2-24-108008/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K OHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Antero Maksing

Määruse kuupäev

19. detsember 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-108008

Tsiviilasi Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu avaldus S. K. vastu

majandamiskulude võlgnevuse ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu

esindajad (registrikood 80328223), lepinguline esindaja Marina

Suhnjova

Puudutatud isik: S. K. (isikukood XXX)

Menetlustoiming

Avaldusest loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta avaldaja 17.12.2025 avaldusest loobumine vastu.

2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Jätta menetluskulud S. K. kanda.

4. Rahuldada avaldaja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata

avaldaja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 892,50 eurot ja mõista

see summa S. K.lt Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu kasuks välja. Hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude

hüvitamiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist. 2-24-108008

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu (avaldaja) avaldus

S. K. (puudutatud isik) vastu majandamiskulude võlgnevuse ja viivise nõudes.

2. Avaldaja esitas 17.12.2025 kohtule nõudest loobumise avalduse, kuna puudutatud isik

täitis kohtumenetluse käigus avaldaja nõuded. Avaldaja palub jätta menetluskulud puudutatud

isiku kanda ja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitisena

1525 eurot. Puudutatud isik avaldaja menetluskulude suuruse kohta seisukohta ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus tutvus avaldaja taotlusega ja leiab, et loobumine tuleb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 ja § 477 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus

lõpetada. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete

kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et

hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks

avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Kuivõrd antud juhul saavad menetlusosalised menetluse esemeks olevat õigust

käsutada, saab samas korras ja alustel loobuda hagita asjas esitatud avaldusest.

4. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja (avaldaja) uuesti pöörduda

kohtusse hagiga (avaldusega) sama kostja (puudutatud isiku(te)) vastu vaidluses samal alusel

sama (hagi)eseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist (avaldusest) loobumise tõttu või

kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

5. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi

esitamist tema nõude rahuldanud, siis kannab kostja TsMS § 168 lg 5 kohaselt hageja

menetluskulud. TsMS § 8 lg 2 ja § 477 lg 1 võimaldavad kohaldada viidatud normi ka hagita

menetluses (RKTKm 04.06.2012, 3-2-1-85-12, p 14). Praeguses asjas on avaldaja avaldusest

loobunud põhjusel, et puudutatud isik on menetluse käigus avaldaja nõude rahuldanud.

Järelikult jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda, kes andis oma käitumisega põhjust

nõude kohtusse esitamiseks.

6. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus

menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses rahaliselt kindlaks avaldaja menetluskulude

nimekirja ja asja materjalide põhjal. Avaldaja taotleb 1525 euro hüvitamist, mis koosneb

riigilõivust 65 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskuludest 20 eurot ning lepingulise

esindaja tasust 12 tunni eest tasumääraga 120 eurot/h (käibemaksu ei lisandu).

6.1.

Avaldaja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tuleb

rahuldada osaliselt. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus

ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega

ja asja keerukust hinnates.

6.2.

Puudutatud isik ei ole avaldaja esindaja tunnitasule vastuväiteid esitanud ja

kohtu hinnangul saab seda pidada hüvitatavaks (s.o konkreetse vaidluse kontekstis

mõistlikuks, vajalikuks ja ettenähtavaks).

2 (3)

2-24-108008

6.3.

Seadus ei piira, kui palju menetlusosaline oma lepingulisele esindajale

esindamise eest tasuda võib, küll aga ei näe TsMS ette lepingulise esindaja kulude

hüvitamist eranditult täies ulatuses. Põhjendatud ja vajalikeks toiminguteks, mille kulu

vastaspool peaks kandma, hindab kohus:

− avalduse koostamine ja kohtule esitamine – 3 tundi;

− kompromissläbirääkimised ja 11.06.2024 vastuse esitamine – 0,75 tunni ulatuses;

− 25.09.2024, 26.09.2024 ja 29.11.2024 menetlusdokumentide koostamine – kogumis

1,5 tunni ulatuses;

− 17.11.2025 vastuse esitamine – 1,25 tunni ulatuses;

− menetluskulude nimekirja koostamine – 0,5 tundi.

Kohus leiab, et selles ulatuses esindaja kulude hüvitamine on asja sisu, nõude suurust ja

menetluse käiku arvestades põhjendatud. Nõuete korrigeerimisega seotud ajakulu vähendas

kohus tulenevalt sellest, et korteriühistuna pidanuks avaldaja põhikirjale vastava ja selge ning

põhjendatud avalduse esitama juba menetluse alguses. Seetõttu on vähemalt osa täiendavast

ajakulust selline, mida ei saa jätta menetluse vastaspoole kanda.

7. Riigilõiv on kohtukuluna põhjendatud ja vajalik ning tuleb 32,50 euro ulatuses

avaldajale hüvitada. TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et avaldusest loobumise korral pool

menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse. Seega on avaldajal võimalik taotleda poole

riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta

lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS

§ 150 lg 6).

8. Kohus määrab eelneva põhjal avaldaja vajalike ja põhjendatud menetluskulude

rahaliseks suuruseks 892,50 eurot (lepingulise esindaja tasu 7 tunni eest tasumääraga 120

eurot/h; maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot; pool riigilõivust 32,50 eurot) ja

mõistab selle puudutatud isikult välja. Avaldaja ei taotle kulude hüvitamist käibemaksuga.

9. Avaldaja taotlusel tuleb puudutatud isikult välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).

10. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada

määruskaebuse. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Antero Maksing kohtunik