2-25-17819/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-17819

Tsiviilasi

D.S maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

maksejõuetusavalduse rahuldamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/ võlgnik: D.S (IK XXX, elukoht xxxx; e-post

XXX)

Usaldusisik: Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ, J.

Poska 12-4, 10150 Tallinn; e-post XXX; tel XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta D.S maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks rahuldamata.

2. Tühistada Viru Maakohtu 24.10.2025 määrusega kohaldatud käsutuskeeld ja D.S

vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine.

3. Vabastada usaldusisik Svetlana Pilden võlgniku usaldusisiku ülesannetest.

4. Jätta menetluskulud D.S kanda.

5. Määrata usaldusisiku Svetlana Pilden tasuks 1 450.80 eurot (sh käibemaks).

6. Anda D.S-ile menetlusabi usaldusisiku tasu summas 736.56 eurot (sh käibemaks)

hüvitamiseks ja hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel ilma

hüvitamiskohustuseta. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb,

s.o Business Law Firm OÜ (arveldusarve EE481010220061434016 AS-is SEB Pank).

7. Jätta usaldusisiku tasu summas 714.24 eurot (sh käibemaks) võlgniku kanda ja

mõista see võlgnikult usaldusisiku kasuks välja. Tasu kanda büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb, s.o Business Law Firm OÜ (arveldusarve EE481010220061434016

AS-is SEB Pank).

Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.

Toimetada määrus kätte võlgnikule, usaldusisikule ning Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu Rakvere

kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 18

lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale

võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule

(FIMS § 54 lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või

saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri

määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).

ASJAOLUD

Viru Maakohtule on esitatud D.S maksejõuetusavaldus. Võlgnik on vallaline, ülalpeetavad

puuduvad. Võlgniku sissetulekuks on igakuised sotsiaaltoetused 370.00 eurot kuus,

väljaminekud 360.00 eurot kuus. Muu vara võlgnikul puudub. Võlgnikul on kohustusi kokku

12 491.35 euro ulatuses. Makseraskuste põhjendusteks märgib võlgnik, et on sattunud pettuse

ohvriks, s.o kasutati tema ID-kaarti, millega võeti tema teadmata laenud. Võlgnik on osalise

töövõimega ja töö leidmine on väga raske. Võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks ega

suuda tema nimel olevaid kohustusi täita. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohus võttis 24.10.2025 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks

Svetlana Pildeni.

Usaldusisiku 21.11.2025 aruandest nähtub, et võlgniku sissetulekuks on töövõimetoetus

371.00 eurot kuus, muu vara võlgnikul puudub. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 11 240.49

euro ulatuses, kohustustele lisanduvad viivised ning eelduslikult ka TF Bank AB-ga sõlmitud

laenulepingust tulenevad kohustused. Võlgnikul puudub realiseeritav vara ning ta on töötu,

andmed aktiivse tööotsingu kohta puuduvad. Kogutud teave viitab selgelt pankrotiolukorrale,

mille kujunemise ajaks saab pidada 2024. aasta, mil võlgnik kaotas töökohta. 2025. aastal

uuel töökohal saadav palk ei parandanud olukorda ning samal aastal võetud täiendavad suured

laenud summas ca 8 500.00 eurot ning hasartmängud süvendasid olukorda veelgi. Võlgnik ei

ole usaldusisiku päringutele ega telefonikõnedele vastanud. Arvestades, et võlgnik ei ole

eelmenetluses üles näidanud koostöövalmidust, puuduvad ka perspektiivid menetluse edukaks

läbiviimiseks. Usaldusisiku hinnangul võib eeltoodu (eeskätt ka suurte laenude võtmine

olukorras, kus võlgnik pidi teadma, et ta ei suuda neid tagasi maksta) kokkuvõttes anda aluse

jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata FiMS § 45 lg 3 p 4 ja 5 alusel. Kuriteole

viitavaid asjaolusid ning vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ei tuvastatud.

Kohus määras 24.10.2025 määrusega ka asjaolude arutamiseks ärakuulamise 25.11.2025

algusega kell 11.00 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas, kuhu kutsus võlgniku ja

usaldusisiku. Võlgnik 25.11.2025 ärakuulamisele ei ilmunud. Usaldusisik teatas kohtule, et ta

ei ole võlgnikuga ühendust saanud – võlgnik usaldusisiku kõnedele ja päringutele ei vasta.

Kohus määras uue ärakuulamise 17.12.2025 kell 11.00, ka sellele võlgnik ei ilmunud.

Ärakuulamisel teatas usaldusisik, et ei ole jätkuvalt võlgnikuga ühendust saanud. Usaldusisik

esitas kohtule tõendi, millest nähtub, et võlgnik on usaldusisiku sõnumi telefoni teel kätte

saanud, kuid ei ole sellele kuidagi reageerinud.

KOHTU SEISUKOHT

Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, teeb kohus ühe järgmistest FIMS § 18 lg 2 sätestatud

otsustest: kuulutab välja võlgniku pankroti, kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab

kohustustest vabastamise menetluse, algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, jätab

avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu.

Avaldaja on taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamist. FIMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb

pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on

taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

Vaadanud praeguses asjas esitatud maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks läbi, kohus leiab, et maksejõuetusavaldus

tuleb jätta FIMS § 18 lg 2 p 4 alusel rahuldamata.

Kohus selgitab, et FIMS § 2 lg 1 järgi on selle seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes

füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu mh kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi

võlausaldajate kaitse. Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste eesmärk on anda eriti raskes

olukorras olevatele isikutele võimalus alustada puhtalt lehelt ilma võlgadeta. Sellise

võimaluse annab seadus aga üksnes ausatele ja hoolsatele võlgnikele, kes näitavad, et nad on

valmis täitma seaduses sätestatud kohustusi.

Kohtul on kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või

mitte. Kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse

algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isikus või tema käitumises esineb FIMS § 45 lg 3

p-des 1–5 sätestatud asjaolusid. Kohus võib sättes nimetatud asjaolude esinemise korral jätta

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Samuti saab kohus hinnata seda,

kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis

õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohus tuvastas, et võlgnikul puudub kohustuste (tuvastatud vähemalt summas 11 240.49

eurot) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgnik ei ole makseraskustes, vaid välja on

kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgniku maksejõuetuse ületamiseks tuleks seega kõne alla

üksnes pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine.

Samas nõustub kohus usaldusisikuga, et käesoleval juhul esinevad alused kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmiseks FIMS § 45 lg 3 alusel. FIMS § 45 lg 3 sätestab,

et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata kui võlgnik on

viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske

hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse

võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine (p 4); kui võlgnik on tahtlikult või

raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja

sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske

hooletuse tõttu muid oma FIMS-is sätestatud kohustusi (p 5).

Kohus märgib, et võlgnikul on mh kohustus teha usaldusisikuga koostööd ning esitada

viivituseta usaldusisiku nõutud andmed ja dokumendid. Võlgnik peab olema kohtule ja

usaldusisikule kättesaadav. Võlgnik aga kohtule ja usaldusisikule kättesaadav ei ole, ühtegi

vajalikku teavet võlgnik usaldusisikule ei esitanud ega ilmunud ka kohtu poolt määratud

ärakuulamistele.

Võlgnik jättis usaldusisiku päringutele oma varalise seisu kohta vastamata, millega on olnud

vähemalt raskelt hooletu, varjanud oma vara ning rikkunud teabe andmise kohustust.

Võlgniku täiendavate andmete esitamata jätmise tõttu ei ole usaldusisik saanud terviklikku

ülevaadet võlgniku varalisest seisust. Lisaks nõustub kohus usaldusisikuga, et olemasolevate

laenude kõrval veel täiendavate suurte laenude võtmine olukorras, kus võlgnik pidi teadma, et

ta ei suuda neid tagasi maksta ning hasartmängude mängimine viitab selgelt vara

raiskamisele. Võlgnik ei ilmunud ka kohtu määratud ärakuulamisele, et selgitada, miks peaks

tema suhtes vaatamata eelnevale kohustustest vabastamise menetluse algatama.

Kohus peab vajalikuks selgitada ka, et kohustustest vabanemine ei ole iga võlgniku õigus ega

menetluse lõppemise automaatne tulemus. Tulenevalt FIMS § 47 lg 1 ja 2 on võlgnik

kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; võlgnik peab viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise,

oma sissetulekute ja vara kohta. FIMS § 47 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või

teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded

loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele

teatama. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need

vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks

kord aastas võlausaldajatele välja maksma (FIMS § 46 lg 2).

Kohustustest vabastamise menetlus eeldab seega võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest,

mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnik ei ole seni aga mitte

mingisugust huvi menetluse vastu üles näidanud.

Kohus leiab seega, et menetluse algatamine olukorras, kus võlgnikul ei ole võimalik ega tema

passiivsest käitumisest nähtuvalt ka tegelikku soovi menetlusega kaasnevaid kohustusi täita,

ei oleks ka võlgniku huvides, sest sellega tekiks võlgnikule vaid täiendav kulu ning pikeneks

nõuete aegumistähtaeg.

Eeltoodut kogumis arvestades on tuvastatud FIMS § 45 lg 3 sätestatud alused võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlgnik soovis enda pankroti

väljakuulutamist koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Kohus ei saa

otsustada pankroti väljakuulutamist kohustustest vabastamise menetlust algatamata avaldaja

tahte vastaselt (FIMS § 18 lg 2 teine lause). Võlgnik praeguses asjas aga menetluse eesmärki

ei saavutaks ning ta ei vasta menetluse algatamise eelmärgitud eeldusele. Kuivõrd kohus jätab

eespool toodud põhjendustel kohustustest vabastamise menetluse algatamata, jätab kohus

ühtlasi pankroti välja kuulutamata. Seega jätab kohus maksejõuetusavalduse rahuldamata.

Kohus selgitab ka, et avalduse rahuldamata jätmine ei tähenda, et võlgnik ei võiks aja

möödumisel uuesti kohtule maksejõuetusavalduse esitada, kui ta on valmis ja suuteline täitma

kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevaid kohustusi.

Kohus vabastab usaldusisiku Svetlana Pilden usaldusisiku ülesannetest (FIMS § 55 lg 1 p 2).

Kohus tühistab avalduse rahuldamata jätmise tõttu 24.10.2025 määrusega

maksejõuetusavalduse tagamiseks kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud. Käsutuskeelu

tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade (PankrS § 21 lg 4).

FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg 2

nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse

määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse.

PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11

sätestatust.

Usaldusisik on kohtule teatanud, et on teinud tööd 9 tundi, tunnitasuga 130.00 eurot ning

taotlenud seega enda ülesannete täitmise eest tasu 1 170.00 eurot, millele lisandub käibemaks

280.80 eurot, s.o kokku 1 450.80 eurot.

Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ning usaldusisiku

kutseoskusi, on ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr

mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab seega usaldusisiku tasuks 1 450.80 eurot

(sh käibemaks). Usaldusisiku taotlusel ja FiMS § 54 lg 9 alusel mõistab kohus tasu välja

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 7 sätestab, et

kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata

võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lg 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul

puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud

menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu

seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär

pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

Justiitsministri 1. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 järgi kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Riigi

arvelt hüvitamisele kuuluva ajutise halduri tunnitasu ei saa seega ületada 66 eurot.

Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab ajutisele

haldurile riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt

TrtRnKm 08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile

tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid

arvestades. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada

tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg 3 sätestatud

ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik

saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa.

Kuna praegusel juhul võlgnikul vara puudub, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda

menetlusabi. Kuivõrd põhjendatud usaldusisiku töötunde on 9, siis tuleb usaldusisikule riigi

arvelt hüvitada 594.00 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 736.56 eurot. Ülejäänud

ulatuses usaldusisiku tasu, s.o summas 714.24 eurot, tuleb jätta võlgniku kanda.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh

juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelina Abol

kohtunik