Legislator Case Law & Legislation
1-24-7032/52 AI generated

1-24-7032/52 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-24-7032/52
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Õigeks mõista Kristi Saksniit 2022-2023. aasta talve valu tekitava kehalise Õigeks mõista Kristi Saksniit 2023. aasta jaanuarikuu valu ja tervisekahjustuse

Legislator headnote

AI generated

1-24-7032/52 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: aasta talve valu tekitava kehalise Õigeks mõista Kristi Saksniit 2023. aasta jaanuarikuu valu ja tervisekahjustuse

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. detsember 2025, Viljandi kohtumaja, Viljandi, Posti 22

Kriminaalasja number

1-24-7032 (kohtueelses menetluses nr 23284050152)

Kriminaalasi

Kristi Saksniit süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi,

Marje Saksniit süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi,

üldmenetluses, arutatud kinnisel kohtuistungil

Kohtunik

Aivar Hint

Kohtuistungi sekretär

Kätlin Lumi

Prokurör

ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa

Süüdistatav

Kaitsja

Kristi Saksniit (isikukood: 49209156020; elukoht: XXX ;

karistatus: varem kriminaalkorras karistamata; tõkend: ei

ole kohaldatud)

vandeadvokaat H.P (riigi õigusabi korras)

Süüdistatav

Kaitsja

Marje Saksniit (isikukood: 47201026025; elukoht:

XXX ; karistatus: varem kriminaalkorras karistamata;

tõkend: ei ole kohaldatud)

vandeadvokaat Margo Normann (riigi õigusabi korras)

Kannatanu seaduslik esindaja

Kannatanu riigi õigusabi

korras esindaja

Anija Vallavalitsus (asukoht: F.R. Kreutzwaldi 6, Kehra,

74307 Harju mk); esindaja P.J

vandeadvokaat A.U

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 309 lg 2, 3, § 311, § 312, § 313,

kohus otsustas:

1. Õigeks mõista Kristi Saksniit 2022-2023. aasta talve valu tekitava kehalise

väärkohtlemise episoodis s.o XXX köögis kannatanu tõukamises ja kastruliga

viskamises ning sellega kannatanule valu tekitamises.

2. Õigeks mõista Kristi Saksniit 2023. aasta jaanuarikuu valu ja tervisekahjustuse

tekitamisega seonduvas kehalise väärkohtlemise episoodis s.o XXXs kannatanu

tõukamises ja puuhaluga peksmises ning sellega kannatanule valu ja tervisekahjustuse

tekitamises.

3. Tunnistada Kristi Saksniit süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja

mõista talle rahaline karistus 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära, s.o 7350 (seitse

tuhat kolmsada viiskümmend) eurot.

KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täielikult

tingimisi kohaldamata. Määrata Kristi Saksniidule katseaeg 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud

ning mõistetud rahalist karistust 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära, s.o 7350

(seitse tuhat kolmsada viiskümmend) eurot ei pöörata täitmisele, kui Kristi Saksniit ei

pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates

03.12.2025.a.

4. Õigeks mõista Marje Saksniit 2022-2023. aasta talve valu tekitava kehalise

väärkohtlemise episoodis s.o XXXs kannatanu juustest sikutamises ja sellega

kannatanule valu tekitamises.

5. Õigeks mõista Marje Saksniit 25.05.2023 valu tekitava kehalise väärkohtlemise

episoodis s.o XXXs mullakasti kannatanule näkku surumises ja sellega kannatanule

pea piirkonda löömises ning sellega kannatanule valu tekitamises.

6. Tunnistada Marje Saksniit süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2 järgi ja

mõista talle rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, s.o 5025 (viis

tuhat kakskümmend viis) eurot.

KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täielikult

tingimisi kohaldamata. Määrata Marje Saksniidule katseaeg 1 (üks) aasta ning

mõistetud rahalist karistust 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, s.o 5025 (viis

tuhat kakskümmend viis) eurot ei pöörata täitmisele, kui Marje Saksniit ei pane

katseajal tahtlikult toime uut kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates

03.12.2025.a.

7. Tsiviilhagi:

Rahuldada kannatanu K.L-i (K.L) tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitise nõudes ja

VÕS § 1043 alusel välja mõista Kristi Saksniidult mittevaralise kahju hüvitisena 750

(seitsesada viiskümmend) eurot K.L-i kasuks.

Välja mõista välja Kristi Saksniidult viivis kannatanu K.L-i kasuks mittevaralise kahju

hüvitise maksmisega viivitamise eest alates tsiviilhagi esitamisest 28.11.2024.a. kuni

väljamõistetud kahjuhüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras põhinõudest ja võttes arvesse, et väljamõistetav viivis ei ületa põhinõude

summat.

Rahuldada kannatanu K.L-i tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitise nõudes ja VÕS §

1043 alusel välja mõista Marje Saksniidult mittevaralise kahju hüvitisena 400 (nelisada)

eurot K.L-i kasuks.

Välja mõista välja Marje Saksniidult viivis kannatanu K.L-i kasuks mittevaralise

kahju hüvitise maksmisega viivitamise eest alates tsiviilhagi esitamisest 28.11.2024.a.

kuni väljamõistetud kahjuhüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras põhinõudest ja võttes arvesse, et väljamõistetav viivis ei ületa

põhinõude summat.

K.L-i tsiviilhagi katteks väljamõistetud summad tasuda K.L-i seadusliku esindaja

Anija Vallavalitsuse pangakontole nr EE922200001120120102 Swedbank.

8. Tsiviilhagi menetluskulude jaotus:

KrMS § 182 lg 2 alusel seoses kannatanu tsiviilhagi rahuldamisega jätta kannatanu

lepingulise esindaja tasu 1679,94 eurot ½ ulatuses (s.o 839,97 eurot) Kristi Saksniidu

kanda. Välja mõista Kristi Saksniidult kannatanu lepingulise esindaja tasu katteks

839,97 eurot, mis tasuda Anija Vallavalitsuse pangakontole nr EE922200001120120102

Swedbank.

KrMS § 182 lg 2 alusel seoses kannatanu tsiviilhagi rahuldamisega jätta kannatanu

lepingulise esindaja tasu 1679,94 eurot ½ ulatuses (s.o 839,97 eurot) Marje Saksniidu

kanda. Välja mõista Marje Saksniidult kannatanu lepingulise esindaja tasu katteks

839,97 eurot, mis tasuda Anija Vallavalitsuse pangakontole nr EE922200001120120102

Swedbank.

KrMS § 182 lg 2 alusel seoses kannatanu tsiviilhagi rahuldamisega jäävad kannatanu

riigi õigusabi korras esindamisega seonduvad menetluskulud (s.o vandeadvokaat A.U

riigi õigusabi tasu ja kulud) ½ ulatuses Kristi Saksniidu kanda ja ½ ulatuses Marje

Saksniidu kanda.

9. Menetluskulude hüvitamine:

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista süüdimõistetult Kristi Saksniidult riigi tuludesse

menetluskuludena 2886 eurot: s.h sundraha 886 eurot ja riigi õigusabi tasu 2000 eurot.

KrMS § 181 lg 1 alusel Kristi Saksniidu osalist õigeksmõistmist arvestades jätab kohus

riigi kanda osa süüdistatava menetluskuludest s.o sundrahast 1329-st eurost 443 eurot

ja riigi õigusabi tasust 4417,90 eurost 2417,90 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata riigi tuludesse väljamõistetud kriminaalmenetluse

kulud summas 2886 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast kuust kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus

tasutava menetluskulu osa 240,50 eurot tasumistähtaeg on kuu 25. kuupäev.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355

(Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära

viitenumbri 99925700035021 ning selgituse „Kristi Saksniit, otsus nr 1-24-7032,

menetluskulu“. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks

ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui

süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista süüdimõistetult Marje Saksniidult riigi tuludesse

menetluskuludena 1743 eurot: s.h sundraha 443 eurot ja riigi õigusabi tasu 1300 eurot.

KrMS § 181 lg 1 alusel Marje Saksniidu osalist õigeksmõistmist arvestades jätab kohus

riigi kanda osa süüdistatava menetluskuludest s.o sundrahast 1329-st eurost 886 eurot

ja riigi õigusabi tasust 4294,46 eurost 2994,46 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata riigi tuludesse väljamõistetud kriminaalmenetluse

kulud summas 1743 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast kuust kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus

tasutava menetluskulu osa 145,25 eurot tasumistähtaeg on kuu 25. kuupäev.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355

(Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära

viitenumbri 99925700035034 ning selgituse „Marje Saksniit, otsus nr 1-24-7032,

menetluskulu“. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks

ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui

süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile.

Rahuldada vandeadvokaat A.U kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate

kulude hüvitamise taotlus ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud

vahenditest Advokaadibüroo A.U & Partnerid kasuks 3603,63 eurot (s.h käibemaks

679,82 eurot) vandeadvokaat A.U poolt kannatanu K.L-i esindajana riigi õigusabi

korras osutatud õigusabi eest.

Rahuldada vandeadvokaat H.P kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate

kulude hüvitamise taotlus osaliselt ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks

eraldatud vahenditest H.P Advokaadibüroo kasuks 2067,08 eurot (s.h käibemaks 400,08

eurot) vandeadvokaat H.P poolt süüdistatava Kristi Saksniidu kaitsjana riigi õigusabi

korras osutatud õigusabi eest.

Rahuldada vandeadvokaat Margo Normanni kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega

seonduvate kulude hüvitamise taotlus osaliselt ja välja mõista riigieelarve selleks

otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Normann ja Partnerid kasuks

2053,44 eurot (s.h käibemaks 397,44 eurot) vandeadvokaat Margo Normanni poolt

süüdistatava Marje Saksniidu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

10. Kohtuotsuse avalikustamise osas:

Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel KrMS § 4081 lg 2 alusel mitte avalikustada

kohtulahendis süüdimõistetute ja kannatanu elukohti ning kannatanu ja tunnistajate

nimesid ning muid isikuandmeid, m.h ka kannatanu ja süüdimõistetu M. Saksniidu

terviseandmeid.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, kes kohtuotsusega ei nõustu, esitada

apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule

kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks

kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel

apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamisest

soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

otsuse teatavakstegemisest kohtumenetluse pooltele. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on

põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis

22. detsember 2025.a. Apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus

ilma asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise

otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses.

Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1. Süüdistus ja kvalifikatsioon.

Kristi Saksniitu (Saksniit) süüdistatakse selles, et tema 2021 aasta talvel eeluurimisel

kindlaks tegemata kuupäeval ja kellaajal XXX talus lõi kätega mitu korda xxx xxxxxxxx

xxxxxxxx K.L-i ülakeha piirkonda, mille tagajärjel kannatanu tundis valu;

- 17.03.2022 eeluurimisel kindlaks tegemata kellaajal XXX talus lõi xxx xxxxxxxx xxxxxxxx

K.L-i luuaga vastu paremat kätt, mille tagajärjel läks luua vars pooleks. Pärast seda liikus K.L

eemale ning Kristi Saksniit jooksis talle järgi ja viskas katkise luua varre vastu K.L-i selga.

Hiljem samal päeval lükkas Kristi Saksniit K.L-i laudas pikali maha ja lõi kannatanule

jalgadega vastu jalgu. Oma tahtliku tegevusega tekitas Kristi Saksniit kannatanu K.L-ile

füüsilist valu;

- 2022-2023 aasta talvel eeluurimisel kindlaks tegemata kuupäeval ja kellaajal XXX talu

köögis tõukas xxx xxxxxxxxx xxxxxxxx K.L-i ja viskas teda väiksema kastruliga, mis tabas

K.L-i jalga ning mille tagajärjel K.L tundis valu. Peale seda tõukas Kristi Saksniit K.L-i

järsult vastu seina, hoidis ülakehast kinni, mille tagajärjel ei saanud K.L liikuda ja tema hing

jäi kinni;

- 2022-2023 aasta talvel eeluurimisel kindlaks tegemata kuupäeval ja kellaajal XXX talus lõi

mitmel korral hargivarrega xxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx K.L-ile reie piirkonda, mille tõttu

tundis kannatanu valu ja tal tekkis hematoom;

- 2023 aasta jaanuari kuus eeluurimisel kindlaks tegemata kuupäeval ja kellaajal XXX talus

tõukas xxx xxxxxxxx xxxxxxxx K.L-i, peale mida läks Kristi Saksniit puukuuri ja võttis sealt

puuhalu ja hakkas sellega K.L-i peksma. Kristi Saksniit tahtis K.L-ile puuhaluga vastu jalgu

lüüa, aga K.L pani käe ette ning see löök tabas K.L-i paremat kätt. Sellise tegevusega

põhjustas Kristi Saksniit kannatanule valu ja tervisekahjustuse – küünarluu distaalse otsa

murd;

- 24.05.2023 eeluurimisel kindlaks tegemata kellaajal XXX talus sikutas xxx xxxxxxxxx

xxxxxxxx K.L-i juustest, tekitades K.L-ile füüsilist valu.

Seega pani Kristi Saksniit toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valu

tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt ja lähisuhtes.

Marje Saksniitu (Saksniit) süüdistatakse selles, et tema 2022-2023 aasta talvel eeluurimisel

kindlaks tegemata kuupäeval ja kellaajal XXX talus sikutas oma xxxxxxxx K.L-i juustest,

mille tagajärjel tuli kannatanul juukseid ära ja ta tundis valu;

- 15.05.2023 eeluurimisel kindlaks tegemata kellaajal XXX talus lõi xxx xxxxxxxx K.L-i

rusikaga kõhtu ja labakäega vastu paremat põske, mille tagajärjel tundis kannatanu valu;

- 25.05.2023 eeluurimisel kindlaks tegemata kellaajal XXX talus võttis maast mullakasti,

mille surus xxxxxxxx K.L-ile näkku ja peale seda lõi talle sellega pea piirkonda, mille

tagajärjel tundis kannatanu valu.

Seega pani Marje Saksniit toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valu

tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt ja lähi-või sõltuvusuhtes.

2. Kohtumenetluse poolte seisukohad.

Prokurör leidis, et Kristi Saksniidu teod on õigesti kvalifitseeritud, õigusvastasust välistavad

asjaolud puuduvad. Prokurör taotles Kristi Saksniit süüdi mõista KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi

ja karistada teda vangistusega 2 aasta 6 kuud. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et

mõistetud vangistus jääb täitmisele pööramata, kui Kristi Saksniit ei pane 3-aastase katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Välja mõista Kristi Saksniidult menetluskulud ning

rahuldada kannatanu tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks 5000 euro ulatuses.

Süüdistatav Kristi Saksniit end temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi

süüdi ei tunnistanud kinnitades, et ta ei ole süüdistuses märgitud tegusid toime pannud.

Süüdistatav K. Saksniit leidis, et kannatanu tsiviilhagi ei ole põhjendatud.

Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat H.P leidis, et Kristi Saksniit tuleb süütõendite puudumise

tõttu õigeks mõista ja tsiviilhagi jätta täies mahus rahuldamata.

Prokurör leidis, et Marje Saksniidu teod on õigesti kvalifitseeritud, õigusvastasust välistavad

asjaolud puuduvad. Prokurör taotles Marje Saksniit süüdi mõista KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi

ja karistada teda vangistusega 1 aasta 6 kuud. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et

mõistetud vangistus jääb täitmisele pööramata, kui Marje Saksniit ei pane 2-aastase katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Välja mõista Kristi Saksniidult menetluskulud ning

rahuldada kannatanu tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks 2500 euro ulatuses.

Süüdistatav Marje Saksniit end temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi

süüdi ei tunnistanud kinnitades, et ta ei ole süüdistuses märgitud tegusid toime pannud.

Süüdistatav M. Saksniit leidis, et kannatanu tsiviilhagi ei ole põhjendatud.

Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Margo Normann leidis, et Marje Saksniidu süü ei ole

tõendatud ta tuleb õigeks mõista. Tsiviilhagi jätta rahuldamata.

Kannatanu K.L-i riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat A.U leidis, et Kristi Saksniidu

ja Marje Saksniidu süü on tõendamist leidnud ning nad tuleb süüdi mõista ja kannatanu

tsiviilhagi rahuldada ning süüdistatavatelt Kristi Saksniidult ja Marje Saksniidult kannatanu

kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu paremal äranägemisel.

3. Kohtu seisukoht süü tõendatuse osas.

3.1. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma

siseveendumuse kohaselt leidis, et Kristi Saksniit tuleb õigeks mõista kahes kehalise

väärkohtlemise episoodis: 1) 2022-2023. aasta talve valu tekitava kehalise väärkohtlemise

episoodis s.o XXX köögis kannatanu tõukamises ja kastruliga viskamises ning sellega

kannatanule valu tekitamises; 2) 2023. aasta jaanuarikuu valu ja tervisekahjustuse

tekitamisega seonduvas kehalise väärkohtlemise episoodis s.o XXXs kannatanu tõukamises ja

puuhaluga peksmises ning sellega kannatanule valu ja tervisekahjustuse tekitamises.

Ülejäänud süüdistuse osas s.o neljas kehalise väärkohtlemise episoodis on Kristi Saksniidu

süü tõendamist leidnud.

Samuti leidis kohus, et Marje Saksniit tuleb õigeks mõista kahes kehalise väärkohtlemise

episoodis: 1) 2022-2023. aasta talve valu tekitava kehalise väärkohtlemise episoodis s.o

XXXs kannatanu juustest sikutamises ja sellega kannatanule valu tekitamises; 2) 25.05.2023

valu tekitava kehalise väärkohtlemise episoodis s.o XXXs mullakasti K.L-ile näkku surumises

ja sellega K.L-ile pea piirkonda löömises ning sellega K.L-ile valu tekitamises.

Ülejäänud süüdistuse osas s.o ühes kehalise väärkohtlemise episoodis on Marje Saksniidu süü

tõendamist leidnud.

3.2. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemise süüdi.

3.3. Süüdistatavatele Kristi Saksniidule ja Marje Saksniidule esitatud süüdistus seisneb

kannatanu K.L-i suhtes toimepandud kehalises väärkohtlemises, milliseid tegusid kohus

käsitleb alljärgnevalt lähtudes süüdistuses toodud episoodidest.

Kristi Saksniidu süüdistus.

I Kehalise väärkohtlemise episood 2021. aasta talvel.

3.4. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 sätestab, et teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu

tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt

karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Seega on KarS § 121 lg 2 p

2, 3 järgi kriminaalkorras karistatav nii teise isiku tervise kahjustamine kui ka tema kehaline

väärkohtlemine valu tekitaval viisil, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt.

Süüdistusest nähtuvalt Kristi Saksniit 2021. aasta talvel XXX talus lõi kätega mitu korda oma

xxxxxxx xxxxxxxx K.L-i ülakeha piirkonda, mille tagajärjel kannatanu tundis valu.

Seega käsitletavas episoodis seisneb Kristi Saksniidule esitatud süüdistus kannatanu suhtes

valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, mis oli toime pandud lähisuhtes.

3.4.1. Puutuvalt süüdistuses märgitud süüteo toimepanemise kohta – xxxxxxxx talu, siis

prokurör on süüdistuskõnes selgitanud, et Kristi Saksniidu süüdistuses on ekslikult kuriteo

toimumise koht valesti märgitud. Tegemist ei ole mitte XXX taluga, vaid XXXga ning antud

juhul on tegemist trükiveaga. Sellega on prokuratuur täpsustanud Kristi Saksniidu süüdistuses

kajastatud süüteo toimepanemise kohta. Kohtu hinnangul ei nõua käesoleval juhul

süüdistusaktis sisalduv ebatäpsus teo toimepanemise kohas süüdistuse muutmist kirjalikus

vormis vastavalt KrMS § 268 lg 2, kuna süüdistuse muutmine ei ole KrMS § 268 lg 3

kohaselt süüdistuses esitatud faktiliste väidete täiendamine või parandamine, ilma et

muudetaks süüdistuse aluseks olevaid põhilisi asjaolusid või kuriteo kvalifikatsiooni, ega

süüdistuses osaline loobumine. Samas tuleneb süüdistusakti p-st 2, et süüdistatavatele

etteheidetavad kuriteod on toime pandud ajal, kui kannatanu elas Marje Saksniidu juures

hooldusperes s.o süüdistatavate Marje Saksniidu ja Kristi Saksniidu ühises elukohas.

Kohus on seisukohal, et süüdistusaktis ja selles toodud süüdistuse ning süüdistuskõnes

esitatud faktilise väite parandusega oli süüdistataval Kristi Saksniidul võimalik aru saada, et

millises kohas süüdistuse kohaselt loetakse kuritegu toimepanduks. Õiguskirjanduses viitega

Riigikohtu praktikale (RKKK 3-1-1-83-11 p 12) on peetud võimalikuks, et välistatud pole ka

süüdistuse teokirjelduse täpsustamine ja detailiseerimine kohtuotsuses (vt Kriminaalmenetluse

seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Lk 614, p. 5.1.4.). Kuriteo toimepanemise koht peab

olema määratletud sellise täpsusega, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist

konkreetset tegu talle ette heidetakse ning esitada soovi korral omalt poolt põhjendusi, miks ta

seda tegu toime panna ei saanud (RKKK nr 3-1-1-45-07, p 10).

3.4.2. Kehalise väärkohtlemise episoodis 2021 talvel on otseseks süüstavaks tõendiks

kannatanu K.L-i ütlused, mille kohaselt süüdistatav Kristi Saksniit lõi teda 2021.a. talvel

ülakeha piirkonda rusikatega või kätega ning põhjuseks oli see, et K.L pani moosid keldris

liiga kõrgele.

Süüdistatav Kristi Saksniit temale esitatud süüdistuses s.h ka käsitletavas episoodis end süüdi

ei tunnistanud kinnitades, et löömisega seonduvat asja küll ei ole meeles. Viimases sõnas

avaldas süüdistatav, et need asjad ei ole õiged, mis on väidetud tema pihta.

3.4.3. Käsilolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et alates 2017. aastast kuni

31.08.2023 viibis kannatanu K.L süüdistatavate Saksniitude peres. Eelmärgitu on tõendatud

nii kannatanu ja kannatanu seadusliku esindaja Anija Vallavalitsuse esindaja P.J-i kui ka

süüdistatavate Kristi Saksniidu ja Marje Saksniidu ütlustega, samuti Hooldusperes

asendushooldusteenuse osutamise lepinguga nr 12-5/129. Viidatud leping on sõlmitud

hoolduspere vanema Marje Saksniidu ja Anija Vallavalitsuse vahel. Lepingu p 1 kohaselt

kohustub hoolduspere vanem Marje Saksniit võtma tähtajalisele perekonnas hooldamisele

alaealise K.L-i. Lepingust nähtub Marje Saksniidu elukoha aadress, s.o XXX-i .

Süüdistatavate Kristi Saksniidu, Marje Saksniidu ja kannatanu ütlustega on tõendatud, et

Marje Saksniidu elukohas XXXs elasid ajavahemikus 2017-31.08.2023 püsivalt kannatanu

ning Marje Saksniit ja tema tütar Kristi Saksniit. Teised Marje Saksniidu pereliikmed, s.h

lapsed ja isa elasid XXXs viidatud ajavahemikus mitte püsivalt vaid teatud ajaperioodide

vältel.

3.4.4. Antud kriminaalasjas on pooltel vaidlus asjaolus, kas süüdistatav Kristi Saksniit on

löönud kannatanut süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas kätega mitu korda ning sellise teoga

tekitas kannatanule valu.

3.4.5. Anija Vallavalitsuse 07.07.2023.a. pöördumisest Lõuna prefektuuri Viljandi

politseijaoskonna poole nähtub, et Anija Vallavalitsus annab politseile teada, et kannatanu

K.L-i suhtes kasutatakse hooldusperes nii füüsilist kui vaimset vägivalda, samuti on

kannatanu ebamõistlikult palju koormatud erinevate talutöödega. Samas kirjas on esitatud

kirjeldus olukordadest m.h on märkimist leidnud asjaolu, et 26.04.2023.a. on Anija valla

laste ja perede spetsialisti poolt teostatud kannatanu K.L-i elukoha külastus ning vestlusest

K.L-iga on selgunud, et lisaks Marjele on ka peretütar Kristi teda karistanud – nt kevade

algul läks lehmaalune laud katki ja Kristi virutas K.L-ile kaikaga vastu reisi. Kohtu

hinnangul on antud juhul tegemist kaudse tõendiga, mis kinnitab kannatanu ütluste

usaldusväärsust selles, et mõlemad süüdistatavad on tarvitanud kannatanu suhtes füüsilist

vägivalda.

3.4.6. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavate kaudsete tõenditena tuleks käsitada ka

kannatanu K.L-i seadusliku esindaja Anija Vallavalitsuse laste hoolekandespetsialisti P.J-i ja

tunnistaja D.Z-i ütlusi, millest nähtub, et nimetatud isikud on kannatanuga vestelnud ja

kannatanu on neile samuti rääkinud, et tema suhtes kasutati hooldusperes süüdistatavate

Marje Saksniidu ja Kristi Saksniidu poolt nii füüsilist kui vaimset vägivalda ja ta oli XXXs

ülekoormatud erinevate talutöödega. Vägivalla kasutamine oli seotud kannatanule

hooldusperes antud tööülesannete täitmisega. Ka tunnistaja W.T ütlused haakuvad nii

kannatanu kui ka P.J-i ja D.Z-i ütlustega selles, et K.L oli kohustatud hooldusperes tegelema

erinevate talutöödega ja neid töid oli liiga palju. Tunnistaja W.T 2021.a. juulikuus XXXs

viibides veendus, et K.L-iga hooldusperes käituti väga rangelt. Kui K.L midagi valesti tegi,

siis sai ta sõimata või mingil muul moel karistada. Neil puhkudel karjuti K.L-i peale, et sa

tegid jälle midagi valesti ja karjujateks olid Kristi Saksniit ja Marje Saksniit mõlemad. K.L-i

kohustust tegelda hoolduspere talus maatöödega tõendab ka Anija Vallavalitsuse

juhtumikorraldaja M.L poolt 16.09.2022.a. koostatud juhtumiplaan nr 18212419400, milles

on märgitud, et K.L elab talus, kus on palju erinevaid loomi ja linde ja sellega seoses ka

maatööd. K.L-i hoolitseda on jänesed ja kass, aitab ka lindude eest hoolitseda, samuti peab

abistama pereema kodutöödes.

3.4.7. Riigikohtu kriminaalkolleegium on ütluste kui isikulise tõendiallika usaldusväärsust

seostanud näiteks ütluste andja isikuomaduste ja tajumise asjaolude ning ütluste detailsuse,

selguse ja elulise usutavusega. Samuti on oluline arvesse võtta ütluste andmise asjaolusid ja

seda, kas antud ütlused süüstavad või võivad süüstada isikut ennast ning kas ütluste andja on

ütluste sellisest tähendusest teadlik. Tõendi usaldusväärsust saab põhjendada ka selle kaudu,

kuidas see riimub teiste tõenditega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. veebruari 2013.

a otsus asjas nr 3-1-1-89-12, p 14 koos edasiste viidetega ja 28. mai 2014. a otsus asjas nr 3-

1-1-131-13, p 13).

Isikulise tõendiallika ütluste usaldusväärsuse hindamisel on kohtupraktikas kujunenud välja

mitmed põhimõtted. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või

sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või

lahknevaid ütlusi. Kui tunnistajad on saanud kriminaalmenetluse esemeks olevatest tegudest

teadlikuks kannatanu vahendusel, saab tunnistajate ütlusi selle kohta, mida on neile öelnud

kannatanu, käsitada iseseisva tõendina üksnes juhul, kui esineb mõni KrMS § 66 lg-s 21

nimetatud alustest. Kui selline alus ei ole kriminaalasjas tuvastatav, on tunnistajate ütlused

käsitatavad vaid kaudse tõendina, mille abil on võimalik ja ka tuleb kontrollida kannatanu

ütluste usaldusväärsust. Samuti on kohtupraktikas peetud isiku ütluste usaldusväärsuse

hindamisel võimalikuks tugineda ka tema ütlustevälistele selgitustele (nt eksperdile, arstile

öeldu). Ütluste kui isikulise tõendi hindamisel peab kohus võtma arvesse kõiki ütluste

usaldusväärsust potentsiaalselt mõjutavaid asjaolusid, sh ka õiguskaitseorganite poole

pöördumisele eelnenud sündmuste käiku ja seda iseäranis juhul, kui tegu on alaealise

tõendiallikaga. Mõistetavalt saab ütluste andja vanus olla asjaoluks, millega on võimalik

mõistuspäraselt ja loogiliselt selgitada teatud ebakõlade esinemist tema ütlustes. Samas ei ole

võimalik sellele argumendile tuginevalt eirata kõiki vastuolusid ja ütluste usaldusväärsuses

kahtlusi tekitavaid muid asjaolusid (RKKK nr 1-18-1247, p 37).

3.4.8. Kohus leiab, et kannatanu ütlused käsitletavas episoodis on küll lakoonilised, kuid

piisavalt selged ja detailsed. Kannatanu ütlustest nähtub, et esialgu oli tema elama asumisel

Marje Saksniidu peres omavaheline läbisaamine hea kuni 2018.a. talveni, siis läks kurjaks.

Kristi Saksniit lõi teda 2021.a. talvel kas rusikate või kätega. Seega ilmneb kannatanu

ütlustest, et lööke oli enam kui üks, sest kannatanu ütlustest nähtuvalt saab järeldada, et teda

löödi mõlema rusika või käega. Samuti nähtub kannatanu ütlustest, et füüsilist vägivalda

kasutati tema suhtes põhjusel, et ta ei olnud talle antud tööülesannet täitnud selliselt, et see

oleks olnud vastuvõetav süüdistatavale. Antud juhul tulenes süüdistatava K. Saksniidu

vägivald sellest, et kannatanu olevat pannud moosid keldris liiga kõrgele. Kannatanu ütlustest

nähtub seegi, et tema löömine süüdistatavate poolt oli põhjustatud tavaliselt töö pärast.

Riigikohtu praktikast tuleneb, et süüdimõistva kohtuotsuse rajamine valdavas ulatuses ühele

tõendile, s.o kannatanu ütlustele, ei ole välistatud, kuid seab tõendi usaldusväärsusele

rangemad nõudmised, eeldades kõigi tõendi hindamisel tekkivate kahtluste veenvat

kummutamist (RKKK 1-23-1538, p 19).

Kohus leiab, et antud episoodi puhul ei ole tegemist sõna-sõna vastu olukorraga. Kohus leiab,

et kuigi käsitletava episoodi faktiliste asjaolude kohta muud otsesed tõendid puuduvad, siis

kaudsete tõenditena võib esile tuua juba eelnevalt viidatud kannatanu seadusliku esindaja P.J-i

ja tunnistaja W.T ütlusi selles, et K.L-il oli hooldusperes mitmeid ülesandeid, m.h loomade

eest hoolitsemine- nende jootmine ja väljalaskmine, kasvuhoone uste avamine, taimede

kastmine. Lisaks eeltoodule rääkis K.L P.J-ile 02.08.2023.a. kohtumisel sellest, kuidas ta

hooldusperes sai karistada ning füüsiline ja vaimne vägivald olid tihti seotud nende

ülesannete täitmise või täitmata jätmisega ning need füüsilise vägivallajuhtumid, millest K.L

P.J-ile rääkis olid toimepandud Kristi Saksniidu poolt. K.L on näidanud P.J-ile armi oma õlal

ja rääkis, et see oli talle tekitatud vikatiga. Tunnistaja W.T ütlused kinnitavad, et K.L-i peale

karjuti Kristi Saksniidu ja Marje Saksniidu poolt ja teda karistati, kui K.L midagi valesti tegi.

Samuti esineb viiteid füüsilise vägivalla tarvitamisest Kristi Saksniidu poolt K.L-i suhtes

Anija Vallavalitsuse 07.07.2023.a. kirjalikus pöördumises Lõuna prefektuuri Viljandi

Politseijaoskonna poole.

Anija Vallavalitsuse hariduse- ja sotsiaalteenistuse juhi D.Z-i tunnistajana antud ütlused

kinnitavad, et kuulis kannatanult K.L-ilt temaga hooldusperes kohtumistel 2023.a. kevadel ja

juunikuus ning juulikuus, et mõlemad süüdistatavad on kergesti ärrituvad ja kasutavad

kannatanu K.L-i suhtes füüsilist ja vaimset vägivalda. Samuti nähtub tunnistaja O.D ütlustest,

et ta kuulis kannatanult K.L-ilt 2023.a. suvel, et Marje Saksniit ja tema tütar Kristi Saksniit

on kannatanut füüsiliselt karistanud, sealjuures oli Kristi Saksniit kannatanut vikatiga taga

ajanud, üritanud lüüa ja kõrist kinni võtta ning millegagi loopinud. Seega eelmärgitud

tõenditest kogumis tuleneb, et kannatanule oli hooldusperes pandud kohustuseks hulgaliselt

talutöid ja ülesandeid, mis täitsid suure osa tema päevast ja juhul, kui nende tööde ja

ülesannete täitmine ei vastanud Kristi Saksniidu ja Marje Saksniidu soovidele, siis järgnes

kannatanu peale karjumine ning karistamine s.h füüsilise vägivalla tarvitamise teel.

Kohtu hinnangul ei mõjuta kannatanu ütluste usaldusväärsust kaitsjate poolt kohtuistungil

korduvalt tõstatud väited, et kannatanu ütluste usaldusväärsusse tuleks kriitiliselt suhtuda juba

ainuüksi sellepärast, et kohtuistungil leidsid tõendamist faktilised asjaolud, mille kohaselt

kannatanu oli teatud ajaperioodidel tarvitanud tubakatooteid (m.h mokatubakat) ning oli

varastanud asju ja raha ning seda nii hooldusperes kui ka koolis, lisaks eeltoodule esines

kannatanul sõltuvus ülemääraselt kasutada nutiseadmeid. Kohtu hinnangul ei kahanda

kannatanut iseloomustav negatiivne käitumine tema ütluste usaldusväärsust tema suhtes

toimepandud vägivallateo asjaoludes, kuna kannatanu on oma käitumisest ja tegudest

kohtuistungil üksikasjalikult rääkinud midagi varjamata. Tema käitumise positiivseid ja

negatiivseid külgi kinnitavad ka erinevatest õppeasutustest: XXX Põhikoolist, XXX Koolist

ja XXX Kutsehariduskeskusest antud iseloomustused. Kohus leiab, et kohtupraktikast ei

tulene taolisi seisukohti, et isiku ütlused ei ole usaldusväärsed ja need tuleks tõendikogumist

välja jätta pelgalt selle tõttu, et ta on kunagi toimepannud õigusvastaseid (näiteks vargusi) või

muid taunitavaid tegusid (näiteks tarvitanud alaealisena tubakatooteid) või sel põhjusel, et

isikul esineb sõltuvust nutiseadmete ülemäärasest kasutamisest.

Samuti on M. Saksniidu kaitsja leidnud, et kannatanu K.L valetas kriminaalmenetlejale

seetõttu, et tal oli tekkinud motiiv pääseda hooldusperest oma onu perre elama, et vaba elu

nautida. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, kuna esialgne info väärkohtlemisest ei tulnud

kannatanult, vaid esimesed signaalid tulid varakevadel, märtsis 2023, kui Viljandi valla

lastekaitsetöötaja M.L informeeris Anija valla lastekaitset K.L-i väärkohtlemisest (vt. Anija

Vallavalitsuse pöördumine Viljandi politseijaoskonna poole 07.07.2023). K.L palus

14.02.2023 vestluses politseiga koolis toimunud vargustest kodus emale mitte rääkida, kuna

kodus ootab keretäis. K.L on rääkinud ka 26.04.2023 toimunud Anija valla laste ja perede

spetsialistile kodukülastuse käigus tema suhtes toimunud karistamistest mõlema süüdistatava

poolt. Alles 21.06.2023.a. toimunud kodukülastuse ajal on kannatanu tundnud huvi, millal

saab hooldusperest ära minna.

3.4.9. Süüdistatav Kristi Saksniit kohtuistungil antud ütlustes kinnitas süüdistuses kirjeldatud

ajavahemikul kannatanuga koos ühes peres elamist, kuid ei tunnistanud end temale esitatud

kehalise väärkohtlemise süüdistuses s.o K.L-i löömises süüdi. Lisaks eeltoodule on Kristi

Saksniit kohtuistungil rääkinud, et K.L-il ei olnud otsest kohustust ega sundi talutöödega

tegelda, küll aga võis ta neis töödes omal vabal tahtel osaleda. K.L tahtis osaleda talutöödes ja

osales, aga pidi jälgima, et ta endale liiga ei tee. Tal oli üksnes kohustus oma tuba korras

hoida. Kristi Saksniit kinnitas, et ta on küll K.L-iga pahandanud, kui K.L on midagi valesti

teinud, kuid mingit näkku karjumist ei ole tema poolt K.L-i suhtes olnud.

KrMS § 63 lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on

usaldusväärne. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas

süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel

uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas

ütlustes on vastuolu tunnistajate ütlustega või teiste kogutud tõenditega, kas ütlused on

eluliselt usutavad (RKKK nr 3-1-1-25-15 p 8).

Kohus leiab, et antud juhul ei ole alust kahelda kannatanu K.L-i ütluste usaldusväärsuses

käsitletavas episoodis tema suhtes füüsilise vägivalla toimepanemise asjaoludes, mida

kinnitavad eelnevalt käsitatud kaudsed tõendid. Süüdistatava ütlused, et ta ei ole kõnealuses

episoodis temale etteheidetavat vägivallategu kannatanu suhtes toime pannud, on

diametraalses vastuolus kannatanu ütlustega, mistõttu tuleb need süüdistatava ütlused jätta kui

ebausaldusväärsed tõendikogumist välja. Süüdistatava ütlused on ennastõigustavad ning

kantud soovist oma süüd välistada. Süüdistatava ütlusi saab arvestada üksnes nendes

asjaoludes, mis haakuvad kannatanu ütlustega ja muude asjas kogutud tõenditega. Näiteks

saab arvestada neid süüdistatava ütlusi, mis puudutavad süüdistuses kirjeldatud ajavahemikul

kannatanuga koos ühes peres elamist, kannatanu osalemist erinevates töödes, s.h talutöödes

ning süüdistatava poolt kannatanu abistamist õppetöös, kannatanu käitumist hooldusperes jne.

3.4.10. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab

tagajärjena valu. Riigikohtu Kriminaalkolleegium kohtuasjas nr 3-1-1-50-13 p 12 on

selgitanud, et valu tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega

kaasnevat ebameeldivat aistingut. Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda

valuna, on subjektiivne nähtus, mis on erinevate inimeste puhul erinev (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 22. septembri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-60-10, p 16). Valulävi võib

muu hulgas sõltuda ka näiteks vanusest, soost, psüühilisest seisundist ja muudest subjektiivset

laadi asjaoludest (RKKK nr 3-1-1-29-15 p 11.1.) Kui kannatanu kinnitab valu tundmist tuleb

kohtupraktika kohaselt täiendavalt hinnata, kas kannatanule valuaistigu tekkimine on

süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav (RKKK nr 3-1-1-29-15 p 11.3.).

Kohtul puudub kahtlus, et Kristi Saksniit on talle süüdistuses etteheidetud teoga s.o

kannatanule K.L-ile ülakeha piirkonda löömisega põhjustanud füüsilist valu. Kohtu hinnangul

on kannatanule valu põhjustamine tõendamist leidnud kannatanu ütlustega ja kohtul puudub

alus kahelda, et valu põhjustamine ka aset leidis, kuivõrd süüdistatava näol on tegemist

täiskasvanud isikuga, kannatanu oli aga 2021.a. talvel 12-13-aastane alaealine. Sealjuures

tuleneb seadusliku esindaja P.J-i ütlustest, et kannatanu jättis talle esmakohtumisel 2023.a.

juunis mulje, et tegemist on kümneaastase lapsega. Valu põhjustamine alaealisele kannatanule

on seda usutavam, kuna süüdistatav lõi kannatanut kätega ülakeha piirkonda mitmel korral.

3.4.11. KarS § 121 lg 2 p 2 sätestab vastutuse lähi- või sõltuvussuhtes toimepandud kehalise

väärkohtlemise eest. Lähisuhe on kahe või enama inimese pere-, sugulus-, põlvnevus-,

hõimlus- või armastusuhe, sõltumata sellest, kas suhte pooled jagavad elukohta. Sellele on

iseloomulik hoolitsus, usaldus, turvalisus, emotsionaalne tugi ning omavaheline tundeseotus

(Eelnõu 554SE, Riigikogu XII koosseis, seletuskiri, lk 51). Kohus leiab, et kannatanu ja

süüdistatava vahel on tuvastatav peresuhe, lähtudes asjaolust, et süüdistuses kirjeldatud

ajavahemikul elas kannatanu

süüdistatavate Saksniitude peres

Hooldusperes

asendushooldusteenuse osutamise lepingu nr 12-5/129 alusel. Süüdistatavate Kristi Saksniidu

ja Marje Saksniidu ütlustest nähtub, et süüdistatav Marje Saksniit ja tema lapsed, s.h ka

süüdistatav Kristi Saksniit suhtusid kannatanusse kui pereliikmesse, pakkudes talle

pereliikme suhtes tavapärast hoolitsust, usaldust ja emotsionaalset tuge, näiteks hoolitsesid

süüdistatavad kannatanu käekäigu eest, mida kinnitavad süüdistatavate ütluste kaudu

selgunud asjaolud, et peres püüti aidata kannatanut õppetöös, ühiselt peeti sünnipäevasid ja

korraldati pereüritustena ühiseid väljasõite, aga samas usaldati kannatanule XXXs täitmiseks

talutöid, m.h koduloomade ja -lindude toitmist, taimede kastmist ja muid töid.

3.4.12. Süüteo subjektiivne külg realiseerub objektiivse külje kaudu. Subjektiivsest küljest

pani süüdistatav teo toime otsese tahtlusega, kuna ta lõi kannatanut süüdistuses kirjeldatud

ajal, kohas ja viisil mitmel korral. Tõendamist on leidnud, et süüdistatav Kristi Saksniit

tarvitas kannatanu suhtes vägivalda karistuslikul eesmärgil, kuna kannatanu ei olnud

süüdistatavale meelepärasel viisil oma ülesannet täitnud. Seega esines süüdistataval otsene

tahtlus nii teo kui ka tagajärje s.o valu põhjustamise osas. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb

teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab

või vähemalt möönab seda.

3.4.13. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

II Kehalise väärkohtlemise episood 17.03.2022.

3.5. Süüdistusest nähtuvalt 17.03.2022 eeluurimisel kindlaks tegemata kellaajal XXX talus

lõi Kristi Saksniit xxx xxxxxxx xxxxxxxxx K.L-i luuaga vastu paremat kätt, mille tagajärjel

läks luua vars pooleks. Pärast seda liikus K.L eemale ning Kristi Saksniit jooksis talle järgi ja

viskas katkise luua varre vastu K.L-i selga. Hiljem samal päeval lükkas Kristi Saksniit K.L-i

laudas pikali maha ja lõi kannatanule jalgadega vastu jalgu. Oma tahtliku tegevusega tekitas

Kristi Saksniit kannatanu K.L-ile füüsilist valu.

3.5.1. Ülalviidatud episoodis on otseseks süüstavaks tõendiks kannatanu K.L-i ütlused, mille

kohaselt oli ta 17.03.2022 päeval kodus ja ta oli omad tööd ära teinud. Ka süüdistatav Kristi

Saksniit oli kodus ja võttis laudast muruluua ning koduõuel lõi kannatanule muruluuaga vastu

kätt. Löögi tagajärjel läks muruluud pooleks. Kannatanu tundis löögi tagajärjel valu ja hirmu.

Kui kannatanu jooksis ära, siis Kristi Saksniit jooksis kannatanule järele ja viskas muruluua

ülemise osa ehk varrega kannatanule vastu selga. Pärast seda mingil hetkel olid kannatanu ja

süüdistatav mõlemad laudas ning Kristi Saksniit sai kurjaks ning lükkas kannatanu pikali ja

peksis kannatanut jalgadega, sealjuures oli kannatanu pikali, jalad kronksus ja selg vastu

maad. Kannatanu on seda situatsiooni kirjeldanud järgnevalt: pikali oli ta seetõttu, et

süüdistatav loopis teda. Kannatanu ütlustel lõi süüdistatav teda jalgadega rohkem kui ühel

korral. Kannatanu tundis löögi tagajärjel valu.

Antud episoodis kinnitavad kannatanu ütluste usaldusväärsust kaudsete tõenditena Anija

Vallavalitsuse 07.07.2023.a. kirjalikust pöördumisest ja kannatanu seadusliku esindaja P.J-i

ning tunnistaja D.Z-i ütlustest nähtuvad asjaolud selles, et süüdistatavad s.h ka Kristi Saksniit

kasutasid kannatanu suhtes sel ajavahemikul kui kannatanu Saksniitude juures elas füüsilist

vägivalda ning vägivald oli tihti seotud kannatanule antud ülesannete täitmise või täitmata

jätmisega.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et tõendi usaldusväärsuse hindamisel ei saa iseenesest

primaarseks kriteeriumiks olla ainuüksi see, kuivõrd napp või mahukas konkreetne tõend on,

ei saa mööda vaadata faktist, et üheks peamiseks ütluste usaldusväärsuse kontrollimise viisiks

on kohtupraktika kohaselt kujunenud just ütluste detailirohkus, mis avaldub nii nende

kvalitatiivses kui ka kvantitatiivses küljes. /…/ Mõistagi tuleb silmas pidada, et see

detailirohkuse kriteerium on alati sõltuvuses konkreetsest uuritavast sündmustikust ning ka

sellest, mida konkreetse tõendiallika käest teada soovitakse (vt. P. Randma. Isikulise

tõendiallika usaldusväärsuse kontroll. O.D nr 9/2021, lk 640).

Kohus leiab, et kannatanu K.L-i ütlused käsitletavas episoodis on detailsed ja selged ning

kannatanu ütlustes vastuolud puuduvad. Ta on ütlustes detailselt kirjeldanud kus, millal ja mil

viisil süüdistatav Kristi Saksniit tema suhtes vägivaldselt käitus. Samuti kinnitavad tema

ütlused, et ta tundis tema suhtes vägivallateo toimepanemise ajal füüsilist valu. Kohtu

hinnangul ei ole eeltoodud asjaoludel alust kahelda kannatanu ütluste usaldusvääruses.

Süüdistatav Kristi Saksniit end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, kinnitades, et

ta ei ole süüdistuses kirjeldatud tegu toime pannud. Tema ütlustest nähtub, et muruluud on

laudas tõesti olemas ja see on liimpuit varrega, mis võib pooleks minna kui kõvasti riisuda.

Kohtu hinnangul tuleb süüdistatava ütlused selles, et ta ei ole temale etteheidetavat

vägivallategu toime pannud tõendikogumist välja jätta kui ebausaldusväärsed, kuna need on

vastuolus kannatanu detailsete ütlustega. Süüdistatava ütlused käsitletavas episoodis on

ennastõigustavad ning kantud soovist oma süüd välistada. Süüdistatava ütlusi saab arvestada

üksnes nendes asjaoludes, mis riimuvad kannatanu ütlustega, sealhulgas puutuvalt muruluua

olemasolust XXXs.

Kohtul puudub kahtlus, et Kristi Saksniit on talle süüdistuses etteheidetud teoga s.o

kannatanule luuaga vastu kätt löömisega, kannatanu pikali lükkamisega ning jalgadega

löömisega põhjustanud kannatanule füüsilist valu. Kohtu hinnangul on kannatanule valu

põhjustamine tõendamist leidnud kannatanu ütlustega ning kannatanule valuaistigu tekkimine

on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav võttes arvesse vägivalla

intensiivsust – löök oli sooritatud sellise tugevusega, et luua vars läks pooleks, samuti tekib

valu pikali lükkamise ja korduvate jalalöökide tagajärjel.

3.5.2. Kristi Saksniidu tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi valu

tekitava kehaline väärkohtlemisena, mis on toimepandud lähisuhtes ja korduvalt. Korduvus

ehk retsidiiv on eriline isikutunnus KarS § 24 lg 1 mõttes. Isik peab olema vähemalt kahel

korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. See näitab tema spetsiifilist isikuomadust, mis

seisneb kalduvuses panna toime sama kuritegu. Seetõttu kätkeb uus kehaline väärkohtlemine

esimesega võrreldes suuremat ebaõigust. Oluline ei ole, kas isik on kehalise väärkohtlemise

eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta

pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud,

ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv, RKKK 1-17-1327/52, p

8).

3.5.3. Subjektiivsest küljest pani süüdistatav teo toime otsese tahtlusega, kuna lõi kannatanut

muruluuaga ja löök oli nii tugev, et muruluud purunes. Lisaks lõi süüdistatav kannatanut

korduvalt jalgadega. Kõik eeltoodu kinnitab vägivalla intensiivsust ja süüdistatava

teadlikkust, et ta oma teoga tekitab kannatanule füüsilist valu. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik

paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja

tahab või vähemalt möönab seda.

3.5.4. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

III Kehalise väärkohtlemise (kastruliga viskamise) episood 2022-2023. aasta talvel.

3.6. Süüdistusest nähtuvalt 2022-2023. aasta talvel eeluurimisel kindlaks tegemata kuupäeval

ja kellaajal XXX talu köögis Kristi Saksniit tõukas xxx xxxxxxxx xxxxxxxx K.L-i ja viskas

teda väiksema kastruliga, mis tabas K.L-i jalga ning mille tagajärjel K.L tundis valu. Peale

seda tõukas Kristi Saksniit K.L-i järsult vastu seina, hoidis ülakehast kinni, mille tagajärjel ei

saanud K.L liikuda ja tema hing jäi kinni.

3.6.1. Kannatanu K.L on andnud kohtuistungil ütlusi, milles räägib juhtumist, kui süüdistatav

Kristi Saksniit viskas kannatanut väikse, rohelise, pika varrega kastruliga, mis tabas

kannatanut alakehasse ning kannatanu tundis selle teo tõttu valu. Pärast kastruliga viskamist

tõukas Kristi Saksniit kannatanu vastu seina, nii et kannatanul jäi hing kinni. Kastruliga

viskamine toimus sellepärast, et voolik jäätus keldri mäe peal ära ja kannatanu jäi selles

süüdi.

Tunnistaja O.D kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et kannatanu on talle rääkinud juhtumist,

kui Kristi viskas kannatanut potiga. Mõni hetk hiljem tunnistaja täpsustab, et on kuulnud

kannatanult, et keegi viskas kannatanut kastruliga, kas Kristi Saksniit või Marje Saksniit,

kumbki neist.

Süüdistatav Kristi Saksniit ei tunnistanud end talle esitatud süüdistuses süüdi ning on oma

ütlustes kinnitanud, et talu köögis pole isegi sellist vaba seina, kuhu saaks vastu tõugata, kuna

köögis on neil kapid, laud, aknad, pliit, kraanikauss. Kastrulit köögis pidevalt ei ole. Ainuke

hetk, kui mingi kastrul välja tuleb, on sügisel õunamahla tegemiseks, et välja tõsta. See on

plastikust valge pisikene kastrul.

3.6.2. KrMS § 62 p 1 kohaselt on tõendamiseseme asjaoludeks m.h kuriteo toimepanemise

aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud.

Kas kuriteo toimepanemise aeg määratleda kindla ajahetkena või ajavahemikuna ja milline

võib olla selle ajavahemiku pikkus, see sõltub iga konkreetse kriminaalasja esemeks oleva teo

tehioludest (RKKK nr 3-1-1-45-07, p 10).

Viimatiöeldu ei anna aga alust järelduseks, et kuriteo toimepanemise aja määratlemine on

vähetähtis. Vastupidi - see aeg tuleb määratleda võimalikult täpselt ning kuriteo

toimepanemise aja määratlemata jätmine nagu ka põhjendamatult ebatäpne määratlemine võib

kujutada endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 2 mõttes, samuti

rikkuda oluliselt süüdistatava õigust kaitsele (RKKK nr 3-1-1-146-05, p 11).

3.6.3. Kohus märgib, et kõnealuse süüdistuse episoodi puhul ei nähtu kannatanu K.L-i

ütlustest, kui ainsast otsesest süüstavast tõendist, süüteo toimepanemise aega. Muud tõendid,

millega oleks võimalik süüdistuses kajastatud teo toimepanemise aega tõendada, paraku

puuduvad. Eeltoodust tulenevalt tuleb nentida, et kõnealuses episoodis ei ole võimalik

süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemise aega tuvastada.

3.6.4. Puutuvalt kuriteo toimepanemise kohta on Riigikohus lahendis nr 3-1-1-45-07, p-s 10

selgitanud, et kuriteo toimepanemise koha osas sõltub selle määratlemise täpsus konkreetse

kuriteo asjaoludest ning kuriteo sündmuse tuvastamiseks ei ole alati tingimata vajalik, et teo

toimepanemise koht oleks tuvastatud aadressi täpsusega või looduses meetri täpsusega.

Kolleegiumi hinnangul peab kuriteo toimepanemise koht olema määratletud sellise täpsusega,

et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse ning

esitada soovi korral omalt poolt põhjendusi, miks ta seda tegu toime panna ei saanud.

3.6.5. Käsilolevas kriminaalasjas ei ole kannatanu kohtuistungil rääkinud, et süütegu tema

suhtes pandi toime justnimelt XXX köögis, kuigi Kristi Saksniidule esitatud süüdistuse

kohaselt olevat tegu väidetavalt toimepandud (XXX ) talu köögis. Küsimusele, millises

ruumis sündmus toimus on kannatanu K.L ristküsitluses esialgu öelnud, et ta ei mäleta, hiljem

on ta kohtu küsimusele siiski vastanud, et vägivalla sündmused toimusid tema tolleaegses

elukohas – (s.o hoolduspere asukohas). Kuna süüdistuse järgi, heidetakse süüdistatavale K.

Saksniidule ette taluköögis kastruliga viskamise ja vastu seina tõukamise teel kannatanu

suhtes vägivallateo toimepanemist, siis tuleb kohtul KrMS § 62 p 2 alusel teo toimepanemise

asukohta ja viisi kontrollida – s.t, et millises ruumis kannatanut kastruliga visati ja kus teda

vastu seina tõugati. Süüdistatav K. Saksniit on süüdistusele vastu vaielnud, viidates m.h ka

asjaolule, et köögis puudub vaba sein, mille vastu olnuks võimalik kannatanut tõugata. Ka

süüdistatava Marje Saksniidu ütlustest tuleneb, et nende köögis vaba sein puudub, kuna seal

on kaks külmkappi, neli või viis kappi mööda seinu ja siis on linnupuur. Kohtuistungil on

selgunud, et käsilolevas kriminaalasjas ei ole sündmuskoha vaatlust (KrMS § 84 lg 1)

läbiviidud, lisaks puuduvad muud tõendid, millega oleks tõendatav XXX elumaja köögis

olevate esemete s.h mööbli paigutus ja n.ö vabade seinte olemasolu, mille vastu olnuks

võimalik kannatanut tõugata.

Antud juhul on kriminaalmenetluses tekkinud kahtlused ka teo toimepanemise kohas ning

neid kahtlusi ei ole võimalik kõrvaldada sündmuskoha vaatluse menetlustoimingu tegemata

jätmise tõttu.

3.6.6. Kuriteo toimepanemise viisi puutuvalt tuleneb kannatanu ütlustest, et kuriteo

toimepanemise vahend oli väike, roheline, pika varrega kastrul ning viidatud esemega olevat

teda visatud vastu alakeha. Süüdistatav Kristi Saksniit on rääkinud, et talu elumaja köögis

üldjuhul kastruleid ei ole, küll aga ainuke hetk, kui mingi kastrul köögis välja tuleb on

õunamahla tegemise ajal plastikust, pisike, valget värvi kastrul. Siinkohal väärib märkimist, et

kuna süüdistus ega ka kannatanu ütlused teavet kastruli materjali osas ei täpsusta ja muud

tõendid peale süüdistatava ütluste viidatud asjaolu kohta puuduvad, siis tuleb lugeda

süüdistatava ütlustega tõendatuks, et XXX elumaja köögis oli kättesaadav üksnes väikesema

suurusega plastikust kastrul. Siit tõusetub omakorda kahtlus, kas väikesemõõdulise plastikust

kastruliga teist inimest viskamise teel tabades võib temale selle teoga kaasneda tagajärjena

füüsiline valu, kuna eelduslikult väikesemõõduline plastmassist ese väga palju ei kaalu.

3.6.7. Kannatanu ütluste kohaselt vastu seina lükkamise tagajärjel jäi tal hing kinni, kuid

kannatanu ütlused ei kinnita seda, et vastu seina lükkamise tagajärjel oleks ta tundnud valu.

Valu tekkimine on aga kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu tunnus.

3.6.8. Antud juhul on kohtu hinnangul tõendamisele kuuluvates asjaoludes s.o kuriteo

toimepanemise aeg, koht ja viis tekkinud kõrvaldamata kahtlused. Tõendamisraskuste korral

tuleb kõrvaldamata kahtlused in dubio pro reo-põhimõtte (kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 7 lg 3) kohaselt tõlgendada süüdistatava kasuks (RKKK, nr 1-23-1538, p 32).

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud süüdistatav Kristi Saksniit käsitletavas kuriteoepisoodis

õigeks mõista, kuna ei ole tõendatud kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt.

IV Kehalise väärkohtlemise (hargivarrega löömise) episood 2022-2023. aasta talvel.

3.7. Süüdistusest nähtuvalt Kristi Saksniit 2022-2023. aasta talvel eeluurimisel kindlaks

tegemata kuupäeval ja kellaajal XXX talus lõi mitmel korral hargivarrega xxx xxxxxxxx

xxxxxxx K.L-ile reie piirkonda, mille tõttu tundis kannatanu valu ja tal tekkis hematoom.

3.7.1. Ülalviidatud episoodis on otseseks süüstavaks tõendiks kannatanu K.L-i ütlused, kelle

ütlustest tuleneb, et süüdistatav on kasutanud tema löömiseks tööriistu: s.h vikatit, murureha

ja harki. 2022. või 2023. aasta talvel lõi Kristi Saksniit kannatanut hargivarrega alakeha

piirkonda, mille tõttu ta tundis valu ning löögi tagajärjel tekkis kannatanul sinikas ehk

hematoom. K.L ei mäletanud, millepärast löömine sel korral toimus, kuid tavaliselt oli see töö

pärast. Mitu korda löödi seda K.L ei mäletanud.

Antud episoodis kinnitavad kannatanu ütluste usaldusväärsust kaudsete tõenditena Anija

Vallavalitsuse 07.07.2023.a. kirjalikus pöördumises ja kannatanu seadusliku esindaja P.J-i

ning tunnistaja D.Z-i ütlustest nähtuvad asjaolud selles, et süüdistatavad s.h ka Kristi Saksniit

kasutasid kannatanu suhtes sel ajavahemikul kui kannatanu Saksniitude juures elas füüsilist

vägivalda ning vägivald oli tihti seotud kannatanule antud ülesannete täitmise või täitmata

jätmisega. Tunnistaja O.D ütlustest nähtuvalt on kannatanu K.L talle korduvalt öelnud, et

Marje Saksniit ja Kristi Saksniit karistasid teda, kuid mille eest karistasid, seda tunnistaja ei

tea. Kannatanu karistamine tööde tegemise pärast on tõendatud ka tunnistaja W.T ütlustega.

Kohus leiab, et kannatanu K.L-i ütlused selles, et süüdistatav Kristi Saksniit 2022.a. või

2023.a. talvel teda hargivarrega lõi, on detailsed ja selged ning kannatanu ütlustes vastuolud

puuduvad. Tema on ütlustega on tõendatud tema suhtes toimepandud vägivallateo

toimepanemise aeg, koht ja viis. Samuti kinnitavad kannatanu ütlused, et ta tundis tema

suhtes vägivallateo toimepanemise ajal füüsilist valu ning talle tekitati tervisekahjustusena

hematoom. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodud asjaoludel alust kahelda kannatanu ütluste

usaldusvääruses, kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad kannatanu seadusliku esindaja

ning tunnistajate D.Z-i, O.D ja W.T ütlused ning Anija Vallavalitsuse 07.07.2023 kirjalik

pöördumine.

Samas tuleb süüdistusest välja jätta, et süüdistatava tegu s.o hargivarrega löömine on toime

pandud mitmel korral, kuna kannatanu ütlused ega ka muud tõendid ei tõenda käsitletavas

episoodis, et süüdistatav oleks hagivarrega kannatanut löönud mitmel korral.

Süüdistatav Kristi Saksniit end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, kinnitades, et

ta ei ole süüdistuses kirjeldatud tegu toime pannud. Ta kinnitas, et hark on küll majas olemas,

aga sellega ta löönud ei ole. Hark on heina tõstmiseks, poolteist meetrit kõrge.

Kohtu hinnangul tuleb süüdistatava ütlused selles, et ta ei ole temale etteheidetavat

vägivallategu toime pannud, tõendikogumist välja jätta kui ebausaldusväärsed, kuna need on

vastuolus kannatanu detailsete ütlustega. Süüdistatava ütlused käsitletavas episoodis on

ennastõigustavad ning kantud soovist oma süüd välistada. Süüdistatava ütlusi saab arvestada

üksnes nendes asjaoludes, mis riimuvad kannatanu ütlustega, m.h neis asjaoludes, mis

seonduvad süüdistatava ja kannatanu elamisega XXXs ning tegelemisega talutöödega ning

hargi olemasoluga XXXs.

3.7.2. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu juhul, kui sellega kaasneb tervise

kahjustamine või see põhjustab tagajärjena valu. Antud juhul on kanntanu ütlustega

tõendatud, et süüdistatava löök hargivarrega oli niivõrd intensiivne, et löögi tagajärjel tekkis

süüdistatavale hematoom. Samuti puudub kohtul kahtlus selles, et Kristi Saksniit on

kannatanule süüdistuses etteheidetud teoga s.o kannatanule hargivarrega löömisega

põhjustanud füüsilist valu. Kohus leiab, et valuaistingu tekkimine kannatanul pärast seda, kui

süüdistatav oli teda pooleteist meetri pikkuse hargivarrega löönud, on teo tagajärjena

objektiivselt omistatav, kuna löögi tagajärjel põhjustati kannatanule tervisekahjutusena

hematoom.

3.7.3. Kristi Saksniidu tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi valu

tekitava kehaline väärkohtlemisena, mis on toimepandud lähisuhtes ja korduvalt. Teo

korduvus tuleb asjaolust, et süüdistatava süü on tõendamist leidnud kehalise väärkohtlemise

toimepanemises süüdistuse esimese kahes episoodis, mistõttu on kehaline väärkohtlemine

toimepandud korduvalt.

3.7.4. Subjektiivsest küljest pani süüdistatav teo toime otsese tahtlusega, kuna lõi kannatanut

nii intensiivselt, et kannatanule tekkis hematoom. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo

toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või

vähemalt möönab seda.

3.7.5. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

V Kehalise väärkohtlemise (puuhaluga peksmise) episood 2023. aasta jaanuarikuus.

3.8. Süüdistuse kohaselt Kristi Saksniit 2023. aasta jaanuarikuus eeluurimisel kindlaks

tegemata kuupäeval ja kellaajal tõukas xxx xxxxxxxx xxxxxxx K.L-i, peale mida läks Kristi

Saksniit puukuuri ja võttis sealt puuhalu ja hakkas sellega K.L-i peksma. Kristi Saksniit tahtis

K.L-ile puuhaluga vastu jalgu lüüa, aga K.L pani käe ette ning see löök tabas K.L-i paremat

kätt. Sellise tegevusega põhjustas Kristi Saksniit kannatanule valu ja tervisekahjustuse –

küünarluu distaalse otsa murd.

3.8.1. Käsitletavas episoodis on kannatanu K.L ristküsitlusel rääkinud, et 2022.-2023.a. talvel

on ta ühel korral vajanud arstiabi, sest oli käeluu murd. Kristi Saksniit oli puuhaluga

kannatanu kätt peksnud või tahtis siis kannatanu jalga peksta, aga kannatanu pani oma käe

ette. Sündmus toimus puukuuri juures. Puuhalu võttis K. Saksniit puukuurist ja karjus

kannatanu peale: „Türa Hiinlane, sa ei oska oma töid teha.“ Puuhaluga löömise tagajärjel

tundis kannatanu ekstreemset valu. EMO-sse viis Marje Saksniit teda mõned päevad hiljem.

Kiirabis ütles kannatanu oma vigastuse kohta, et oli kukkumine, sest Marje Saksniit oli

kannatanul käskinud nii öelda. Marje Saksniit arstikabinetti ei tulnud, vaid oli ukse taga.

Kannatanu ei rääkinud arsti juures tõtt selle kohta, mis tegelikult juhtunud oli ja seda

põhjusel, et kabineti ukse taha oli kosta. Kannatanu käsi pandi kipsi. Talutöid pidi ta ikkagi

edasi tegema. K.L ei mäletanud kohtuistungil, kas ta sellest puuhaluga löömisest kellelegi ka

rääkis.

Tunnistaja O.D ristküsitlusel antud ütlustest nähtub, et K.L on talle rääkinud, et ühel korral

oli tal käeluu katki. EMO-s öeldi, et ta väidetavalt kukkus talvel, aga tegelikult põhjustas

selle kas Marje või Kristi. Tunnistajale meenub veel, et Kristi Saksniit olevat kannatanut

puuhaluga löönud ja selle tulemusena läks kannatanul käeluu puruks, kuid tunnistaja ei

osanud täpselt öelda, millal see sündmus toimus, sest sel ajal ta K.L-iga väga ei suhelnud.

K.L-i seadusliku esindaja P.J-i ütlustest nähtub, et ta töötab alates 2023.a. juulist Anija

Vallavalitsuses ning mingil hetkel tuli talle informatsioon, et K.L-il olevat käeluu katki

olnud. Kuna Star programmis sissekanded eelviidatud sündmuse kohta puudusid, küsis

seaduslik esindaja perearstilt vastava asjaolu kohta väljavõtte ning kuulis K.L-ilt, et

puuhaluga olevat K.L-ile vastu kätt löödud. Seaduslik esindaja P.J ei osanud kohtuistungil

täpsustada, kumb süüdistatavatest, kas Marje Saksniit või Kristi Saksniit oli puuhaluga

kannatanut löönud.

Viljandi Haigla epikriisist nähtub, et K.L-i pöördumine erakorralise meditsiini osakonda

toimus 06.01.2023 kell 15.05. Kliinilise diagnoosi kohaselt tuvastati kannatanul küünarluu

distaalse alaotsa murd. Talle paigaldati kips. Anamneesi kohaselt kannatanu kukkus libedaga

paremale käele.

Tunnistaja K.S on kohtuistungil rääkinud, et ta teab sellest juhtumist, kui K.L kukkus

ükskord talvel omal käe kipsi, kuna ta tuli tunnistajale appi kartulikotti auto pealt maha

tõstma. Kannatanul olid crocsid jalas, millel oli siledad tallad. Marje Saksniit viis K.L-i

EMO-sse, kui sai aru, et on tõsine vigastus, sest käsi läks paiste.

Tunnistaja U.O ristküsitlusel antud ütlustest nähtub, et ta teab ühest juhtumist, kui K.L oli

kukkunud. Tunnistaja U.O kannatanu kukkumist pealt ei näinud, kuid ta nägi ühel õhtul kui

K.L-il oli käsi kipsis ja ta tuli seda tunnistajale näitama. K.L oli olnud rõõmus selle üle, et

saab kipsi peale pastakaga joonistada ja kirjutada midagi ning kips oli täis kirjutatud, soditud.

K.L oli tunnistajale seletanud temaga juhtunut, et ta oli kukkunud libedal jääl käe peale.

Süüdistatav Marje Saksniit on oma ütlustes kirjeldanud, kuidas kannatanu K.L endal käeluu

katki kukkus. Sel hetkel oli Kristi Saksniit toas ja väljas olid Marje Saksniit, K.S ja K.L. Oli

neljapäeva õhtu, kui Marje Saksniit oli Viljandist koju tulnud ning K.L ja K,S tulid välja ja

hakkasid auto pealt asju maha tõstma. Marje Saksniit sai aru, et kannatanu on kukkunud

alates sellest, kui märkas, kuidas K.L juba püsti tõusis ja ütles, et midagi ei läinud katki.

Järgmisel päeval käisid nad EMO-s ning K.L vaadati arsti poolt kabinetis läbi. Marje Saksniit

oli sel ajal kabineti ukse taga. Opitoas pandi K.L-i käsi kipsi. Marje Saksniit eitab K.L-ile

korralduste andmist selle kohta, et mida rääkida, kuidas kõik juhtus. Samuti tuleneb Marje

Saksniidu ütlustest, et Kristi Saksniit ei saanud kuidagi K.L-i kukkumist mõjutada.

Süüdistatav Kristi Saksniit ei tunnistanud end selles episoodis süüdi ning on oma ütlustes

väitnud, et ta ei ole kannatanut puuhaluga löönud. Samas tuleneb süüdistatava ütlustest, et ta

teab juhtumit, kui K.L-i käsi oli kipsis. Sel päeval oli Marje Saksniit tulnud linnast ning

tavaliselt, kui ta linnast tuleb, siis antakse poekotid akna kaudu tuppa. K.S koos kannatanuga

läksid autost asju maha tõstma. Kuna kannatanul olid jalas sileda tallaga jalatsid – crocsid ja

väljas oli hästi libe, siis ta kukkus auto taga selliselt, et talle jäi enda käsi alla. Kannatanu

rääkis juhtunust Kristi Saksniidule ise ning seda kirjeldas ka K.S. Lisaks oli seal lähedal ka

Marje Saksniit. Järgmisel päeval viis Marje Saksniit kannatanu EMO-sse ning tagasi tuli

kannatanu kipsiga ja öeldi, et oli mõra.

3.8.2. Kohus leiab, et antud juhul on tekkinud pooltel vaidlus asjaolus, kas süüdistatav Kristi

Saksniit on kannatanut puuhaluga löönud ja sellise teoga kannatanule valu ja

tervisekahjustuse tekitanud.

Kohtu hinnangul on tunnistajate K.S, U.O ning süüdistatavate Kristi Saksniidu ja Marje

Saksniidu ütlused selle kohta, kuidas kannatanule on tekkinud süüdistuses kirjeldatud

tervisekahjustus detailsed, selged ja eluliselt usutavad. Kohtul puudub alus kahelda

süüdistatava Kristi Saksniidu ütlustes, et tema ei põhjustanud oma tegevusega kannatanule

süüdistuses kirjeldatud tervisekahjustust, kuna nii süüdistatava Kristi Saksniidu enda kui ka

Viljandi Haigla 06.01.2023.a. ambulatoorse epikriisiga ning tunnistajate K.S , U.O ja

süüdistatava Marje Saksniidu ütlustega kogumis on tõendatud, et kannatanu tervisekahjustus

– küünarluu distaalse alaotsa murd oli põhjustatud kannatanu kukkumisest talvisel ajal

libedaga paremale käele. Seega, usaldusväärselt on tõendatud, et kannatanu kukkumine oli

põhjustatud talvisele ajale ja ilmastikule ebasobivate jalatsite kandmisest.

Kohus märgib, et kannatanu ütlustest tulenev asjaolu selles, et Marje Saksniit olevat

kannatanul käskinud valetada tervisekahjustuse tekkimise asjaoludest ja arsti juures

kannatanul rääkida kukkumisest, on vastuolus süüdistatava Marje Saksniidu ütlustega, kes

vastavat asjaolu eitab.

Kannatanu ütlused selles, et süüdistatav Kristi Saksniit lõi talle puuhaluga vastu kätt on

vastuolus süüdistatava K. S ütlustega. Seadusliku esindaja P.J-i ja tunnistaja O.D ütlused

ei ole piisavalt detailsed ja selged selles, kes oli konkreetne lööja, kes kannatanule

tervisekahjustuse tekitas – kas Marje Saksniit või Kristi Saksniit. Lisaks eeltoodule on

kannatanu ja seadusliku esindaja ning tunnistaja O.D ütlused selles, et kannatanu

tervisekahjustus – küünarluu distaalse alaotsa murd on põhjustatud süüdistatava Kristi

Saksniidu poolt, vastuolus Viljandi Haigla 06.01.2023.a. ambulatoorse epikriisiga ning

tunnistajate Kaarel Saksniidu ja U.O ning süüdistatavate Kristi Saksniidu ja Marje Saksniidu

ütlustega. Seega tuleb kannatanu, tunnistaja O.D ja seadusliku esindaja P.J-i eelmärgitud

ütlused, mis on vastuolus muude asjas kogutud tõenditega, tõendikogumist välja jätta.

3.8.3. Kohus leiab, et käsitletavas kehalise väärkohtlemise episoodis (s.o 2023. aasta

jaanuarikuus) ei ole süüdistatava Kristi Saksniidu süü tõendamist leidnud ja ta tuleb selles

osas õigeks mõista.

VI Kehalise väärkohtlemise episood 24.05.2023.

3.9. Süüdistusest nähtuvalt Kristi Saksniit süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas sikutas xxx

xxxxxxxx xxxxxxxx K.L-i juustest, tekitades K.L-ile füüsilist valu.

3.9.1. Käsitletavas episoodis on otseseks süüstavaks tõendiks kannatanu K.L-i ütlused, kelle

ütluste kohaselt süüdistatav Kristi Saksniit sikutas käega kannatanut juustest ning juustest

sikutamise tõttu tundis kannatu valu. Kannatanul olid sel ajal pikemad juuksed. Juustest

sikutamine toimus põhjusel, et kannatanu oli jätnud taimed kastmata. Oli kuum suvi ja see

ülesanne oli antud kannatanule täitmiseks. Kannatanu ei olnud veel jõudnud seda teha, sest ta

tegi töid järjekorras. Tal tuli XXXs täita mitmeid ülesandeid, s.h loomade väljalaskmine,

munade korjamine, loomade veenõude täitmine ja loomade toitmine ning taimede kastmine.

Ta alustas talutöödega seitsme-kaheksa ajal hommikul. Lisaks tuli teha töid päevasel ajal ning

õhtul tulid lehmad sisse lasta ning tibudega tegeleda. Selle juustest sikutamise juures oli ka

Marje Saksniit, kes seal räuskas. Kannatanu sõimati läbi ja öeldi, et ta ei suuda ühegi tööga

hakkama saada. Kannatanu tundis valu nii nende sõnade pärast kui ka füüsilist valu.

Kannatanu ütlustest nähtub, et süüdistatav Kristi Saksniit sikutas kannatanut juustest niivõrd

intensiivselt, et ta tõmbas kannatanu peast juukseid ära. Süüdistatava peos oli juukseid näha.

Süüdistatav Kristi Saksniit end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav

on kinnitanud, et ta ei ole kannatanut tutistanud.

3.9.2. Kohus leiab, et süüdistatava süü käsilolevas süüteoepisoodis on tõendatud kannatanu

ütlustega ning kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad kaudsete tõenditena Anija

Vallavalitsuse poolt Viljandi politseijaoskonnale 07.07.2023 esitatud kirjalik pöördumine,

Kannatanu K.L-i seadusliku esindaja Anija Vallavalitsuse laste hoolekandespetsialisti P.J-i ja

tunnistaja D.Z-i ning tunnistaja O.D kohtuistungil antud ütlused.

Anija Vallavalitsuse poolt 07.07.2023.a. Viljandi politseijaoskonnale esitatud kirjalik

pöördumises on märgitud, et K.L-i suhtes kasutatakse hooldusperes nii füüsilist kui vaimset

vägivalda ja ta on palju koormatud erinevate talutöödega. Kirjas sisaldub kirjeldus

olukordadest ja Anija valla laste ja perede spetsialisti teostatud lapse elukoha külastustest

26.04.2023 ja 21.06.2023.a., kokkuvõte vestlustest K.L-iga. 26.04.2023.a. on K.L rääkinud,

et peretütar Kristi on teda karistanud. 21.06.2023.a. toimunud kodukülastusel on K.L

rääkinud, et tööd teeb ca paar-kolm tundi päevas. Kristi ja Marje karjuvad pidevalt, hetkel on

probleemiks see, et taimed kuivavad väga ruttu ära. K.L on m.h jätnud meelde sündmuse

24.05., kui Kristi sakutas K.L-i juustest.

Kannatanu K.L-i seadusliku esindaja Anija Vallavalitsuse laste hoolekandespetsialisti P.J-i ja

tunnistaja D.Z-i kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et kannatanu on rääkinud neile Marje

Saksniidu ja Kristi Saksniidu poolt kannatanu suhtes tarvitatud vaimsest ja füüsilisest

vägivallast hooldusperes ning sellest, et kannatanu oli XXXs ülekoormatud erinevate

talutöödega. Samas vägivalla kasutamine kannatanu suhtes oligi seotud tema tööülesannete

täitmisega talutöödel. Tunnistaja O.D ütlustest nähtub, et ta on kuulnud kannatanult K.L-ilt

2023.a. suvel, et Marje Saksniit ja tema tütar Kristi Saksniit on kannatanut füüsiliselt

karistanud.

Kohus leiab, et antud juhul ei ole alust kahelda kannatanu K.L-i ütluste usaldusväärsuses.

Kannatanu ütlused on detailsed, selged ja eluliselt usutavad. Süüdistatava ütlused, et ta ei ole

temale etteheidetavat tegu käsitletavas episoodis toime pannud on diametraalses vastuolus

kannatanu ütlustega, mistõttu tuleb need süüdistatava ütlused jätta kui ebausaldusväärsed

tõendikogumist välja. Süüdistatava ütlused on ennastõigustavad ning kantud soovist oma

süüd välistada. Süüdistatava ütlusi saab arvestada üksnes nendes asjaoludes, mis riimuvad

kannatanu ütlustega ja kajastavad süüdistuses kirjeldatud ajavahemikul kannatanuga koos

ühes peres elamist ja tegelemist talutöödega. Kohtul puudub kahtlus ka selles, et Kristi

Saksniit on kannatanule süüdistuses etteheidetud teoga s.o kannatanu K.L-i juustest

sikutamisega põhjustanud valu, kuna juustest sikutamise puhul oli tegemist intensiivne

vägivallaga – süüdistatav tõmbas kannatanul juukseid peast ära.

Kristi Saksniidu tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi valu tekitava

kehaline väärkohtlemisena, mis on toimepandud lähisuhtes ja korduvalt.

3.9.3. Subjektiivsest küljest pani süüdistatav teo toime otsese tahtlusega, mille osas puuduvad

kohtul kahtlused, sest antud juhul oli tegemist intensiivse vägivallaga, pärast teo

toimepanekut oli süüdistatava peos näha juukseid. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo

toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või

vähemalt möönab seda.

3.9.4. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

Marje Saksniidu süüdistus.

I Kehalise väärkohtlemise episood 2022-2023. aasta talvel.

3.10. Süüdistusest nähtuvalt Marje Saksniit süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas sikutas xxx

xxxxxxxx K.L-i juustest, mille tagajärjel tuli kannatanul juukseid ära ja ta tundis valu.

3.10.1. Süüdistatav Marje Saksniit end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja on

kinnitanud kohtuistungil antud ütlustes, et ta ei ole K.L-i juustest sikutanud.

Kannatanu K.L-i poolt kohtuistungil antud ütlused käsitletatavas kuriteoepisoodis kirjeldatud

kehalise väärkohtlemise kohta on äärmiselt napid. Tähelepanuväärne on asjaolu, et

ristküsitlusel kaitsja küsimusele, kuidas te kindlaks tegite, et juuksed ära tulid, vastas

kannatanu, et Kristi peos oli näha. Kaitsja järgnevale küsimusele, (kas) see oli Kristi, kes

juukseid peast ära tõmbas, vastas kannatanu jaatavalt. Marje Saksniidu süüdistuses toodud

asjaolude kohta kannatanule midagi täpsemat meelde ei tulnud, kinnitades vaid seda, et talvel

kannatanu mütsi ei kanna. Kaitsja korduvale küsimusele süüteo toimepanija kohta 2022-2023.

aasta talvel, vastas kannatanu, et siis see oli Marje. Otseselt sellest, kas Marje Saksniidu teoga

kaasnes kannatanule füüsiline valu, ei olegi kannatanu kohtuistungil rääkinud.

3.10.2. Ka teistest kohtuistungil uuritud tõenditest ei nähtu seda, et kannatanu oleks rääkinud

tema suhtes toimepandud kehalisest väärkohtlemisest, mis seisnes Marje Saksniidu poolt

kannatanu juustest sikutamises, mille tagajärjel kannatanul juuksed ära tulid ja ta tundis valu.

Star programmis sisaldub sissekanne 26.07.2023, mille sisu on järgnev: „K.L-i onu saatis

valda e-kirja, milles teatas, et K.L kardab minna hooldusperesse tagasi, soovib jääda elama

onu peresse. K.L-i sõnul Marje karistab teda, lööb. Augustis peaks toimuma veel üks laager

aga kuna Marje on see aeg koolitusel, siis ilmselt ei saa K.L laagrisse minna, kuna peab

kodus loomade eest hoolitsema. K.L on onule teatanud, et Marje on lubanud temalt telefoni

ära võtta, et ta ei saaks suhelda onuga.“

K.L-i seadusliku esindaja Anija Vallavalitsuse esindaja P.J-i kohtuistungil antud ütluste

kohaselt on eelnimetatud sissekande Star programmi teinud tema ning see lähtus K.L-i onu

O.D e-kirjas sisalduvast infost.

Star programmist ja P.J-i ristküsitlusel antud ütlustest ei nähtu, et Marje Saksniidu füüsiline

vägivald kannatanu suhtes lisaks löömisele oleks seisnenud ka juustest sikutamises. Ka

tunnistaja D.Z-i ütlustest ei nähtu, et K.L oleks talle kirjeldanud, et Marje Saksniit on

karistanud teda justnimelt juustest sikutamisega.

Tunnistaja O.D ütlustest tuleneb, et ta on kuulnud Anija valla esindajalt P.J-ilt või

kannatanult K.L-ilt, et Marje Saksniit karistab K.L-i kodus selle eest, kui ta peaks mingi

pahandusega või millegagi hakkama saama. Marje Saksniit olevat tunnistaja ütlustel

kannatanut kätest kinni hoidnud ja vastu seina surunud, labakäega vastu nägu löönud või

vastu selga. Tunnistaja O.D kinnitusel ei ole ta sellest kuulnud, et Marje Saksniit oleks K.L-i

juustest sikutanud.

Kohus leiab, et käsitletavas episoodis sõna-sõna vastu olukorras, ei ole kannatanu ütlused

sellise kvaliteediga, et suudaksid kummutada antud juhul tekkinud kahtlused selles, kas

süüdistuses kirjeldatud tegu võis üldsegi aset leida. Tema ütlused ei ole selged ega detailsed.

Ütlustes esinevad vastuolud. Esialgu väidab kannatanu, et teo pani tema suhtes toime Kristi

Saksniit, mõni aeg hiljem aga väidab, et juustest sikutamise pani toime hoopiski Marje

Saksniit. Ka ei ole kannatanu sõnaselgelt kohtuistungil väljendanud seda, et teoga, mis tema

väitel Marje Saksniit tema suhtes toime pani, kaasnes kannatanule füüsiline valu.

Kõrvaldamata kahtlus seisneb ka selles, et kuigi kannatanu väitel süüdistatav teda juustest

sikutas, siis miks ta ei ole rääkinud sellest, et nägi juukseid süüdistatava Marje Saksniidu

peos. Kannatanu nägi enda ütluste kohaselt juukseid hoopiski Kristi Saksniidu peos.

Süüdistatav Kristi Saksniit käsitletavas kuriteoepisoodis aga ei osalenud.

KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused süüdistatava

süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud süüdistatav Marje

Saksniit käsitletavas kuriteoepisoodis õigeks mõista, kuna ei ole tõendatud kuriteo

toimepanemine süüdistatava poolt.

II Kehalise väärkohtlemise episood 25.05.2023.

3.11. Süüdistusest nähtuvalt Marje Saksniit 25.05.2023 XXX talus võttis maast mullakasti,

mille surus xxxxxxxx K.L-ile näkku ja peale seda lõi talle sellega pea piirkonda, mille

tagajärjel tundis kannatanu valu.

3.11.1. Käsitletavas episoodis on kannatanu K.L ristküsitlusel rääkinud, et Marje Saksniit oli

ta tirinud kasvuhoone juurde, kus oli näidanud musta plastmassist mullakasti, mis oli liiga

märg ehk üle kastetud. Kastmine oli K.L-i ülesanne. Mullakastis olid seemned. Seejärel

võttis Marje Saksniit mullakasti endale kätte ja surus selle kannatanule näkku ning lõi selle

kannatanule pähe. M. Saksniit võttis mullakasti alt ühe käega ja teise käega hoidis

kannatanul kratist kinni. Muld sattus kannatanule krae vahele. Kannatanu on kirjeldanud

eelmärgitud mullakasti suurust. See oli umbes A4 formaadis e. paberilehe A4 suurune ja 10

cm sügavune.

Süüdistatav Marje Saksniit end käsitletavas episoodis süüdi ei tunnistanud, selgitades, et

seda ei ole olnud. Ta on kannatanuga pahandanud, kui kannatanu on koolikohustused v.

talutööd tegemata jätnud. Süüdistatava ütluste kohaselt on kasvuhoone juures suured kastid,

kuid tema neid ei tõsta. Neid kaste müüakse poes segukastide nime all mõõtmetega 50x70 ja

sügavus on 30, seal sees on tomatitaimed ja ka veel suuremad 200-liitrised, kus kasvavad

kurgid sees. A4 suuruseid kaste neil kodus ei ole. Süüdistatav kinnitab, et ta ei ole võimeline

oma tervislikust seisundist tulenevalt ühe käega maast kasti võtma ja seda kuhugi suruma.

Kaitsja on leidnud, et nimetatud episoodis ei ole sündmuskoha vaatlust teostatud. Uurija ei

ole käinud sündmuskohal, et leida seal mingi kast, mida on võimalik tõsta ja pähe vajutada.

Kui see oli segukast 70 x 50 x 30 cm ja see on märga mulda täis, kastetud ka, siis ei suuda

seda kasti üles tõsta ega kellelegi pähe vajutada.

3.11.2. Kohus märgib, et kannatanu ja süüdistatava Marje Saksniidu ning süüdistatava Kristi

Saksniidu ning tunnistajate U.O ja K.S ütlustest tuleneb, et XXXs oleva kasvuhoone juures

olid mullakastid. Antud juhul on kohtu hinnangul tekkinud pooltel vaidlused selles, kas

süüdistuses kirjeldatud tegu aset leidis ja kas süüdistatav oli võimeline oma tervislikust

seisundist tulenevalt mullaga täidetud kasti maast üles tõstma ja seda kannatanule vastu nägu

suruma. Vaidlused on tekkinud ka XXXs kasutusel olevate mullakastide mõõtmetes.

3.11.3. Väärib märkimist, et käsilolevas kriminaalasjas ei ole sündmuskoha vaatlust

teostatud, milline menetlustoiming oleks aidanud tekkinud vaidlust lahendada ja seda

vähemalt mullakasti mõõtmete määratlemisel.

Kannatanu K.L on rääkinud XXXs aset leidnud vägivallateo sündmuse toimumise ajal

kasutatud mullakasti suurusest, mille põhja pindala vastas umbes A4 formaadis paberilehe

suurusele (s.o 30 cm x 21 cm) ning kasti sügavus 10 cm. Süüdistatava Marje Saksniidu

ütlustest nähtub aga, et XXX kasvuhoone juures olevad mullakastid olid kannatanu

kirjeldatud mulakastist enam kui kaks korda suuremad, mõõtmetega 70 cm x 50 cm ja kasti

sügavusega 30 cm. Süüdistatava M. Saksniidu ütlused XXXs kasutusel olevate mullakastide

mõõtmete osas riimuvad süüdistava Kristi Saksniidu ütlustega, kes on samuti rääkinud

XXXs olevate mullakastide mõõtmetest 70 cm x 50 cm ja kasti sügavusega 30 cm. K.

Saksniit on rääkinud, et need on poest saadavad segukastid, millesse on suurtest

mullakottidest tõstetud mulda ja üldiselt üksinda seda täiskasti ei tõsta (s.t tõsta ei jõua),

kuid kahekesi on võimalik. K. Saksniidu kinnitusel sellist mullakasti Marje Saksniit

võimeline tõstma ei ole, kui see kast on mullaga täidetud ja kastetud, sest M. Saksniit ei ole

võimeline poekottigi tõstma. Tunnistaja U.O ütlustest nähtub, et XXXs olevad kastid on

põhjapindalaga 70 cm x 40 cm ja kasti kõrgusega 30 cm s.o ligilähedane M. Saksniidu poolt

nimetatud kasti mõõtmele. Tunnistaja K.S teab, et kasvuhoonete ees on mullakastid, mille

suurust ta ei oska kirjeldada, kuna tema kasvuhoonetes väga ei käi. Tunnistaja teab vaid

seda, et kasvuhoonetes kasvatati kurki ja tomatit.

Lähtudes eelnevalt käsitatud tõenditest asub kohus seisukohale, et kannatanu ütlused on

vastuolus süüdistatavate ja tunnistaja U.O ütlustega, mistõttu on põhjendatud kannatanu

ütlused mullakasti mõõtmete kohta tõendikogumist välja jätta. Kohus leiab, et tõendamist on

leidnud asjaolu, et XXXs kasutatavad mullakastid oli mõõtmetega 70 cm x 50 cm x 30 cm.

3.11.4. Süüdistatava Marje Saksniidu ütlustest nähtub, et tal on XXX on opereeritud. Üks

xxxx on opereeritud kaks korda ja teine üks kord. Lisaks on xxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx

Puutuvalt süüdistatava tervislikku seisundit on kohtule esitatud Eesti Töötukassa

04.09.2018.a. otsus xxxxxxxx xxxxxxx, mis tõendab, et Marje Saksniidul XXXXXXXX

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

Ravidokumentidest nähtuvad asjaolud Marje Saksniidu tervisliku seisundi kohta riimuvad ka

süüdistatavate Marje Saksniidu ja Kristi Saksniidu ütlustega ning tunnistajate K.S ja U.O

ütlustega. Eelmärgitud isikulistest tõenditest nähtub, et Marje Saksniidul on xxxxxkorduvalt

opereeritud XXX tõttu. Ta asju tõsta ei tohi, kuna asjad kipuvad käest kukkuma.

Igapäevaseid kodused töid, eelkõige raskusi kanda aitavad Marje Saksniidul tema lähedased

v. siis kannab või tõstab ta üksnes kergemaid asju minimaalsel määral. Tegeleb lihtsamate

töödega. Raskeid asju ei ole tõstnud alates 2015.a.

Seega eelmärgitud tõenditega kogumis on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et Marje

Saksniidul seoses tema xxxx xx xxxxxx diagnoositud haigustega esinesid tõsised probleemid

raskuste tõstmisega ja xxxx liikuvusega, mistõttu ta ei olnud võimeline suuri raskusi tõstma

ja ta hoidus sellest. Tema xxxx liikuvus oli piiratud.

3.11.5. Lähtudes asjaolust, et XXXs kasutati mullakaste mõõtmetga 70 cm x 50 cm x 30 cm

ja võttes arvesse süüdistatava Marje Saksniidu tervislikku seisundit, mis ei võimaldanud tal

suuri raskusi tõsta ning tema xxx xxxxxxxx oli piiratud, ei pea kohus eluliselt usutavaks

kannatanu ütlusi, mille kohaselt süüdistatav Marje Saksniit võttis maast mullakasti, mis oli

täidetud mulla- ja seemnetega ja mille surus xxxxxxxx K.L-ile näkku ja pärast seda lõi talle

veel ka mullakastiga pea piirkonda. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud käsitletavas

episoodis Marje Saksniit temale esitatud süüdistuses kuriteo tõendamatuse tõttu õigeks

mõista.

III Kehalise väärkohtlemise episood 15.05.2023.

3.12. Süüdistusest nähtuvalt Marje Saksniit 15.05.2023 XXX talus lõi xxx xxxxxxxx K.L-i

rusikaga kõhtu ja labakäega vastu paremat põske, mille tagajärjel tundis kannatanu valu.

3.12.1. Kirjeldatud episoodis – on otseseks süüstavaks tõendiks süüdistatava Marje Saksniidu

vastu kannatanu K.L-i ütlused, milles nähtub, et 2022-2023. aastal lõhkus lehm ära vanni või

keti. Marje Saksniit oli seda märganud ning lõi kannatanut enam kui ühel korral rusikaga

kõhtu ning ühel korral labakäega vastu nägu. Miks sel korral Marje Saksniit teda lõi sellest

kannatanu aru ei saanud. Kuid kannatanu on rääkinud, et süüdistatavad (s.h ka Marje

Saksniit) tarvitasid tema suhtes vägivalda, kui kannatanu oli süüdistatavate arvates valesti

käitunud. Kannatanu ise leiab, et tema ise oma käitumisega küll otseselt põhjust ei andnud.

Kui isegi mõned tööd täiesti jäid tegemata, siis väärkohtlemine ei ole ikkagi õige asi.

Kannatanu on kinnitanud, et kõik vägivallateod, mis süüdistatavate poolt tema suhtes toime

pandi, toimusid tema tolleaegses elukohas s.o XXXs.

Süüdistatav Marje Saksniit end temale esitatud süüdistuses s.h ka käsitletavas episoodis end

süüdi ei tunnistanud.

3.12.2. Kohus leiab, et antud juhul on süüdistatava ütlustest tõesemad kannatanu K.L-i

ütlused. Kuigi kannatanu ütlused on lakoonilised, siis sisaldavad need teo toimepanemise

aega, kohta, teo toimepanijat ja toimepanemise viisi. Kannatanu ütlused käsitletavas episoodis

on selged ja detailsed. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad Star programmis Anija

Vallavalitsuse esindaja P.J-i poolt 26.07.2023.a. tehtud sissekanne: „K.L-i onu saatis valda

e-kirja, milles teatas, et K.L kardab minna hooldusperesse tagasi, soovib jääda elama onu

peresse. K.L-i sõnul Marje karistab teda, lööb.“ Eelmärgitut on kinnitanud kannatanu

seaduslik esindaja P.J oma ütlustega kohtuistungil. Lisaks tuleneb P.J-i ütlustest, et kannatanu

sai hooldusperes olles karistada ning füüsiline ja vaimne vägivald oli seotud talle antud

ülesannete täitmise v. täitmata jätmisega. Tunnistaja D.Z-i ütlused tõendavad, et ta kuulis

2023.a. aprillis, juunis ja juulis vestlusest kannatanu K.L-iga, et kannatanu oli talutöödega

ülekoormatud ja tema suhtes on tarvitatud süüdistatavate poolt emotsionaalset, vaimset ja

füüsilist vägivalda – teda on löödud, pekstud, nõgese põõsasse sunnitud istuma, kaikaga

virutatud, lisaks veel ka kiviga ja kastekannuga visatud, tema peale on karjutud, on sõimatud

ning alandatud. Kõik, mis tunnistaja D.Z kannatanult kuulis ja mille oli kannatanu tunnistaja

palvel ka kirja pannud, edastas tunnistaja politseile. Tunnistaja O.D kohtuistungil antud

ütlused tõendavad, et ta on kuulunud kannatanult, et Marje Saksniit on kannatanut karistanud

labakäega vastu nägu löömisega. Ja karistati kannatanut kodus selle eest, kui ta mingi

pahandusega või millegagi hakkama sai. Ka tunnistaja W.T ütlused kinnitavad kannatanu

karistamist süüdistavate poolt tulenevalt sellest, kuidas kannatanu parasjagu oma ülesandeid

täitis.

3.12.3. Kohus leiab, et süüdistatava M. Saksniidu ütlused, et ta ei ole käsitletavas süüdistuse

episoodis temale etteheidetavat vägivallategu toime pannud, on diametraalses vastuolus

kannatanu ütlustega, mistõttu tuleb süüdistatava eelviidatud ütlused kui ebausaldusväärsed

jätta tõendikogumist välja. Süüdistatava M. Saksniidu ütlused on ennastõigustavad ning

kantud soovist oma süüd välistada. Süüdistatava ütlusi saab arvestada üksnes nendes

asjaoludes, mis riimuvad kannatanu ütlustega ja kajastavad süüdistuses kirjeldatud

ajavahemikul kannatanuga koos ühes peres elamist.

3.12.4. Kannatanu on rääkinud kohtuistungil, et süüdistatava poolt tema suhtes toimepandud

löömine põhjustas tagajärjena kannatanule valu. Kohus leiab, et kannatanule valuaistingu

tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav, kuna kannatanu

ütluste kohaselt oli tegemist korduvate löökidega – enam kui ühel korral rusikaga kõhtu ning

ühel korral labakäega vastu nägu.

3.12.5. Kohus leiab, et süüdistatava poolt toimepandud tegu on kvalifitseeritav KarS § 121 lg

2 p 2 järgi valu tekitava kehalise väärkohtlemisena, mis on toimepandud lähi- või

sõltuvussuhtes.

Kannatanu ja süüdistatava vahel on tuvastatav peresuhe, lähtudes asjaolust, et süüdistuses

kirjeldatud ajavahemikul elas kannatanu süüdistatava Marje Saksniidu peres kui

Hooldusperes asendushooldusteenuse osutamise lepingu nr 12-5/129 alusel. Süüdistatavate

ütlustest nähtub, et süüdistatav Marje Saksniit ja tema lapsed, suhtusid kannatanusse kui

pereliikmesse, pakkudes talle pereliikme suhtes tavapärast hoolitsust, usaldust ja

emotsionaalset tuge, näiteks hoolitsesid süüdistatavad kannatanu käekäigu eest, mida

kinnitavad süüdistatavate ütluste kaudu selgunud asjaolud, et peres püüti aidata kannatanut

õppetöös, ühiselt peeti sünnipäevasid ja korraldati pereüritustena ühiseid väljasõite, aga samas

usaldati kannatanule XXXs täitmiseks talutöid. KarS § 121 lg 2 p-s 2 nimetatud

sõltuvussuhtest saab rääkida juhul, kui üks inimene on õiguslikult või faktiliselt teisele

allutatud ning seetõttu ei lähtu kannatanu enda käitumisotsustes tihtilugu mitte enda vabast

tahtekujundusest, vaid teise inimese mõjust. Sõltuvussuhte korral peab toimepanijal olema

mingi reaalne võim kannatanu üle, s.o võimalus teha kitsendusi, võtta hüvesid või pakkuda

eeliseid. Õigusel põhinev sõltuvussuhe on näiteks vanem ja laps.

Kuna süüdistatava teos korduvus puudub, tuleb süüdistusest välja jätta KarS § 121 lg 2 p 3.

3.12.6. Subjektiivsest küljest pani süüdistatav teo toime otsese tahtlusega, kuna lõi kannatanut

mitmel korral. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et

teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

3.12.7. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

4. Kohtu seisukoht karistuse osas.

4.1. KarS § 56 lg 1 järgi on isiku karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab

kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

4.2. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja

karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü

suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda

süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning

süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada

eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutad süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKK nr 1-17-1629, p 28).

4.3. Esmalt võtab kohus seisukoha süüdistatava Kristi Saksniidu karistuse osas. Kohus leidis,

et K. Saksniidu süü on tõendamist leidnud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises neljas süüteo episoodis.

KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi toimepandud kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline

karistus või kuni viieaastane vangistus.

Kohus leiab, et Kristi Saksniidu süü on keskmine arvestades asjaolu, et süüdistatav on toime

pannud kehalise väärkohtlemise 4 episoodi, millega on tekitanud kannatanule füüsilist valu

ning ühel juhul on kaasnenud tervisekahjustus hematoomi näol. Süüdistatava süü suurus on

põhjendatav asjaoluga, et tema tegevus hõlmab ca 2,5 aastast perioodi ning tema teos on

sedastatav kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu. Kehalise väärkohtlemise pani toime otsese

tahtlusega. Samas tuleb arvestada sedagi, et süüdistatav on varasemalt kriminaal- ja

väärteokorras karistamata isik. Töökohalt iseloomustatakse K. Saksniitu üksnes positiivselt.

Kohus ei tuvastanud Kristi Saksniidu käitumises karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 järgi.

KarS § 56 lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega. Puutuvalt Kristi Saksniidule mõistetavat karistuse

liiki, siis antud juhul peab kohus toimepandud kuritegu ja süüdistatava isikut arvestades talle

piisavaks rahalise karistuse kohaldamist. Siinjuures osundab kohus asjaolule, et süüdistatavat

ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning süüteo viimase episoodi toimepanemisest on

möödunud pikem ajavahemik, mille vältel süüdistatav K. Saksniit uusi süütegusid ei ole

toimepannud. Arvestades Kristi Saksniidu süüd ja positiivseid väljavaateid tema

mõjutamiseks edaspidi seaduskuulekalt käituma ning silmas pidades õiguskorra kaitsmise

huvisid, on põhjendatud Kristi Saksniidule mõista rahaline karistus sanktsiooni keskmises

määras.

KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni

viissada päevamäära. Sanktsiooni keskmine määr rahalist karistust kohaldades on 250

päevamäära. Vastavalt KarS § 44 lg 3 tuleb rahalise karistuse suuruse määramisel arvestada

süüdlase päevasissetulekut kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aastal.

Keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatise kohaselt oli Kristi Saksniidu keskmiseks

päevasissetuleku suurus 2022. aastal 29,41 eurot. KarS § 44 lg 4 kohaselt päevamäära suurus

väljendatakse kümne sendi täpsusega, seega K. Saksniidu päevamäära suuruseks on 29,40

eurot. Kõike eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks Kristi Saksniidu karistamist

KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi rahalise karistusega 250 päevamäära, s.o 7350 eurot.

Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2009. a otsuse nr 3-1-1-10-09 p 30.2

sedastatakse, et kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis karistusest

tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik,

millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks.

Seetõttu tuleb isiku karistusest tingimisi vabastamise korral hinnata ka süüdistatavat

iseloomustavaid andmeid.

Arvestades asjaolu, et Kristi Saksniit on varem kriminaalkorras karistamata isik ja süüteo

toimepanemisest on möödunud pikem ajavahemik, mille vältel isik ei ole uusi süütegusid

toimepannud, leiab kohus, et on põhjendatud KarS § 73 lg-te 1 ja 3 sätteid kohaldades

määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata, kui Kristi

Saksniit 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja vältel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. Katseaja

algust hakatakse KarS § 78 p 1 kohaselt arvestama kohtuotsuse kuulutamisest.

4.4. Marje Saksniidu süüdistust hinnates leidis kohus, et M. Saksniidu süü on tõendamist

leidnud KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ühes

süüteoepisoodis.

KarS § 121 lg 2 p 2 järgi toimepandud kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline

karistus või kuni viieaastane vangistus.

Kohus leiab, et Marje Saksniidu süü jääb alla keskmise arvestades asjaolu, et süüdistatav on

toime pannud kehalise väärkohtlemise ühel korral ja on selle teoga tekitanud kannatanule

füüsilist valu. Süüdistatava süü suurus on põhjendatav asjaoluga, et tema teos on sedastatav

ühe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu. Kehalise väärkohtlemise pani toime otsese tahtlusega.

Samas tuleb arvestada sedagi, et süüdistatav on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik.

Seega tegemist on juhuslikku laadi süüteoga. Kohus ei tuvastanud Marje Saksniidu käitumises

karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 järgi.

KarS § 56 lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega. Ka Marje Saksniidu puhul leiab kohus, et

toimepandud kuritegu ja süüdistatava isikut arvestades on talle piisav rahalise karistuse

kohaldamine. Süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning süüteo

toimepanemisest on möödunud pikem ajavahemik. Arvestades Marje Saksniidu süüd ja

positiivseid väljavaateid tema mõjutamiseks edaspidi seaduskuulekalt käituma ning silmas

pidades õiguskorra kaitsmise huvisid, on põhjendatud Marje Saksniidule mõista rahaline

karistus alla sanktsiooni keskmist määra.

KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni

viissada päevamäära. Sanktsiooni keskmine määr rahalist karistust kohaldades on 250

päevamäära. Vastavalt KarS § 44 lg 3 tuleb rahalise karistuse suuruse määramisel arvestada

süüdlase päevasissetulekut kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aastal.

Keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatise kohaselt oli Marje Saksniidu keskmiseks

päevasissetuleku suurus 2022. aastal 33,54 eurot. KarS § 44 lg 4 kohaselt päevamäära suurus

väljendatakse kümne sendi täpsusega, seega M. Saksniidu päevamäära suuruseks on 33,50

eurot. Kõike eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks Marje Saksniidu karistamist

KarS § 121 lg 2 p 2 järgi rahalise karistusega 150 päevamäära, s.o 5025 eurot.

Arvestades asjaolu, et Marje Saksniit on varem kriminaalkorras karistamata isik ja süüteo

toimepanemisest on möödunud pikem ajavahemik, mille vältel isik ei ole uusi süütegusid

toimepannud, leiab kohus, et on põhjendatud KarS § 73 lg-te 1 ja 3 sätteid kohaldades

määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata, kui Marje

Saksniit 1 aasta pikkuse katseaja vältel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. Katseaja algust

hakatakse KarS § 78 p 1 kohaselt arvestama kohtuotsuse kuulutamisest.

5. Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas.

5.1. KrMS § 38 lg 1 p 2 kohaselt on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri

kaudu tsiviilhagi. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse,

rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab

selle rahuldamata või läbivaatamata.

5.2. Alaealine kannatanu K.L on esitanud kohtule prokuratuuri kaudu tsiviilhagi Marje

Saksniidu vastu mittevaralise kahjuhüvitise nõudes summas 10 000 eurot või alternatiivselt

õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel ning viiviste nõudes ja tsiviilhagi Kristi Saksniidu

vastu mittevaralise kahjuhüvitise nõudes summas 15 000 eurot või alternatiivselt õiglase

hüvitisena kohtu äranägemisel ning viiviste nõudes. Tsiviilhagis toodud asjaolude kohaselt

kannatas kannatanu aastaid süüdistatavate käitumise tagajärjel kestva füüsilise ja

emotsionaalse vägivalla all, mis tekitasid kannatanule nii füüsilist valu kui ka jätkuvaid

hingepiinu, mille mõju kestab siiani. Kohus on võtnud kannatanu tsiviilhagi menetlusse

23.05.2025.a. määrusega.

Kohtuistungil taotles kannatanu riigi õigusabi korras määratud esindaja tsiviilhagi nõuete

rahuldamist kohtu poolt õiglaseks peetavas ulatuses. Kannatanu jäi kohtuistungil tsiviilhagis

väljatoodud asjaolude juurde ning nõustus riigi õigusabi korras esindaja seisukohtadega.

Prokurör toetas kannatanu tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel ja

leidis, et on põhjendatud välja mõista kannatanu kasuks tsiviilhagi katteks Marje Saksniidult

2500 eurot ja Kristi Saksniidult 5000 eurot. Prokurör leidis, et Riigikohtu analüüsi

„Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018-2020” kohaselt oli suurim

väljamõistetud hüvitis 2000 eurot, kõige väiksem 50 eurot. Antud juhul tuleks mittevaralise

kahju hüvitise suuruse määramisel võtta arvesse, et tegemist oli korduvate vägivallategudega,

kannatanuks oli alaealine laps, kes oli Saksniitude juures hooldusperes ning kellele pidid

süüdistatavad tagama turvalise lapsepõlve. Süüdistatavate tegevuse tõttu kannatas K.L aastaid

emotsionaalse ja füüsilise vägivalla all. Nende tegevus on jätnud sügava jälje K.L-i

psüühikasse, ta on XXX ning teda valdab Viljandis käies siiani hirm kohtuda

süüdistatavatega. Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada ka seda, et Kristi Saksniidule

on esitatud süüdistus 6 episoodis ja Marje Saksniidule 3 episoodis.

Süüdistatavad Marje Saksniit ja Kristi Saksniit tsiviilhagi ei tunnistanud.

Süüdistava Marje Saksniidu kaitsja palus jätta tsiviilhagi rahuldamata. Kaitsja sõnul ei ole

Marje Saksniidu süü selles asjas tõendatud ja Marje Saksniit tuleb õigeks mõista.

Süüdistatava Kristi Saksniit kaitsja sõnul tuleb Kristi Saksniit süütõendite puudumise tõttu

õigeks mõista ja jätta tsiviilhagi tema suhtes täies mahus rahuldamata.

5.3. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanuks füüsiline või juriidiline isik, kelle õigushüve on

tema vastu suunatud kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga vahetult kahjustatud.

Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt

õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. VÕS § 1043 kohaselt

teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju

tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse

tekitamisega.

Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis

oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks

olevaid asjaolusid ei oleks olnud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju

olla varaline või mittevaraline. Vastavalt VÕS § 128 lg 5 hõlmab mittevaraline kahju

eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

5.4. Järgnevalt kohus hindab kannatanu mittevaralise kahjuhüvitise ja viivise nõudeid.

Kohtu hinnangul on kannatanu hagiavalduses kirjeldatud asjaolud talle füüsilise ja hingelise

valu ning kannatuste tekitamise kohta süüdistatavate poolse peksmise tagajärjena tõendatud

kannatanu kohtuistungil antud ütlustega, psühholoogi K.S koostatud kokkuvõttega ning K.L-i

seadusliku esindaja Anija Vallavalitsuse laste hoolekandespetsialisti P.J-i ja tunnistajate D.Z-i

ning O.D ütlustega.

Psühholoog K.S on 28.11.2023.a. koostanud kokkuvõtte kannatanu K.L-i vaimse tervise

kohta. Selle kokkuvõtte kohaselt on kannatanu käinud XXXXXXXXXX XXXXXXXX

Kannatanu ütlustega, SA Viljandi Haigla Laste- ja noorukitepsühhiaatria osakonna õe G. P

29.11.2023 e-kirjaga ning e-kirjavahetusega tunnistaja P.J-i ja I. R vahel nähtub, et

kannatanu käis 29.11.2023, s.o pärast lahkumist hooldusperest visiidil

XXXXXXXXXXXXXXXXX.

Kannatanu kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et nii Kristi Saksniit kui Marje Saksniit

kasutasid tema suhtes vägivalda. Füüsilisele vägivallale lisandusid ka mõnitused, solvangud,

alandamised. Füüsiline ja emotsionaalne vägivald tekitasid kannatanule ka hirmu. Kannatanu

ütlustest nähtub, et esialgu oli tema elama asumisel Marje Saksniidu peres omavaheline

läbisaamine hea kuni 2018.a. talveni, siis läks kurjaks. Kannatanu ütluste kohaselt kasutati

füüsilist vägivalda tema suhtes põhjusel, et ta ei olnud talle antud tööülesannet täitnud

selliselt, et see oleks olnud vastuvõetav süüdistatavatele. Kannatanu on kohtuistungil andnud

ütlusi erinevate kehalise väärkohtlemise episoodide kohta. Näiteks lõi kannatanu sõnul Kristi

Saksniit teda 2021.a. talvel kas rusikate või kätega. Lisaks on kannatanu andnud ütlusi, et

2022. või 2023. aasta talvel lõi Kristi Saksniit kannatanut hargivarrega alakeha piirkonda,

mille tõttu ta tundis valu ning löögi tagajärjel tekkis kannatanul sinikas ehk hematoom.

Samuti on kannatanu ütluste kohaselt süüdistatav Kristi Saksniit sikutanud käega kannatanut

juustest ning juustest sikutamise tõttu tundis kannatanu valu. Kannatanu andis ütlusi ka selle

koha, et 2022-2023 aastal lõhkus lehm ära vanni või keti ning Marje Saksniit oli seda

märganud ning lõi kannatanut enam kui ühel korral rusikaga kõhtu ning ühel korral labakäega

vastu nägu.

Kannatanu ütlusi kinnitavad ka Anija Vallavalitsuse 07.07.2023 kirjalik pöördumine Viljandi

politseijaoskonna poole, kannatanu K.L-i seadusliku esindaja Anija Vallavalitsuse laste

hoolekandespetsialisti P.J-i ja tunnistaja D.Z-i ütlused, millest nähtuvad asjaolud selles, et

süüdistatavad kasutasid kannatanu suhtes sel ajavahemikul kui kannatanu Saksniitude juures

elas füüsilist vägivalda ning vägivald oli tihti seotud kannatanule antud ülesannete täitmise

või täitmata jätmisega. Kannatanu karistamist ja kannatanu suhtes füüsilise vägivalla

tarvitamist süüdistatavate poolt tõendavad ka tunnistaja O.D ütlused ning STAR programmi

väljavõte.

5.5. Kohus leiab, et lähtudes tsiviilhagist, kohtuistungil uuritud tõenditest ja kannatanu riigi

õigusabi korras esindaja kohtuistungil esitatud taotlusest (kd 2, tl 51-54) on põhjendatud

kannatanu esitatud tsiviilhagi nõuded Kristi Saksniidu ja Marje Saksniidu vastu rahuldada

alternatiivnõudena s.t rahuldada kannatanu tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitise nõudes ja

välja mõista kannatanu kasuks Kristi Saksniidult mittevaralise kahju hüvitis õiglase hüvitisena

kohtu äranägemisel ja viivised ning välja mõista kannatanu kasuks Marje Saksniidult

mittevaralise kahju hüvitis õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel ja viivised. Kohus

põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

Kohus märgib, et kannatanu K.L-i poolt esitatud nõude puhul on tegemist kahju

õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega VÕS § 1043 järgi, mille kohaselt peab teisele

isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju

tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2

kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanule

kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Seejuures tähendab tervisekahjustuse

tekitamine lisaks füüsilisele vigastusele ka vaimse heaolu seisundi halvenemist (vt P. Varul jt.

Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2020, § 1045 komm 3.3). Vastavalt

VÕS § 128 lg-le 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist

valu ning kannatusi (RKKKo nr 1-18-7833, p 24).

Üldistatuna ei ole kehavigastuse ja tervisekahjustuse tsiviilõiguslik mõiste võrreldes

tervisekahjustuse mõistega karistusõiguses täiel määral kattuvad ning viimane on oma

tähendusalalt mõnevõrra kitsam. Kokkuvõttes võib süüdistatav deliktiõiguslikult vastutada ja

kannatanul tekkida alus kahju hüvitamiseks ka siis, kui tegemist on pelgalt valu tekitava

kehalise väärkohtlemisega karistusõiguse tähenduses, sest selline isikukahju langeb VÕS §

1045 lg 1 p 2 alla (RKKK 1-18-7833, p 25).

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-19-08 punktis 13 selgitanud mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes tõendamisele kuuluvaid asjaolusid järgnevalt: „Kui varalise kahju hüvitamise

nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis

mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju

hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus

mittevaralise kahju hüvitamise nõude.“ Ühtlasi tuleb kohtul mittevaralise kahju rahalise

hüvitamise nõude korral otsustada, kas esineb põhjuslik seos mittevaralise kahju ja kostja teo

vahel (VÕS § 127 lg 4).

Kohus on käesoleva kohtuotsuse põhjendavas osas süüdistatavate süüd käsitledes tuvastanud,

et süüdistatav Kristi Saksniit on süüdistuses märgitud ajal ja kohas pannud kannatanu K.L-i

suhtes toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavad vägivallateod. Kannatanu K.L-i

ütlustega on tõendatud, et ta tundis tema suhtes toimepandud vägivallategude tõttu füüsilist

valu ning ühel juhul kaasnes vägivallaga tervisekahjustus – hematoomi näol. Lähtudes VÕS §

1045 lg 1 p 2 on antud juhul on tegemist õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahjuga, kuna

kannatanule valu ja tervise kahjustamise tingis süüdistatava Kristi Saksniit käitumine.

Lisaks on kohus kohtuotsuse põhjendava osas tuvastanud, et süüdistatav Marje Saksniit on

süüdistuses märgitud ajal ja kohas pannud kannatanu K.L-i suhtes toime KarS § 121 lg 2 p 2

järgi kvalifitseeritava vägivallateo. Kannatanu K.L-i ütlustega on tõendatud, et ta tundis tema

suhtes toimepandud vägivallateo tõttu füüsilist valu. Lähtudes VÕS § 1045 lg 1 p 2 on antud

juhul on tegemist õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahjuga, kuna kannatanule valu

põhjustamise tingis süüdistatava Marje Saksniit käitumine.

Kohus on süüdistust käsitledes jõudnud seisukohale, et kummagi süüdistatava suhtes ei ole

kahes episoodis tõendamist leidnud neile süüdistuses etteheidetavad kuriteod.

KrMS § 381 lg 1 p 1 sätestab, et kannatanu võib tsiviilhagis esitada nõude, kui selle eesmärk

on kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine või

heastamine, kui selle nõude aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas

menetletava kuriteo tehioludega ja kui sellist nõuet oleks võimalik läbi vaadata ka

tsiviilkohtumenetluses. Nõutav ei ole, et tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud oleksid

täielikult hõlmatud süüdistuse alusfaktidest (RKKKo nr 1-18-7833, p 15).

Kannatanu K.L-i tsiviilhagist, kannatanu kohtuistungil antud ütlustest, psühholoogi K.S

kokkuvõttest, kannatanu seadusliku esindaja ja tunnistajate D.Z-i ja O.D ütlustest nähtub, et

süüdistatavate

vägivallategudega,

millega

kaasnesid

füüsiline

valu

ja

tervisekahjustused,XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

5.6. VÕS § 134 lg 2 sätestab muuhulgas, et isikule kehavigastuse tekitamisest või tema

tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb

kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik raha summa. Tähele panna

tuleb sedagi, et VÕS § 134 lg-st 5 tulenevalt mittevaralise kahju hüvitise määramisel

arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud

isikusse pärast rikkumist. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukoha kohaselt väljendab

mittevaralise kahju hüvitis teatud ulatuses alati lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka

ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle

isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest (RKTKo nr 3-2-1-18-13, p 29).

Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja

TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Hüvitise suuruse otsustamisel tuleb kohtu

arvesse võtta kehavigastuse tõsidust, ründe intensiivsust ning lisaks ka asjaolu, kas konkreetse

tervisekahjustuse eest on mõistetud välja varaline kahju (RKKKo nr 1-19-4422, p 21.3).

VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitamise määramisel rikkumise

raskust ja ulatust ning kahjutekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast

rikkumist.

Käesolevas menetluses on kohus süüdistatava Kristi Saksniit süüdistust hinnates tuvastanud,

et Kristi Saksniit pani kannatanu suhtes tahtliku kuriteona kehalise väärkohtlemise toime

korduvalt s.o mitmes episoodis ning need kuriteod toimusid pikema aja vältel. Samuti on

kohus tuvastanud süüdistatava Marje Saksniidu süüdistust hinnates, et Marje Saksniit pani

kannatanu suhtes tahtliku kuriteona kehalise väärkohtlemise toime ühel korral. Süüdistatavad

ei ole enda süüd tunnistanud ning ei ole nõustunud tekitatud kahju hüvitama. Vastavalt VÕS

§ 1050 lg-le 1 kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju

tekitamises süüdi. Kristi Saksniit ja Marje Saksniit ei ole tõendanud kannatanule

kahjutekitamisel enda süü puudumist VÕS § 1050 lg 1 tähenduses.

Kohtu hinnangul on süüdistatavad toimepandud kuriteoga tekitanud kannatanule mittevaralist

kahju. Süüdistatavatelt Kristi Saksniidult ja Marje Saksniidult mittevaralise kahjuhüvitise

väljanõudmine on põhjendatud, kuna süüdistatavad on oma tegudega põhjustanud

kannatanule füüsilist valu, K. Saksniit ühes episoodis tervisekahjustuse hematoomi näol ning

oma käitumisega on süüdistatavad põhjustanud kannatanule kannatusi ja hingelist valu, kuna

kannatanu pidi alaealise lapsena asendusperes elades toime tulema nii füüsilise kui

emotsionaalse vägivallaga, mis on jätnud negatiivse jälje kannatanu vaimsele tervisele,

vaimse heaolu languse. XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

5.7. Riigikohtu korduvalt väljendatud seisukoha järgi puuduvad moraalse kahju suuruse

kindlaksmääramiseks objektiivsed kriteeriumid ja kahju suurus väljendub kohtu hinnangus,

mille kujundamisel juhindub kohus õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest

ning kohtupraktikast. Kohus peab mittevaralise kahju tekitamise eest õiglase hüvitise

väljamõistmiseks alati kaaluma, kas hüvitatakse kogu tekitatud kahju või esineb alus hüvitise

vähendamiseks (RKTK 08.02.2001.a otsus nr 3-2-1-1-01, 25.05.2005.a otsus nr 3-2-1-51-05;

RKKK 27.10.2010. a otsus 3-1-1-57-10, p 26).

Riigikohtu poolt koostatud analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded

kriminaalasjades 2018.-2020. aastal“ (Marin Sedman. Kohtupraktika kordusanalüüs. Tartu

2020) nähtub, et kehalise väärkohtlemise (KarS § 121) süüdistuste puhul on kriminaalasjades

perioodil 2018 - 2020 kohtulahenditega kõikide menetlusliikide lõikes suurim väljamõistetud

hüvitis 2000 eurot ja kõige väiksem 50 eurot. Keskmine hüvitis oli 588 eurot ja mediaan 500

eurot. Üldmenetluse asjades oli rahuldatud 15 nõude hüvitise suurus keskmiselt 466 eurot ja

mediaan 500 eurot.

Kohus lähtub eelmärgitud analüüsis toodud kehalist väärkohtlemist käsitlevatest lahenditest,

millised sarnanevad kuriteo kvalifikatsiooni, kuriteoga tekitatud tervisekahjustuse ja selle

tagajärje poolest käesoleva kriminaalasjaga.

Harju Maakohtu 19.11.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-3181, mida menetleti

süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi, mõisteti kannatanule mittevaralise kahjuhüvitisena välja 50

eurot. Esitatud süüdistuse kohaselt lõi süüdistatav kannatanut ühe korra rusikaga näkku, tiris

juustest, pigistas paremat õlavart, põhjustades pindmise peavigastuse, vasakul põsel turse ja

vähese nahaaluse hematoomi, õla- ja käsivarrel hematoome. Viru Maakohtu 20.11.2019

kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-701, mida menetleti KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, on

kannatanule mittevaralise kahjuhüvitisena välja mõistetud 300 eurot. Viidatud otsusest

nähtuvalt lõi süüdistatav kannatanut kahel korral ja ühel korral surus põlve ja istmikuga

kannatanu roietesse, põhjustades kannatanule kinnise roidemurru ja kriimustuse sõrmel. Pärnu

Maakohtu 14.11.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-8177, mida menetleti KarS § 121 lg 1

järgi, mõisteti kannatanule mittevaralise kahjuhüvitisena välja 50 eurot. Menetluse asjaolude

kohaselt lõi süüdistatav kannatanut puidust harjavarrega õlavarre pihta, põhjustades õlavarrele

hematoomi. Tartu Ringkonnakohtu 06.05.2020 otsusega menetluses nr 1-19-7746, mida

menetleti KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, mõistis kohus kannatanule mittevaralise kahjuhüvitisena

200 eurot. Süüdistatav lõi kannatanut mitmel korral rusikaga näkku, põhjustades kannatanule

punased laigud näole. Lisaks lõi süüdistatav ühel korral kannatanule rusikaga ja jalaga vastu

pead, põhjustades kannatanule silma punetuse ja kõrvamarrastuse. Pärnu Maakohtu

05.02.2020 otsusega nr 1-19-9277 mõisteti kannatanule mittevaralise kahjuhüvitisena 300

eurot. Kriminaalasja menetleti KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Süüdistatav lõi kannatanut ühel

korral rusikaga vastu nägu ja küünistas teda näo piirkonnast, põhjustades marrastused silmade

ümbruses ja haava suunurka.

Kohus ei nõustu tsiviilhagis välja toodud hinnangutega mõista süüdistatavalt Kristi

Saksniidult välja mittevaralise kahju hüvitis summas 15 000 eurot ja süüdistatavalt Marje

Saksniidult mittevaralise kahju hüvitis summas 10 000 eurot ning prokuröri seisukohaga,

kelle arvates on põhjendatud välja mõista kannatanu kasuks tsiviilhagi katteks Marje

Saksniidult 2500 eurot ja Kristi Saksniidult 5000 eurot. Kohus on eelpool viidatud analüüsist

välja toonud sarnaste asjaolude või tervisekahjustustega lahendid, kus on kannatanule

mittevaralise kahju hüvitisena mõistetud välja summasid suurusjärgus 50 – 300 eurot.

Riigikohtu poolt koostatud analüüsist nähtub, et raskemate kehavigastuste korral (näiteks

kriminaalasjades nr 1-18-4049, 1-17-3167, 1-18-3095), kui paranemine on võtnud aega

vähemalt neli nädalat, on kohtud mõistnud välja summasid 800 – 2000 eurot. Selliste

kehavigastustega ja intensiivsusega kehalise väärkohtlemise juhtumeid ei ole käesoleva

menetluse osas tuvastatud. Kristi Saksniidu puhul on tõendatud, et ta on kannatanu suhtes

toime pannud kehalise väärkohtlemise neljal korral. Seega arvestades Riigikohtu poolt

koostatud analüüsis välja toodud hüvitiste suuruseid, jääb kohtu hinnangul Kristi Saksniidult

väljamõistetav kahjuhüvitis analüüsi keskmise suuruse juurde. Marje Saksniidu puhul on

tõendatud ühe episoodi osas kehaline väärkohtlemine kannatanu suhtes, seega jääb temalt

väljamõistetav hüvitis alla analüüsis välja toodud keskmist suurust.

5.8. Eelviidatud analüüsis („Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.-

2020. aastal“), on vaadeldud kohtulahendeid ajavahemikus 2018-2020, samas on Riigikohtu

praktikas juhitud tähelepanu asjaolule, et nimetatud perioodile järgnevalt on suurenenud nii

tarbijahinnaindeks kui ka keskmine brutopalk ning mittevaralise kahju hüvitised peavad

käima kaasas nii elukalliduse tõusu kui ka üldise heaolu kasvuga. Statistikaameti andmetel

suurenes tarbijahinnaindeks 2018.a. oktoobrist kuni 2023.a. novembrini 37,6 % ja 2020.a.

augustist 2023.a. novembrini 36,4%. Keskmine brutopalk kasvas 39,8% aastatel 2018-2023 ja

26,5% aastatel 2020-2023 (vt RKKKo, nr 1-22-5835, p 41).

Kohtute väljamõistetavad mittevaraliste kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna

üldise heaolu tasemele ja olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ning kohtusüsteemi

autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt Riigikohtu lahendid asjades nr 3-

2-1-18-13, p 26; nr 3-1-1-116-12, p 18). Seda seisukohta ei tule aga mõista nii, et varasem

kohtupraktika seab mittevaralisele kahju hüvitisele jäiga ülem- või alampiiri, millest kohus ei

tohi kohtuasja asjaoludest ja enda siseveendumusest lähtuvalt üle astuda. Mittevaralise kahju

hüvitised peavad käima kaasas nii elukalliduse tõusu kui ka üldise heaolu kasvuga, samuti

arvestama võimalike muutustega ühiskonna väärtushinnangutes. Seega on varem

mittevaralise kahju eest välja mõistetud hüvitiste suurused küll üks tegur, mida kohus peab

koos kõigi teiste asjakohaste kaalutlustega arvestama, kuid sellel ei ole esimust teiste

kaalutluste ees (vt RKKKo, nr 1-22-5835, p 32).

Elukalliduse tõusu ja üldise heaolu kasvu osas toob kohus välja asjaolud, kuidas on Eestis

keskmine brutopalk ja tarbijahinnaindeks muutunud võrreldes 2018. aasta I kvartali ja 2024.

aasta III kvartaliga (tsiviilhagi on esitatud 10.09.2024). 2018. aastal oli I kvartalis keskmiseks

brutopalgaks Eestis 1310 eurot, 2024. aasta III kvartalis oli keskmiseks aga 1959 eurot

(https://stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu/keskmine-brutokuu-

palk). Seega on selle 6,5 aasta jooksul keskmine brutopalk kasvanud ligikaudu 49,54%.

Samamoodi on ka tarbijahinnaindeks 2024. aasta III kvartali võrdluses muutunud 2018. aasta

I kvartaliga 46,9% (https://stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/tarbija-

hinnaindeks). Kohtu hinnangul ilmestavad eelpool toodud näited, kuidas on Eestis nende

aastate jooksul kasvanud üldine heaolu ja tõusnud elukallidus ning kohus võtab seda asjaolu

arvesse mittevaralise kahju hüvitiste suuruse määramisel.

5.9. Kohus leiab, et kannatanu kahjuhüvitise nõudes ja mittevaralise kahju suuruse

kindlaksmääramisel ja arvestades ühiskonna üldise heaolu taset tuleb hinnata ka

süüdistatavate Kristi Saksniidu ja Marje Saksniidu majanduslikku olukorda. Kristi Saksniidu

isikuandmetest nähtub, et süüdistataval on käesoleval ajal kindel töökoht. Tõendist

süüdistatava Kristi Saksniidu maksustatava tulu kohta nähtub, et Kristi Saksniidu

deklareeritud tulu 2022.a. pärast tulumaksu mahaarvamist oli 13 043 eurot. Marje Saksniidu

isikuandmetest nähtub, et süüdistatav ei tööta ning on osalise töövõimega. Tõendist

süüdistatava Marje Saksniidu maksustatava tulu kohta nähtub, et Marje Saksniidu

deklareeritud tulu 2022.a. pärast tulumaksu mahaarvamist oli 14 698 eurot.

Kohus võtab mittevaralise kahjunõude hüvitise väljamõistmisel arvesse süüdistatavate kui

kahju tekitajate käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse s.o kannatanusse pärast rikkumist.

Väärib märkimist, et süüdistatavad ei ole kannatanu ees seniajani vabandanud tekitatud kahju

pärast.

5.10. Kristi Saksniidult kahjuhüvitise väljamõistmisel arvestab kohus, et süüdistatav pani

kannatanu suhtes valu põhjustava kehalise väärkohtlemise ca 2,5 aasta vältel toime neljal

korral, neist ühel korral kaasnes kehalise väärkohtlemisega tervisekahjustus. Kõiki eelpool

välja toodud asjaolusid hinnates leiab kohus, et Kristi Saksniit vastutab VÕS § 1043 lg 1,

VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja VÕS § 1050 lg 1 järgi kannatanule kahju tekitamise eest, kuna ta ei

ole tõendanud süü puudumist kahju tekitamisel. Seetõttu on põhjendatud K.L-i tsiviilhagi

mittevaralise kahju hüvitise nõudes rahuldada ja välja mõista Kristi Saksniidult mittevaralise

kahju hüvitis õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel 750 eurot K.L-i kasuks. Kohtu hinnangul

on kannatanule väljamõistetav mittevaralise kahju hüvitis mõistlikus suuruses, arvestatud on

elukalliduse ja üldise heaolu kasvu ning vastab Kristi Saksniidu majanduslikule olukorrale.

K.L-i tsiviilhagi katteks väljamõistetud summa tuleb tasuda K.L-i seadusliku esindaja Anija

Vallavalitsuse pangakontole nr EE922200001120120102 (Swedbank AS).

Samuti leiab kohus, et Marje Saksniit vastutab VÕS § 1043 lg 1, VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja VÕS

§ 1050 lg 1 järgi kannatanule kahju tekitamise eest, kuna ta ei ole tõendanud süü puudumist

kahju tekitamisel. Marje Saksniit on valu põhjustava kehalise väärkohtlemise kannatanu

suhtes toime pannud ühel korral. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud K.L-i tsiviilhagi

mittevaralise kahju hüvitise nõudes rahuldada ja välja mõista Marje Saksniidult mittevaralise

kahju hüvitis õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel 400 eurot K.L-i kasuks. Kohtu hinnangul

on kannatanule väljamõistetav mittevaralise kahju hüvitis mõistlikus suuruses, arvestatud on

elukalliduse ja üldise heaolu kasvu ning vastab Marje Saksniidu majanduslikule olukorrale.

K.L-i tsiviilhagi katteks väljamõistetud summa tuleb tasuda K.L-i seadusliku esindaja Anija

Vallavalitsuse pangakontole nr EE922200001120120102 (Swedbank AS).

5.11. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvestades kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui

kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole

ette nähtud teisiti.

VÕS § 113 lg 2 esimene lause sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks

määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või

taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist

alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks

hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus

süüdistatav ja tsiviilkostja saavad mittevaralise kahju nõudest teada alles pärast tsiviilhagi

esitamist, saab viivisearvestuse algusajaks lugeda hagi esitamise aja (RKKK 07.10.2022, 1-

21-3082/28, p 32; RKTK 13.11.2017, 2-14-62732/124, p 23). Kannatanu riigiõigusabi korras

esindaja seisukohast tsiviilhagi läbivaatamisel (kd 1, tl 76p) tuleneb, et viiviseid tuleks

arvestada alates 28.11.2024, s.o hetkest kui süüdistusakt koos tsiviilhagiga esitati kohtule.

Lähtudes eeltoodust on põhjendatud välja mõista Kristi Saksniidult ja Marje Saksniidult

viivis kannatanu kasuks mittevaralise kahju hüvitise maksmisega viivitamise eest alates

käesolevas menetluses tsiviilhagi kohtule esitamisest 28.11.2024 (vt. kd 1, tl 76 pöördel) kuni

väljamõistetud kahjuhüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras põhinõudest ja võttes arvesse, et väljamõistetav viivis ei ületa põhinõude summat.

5.12. Tsiviilhagi menetluskulude jaotus.

Kannatanu seaduslikul esindajal on tekkinud kannatanu tsiviilhagi menetlemistest

menetluskulu seonduvalt kannatanu lepingulise esindaja vandeadvokaat A.U poolt õigusabi

osutamisega käsiloleva kriminaalasja kohtueelses menetluses 1679,94 eurot, mille kannatanu

seaduslik esindaja Anija Vallavalitsus on tasunud Advokaadibüroo A.U & Partnerid kontole,

mida tõendavad kohtule esitatud konto väljavõtted ja vandeadvokaadi menetluskulude

nimekiri. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kannatanule õigusteenust osutatud temaga

kohtumisel ja nõupidamisel, esindamisel Lõuna Ringkonnaprokuratuuris ülekuulamisel ning

tsiviilhagi koostamisel, on tekkinud sõidukulud. Advokaadibüroo A.U & Partnerid arved nr

2024-034 summas 856,44 eurot ja nr 2024-059 summas 823,50 eurot on kannatanu

seadusliku esindaja poolt tasutud. Advokaadi töötunni hind on 150 eurot, millel lisandub

käibemaks. Kohus leiab, et arvestades töö mahtu kokku 8,5 tundi ja töötunni hinda 150 eurot

on makstud tasu mõistliku suurusega. Töötunni hind on kooskõlas kohtupraktikaga, näiteks

kriminaalasjas nr 1-25-10, p 30 on Riigikohtu kriminaalkolleegium pidanud mõistliku

suurusega advokaadi ühe töötunni hinda 190 eurot, millele lisandub käibemaks.

Lähtudes asjaolust, et kohus on pidanud põhjendatuks kannatanu tsiviilhagi mittevaralise

kahju hüvitise ja viiviste nõudes rahuldada ja seda alternatiivnõudena s.t välja mõista

kannatanu kasuks süüdimõistetutelt Kristi Saksniidult ja Marje Saksniidult mittevaralise kahju

hüvitis õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel, samuti viivised, siis on põhjendatud tsiviilhagi

menetlemisest tingitud menetluskulud jätta KrMS § 182 lg 2 alusel jätta süüdimõistetute

kanda. Eelviidatud sätte kohaselt tsiviilhagi täieliku rahuldamise korral kannab tsiviilhagi

menetlemisest tingitud kulud süüdimõistetu või tsiviilkostja. Lähtudes eeltoodust on

põhjendatud seoses kannatanu tsiviilhagi rahuldamisega jätta kannatanu lepingulise esindaja

tasu 1679,94 eurot ½ ulatuses s.o 839,97 eurot Kristi Saksniidu kanda ja jätta kannatanu

lepingulise esindaja tasu 1679,94 eurot ½ ulatuses s.o 839,97 eurot Marje Saksniidu kanda.

Kummaltki süüdimõistetult tuleb 839,97 eurot kannatanu lepingulise esindaja tasu katteks

välja mõista. Viidatud summa tasuda kannatanu seadusliku esindaja Anija Vallavalitsuse

pangakontole nr EE922200001120120102 Swedbank.

KrMS § 182 lg 2 alusel seoses kannatanu tsiviilhagi rahuldamisega on põhjendatud jätta

kannatanu riigi õigusabi korras esindamisega seonduvad menetluskulud (s.o vandeadvokaat

A.U riigi õigusabi tasu ja kulud) ½ ulatuses Kristi Saksniidu kanda ja ½ ulatuses Marje

Saksniidu kanda.

6. Kohtu seisukoht kriminaalmenetluse kulude osas.

6.1. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määrusest nr 87

(Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 886 eurot

kuus. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise

korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot.

6.2. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja

kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

6.2.1. Süüdistatava Kristi Saksniidu kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud

hüvitamisele vastavalt vandeadvokaat H.P taotlustele riigiõigusabi tasu suuruse ja riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ja riigi õigusabi tasu ja kulu

hüvitamise määrustele: 241,56 eurot ja 65,88 eurot s.o kokku 307,44 eurot. Tartu Maakohtu

27.05.2025 kohtumäärusega määrati hüvitamisele K. Saksniidu kaitsjale vandeadvokaat H.P-

le 241,56 eurot riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest seoses kaitsega eelistungil ja

kohtuistungiks ettevalmistumisega.

Süüdistatava Kristi Saksniidu kaitsja vandeadvokaat H.P on esitanud 30.10.2025 taotluse

riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks

kriminaalasja kohtumenetluses summas 2156,36 eurot s.h käibemaks 417,36 eurot. Kohus

leiab, et kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud osaliselt. Tasutaotluse kohaselt on

kaitsja arvestanud 23.10.2025.a. alates kell 14.00 toimunud kohtuistungi kestuseks 236

minutit (taotletav summa 284 eurot, millele lisandub km), kuid kohtuistungi protokollist

nähtuvalt kestis istung 176 minutit (hüvitamisele kuuluv summa 212 eurot, millele lisandub

km). Teiste taotluses märgitud toimingute osas on kaitsja kohtus esitatud tasutaotlus

põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles

ulatuses tasustada. Seega Kristi Saksniidu kaitsja tasutaotlus on põhjendatud rahuldada

osaliselt summas 2067,08 eurot s.h käibemaks 400,08 eurot.

6.2.2. Süüdistatava Marje Saksniidu kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud

hüvitamisele vastavalt vandeadvokaat Margo Normanni taotlustele riigiõigusabi tasu suuruse

ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ja riigi õigusabi tasu ja kulu

hüvitamise määrusele 197,64 eurot. Tartu Maakohtu 27.05.2025 kohtumäärusega määrati

hüvitamisele M. Saksniidu kaitsjale vandeadvokaat Margo Normannile 241,56 eurot riigi

õigusabi korras osutatud õigusabi eest seoses kaitsega eelistungil ja kohtuistungiks

ettevalmistumisega.

Süüdistatava Marje Saksniidu kaitsja vandeadvokaat Margo Normann on esitanud 30.10.2025

taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse

kindlaksmääramiseks kriminaalasja kohtumenetluses summas 2142,72 eurot s.h käibemaks

414,72 eurot. Kohus leiab, et kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud osaliselt. Kaitsjal

on taotluse kohaselt kulunud kohtuistungiks ettevalmistamisele 120 minutit ning

kohtuvaidluseks ettevalmistamisele 120 minutit. Kriminaaltoimiku väikest mahtu arvestades,

ei ole eelmärgitud ajakulu piisavalt põhjendatud. Kohus leiab, et arvestades kohtuistungi

ettevalmistamisele kulunud aega on põhjendatud ajakulu kohtuvaidluse ettevalmistamiseks 60

minuti ulatuses s.o 72 eurot. Teiste taotluses märgitud toimingute osas on kaitsja kohtus

esitatud tasutaotlus põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning

kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. Seega on Marje Saksniidu kaitsja tasutaotlus

põhjendatud rahuldada osaliselt summas 2053,44 eurot s.h käibemaks 397,44 eurot.

6.2.3. Kannatanu riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat A.U on esitanud 30.10.2025.a.

taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse

kindlaksmääramiseks kriminaalasja kohtumenetluses summas 3603,63 eurot (s.h käibemaks

679,82 eurot). Taotluses toodud summadest moodustavad tasud (ettevalmistumine

kohtuistungiks, istungil osalemine ja tasu sõidule kulutatud aja eest) kokku 2614,50 eurot

ning riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud kulud (kulud transpordile ja majutusele)

kokku 309,31 eurot ning eeltoodud summadele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et

kannatanu esindaja esitatud taotlus põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi

tasumääradega ning kannatanu esindajat tuleb selles ulatuses tasustada.

6.3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine.

6.3.1. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu

poolt. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu

varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt

käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva

kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik.

6.3.2. Süüdimõistetu Kristi Saksniidu menetluskuludeks on sundraha ja riigi õigusabi tasu,

s.h kaitsja kohtueelsest menetlusest ja kohtuistungist osavõtuga seonduvad menetluskulud

ning ½ kannatanu riigi õigusabi korras esindaja menetluskuludest: s.o 1329 eurot + 307,44

eurot + 241,56 eurot + 2067,08 eurot + 3603,63 / 2 eurot.

Arvestades Kristi Saksniidu osalist õigeksmõistmist, siis on põhjendatud KrMS § 181 lg 1

alusel jätta osa menetluskuludest riigi kanda, s.o sundrahast 1329-st eurost 443 eurot ning

riigi õigusabi tasust s.o 4417,90 eurost 2417,90 eurot.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista süüdimõistetult Kristi Saksniidult riigi tuludesse

menetluskuludena 2886 eurot: s.h sundraha 886 eurot ja riigi õigusabi tasu 2000 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata riigi tuludesse väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud

summas 2886 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast

kuust kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 240,50

eurot tasumistähtaeg on kuu 25. kuupäev.

6.3.3. Süüdimõistetu Marje Saksniidu menetluskuludeks on sundraha ja riigi õigusabi tasu,

s.h kaitsja kohtueelsest menetlusest ja kohtuistungist osavõtuga seonduvad menetluskulud

ning ½ kannatanu riigi õigusabi korras esindaja menetluskuludest: s.o 1329 eurot + 197,64

eurot + 241,56 eurot + 2053,44 eurot + 3603,63 / 2 eurot.

Arvestades Marje Saksniidu osalist õigeksmõistmist, siis on põhjendatud KrMS § 181 lg 1

alusel jätta osa menetluskuludest riigi kanda, s.o sundrahast 1329-st eurost 886 eurot ning

riigi õigusabi tasust s.o 4294,46 eurost 2994,46 eurot.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista süüdimõistetult Marje Saksniidult riigi tuludesse

menetluskuludena 1743 eurot, s.h sundraha 443 eurot ja riigi õigusabi tasu 1300 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata riigi tuludesse väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud

summas 1743 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast

kuust kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 145,25

eurot tasumistähtaeg on kuu 25. kuupäev.

7. Kohtuotsuse avalikustamine.

Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel KrMS § 4081

lg 2 alusel mitte avalikustada

kohtulahendis süüdimõistetute ja kannatanu elukohti ning kannatanu ja tunnistajate nimesid

ning muid isikuandmeid, m.h ka kannatanu ja süüdimõistetu M. Saksniidu terviseandmeid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik