4-25-4253/5 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-25-4253

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-4253

Kohtunik

Pavel Gontšarov, Janika Kallin, Inna Ombler

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. novembri 2025. a määrus, millega

jäeti ennistamata Artur Buteli kaebuse esitamise tähtaeg

ja kaebus läbi vaatamata

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Artur Butel (isikukood 39702040831; e-post XXX),

määruskaebus

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:

Jätta Artur Buteli määruskaebus Harju Maakohtu 21. novembri 2025. a määruse peale kui

ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. VTMS § 190 järgi on määruskaebuse esitamise õigus

kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul. VTMS § 17 lg 2 kohaselt on Riigikohtus

kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline

menetleja või tema advokaadist esindaja.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 16.10.2025 otsusega nr

2302,25,012674 karistati Artur Butelit LS § 201 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi rahatrahviga 1200 eurot.

Otsuses selgitati, et kaebuse võib esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, st

kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 11.11.2025.

2. 16.11.2025 registreeriti Harju Maakohtus A. Buteli kaebus väärteoasjas nr

2302,25,012674, milles ta palub määratud sunniraha vähendamist või

tühistamist.

3. Harju Maakohus jättis 21.11.2025 määrusega A. Buteli kaebuse esitamise tähtaja

ennistamata ja kaebuse läbi vaatamata.

Maakohus selgitas, et VTMS § 114 lg 4 kohaselt esitatakse kaebus üldmenetluses tehtud otsusele

15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures

1(3)

4-25-4253

kättesaadav. VTMS § 70 lg 4 järgi peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusalusele

isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30 päeva jooksul pärast väärteoprotokolli

koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest. Käesoleval juhul koostati väärteoprotokoll A.

Buteli suhtes 26.09.2025, mistõttu otsus pidi olema menetleja juures kättesaadav hiljemalt

27.10.2025. Üldmenetluse otsus tehti A. Buteli suhtes 16.10.2025. Kaebusest nähtuvalt on A.

Butel otsuse kätte saanud. Kuna otsuses on kirjas kaebuse esitamise viimane tähtaeg ja otsuse

jõustumise kuupäev, siis järelikult A. Butel teadis, et kaebuse esitamise viimane tähtaeg on

11.11.2025 ning selle esitamata jätmisel jõustub otsus 12.11.2025.

16.11.2025 kaebuses ei ole A. Butel taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kuid on märkinud, et

Harju Maakohtu menetluses on vaidlus täituribürooga ja sissenõudja esindajaga, et

autojuhtimisõiguse peatamine tühistada. Maakohtu hinnangul ei veena toodud selgitused, et

tähtaja möödalaskmiseks olid mõjuvad põhjused. Toodud asjaolu ei saanud takistada kaebuse

õigeaegset esitamist. Seega ei anna A. Buteli kaebuses esitatu alust kaebetähtaja ennistamiseks.

Eeltoodust tulenevalt on kaebus esitatud pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist,

kaebetähtaja jättis maakohus ennistamata, mistõttu A. Buteli kaebuse läbi vaatamata.

4. 11.12.2025 laekus Tallinna Ringkonnakohtule A. Buteli kaebus, milles ta palub ennistada

kaebuse esitamise tähtaeg või lahendada tema kaebus kohtuvälise menetleja otsusele

ringkonnakohtu enda otsusega arvestades erandlikku olukorda ja seotud menetlusi.

Kaebaja selgitab, et kaebetähtaja möödalaskmine ei ole toimunud tahtlikult. Tema olukord

eraisikuna on äärmiselt keeruline, kuna tal on samaaegselt käimas juba kolm erinevat

kohtuvaidlust, mis tähendab väga suurt vaimset, ajalist ja rahalist koormust. Selles olukorras on

kõikide menetlustähtaegade täpne järgimine eraisikule äärmiselt raskendatud.

Lisaks toob A. Butel välja, et tal on käimas kohtuvaidlus lubade saamise asjus, milles ametnikud

on ise viidanud võimalusele, et käeolev väärteootsus võib kuuluda tühistamisele juhul, kui ta

saab teatud aja möödudes load tagasi. See menetlus on 2-24-4009, kus pärast seisukohtade

küsimist on asi seisnud juba üle kahe nädala ilma edasi liikumata. Seega ootab ta ka selle

menetluse lahendust, mis on otseselt seotud käesoleva väärteoasja õigusliku lahendusega. Sellest

tulenevalt oleks tema hinnangul käesoleva väärteoasja jõustamine enne seotud menetluse

lahendamist ebaõiglane ning vastuolus õigusemõistmise mõistlikkuse põhimõttega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. VTMS § 2 kohaselt, kui VTMS-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses

kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 326 lg 3 lubab

ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui see on ilmselt põhjendamatu ning

VTMS § 2 valguses võib normi kohaldada väärteomenetluses. VTMS § 196 lg 2 järgi lahendab

maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse ringkonnakohtu kohtunik ainuisikuliselt, s.o

järelikult selle erisusega tuleb väärteomenetluses arvestada.

6. Ringkonnakohus leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on

tegemist perspektiivitu kaebusega. Ühtegi alust maakohtu määruse tühistamiseks ei esine,

maakohus on ammendavalt oma seisukohta põhjendanud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks

kohtupraktikat muuta. Siinkohal selgitab ringkonnakohus, et kuivõrd maakohus jättis A. Buteli

esitatud avalduse läbi vaatamata, on ringkonnakohtu pädevuses hinnata üksnes seda, kas

maakohtul oli selleks alust või mitte. See tähendab, et ringkonnakohus ei saa anda hinnangut

asjale sisuliselt, sh võtta seisukohta isikule määratud karistuse või selle määra osas.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on seaduslikult ja põhjendatult jätnud A. Buteli esitatud

kaebuse läbi vaatamata seetõttu, et kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Seejuures on

maakohus ka hinnanud, kas on alust kaebetähtaja ennistamiseks. Ringkonnakohtule esitatud

2(3)

4-25-4253

kaebuses selgitab A. Butel, et tal puuduvad juriidilisied teadmised ja et temal kui eraisikul on

keeruline seetõttu menetlustähtaegu täpselt järgida. See ei ole aga mõjuvaks põhjuseks, mis

takistaks objekiivselt kaebust õigeaegselt esitamast. Seda enam, et kohtuvälise menetleja otsuses

on kaebetähtaeg konkreetse kuupäevana välja toodud, mis tähendab, et isikul ei pea endal olema

juriidilisi teadmisi, et nimetatud kuupäevaks kaebus esitada. Ka ei saa pidada mõjuvaks

põhjuseks kaebetähtaja möödalaskmiseks asjaolu, et isikul on pooleli mitmeid menetlusi.

Siinkohal märgib kriminaalkolleegium, et olukorras, kus isik ei tule oma kohtuasjadega ise

toime, on tal võimalik pöörduda juristi poole abi saamiseks. Samuti on õiguslikult asjakohatu

kaebaja mõttekäik sellest, et käesolevas väärteoasjas ei tohiks lahendit enne jõustada, kui temaga

seotud käimasolevas muus menetluses (kaebaja poolt viidatud asi nr 2-24-4009) lahend tehakse.

Sellist võimalust ei näe kehtiv menetlusseadustik ette. Seega asub ringkonnakohus

kokkuvõtlikult seisukohale, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ja A. Buteli poolt

kaebuses esitatud väited ei tingi selle lahendi tühistamist.

8. Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu seisukoha ümberhindamiseks. Maakohut ei ole

võimalik kohustada lahendama sisuliselt avaldust, mis jäi seaduslikul alusel läbi vaatamata.

Arvestades eeltoodut ei pea ringkonnakohus otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust.

Lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 on esitatud määruskaebus ilmselt põhjendamatu ning see tuleb

jätta läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)