Legislator Case Law & Legislation
2-24-14338/13 AI generated

2-24-14338/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-14338/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista RakennusPlus OÜ-lt ja L. L.elt solidaarselt Tenor OÜ kasuks välja Mõista RakennusPlus OÜ-lt Tenor OÜ kasuks välja kohtuotsuse tegemise päeva

Legislator headnote

AI generated

2-24-14338/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: L.elt solidaarselt Tenor OÜ kasuks välja Mõista RakennusPlus OÜ-lt Tenor OÜ kasuks välja kohtuotsuse tegemise päeva

Keywords

AI generated
cost recovery bait pricing assessment of costs cost estimate debt enforcement costs cost price
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaija Koik

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-14338

Tsiviilasi

Tenor OÜ hagi RakennusPlus OÜ ja L. L. vastu

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

25 371,82 eurot

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: Tenor OÜ (registrikood 12249503);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek

Lillo;

Kostja I: RakennusPlus OÜ (registrikood 16221944),

seaduslik esindaja L. L.;

Kostja II: L. L. (isikukood XXX).

Kohtuistungi aeg

01.12.2025 kell 12:00

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista RakennusPlus OÜ-lt ja L. L.elt solidaarselt Tenor OÜ kasuks välja

põhivõlgnevus 14 415,14 eurot ja kohtuotsuse tegemise päeva seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 584,86 euro ulatuses.

3. Mõista RakennusPlus OÜ-lt Tenor OÜ kasuks välja kohtuotsuse tegemise päeva

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 12 964,36 euro ulatuses.

4. Mõista RakennusPlus OÜ-lt Tenor OÜ kasuks välja viivis 0,2% päevas põhinõudelt

summas 14 415,14 eurot alates kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast

kuni põhinõude täitmiseni.

5. Jätta Tenor OÜ viivisenõue osaliselt rahuldamata 2,20 euro ulatuses.

6. Jätta menetluskulud solidaarselt RakennusPlus OÜ ja L. L.e kanda.

7. Mõista RakennusPlus OÜ-lt ja L. L.elt solidaarselt osaühingu Tenor OÜ kasuks

menetluskuludena välja 2080 eurot.

8. Mõista RakennusPlus OÜ-lt ja L. L.elt solidaarselt Tenor OÜ kasuks välja viivis

väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras.

9. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi

arvelduskontodest nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB Pank –

EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank –

EE567700771003819792.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tenor OÜ (hageja) esitas 23.09.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse RakennusPlus OÜ

(kostja I) ja L. L.e (kostja II) vastu võla nõudes.

2. Kohus jättis 26.09.2024 määrusega hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama

hagiavalduses esinevad puudused.

3. Hageja esitas 03.10.2024 hagiavalduse täienduse ja hagiavalduse tervikteksti.

4. Hageja tõi hagi alusena välja alljärgnevad asjaolud:

4.1. Hageja ja kostja I sõlmisid 06.05.2024 lepingu, mille alusel kohustus hageja ostma

müüjalt HT Motors Baltic OÜ kaks mootorratast RX300 väärusega 19 400 eurot

(käibemaksuga) ning andma mootorrattad tasu eest 36 kuuks kostja I kasutusse.

Kostja I kohustus tasuma mootorrataste kasutamise eest hagejale lepingutasu 600

2 / 7

eurot (käibemaks ei lisandu), sissemakse 3880 eurot (käibemaksuga) ja renti 549,16

eurot kuus (käibemaksuga).

4.2. Samaaegselt eelnimetatud lepinguga sõlmisid hageja, kostja I ja kostja II

käenduslepingu, millega kostja II kohustus käendama kostjale I hageja ja kostja I

vahel 06.05.2024 sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi 15 000 euro ulatuses.

4.3. Kostja I on tasunud hagejale üksnes sissemakse 3180,33 eurot, millele lisandub

käibemaks. Ülejäänud lepingujärgseid makseid ei ole kostja I tasunud.

4.4. Kostja I sattus lepingujärgsete maksete tegemisega korduvalt viivitusse, mistõttu ütles

hageja pooltevahelise lepingu üles.

4.5. Kostja I on mootorrattad võõrandanud kolmandatele isikutele. K. L., kes oli kostja I

juhatuse liige perioodil 04.05.2021–26.08.2024, tunnistas hagejale, et mootorrattad on

edasi müüdud. Hagejale ei ole teada, kellele ja millal mootorrattad võõrandatud on.

4.6. Kuivõrd kostja I ei ole mootorrattaid välja ostnud, kuulub mootorrataste omandiõigus

endiselt hagejale. Kuivõrd kostja on I on mootorrattad võõrandanud, on mootorrattad

hageja jaoks kaotsi läinud. Kostja I on seega lepingu p 8.6 alusel kohustus hüvitada

hagejale vara väärtus.

4.7. Vastavalt hageja poolt 17.09.2024 kostjale I esitatud arvele nr 31327 on vara väljaostu

hinnaks 11 618,50 eurot (käibemaksu ei lisandu). Tegemist on vara

raamatupidamisliku jääkväärtusega lepingu ülesütlemise hetkel.

4.8. Kostjal I on seega tekkinud hageja ees võlgnevus 14 670,30 eurot, millele lisandub

käibemaks. Võlgnevus sisaldab vara väljaostu hinda 11 618,50 eurot.

5. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt välja põhivõlgnevuse 14 415,14 eurot,

23.09.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 433,63 eurot ja viivise 0,2% päevas

põhinõudelt summas 14 415,14 eurot alates 24.09.2024 kuni põhinõude täitmiseni

arvestades, et kostja II käenduse ülempiir on 15 000 eurot.

6. Kohus võttis hagi 04.10.2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule

kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagiavalduste

kättesaamisest.

7. Kohus edastas hagiavalduse ja 04.10.2024 määruse kostjatele 04.10.2024 avaliku e-

toimiku vahendusel. Kostjad ei avanud dokumente e-toimikus ega kinnitanud nende

vastuvõtmist.

8. Kuivõrd e-toimikus ei õnnestunud kostjatele menetlusdokumente kätte toimetada, saatis

kohus hagiavalduse ja 04.10.2024 määruse 24.10.2024 äriregistris märgitud kostja I e-

posti aadressile xxx. Hagiavaldus ja 04.10.2024 on seega kostjale I tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 3111 lg 51 alusel kätte toimetatud 01.11.2024. Hagiavaldusele

vastamise tähtaeg saabus 15.11.2024. Kostja I ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.

9. Kostjale II on hagiavaldus ja 04.10.2024 kohtumäärus 16.01.2025 kätte toimetatud

rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressile (xxx) postkasti jätmisega TsMS § 326 lg 1

kohaselt. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg saabus 30.01.2025. Kostja II ei ole kohtule

tähtaegselt vastust esitanud.

10. Hageja avaldas 14.11.2025 esitatud seisukohas, et hageja ja kostja I vahel sõlmitud leping

vastab üürilepingu mõistele, ning et vastav leping on lõppenud. Kuivõrd hagejale on

teatavaks saanud, et kostja I on tema kasutusse antud mootorrattad edasi müünud, on

hageja hinnangul tegemist olukorraga, kus lepingu ese on kaotsi läinud ning leping on

3 / 7

seega automaatselt lõppenud. Lisaks on hageja 17.09.2024 lepingu kehtivalt üles öelnud.

Hageja on nimelt esitanud 17.09.2024 kostjale I arve kogusummas 11 618,50 eurot, mille

puhul on tegemist mootorrataste lepingujärgse jääkväärtusega, ning mida tuleks käsitleda

kaudse või järeldusliku tahteavaldusena pooltevaheliste lepinguliste suhete lõpetamiseks.

Juhuks, kui kohus peaks leidma, et leping ei ole siiski vastavalt eeltoodule lõppenud, on

hageja 14.11.2025 saatnud kostjatele teate lepingu lõpetamise kohta. Nimetatud teate on

hageja edastanud kostja I äriregistri järgsele e-posti aadressile xxx ja veel ka e-posti

aadressile xxx, millelt kostja I on varasemalt hagejaga suhelnud.

11. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 01.12.2025 kell 12.00.

12. Kostjale I on kohtukutse 18.11.2025 kätte toimetatud äriregistris märgitud e-posti

aadressile xxx saatmisega TsMS § 3111 lg 51 alusel. Kostjale II on kohtukutse kätte

toimetatud 15.11.2025 rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressile postkasti jätmisega

TsMS § 326 lg 1 kohaselt. Kostjad kohtuistungile ei ilmunud.

13. Kohtuistungil selgitas hageja, et ostis mootorrattad enne nende kostja I kasutusse andmist.

Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja

vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et

hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

15. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Tagaseljaotsuse tegemist

välistavaid tingimusi TsMS § 413 lg-te 3-4 mõttes ei esine. Kostjaid kutsuti kohtuistungile

õigel ajal ning kutses selgitati istungilt puudumise tagajärgi, sealhulgas et kui kostja ei

ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel

kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja taotles

01.12.2025 kohtuistungil, et kohus teeks tagaseljaotsuse.

16. Arvestades, et TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja

põhjendava osata, jätab kohus ülejäänud osas kohtuotsusest välja põhjendava osa.

17. Lähtuvalt eeltoodust kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

18. Kohus mõistab kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt välja põhivõlgnevuse 14 415,14 eurot.

19. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on põhivõlgnevuselt sissenõutavaks muutunud

viivise arvestus alljärgnev:

summa

muutus

sissenõutavaks

viivisemäär

päevas

päevade arv

Viivis (eurodes)

1 149,16 €

15.06.2024

0,20%

1 277,87

549,16 €

15.07.2024

0,20%

577,72

549,16 €

15.08.2024

0,20%

543,67

549,16 €

17.09.2024

0,20%

507,42 €

11 618,50 €

21.09.2024

0,20%

10 642,55

Kokku

13 549,22

4 / 7

20. Arvestades, et kostja II käenduse ülempiir on 15 000 eurot, mõistab kohus kohtuotsuse

tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise välja kostjalt I ja kostjalt II

solidaarselt 584,86 euro ulatuses ja kostjalt I ainuisikuliselt 12 964,36 euro ulatuses.

21. Kohus mõistab samuti kostjalt I välja viivise 0,2% päevas põhinõudelt summas 14 415,14

eurot alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.

22. Hageja on hagiavalduses märkinud, et 01.09.2024 esitatud arve nr 31035 maksetähtaeg oli

14.09.2024, ning et see muutus sissenõutavaks 15.09.2024.

23. 14.09.2024 oli laupäev. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 8 sätestab, et kui

tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale

või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel

tööpäeval. Kuivõrd arve tasumiseks ette nähtud tähtpäev saabus puhkepäeval, tuleb

tähtpäev TsÜS § 136 lg 8 alusel lugeda saabunuks järgmisel tööpäeval ehk 16.09.2024.

Hageja põhinõue muutus seega 549,16 euro ulatuses sissenõutavaks 17.09.2024 ning

selles osas on viivist põhjendatud arvestada alates 17.09.2024.

24. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata osas, milles hageja palus mõista

kostjatelt solidaarselt välja viivise põhinõudelt 549,16 eurot perioodi 15.09.2024–

16.09.2024 eest summas 2,20 eurot.

Menetluskulud, kohtulahendi täitmine ja kätte toimetamine

25. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi 99,99% ulatuses, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

26. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse (TsMS § 174 lg 1, lg 2).

27. Hageja 22.10.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal tekkinud menetluskulud

summas 2587,50 eurot, mis koosnevad tasutud riigilõivust 1400 eurot ja lepingulise

esindaja tasust 1187,50 eurot. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale teenust

tunnitasuga 190 eurot (käibemaksu ei lisandu). 01.12.2025 kohtuistungil avaldas hageja,

et jääb 22.10.2025 esitatud menetluskulude nimekirja juurde.

28. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille

tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1

kohaselt tuli hagejal tasuda riigilõivu 1400 eurot, hageja on riigilõivu tasunud. Eeltoodust

tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu 1400 eurot

väljamõistmine kostjatelt.

29. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p

14).

30. Hagi eset ja alust arvestades ei ole tegemist keerulise õigusvaidlusega. Vähese

keerukusega õigusvaidluse puhul ei ole sedavõrd kõrge tunnitasuga lepingulise esindaja

abi kasutamine vajalik ning selle tervikuna kostjate kanda jätmine ei oleks põhjendatud.

Seetõttu leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 190 eurot ilma

5 / 7

käibemaksuta ei ole vajalik ja põhjendatud. Kohus peab põhjendatud ja vajalikuks

tunnitasuks 170 eurot (käibemaksu ei lisandu).

31. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal kohtumenetluses tehtud

toimingutele 6 tundi ja 15 minutit.

32. Hageja lepinguline esindaja on teinud järgmised toimingud:

•

kliendi poolt edastatud materjalidega tutvumine 30 minutit;

•

hagiavalduse koostamine 1 tund ja 45 minutit;

•

hagiavalduse koostamise jätkamine, e-kirja teel kliendile tutvumiseks edastamine 15

minutit;

•

hagiavalduse täiendamine lähtuvalt kliendi poolt edastatud täiendavast materjalist 20

minutit;

•

hagiavalduse ja lisade lõplik vormistamine, digiallkirjastamine ja e-toimikusse

üleslaadimine 10 minutit;

•

menetluskulude nimekirja koostamine 15 minutit;

•

kohtumäärusega tutvumine, tähtaegade ülesmärkimine ja kliendile edastamine 25

minutit;

•

e-kirjavahetus kliendiga hagi aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks 5 minutit;

•

kohtunõude vastuse (puuduste kõrvaldamine) ja hagiavalduse tervikteksti koostamine,

kliendile tutvumiseks edastamine 1 tund ja 30 minutit;

•

kohtunõude vastuse täpsustamine lähtuvalt kliendi juhistest 15 minutit;

•

kohtunõude vastuse lõplik vormistamine, digiallkirjastamine ja e-toimikusse

üleslaadimine 10 minutit;

•

menetlusse võtmise määrusega tutvumine, tähtaegade ülesmärkimine ja kliendile

edastamine 15 minutit;

•

tervikliku menetluskulude nimekirja koostamine ja e-toimiku kaudu kohtule esitamine

20 minutit.

33. Kohtu hinnangul ei ole kogu ulatuses põhjendatud ajakulu 3 tundi hagiavalduse

koostamisele ja sellega seotud toimingutele (sh kliendi poolt edastatud materjalidega

tutvumine, hagiavalduse koostamine, hagiavalduse koostamise jätkamine, e-kirja teel

kliendile tutvumiseks edastamine, hagiavalduse ja lisade lõplik vormistamine,

digiallkirjastamine ja etoimikusse üleslaadimine). Hagi alust ja eset arvestades ei ole

tegemist mahuka õigusvaidlusega, mille puhul tuleks kohtu ette tuua mahukaid asjaolusid

ja tõendeid, millest nõude perspektiivikus sõltub. Seetõttu on kohtu hinnangul

põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele ja sellega seotud toimingutele 2 tundi ja

30 minutit.

34. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu 15 minutit menetluskulude nimekirja

koostamisele.

35. Kohtu hinnangul ei ole kogu ulatuses põhjendatud ajakulu 2 tundi ja 25 minutit

26.09.2024 kohtumäärusest lähtuvale puuduste kõrvaldamisele ja sellega seotud

tegevustele (sh kohtumäärusega tutvumine, tähtaegade ülesmärkimine, kliendile

edastamine, e-kirjavahetus kliendiga hagi aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks,

kohtunõude vastuse ja hagiavalduse tervikteksti koostamine, kliendile tutvumiseks

edastamine, kohtunõude vastuse täpsustamine lähtuvalt kliendi juhistest, kohtunõude

vastuse lõplik vormistamine, digiallkirjastamine ja etoimikusse üleslaadimine).

6 / 7

36. Kohus jättis 26.09.2024 kohtumäärusega hagiavalduse käiguta, sest hageja nõude suuruse

kujunemine ei olnud selge. Samuti juhtis kohus hageja tähelepanu sellele, et hagiavalduse

resolutsiooni p-des 1.1 ja 1.4 on märgitud põhivõlgnevus erinevas suuruses. Kohus palus

hagejal ka selgelt välja tuua, millisel põhjusel käsitab hageja poolte vahel sõlmitud

rendilepingut liisingulepinguna.

37. Hagejat esindab menetluses lepinguline esindaja, kes peab kohtu hinnangul olema teadlik

sellest, et TsMS § 363 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hagi aluseks

olevad faktilised asjaolud ja tõendid, mis nimetatud asjaolusid kinnitavad. Hagiavalduses

välja toodud asjaolude põhjal ei olnud kohtul võimalik hinnata, kas kostjatel on hageja ees

võlgnevus just hagiavalduses nimetatud summas. 03.10.2024 esitatud hagiavalduse

täiendusest nähtuvalt oli hagiavalduses samuti esitatud vale põhivõlgnevuse suurus ning

hageja oli hagiavalduses ekslikult märkinud, et tema hinnangul on tegemist

liisingulepinguga. Nimetatud minetustega seonduvate kulude kostjate kanda jätmine ei ole

kohtu hinnangul põhjendatud.

38. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu 26.09.2024 kohtumäärusest

lähtuvale puuduste kõrvaldamisele ja sellega seotud tegevustele 1 tund.

39. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks ajakulu 15 minutit menetlusse võtmise

määrusega tutvumisele, tähtaegade ülesmärkimisele ja kliendile esitamisele. Kohtu

hinnangul on põhjendatud ajakulu nimetatud toimingutele 5 minutit.

40. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks ajakulu 20 minutit lõpliku menetluskulude

nimekirja koostamisele ja kohtule esitamisele. Arvestades, et üks menetluskulude nimekiri

oli kohtule varem juba esitatud ning seda tuli üksnes vähesel määral täiendada, on kohtu

hinnangul põhjendatud ajakulu lõpliku menetluskulude nimekirja koostamisele ja kohtule

esitamisele 10 minutit.

41. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 4 tundi.

Lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja vajalik 680 euro ulatuses.

42. Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud 2080 eurot, sh riigilõiv 1400 eurot ja

lepingulise esindaja kulud 680 eurot.

43. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.

44. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

45. TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel ilma

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaija Koik kohtunik

7 / 7