2-25-12495/26 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

23. detsember 2025, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-12495

Tsiviilasi

R.Q hagi H.I vastu elatise väljamõistmiseks

E.V hagi H.I vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

R.Q nõude osas 2715,66 eurot

E.V nõude osas 2308,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: R.Q (isikukood XXX)

Hageja II: E.V (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja Z.A

Kostja: H.I (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

17. detsember 2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R.Q (isikukood XXX) hagi H.I (isikukood XXX) vastu ja välja mõista Raido

R.Q R.Q kasuks elatis 301,74 eurot kuus alates 1. augustist 2025 kuni R.Q täisealiseks

saamiseni (s.o kuni 02.06.2039) (s.o 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest).

2. Rahuldada E.V (isikukood XXX) hagi H.I vastu ja välja mõista H.I-lt E.V kasuks elatis

256,48 eurot kuus alates 1. augustist 2025 kuni E.V täisealiseks saamiseni (s.o kuni

18.08.2041) (s.o 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 45,26 eurot (15% PKS §-st 101 lg 7

alusel).

3. Kohtuotsuse resolutsiooni punktides 1 ja 2 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1 (4)

4. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest hiljemalt iga kuu 1. kuupäevaks Z.A

pangakontole nr EE382200221055126019 või muule Z.A poolt nimetatud pangakontole.

5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.Q (hageja I, laps) ja E.V (hageja II, laps) esitasid 1. augustil 2025 Tartu Maakohtule

hagiavalduse H.I (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagejad paluvad kostjalt elatise välja

mõista alates 1. augustist 2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse §-s 101

ette nähtud miinimummääras. Kohus võttis 1. augusti 2025 kohtumäärusega hagi menetlusse.

Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad koos emaga. Kostja ei osale hagejate ülalpidamises.

Hageja I igakuised vajadused on järgmised: eluasemekulud 72 eurot; kulutused toidule 75 eurot;

kulutused hügieenitarvetele 10 eurot; kulutused tervishoiule 15 eurot; kulutused riietele ja

jalanõudele 70 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja I igakuised vajadused 242 eurot. Hageja II

igakuised vajadused on järgmised: eluasemekulud 72 eurot; kulutused toidule 75 eurot;

kulutused hügieenitarvetele 40 eurot; kulutused tervishoiule 15 eurot; kulutused riietele ja

jalanõudele 70 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja II igakuised vajadused 272 eurot.

2. Kostjale toimetati hagiavaldus ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 03.08.2025. Kohus

kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja

menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 02.09.2025.

Kostja allkirjastatud vastust hagile ei esitanud. Kostja teatas kohtule e-kirja teel, et tema

sissetulekuks on töötutoetus 350 eurot kuus, millest peab katma oma elamiskulud. Kostjal ei ole

võimalik elatist tasuda suuremas summas kui 100 eurot kuus. 16.12.2025 allkirjastamata

vastuses märkis kostja, et ta on töötu ja tal puudub regulaarne sissetulek. Kostja palub kohtul

elatise väljamõistmisel arvestada kostja maksevõime puudumisega. Kohus määras asjas

kohtuistungi toimumise ajaga 17.12.2025. Kostjale toimetati kohtukutse kätte 17.09.2025

elektrooniliselt (TsMS § 3111 lg 3 järgi, dokumendi kättetoimetamise registreeris

kättetoimetamisportaal automaatselt). Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja teatas, et ta on

haige. Oma haiguse põhistamiseks, mis takistas kohtuistungile ilmumast, kostja kohtule tõendit

ei esitanud. 16.12.2025 e-kirjas teatas kostja, et ta ei soovi kohtuistungil osaleda ning palub

lahendada asja kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2 (4)

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile,

muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse,

lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või

kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.

Kohus määras asjas kohtuistungi toimumise ajaga 17.12.2025. Kostjale toimetati kohtukutse

kätte 17.09.2025. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja teatas, et ta on haige. Oma haiguse

põhistamiseks, mis takistas kohtuistungile ilmumast, kostja kohtule tõendit ei esitanud.

Kohtukutses sisaldusid hoiatused tagajärgedest kohtuistungile ilmumata jätmise kohta. Hagejad

avaldasid kohtuistungil, et soovivad sisulise lahendi tegemist. Kostja avaldas, et ta ei soovi

kohtuistungil osaleda ning palub lahendada asja kirjalikus menetluses. Kohus lahendab asja

sisuliselt.

4. Kohus on seisukohal, et hagejate hagi kostja vastu tuleb rahuldada.

5. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise

ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist

lähtudes. Lõike 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki

eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS

§ 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. Lõike 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või

muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Lõike 5

kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mida indekseeritakse

iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma (käesoleval ajal on baassummaks 282,31 eurot).

Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (käesoleval ajal 59,43 eurot).

Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega tuleb elatise suurusest maha

arvestada ½ lapsetoetusest. PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama

pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese

lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle

vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hagejate vanusevahe on vähem kui 3 aastat, mistõttu

tuleb kohaldada PKS § 101 lg-t 7.

Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise perekonnaseaduse §-s 101 ette nähtud

miinimummääras.

Riigikohtu praktika kohaselt kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne

miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi

kohtumenetluses tõendada (RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13). Vaid juhul, kui lapse

vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste

suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17,

3 (4)

p 27). Praegusel juhul puudub vajadus tõendada ülalpidamiskulude suurust, kuivõrd nõue ei ületa

miinimumelatise suurust. Elatise väljamõistmiseks PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras ei ole

vaja tõendada laste vajaduste rahuldamise kulusid, vaid tuleb eeldada, et mõlemad vanemad on

võimelised andma lastele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist PKS § 101 alusel

arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord,

kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja on tuginenud menetluses sellele, et ta on töötu. Kohus märgib, et elatise vähendamiseks ei

anna automaatselt alust kostja väited selle kohta, et ta on töötu. Riigikohus on leidnud, et vanema

töötus ja sissetuleku puudumine ei ole mõjuv põhjus, mis annaks alust jätta tema kanda

miinimumist väiksem osa lapse ülalpidamiskuludest (vt nt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p

16 seitsmes lõik). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks

tegema kõik endast oleneva ja hankima nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks

vajalikud vahendid (vt nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.4). Seejuures on vanemal

kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle

tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike (nt RKTKo 25.04.2018, 2-16-

100215/85, p 20). Kostja väljatoodud asjaolud ei anna alust elatise vähendamiseks alla PKS §

101 järgi arvutatud minimaalse elatise summa.

Hagejad elavad koos emaga ja kostja ei osale hagejate ülalpidamises. Kohtusitungil avaldas

hagejate ema, et hagejad ei viibi regulaarselt kostja juures ja laste suhtluskorra osas vanematel

kokulepet ei ole. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise alates hagi esitamisest (s.o alates

1. augustil 2025) perekonnaseaduse §-s 101 ette nähtud miinimummääras. Kohus rahuldab

hagejate elatise nõude alates 1. augustist 2025 perekonnaseaduse §-s 101 ette nähtud

miinimummääras. Kohus mõistab kostjalt hageja I kasuks välja elatise 301,74 eurot kuus alates

1. augustist 2025 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o kuni 20. juunini 2039) (s.o 282,31

eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot

(50% lapsetoetusest). Kohus mõistab kostjalt hageja II kasuks välja elatise 256,48 eurot kuus

alates 1. augustist 2025 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o kuni 18. augustini 2041) (s.o

282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40

eurot (50% lapsetoetusest) - 40,39 eurot (15% PKS §-st 101 lg 7 alusel). Elatise suurus muutub

iga aasta 1. aprillil.

1. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks

määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

4 (4)