust koos juhtimisõiguse äravõtmisega tunduvalt lühemaks

ajaks kui 7 kuud.

Rivo Tõniste ei vaidlusta väärtegude toime panemist ja avaldab siirast kahetsust. Palub

arvestada, et sõitma minnes oli veendunud, et on täiesti kaine. Oli 4 tundi tagasi joonud 2

purki 0,5 liitrist õlut (5 promilli) ja ei olnud midagi söönud. Tundis, et on võimeline sõitma,

kuid kahjuks tegi valearvestuse. Kohtuväline menetleja on ekslikult leidnud, et tegu on toime

pandud tahtlikult. Välistamaks tulevikus sellise olukorra kordumise soetas Rivo Tõniste

2 (7)

4-25-3614

endale alkomeetri ning on edaspidi väga tähelepanelik. Kohtuväline menetleja võinuks

arvestada, et alkoholisisaldus veres oli ainult 0,08 mg/l ulatuses LS 224 lg 2 sanktsioonis

näidatust suurem. Palub arvestada, et ta ei ole tegutsenud otsese tahtlusega. Juhilubade

äravõtmine 7-ks kuuks halvab elu täielikult. Tema ülalpidamisel on kolm alaealist last, neist

kaks on puudega. Lapsed käivad Kohila Mõisa Koolis, milline asub tema elukohast 5 km

kaugusel. Lapsi on igapäevaselt vajalik sõidutada kooli ja tagasi. Ka abikaasa on keskmise

puudega. Rivo Tõniste oli kaebuse esitamise ajal töötu, kaalumisel on tööle asumine, kuid uut

töökohta on ilma juhtimisõiguseta raske leida, kuna puudub eriharidus. Lühema karistuse

vältel oleks tööandjatel võimalik kaaluda tema ajutist kasutamist koristus- ja abitöödel. Rivo

Tõnistele ja tema perekonnale on juhtimisõiguse äravõtmine tõsiseks karistuseks.

Kaebusele on lisatud laste õpilaspiletite koopiad, tunnistused puude raskusastme kohta ja

garantiikiri tulevaselt tööandjalt.

Menetlusaluse isiku, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohad kohtuistungil

4. Rivo Tõniste selgitas, et ta jääb kaebuse juurde ja soovib, et karistus oleks lühem. Ta

tunneb, et nii karm karistus on ebaõiglane.

5. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta otsus muutmata. Tegu on tõendatud, karistus

vastab karistuspraktikale, ei ole rikutud menetlusõigust. Karistused olid Rivo Tõnistele teada,

ei saanud olla üllatuseks, et üks karistusliik on juhtimisõiguse äravõtmine. Rivo Tõnistele on

varem rahatrahv määratud, see on piisavalt suur, peaks mõjutama menetlusalust isikut. Seitse

kuud juhtimisõiguse äravõtmist on proportsionaalne, sest rikkumine oli üle keskmise suur.

Kohtu seisukoht

6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133

loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite

analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel

tuginetud.

7. Kohus, uurinud kirjalikke tõendeid, kuulanud ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja

esindaja, leiab, et väärteo toimepanemine Rivo Tõniste poolt on täielikult tõendamist leidnud

ning temale määratud karistus on kooskõlas süü suurusega, mõjutab teda edaspidi süütegude

toimepanemisest hoiduma ning tagab õiguskorra kaitsmise huvid.

8. Vaidlus puudub selles, et Rivo Tõniste täitis oma tegevusega LS §-s 224 lg 2 ja LS § 242 lg

1 järgi sätestatud väärteokoosseisud. Rivo Tõniste tunnistas kohtuvälises menetluses ja

kohtuistungil, et ta juhtis 22.08.2025.a kell 20.10 Kohila vallas, Raplamaal, Kohila-Kernu tee

13-l kilomeetril mitte töökorras lähitulega mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades.

9. Väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et 22.08.2025.a kella 20.10 ajal juhtis

Rivo Tõniste Kohila-Kernu tee 13-l kilomeetril mootorsõidukit juhile keelatud seisundis,

tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,63 mg/l ± 0,05 mg/l, seega mitte

vähem kui 0,58 mg/l.

10. 22.08.2025.a kell 20.30 kuni 20:36 kasutati Rivo Tõniste seisundi kindlakstegemiseks

tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDF-0057. Tõendusliku alkomeetri

lõplik lugem oli 0,63 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust

+/- 0,05 mg/l arvestades oli lõplikuks mõõtetulemuseks 0,58 mg alkoholi ühe liitri

3 (7)

4-25-3614

väljahingatava õhu kohta. Väljatrükk on allkirjastatud menetlusaluse isiku ja mõõtja poolt.

Taolisest mõõtetulemusest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1

mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja XX, kes kasutas taadeldud

mõõtevahendit ning järgis mõõtemetoodikat. Joobeseisundi tuvastamisele allutati korrakaitse

seaduse alusel Rivo Tõniste, kellele selgitati tema õigusi, toimingu põhjust ja eesmärki ning ta

nõustus joobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga, ning andis selle kohta allkirja. Sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati Rivo Tõniste 22.08.2025.a alates kella 20.12

kuni kainenemiseni mootorsõiduki Mitsubishi xxx juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel. Rivo

Tõniste on otsuse omakäeliselt allkirjastanud, temal taotlusi ei olnud. (tl 15 pöördel -17)

11. Liiklusregistri väljavõttest nähtub, et Rivo Tõnistel on AM ja B kategooria juhiluba kehtiv

alates 04.03.2022.a. Juhtimisõigus on olnud ära võetud 03.11.2005.a kuni 01.11.2007.a ja

juhtimisõigus on temale taas omistatud ning esmane B kategooria juhiluba on olnud kehtiv

alates 10.03.2020.a. (tl 19-19 pöördel). Eeltoodust nähtub, et Rivo Tõnistelt on sõiduki

juhtimise õigus ka varem pikaks ajaks äravõetud.

12. Rivo Tõniste poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli sõbra juures ja aitas puid teha,

töö käigus võttis 2 õlut. 3-4 tunni möödudes sõitis rahulikult koju midagi kartmata. Ta sõitis

politseiautost mööda, politsei peatas ta ja ütles, et üks esituli ei põle. Puhudes selgus, et tal

tuvastati joove 0,58 mg/l. Rivo Tõniste veendus enne sõidu alustamist, et piisavalt oli aega

möödas, üks õlu läheb kahe tunniga välja. Rivo Tõniste teab, millised karistused on ette

nähtud ja teadis, et ka juhtimisõigus on võimalik ära võtta. On hiljem ka juhtinud

alkoholijoobes, see oli täiesti üllatav, jõi mõned õlled ja läks poole öö pealt magama. Nüüd on

abikaasaga räägitud ja piirangud peale pandud. Rahatrahv määrati peale esimest rikkumist.

Abikaasal on juhtimisõigus ja nüüd on alkomeeter. (tl 36 pöördel

13. Rivo Tõniste on oma käitumisega täitnud LS §-s 224 sätestatud süüteo objektiivse

koosseisu. Puudub vaidlus selles, et Rivo Tõniste juhtis mootorsõidukit lubatud alkoholi

piirmäära ületades. Ta on vahetult mootorsõiduki juhtimiselt tabatud. Väärteoasja

materjalidega on täielikult tõendatud, et Rivo Tõniste juhtis mootorsõidukit lubatud alkoholi

piirmäära ületades, tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem

kui 0,58 mg/l. Antud asjaolu kinnitab väärteotoimikus olev tõendusliku alkomeetri väljatrükk.

Menetlusaluse isiku enda ütluste kohaselt tarbis ta samal päeval alkoholi. Umbes veerand

tundi peale sõiduki peatamist tuvastati tema väljahingatavast õhust etanooli sisaldus 0,63 mg/l

± 0,05 mg/l, mis vastab LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivsele tunnusele.

14. Rivo Tõniste pani väärteo toime tahtlikult, tema puhul ei olnud tegemist alkoholi

tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri

lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud

alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus veerand tundi peale esimest „puhutamist“ teadis

täiskasvanud menetlusalune isik juba üksnes elukogemusele tuginedes, et tal on sõiduki

juhtimine keelatud, kuid sellegipoolest võttis ta ette sõidu õhtusel ajal asulavälisel teel, peale

seda, kui oli töötegemise käigus alkoholi tarbinud. Taoline asjaolu viitab üheselt sellele, et

menetlusalune isik asus mootorsõidukit juhile keelatud seisundis juhtima teadlikult ja süütegu

on toime pandud tahtlikult.

15. Kohus ei tuvastanud ühtegi Rivo Tõniste teo õigusvastasust või tema süüd välistavat

asjaolu. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid ja

pani toime LS § 224 lg 2 järgi ettenähtud väärteo.

4 (7)

4-25-3614

16. Lisaks pannakse Rivo Tõnistele süüks LS § 73 lg 1 nõuete rikkumist ja sellega LS § 242

lg 1 järgi ettenähtud väärteo toime panemist, s.o liikluses kasutatav mootorsõiduk peab

vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele. LS § 40 sätestab tulede kasutamise

üldnõuded, mille kohaselt sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähituled ja valge ajal

võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid. LS § 33 sätestab juhi üldkohustused, mille

kohaselt juht on kohustatud enne sõidu alustamist veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima

seda teel olles. Asjas puudub vaidlus selles, et Rivo Tõniste sõiduk peatati 22.08.2025.a kella

20.10 paiku, sest tema juhitud mootorsõidukil ei olnud üks esitule latern töökorras.

17. Kohtulikul arutamisel leidis tõendamist, et 22.08.2025.a kell 20.10 Kohila vallas,

Raplamaal, Kohila-Kernu tee 13-l kilomeetril, juhtis Rivo Tõniste mootorsõidukit, mis ei

vastanud õigusaktidega kehtestatud nõuetele, sest sõidukil ei olnud töökorras lähitule latern.

Rivo Tõniste pani väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega, kohus ei tuvastanud Rivo

Tõniste teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid, seega ta rikkus LS § 73 lg 1

nõuet ja pani toime LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo.

18. LS § 224 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis

veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut,

arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3

kohaselt võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni

üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud

ja kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis

sätestatud süüteo eest karistatud. LS § 242 lg 1 sätestab mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete

muu rikkumise, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.

19. Rivo Tõnistele kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on kooskõlas

karistusseadustiku §- s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning

karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja arvestada

tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

20. Rivo Tõniste pani temale süüksarvatud väärteod toime ühe teoga, seega on kohtuväline

menetleja karistuse mõistmisel õigesti juhindunud KarS § 63 lg-st 1 ning mõistnud temale ühe

karistuse seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse, s.o LS § 224 lg 2 järgi.

Kohtuväline menetleja on põhjendatult leidnud, et põhikaristusena tuleb kohaldada

juhtimisõiguse äravõtmist. Rivo Tõniste süü on keskmisest suurem tema väljahingatavas õhus

tuvastatud alkoholisisaldus, 0,63 mg/l ± 0,05 mg/l, on üle LS § 224 lg 2 sätestatud

alkoholisisalduse keskmise määra ning ta pani ühe teoga toime kaks väärtegu.

21. Karistusregistri andmetel on Rivo Tõnistel üks kehtiv väärteokaristus liiklusalase

rikkumise eest. 02.09.2025.a määras kohtuväline menetleja Rivo Tõnistele LS § 224 lg 1 järgi

tema poolt samal päeval toime pandud väärteo eest karistuseks rahatrahvi 85 trahviühikut, s.o

680 eurot. Rivo Tõniste pani vähem kui kaks nädalat peale 22.08.2025.a, mil tema suhtes

alustati väärteomenetlus LS § 224 lg 2 järgi, uue liiklusväärteo LS § 224 lg 1 järgi, millest

nähtub ilmselgelt, et esimene väärteomenetlus ja eeldatavalt oodatav karistus ei mõjutanud

teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga

selles, et mootorsõiduki juhtima asumine lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis näitas

Rivo Tõniste ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusohutusse, teistesse liiklejatesse ja

võimalikku saabuvasse tagajärge ning tema poolt 02.09.2025.a toimepandud väärtegu näitab,

5 (7)

4-25-3614

et mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades on tema puhul tavapärane

käitumine.

22. Rivo Tõniste selgitas, et temal on vaja juhtimisõigust töökoha saamiseks ning ta peab

toimetama lapsi kooli. Kaebusele on lisatud eelnimetatud väidete kinnituseks tõendite

koopiad laste ja abikaasa puude raskusastme kohta, laste õpilaspiletite koopiad. (tl 4-7, tl 11)

Rivo Tõniste edastas kohtule JMP Asfalt OÜ garantiikirja, mille kohaselt osaühing

garanteerib Rivo Tõnistele lepingulise töö alates 1.10.2025.a, eeldusel, et Rivo Tõniste omab

b kategooria juhiluba. Garantiikiri on digitaalselt allkirjastatud Rivo Tõniste enda poolt ( tl

24),

23. Rivo Tõniste oli väärtegu toime pannes teadlik, et ta on töötu ja töö saamiseks ning

perekonna eest hoolitsemiseks on juhtimisõigus vajalik, ometi ei takistanud see teda korduvalt

väärtegusid toime panemast. Rivo Tõniste kinnitab võimalust töötada lihtsamatel koristus- ja

abitöödel ning tema sõnul on ka abikaasal juhtimisõigus. Seega ei ole kaebuses toodud

põhjendused sellised, et annaks põhjuse kaaluda kergema karistuse mõistmist. KarS § 50 lg 2

kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda

sõidukit liikumispuude tõttu.

24. Riigikohus on oma otsuses nr 4-24-4074 p 14 märkinud, et olukorras, kus isik paneb

samale väärteokoosseisule vastava uue teo toime enne varasema väärteo kohta

karistamisotsuse tegemist ja neid tegusid ei menetleta ühe väärteoasja raames, tuleb tagada, et

kummaski menetluses kohaldatud karistused koos ei ületaks seaduses niisuguse väärteo eest

ette nähtud maksimaalseid põhi- ja lisakaristusi kogumis. Välistatud ei ole karistust mõistes

hilisema süüteoga arvestamine eripreventiivsel eesmärgil. Selleks annab võimaluse KarS § 56

lg 1 teine lause. Riigikohus on selgitanud, et tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse

valikule aitab kaasa teave isiku varasematest süütegudest ja nende eest mõistetud karistustest.

Samuti võib varasemaid karistusi eripreventiivsetel kaalutlustel arvestada ka juhul, kui need

on karistusregistrist kustutatud (RKKK 02.11.2023, 4-22-4139/41, p-d 11 ja 13). Samamoodi

nagu kehtivad ja kustunud karistused, annavad ka menetlusaluse isiku hilisemad teod teavet

tema käitumismustri ja hoiakute kohta ning võimaldavad hinnata karistuse eripreventiivset

mõju. Kui isik jätkab õigusrikkumisi ka süüteomenetluse kestel ja rikkumised on seotud

menetletava süüteoga (osutatud 4-22-4139/41, p 13), võib see viidata vajadusele valida teist

liiki karistus, mis on konkreetse juhtumi asjaoludel eelduslikult mõjusam.

25. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt juhtimisõiguse äravõtmise määramine

põhikaristusena pisut üle sanktsioonis ettenähtud keskmise määra on Rivo Tõniste

liikluskäitumist arvestades igati põhjendatud. LS § 224 lg 2 kohaselt on võimalik isikut

karistada põhikaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud süüd raskendava asjaoluna ühe

teoga kahe liiklusväärteo toimepanemist ning on määranud isikule karistuse üle sanktsiooni

keskmise määra, mis vastab tema süü suurusele ning eeldatavasti mõjutab isikut edaspidi

hoiduma liiklussüütegudest, tagades seeläbi ka õiguskorra kaitsmise huvid. Rivo Tõniste poolt

toimepandud väärteo asjaolusid ja raskust arvestades ei ole temal ka varasema teo eest kehtiva

karistuse puudumine ning tema poolt kaebuses väljendatud kahetsus piisavad, et kohtuvälise

menetleja poolt määratud karistust tühistada või kergendada. Samuti ei ületa mõlemas

(22.08.2025.a ja 02.09.2025.a ) väärteoasjas kohaldatud karistused koos seaduses ette nähtud

maksimaalseid põhi- ja lisakaristusi kogumis ning nende tegude eest ühes menetluses

põhikaristusena mõistetav

rahatrahv 85 trahviühikut ja lisakaristusena mõistetav

juhtimisõiguse äravõtmine seitsmeks kuuks olnuks seaduslik ja põhjendatud.

6 (7)

4-25-3614

26. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist

ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise

menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub alus tühistada kohtuvälise

menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus, millega Rivo Tõniste tunnistati süüdi LS § 224 lg 2

järgi ettenähtud väärteos ja määrati karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine

seitsmeks kuuks. Rivo Tõniste kaebuse tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja

otsuse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik

7 (7)