3-25-1409/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

X.F HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1409

Määruse kuupäev

21. detsember 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

X.F kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

seoses silmatilkade väljastamata jätmisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.F kaebus.

2. Jätta X.F menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse X.F Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinnipeetav X.F (kaebaja) esitas 12. mail 2025 X.F Halduskohtule

kaebuse, milles taotleb Viru Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitist. Kaebaja

nõuab väärikuse alandamise eest 1000 eurot ja tervise kahjustamise eest samuti 1000 eurot.

Kaebuse kohaselt esitas kaebaja Viru Vanglale 12. märtsil 2025 kahjunõude, kuid vangla

sellele ei vastanud, kuigi on möödas kaks kuud. Kaebuse aluseks on asjaolud, et kaebajal

silmad valutavad ja 29. jaanuaril 2025 määras oftalmoloog kaebajale ravimid, kuid vangla ei

väljastanud talle määratud ravimeid.

Kaebaja esitas kaebuses

taotluse

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks

maksejõuetuse tõttu.

2. Viru Vangla esitas vastusena kohtunõudele X.F 12. märtsi 2025. a taotluse nr 3-25/2-

2/2508 mittevaralise kahju hüvitamiseks. Taotluses märkis kinnipeetav, et tal valutavad

silmad ning see põhjustab talle vaimset ja füüsilist valu. 29. jaanuaril 2025 määras

oftalmoloog talle ravimi, kuid vangla ei andnud seda talle. Tema tervis halvenes ja vangla

tekitas oma tegevusetusega kannatusi.

Viru Vangla selgitas vastuses kohtunõudele, et kuna X.F 12. märtsi 2025. a taotluses oli

teemaks 2025. aastal osutatud tervishoiuteenus, siis edastas vangla selle Ida-Viru

Keskhaiglale.

Viru Vangla täpsustas vastuses kohtunõudele veel, et vangiregistrist nähtub, et kahjunõudes

kirjeldatud 29. jaanuari 2025 väidetavast silmaarsti vastuvõtust kuni kahekuulise kahjunõude

3-25-1409

lahendamise tähtaja lõpuni, s.o 12. maini 2025 on kaebaja esitanud mitmeid silmade tervist

puudutavaid pöördumisi, mis on vangla poolt edastatud tervishoiuteenuse osutajale. X.F

pöördumiste hulka arvestades ei pruugi loetelu olla täielik. Vangla märgib, et samal

ajaperioodil on registreeritud ca 80 X.F poolt vanglale adresseeritud erinevat pöördumist.

3. Sihtasutus Ida Viru Keskhaigla esitas 15. detsembril 2025 vastusena kohtunõudele

kaebusega seotud tervishoiutöötajate koostatud epikriisid. Haigla kinnitusel on kaebajale ravi

võimaldatud. Kaebuses nimetatud niisutavad silmatilgad kuuluvad käsimüügis olevate

ravimite hulka ning nende eesmärk on silmade niisutamine ja kuivuse leevendamine.

Meditsiinilisest seisukohast ei ole selliste tilkade puhul määrav konkreetne kaubamärk, vaid

see, et tegemist on silmade niisutamiseks mõeldud tootega. Kaebajale pakuti alternatiivseid

niisutavaid silmatilku, mis täidavad sama eesmärki ning on oma toime ja kasutusotstarbe

poolest samaväärsed. Kaebaja keeldus pakutud alternatiivide kasutamisest. Kaebaja 12. märtsi

2025. a taotlusele vastas Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla 24. märtsi 2025. a vastusega nr 1.7-

1/80-1.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kaebaja on kohtule esitanud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse vastavalt

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p-le 4 ja riigivastutuse seaduse § 9 lg-le

1. Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist Viru Vanglalt selle eest, et talle ei väljastatud

29. jaanuari 2025. a silmaarsti otsusega määratud ravimit, millega alandati tema väärikust ja

kahjustati tervist.

5. Kohus leiab, et X.F kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada, sest kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

5.1.

Vangistusseaduse (VangS) § 53 lg 2 järgi suunatakse kinnipeetav, kes vajab ravi, mille

andmiseks puudub vanglas võimalus, tervishoiutöötaja poolt ravile asjakohase eriarstiabi

osutaja juurde. Kohtule esitatud epikriisidest nähtub, et 29. jaanuaril 2025 toimus kaebajal

eriarsti (oftalmoloogia) vastuvõtt, mille käigus diagnoosis dr Varkki kaebajal H52,4

Refraktsiooni- ja akommodatsioonihäired, presbüoopia e vanaeanägevuse. Raviks määras

eriarst Gtt. Thealoz Duo. 5. ja 7. veebruaril 2025 toimusid kaebajal vanglameditsiini

teenistuse õe vastuvõtud, kus arutati, et kaebaja käis silmaarsti vastuvõtul, kus algselt määrati

Dtt. Theazol Duo silmatilgad kolmeks kuuks, kuid haigla apteek ei väljasta neid silmatilkasid;

õde asendas need Tears Naturals II Med tilkadega ja edastas info silmaarstile. Kaebajaga

vesteldi ka 7. veebruari 2025. a vastuvõtu käigus silmaarsti ordinatsioonist ning sellest, et

haigla apteek ei väljasta soovitud silmatilkasid (põhjust ei tea). Kaebajale pakuti asenduseks

Oftagel või Tears Natural II Med silmatilkasid, mida ta ei soovinud, kuna neid ei kirjutanud

silmaarst välja. Kinnipeetav lisati silmaarsti vastuvõtule. 13. veebruaril 2025 toimunud õe

vastuvõtul soovis kaebaja silmaarsti epikriisi. 13. veebruari 2025. a epikriisi kohaselt ei soovi

kaebaja asendusravi, kuna talle määrati silmaarsti poolt tilgad. Kinnipeetava sõnul

vanglaametnikud piinavad teda – 11. veebruaril oli ta palunud valvuril kambris tule kustutada,

kuna silmad valutavad, aga valvur keeldus (15:30-21:00 oli tuli põlenud). Kõigil teistel oli

tule kustutanud, aga tema kambris mitte. Selle tõttu kinnipeetaval silmad valutavad ja uni on

häiritud. 16. aprilli 2025. a epikriisist nähtuvalt toimus kaebajal sel kuupäeval tema soovil õe

visiit kaebaja kambrisse kell 20.20. Kaebaja kurtis õele kõrvetisi ja soovis rahustit

uinumiseks. Õde väljastas kinnipeetavale vajalikud ravimid, muuhulgas silmatilgad

Gtt.Unitears mille oli määranud silmaarst. Samal päeval, 16. aprillil 2025 toimus kaebajal

3-25-1409

eriarsti (oftalmoloogia) vastuvõtt, mille käigus diagnoosis dr Varkki kaebajal H04.1

Pisaraelundite haigusseisundi, pisaranäärme muud haigusseisundi, määrates raviks

Gtt.Unitears1x3 (kuni 6 kuud).

Eeltoodud tõenditele tuginedes, ei nähtu kohtule, et vangla oleks jätnud kaebajale

õigusvastaselt vajaliku ravi andmata. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et vangla oleks olnud

õigusvastaselt tegevusetu, vaid vastupidi on kaebaja saanud nii eriarsti kui õe vastuvõttudele,

mille käigus on tehtud uuringuid, vesteldud kaebajaga ning määratud ravi. Riigikohus märkis

28. juuni 2021. a määruses asjas nr 3-21-30 (p 26), et tuleb tagada, et kinnipeetavatele

osutatav tervishoiuteenus vastaks vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele (võlaõigusseaduse

(VÕS) § 762). Muuhulgas kohalduvad ka nt VÕS § 766 patsiendi teavitamise ja

tervishoiuteenuse osutamiseks tema nõusoleku saamise kohustuse kohta, VÕS § 768 saladuse

hoidmise kohustuse kohta ja VÕS § 769 dokumenteerimiskohustuse kohta. Kohtu hinnangul

on praeguses asjas olnud kaebajale tagatud tervishoiuteenus ja seda on osutatud tavaliselt

oodatava hoolega (VÕS § 762). Kaebaja on ise keeldunud konkreetse ravimi (sama

toimeainega asenduseks pakutud silmatilgad) võtmisest. Tervishoiuteenust võibki osutada

reeglina üksnes isiku nõusolekul (VÕS § 766 lg 3), mistõttu on põhjendamatud kaebaja

etteheited talle vajaliku ravi andmata jätmise osas olukorras, kus ta ise on keeldunud ravist.

5.2.

Kohtu hinnangul ei saanud kaebaja õigusi intensiivselt riivata asjaolu, et Sihtasutus

Ida-Viru Keskhaigla apteek ei väljastanud kaebajale 29. jaanuari 2025. a eriarsti vastuvõtul

määratud konkreetse nimetusega ravimit, kuna kaebajale pakuti haigla kinnitusel

samaväärseid silmi niisutavaid silmatilkasid. Ka vabaduses viibivatel isikutel ei ole võimalik

igal ajahetkel igast apteegist saada konkreetse tootja ravimit, vaid sageli on apteegis müügis

sama toimeainega, kuid erineva tootja ravim. Kohus möönab, et kaebajale võis meelehärmi

tekitada eriarsti otsus määrata ravim, mida pole võimalik Viru Vanglasse kaebajale väljastada.

Siiski on Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla kohtule kinnitanud, et kaebajale pakuti samaväärseid

silmatilkasid, kuid kaebaja ise keeldus nendest. Kohtule esitatud epikriiside kohaselt on

kaebajale püütud igakülgset abi pakkuda seoses tema silmaprobleemidega. Vangla ja

tervishoiuteenuse osutaja tegevus ei saanud kaebajale põhjustada üleelamisi, mida võiks

pidada tema õigusi intensiivselt riivavaks ja mida saaks käsitada mittevaralise kahjuna

RVastS § 9 lg 1 tähenduses.

6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X.F kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

7. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

8. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja §

178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)