3-25-1557/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1557

Haldusasi

X. X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 05.02.2025 otsuse nr

50855-1 ja 24.04.2025 vaideotsuse nr 5.2-3/6986-2

tühistamise ning pensioniõigusliku staaži tuvastamise

nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja X. X, volitatud esindaja v. adv Rando Maisvee

Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle

Magnus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu 28.11.2025 kaebuse muudatus. Menetlusse jäävad järgmised nõuded: 1)

tühistada SKA 05.02.2025 otsus nr 50855-1 ja 24.04.2025 vaideotsus nr 5.2-3/6986-2 või

2) eelneva taotluse rahuldamata jätmisel tuvastada, et kaebaja töötas ajavahemikul

15.08.1977-15.10.1977 ja 10.01.1980-01.09.1991 Liftide Remondi- ja Ehitusvalitsuses,

Eritööde Remondi- ja Ehitusvalitsuses nr 1 ning Liftide Remondi- ja Ehitusvalitsuses

„Estolift“.

2. Rahuldada X. X kaebus. Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 05.02.2025 otsus nr

50855-1 ja 24.04.2025 vaideotsus nr 5.2-3/6986-2.

3. Tuvastada, et X. X töötas perioodidel 15.08.1977-15.10.1977 ja 10.01.1980-01.09.1991

liftimehaanikuna Eritööde Remondi- ja Ehitusvalitsuses nr 1 ning Liftide Remondi- ja

Ehitusvalitsuses „Estolift“.

4. Mõista Sotsiaalkindlustusametilt X. X kasuks välja menetluskulud summas 1654

eurot ja 20 senti (koos käibemaksuga).

5. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi ja tunnistajate nimed tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.01.2026 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

3-25-1557

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

hyvastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 17.09.2021 otsusega nr 1 määrati X. Xle rahvapension

alates 20.05.2021 eluaegselt.

2. X. X esitas 13.11.2024 SKA-le avalduse pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks perioodil

01.09.1976 kuni 09.1991 tunnistajate ütluste alusel, tõendamaks töötamist liftimehaanikuna

Eritööde REV nr-s 1 ja AS-s Estolift perioodil 16.07.1977 kuni oktoober 1977 ja 1979 kuni

september 1991. SKA kuulas nimetatud tunnistajad üle.

3. SKA 05.02.2025 otsusega nr 50855-1 jäeti X. X avaldus rahuldamata. Pensioniõiguslikku

staaži tuvastatakse tunnistajate ütluste alusel juhul, kui dokumendid staaži kohta ei ole

säilinud ja selle kohta on arhiiviteatis või muu pädeva asutuse poolt väljastatud tõend, kuid

vastavat tõendit ei ole.

4. X. X esitas 26.02.2025 SKA 05.02.2025 otsusele nr 50855-1 vaide.

5. SKA 24.04.2025 vaideotsusega nr 5.2-3/6986-2 jäeti X. X vaie rahuldamata.

6. Tallinna Halduskohtusse

saabus 26.05.2025

X. X kaebus

nõudes tühistada

Sotsiaalkindlustusameti 05.02.2025 otsus nr 50855-1 ja 24.04.2025 vaideotsus nr 5.2-3/6986-

2. Alternatiivselt palub kaebaja tuvastada, et X. X töötas ajavahemikus 16.07.1977 kuni

01.10.1977 ja 01.01.1979 kuni 01.09.1991 Liftide Remondi ja Ehitusvalitsuses (hiljem ümber

nimetatud Tallinna Linna RSN TK Remondi- ja Ehitustrusti Eritööde Remondi- ja

Ehitusvalitsus nr 1, Liftide Remondi- ja Ehitusvalitsus „ESTOLIFT“ ja AS Estolift) ning

kuulata selleks tunnistajad üle.

7. Kaebaja esitas 19.06.2025 kohtule kaebuse täienduse, milles jääb eelnevalt esitatud

kaebuse ja nõuete juurde, ent parandab töötamise aega selliselt, et kuupäev 01.01.1979

asendatakse kuupäevaga 10.01.1980.

8. Kaebaja esitas 28.11.2025 kaebuse muutmise taotluse ning palub menetleda kaebust

järgmistes nõuetes: 1) tühistada SKA 05.02.2025 otsus nr 50855-1 ja 24.04.2025 vaideotsus

nr 5.2-3/6986-2 või 2) eelneva taotluse rahuldamata jätmisel tuvastada, et kaebaja töötas

ajavahemikul 15.08.1977-15.10.1977 ja 10.01.1980-01.09.1991 Liftide Remondi- ja

Ehitusvalitsuses, Eritööde Remondi- ja Ehitusvalitsuses nr 1 ning Liftide Remondi- ja

Ehitusvalitsuses „Estolift“.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(6)

3-25-1557

9. Kaebaja leiab, et SKA vaidlusalused otsused on õigusvastased.

9.1. Kaebajal ei ole tööraamat säilinud. Kaebaja huvi on, et talle määrataks riikliku

pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 7 lg 1 alusel vanaduspension. Vastustaja jättis selleks

vajaliku staaži tunnistajate ütlustega tuvastamata. Sellega on rikutud RPKS § 281 lg 2. Kuigi

vanaduspensioni saamiseks vajalikku minimaalset staaži tõendab kaebaja hinnangul ka

Tallinna Linnaarhiivi 06.05.2025 teatis, mis esitati vastustajale 15.05.2025, on menetlus

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 p 2 alusel uuendamata. Samuti ei tõenda

06.05.2025 teatis kogu kaebaja Eestis töötamise perioodi. Samas oli vastustajal kaevatava

otsuse ja vaideotsuse andmisel kaebaja tööandja likvideerija ja väidetavalt ebaõigesti

registrisse kantud dokumentide hoidja ning Rahvusarhiivi kirjad selle kohta, et kaebaja

töötamist tõendavaid dokumente nimetatud isikutel ja asutustel ei ole.

9.2. Kaebaja hinnangul on tööandja likvideerija ja väidetavalt ebaõigesti registrisse kantud

dokumentide hoidja ning Rahvusarhiivi kirjad piisavad tõendamaks sotsiaalministri

27.12.2012 määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamise ja arvestamise kord“ (määrus

nr 59) § 28 lg 1 viidatud arhiiviteatise ja muu pädeva asutuse tõendi esinemist selle kohta, et

kaebaja pensioniõigusliku staaži tõendavad dokumendid ei ole säilinud ehk selliseid

dokumente ei ole.

9.3. Kui vastustaja viidatud dokumendid ei ole aluseks haldusmenetluses tunnistajate

ülekuulamiseks määruse nr 59 § 28 lg 1 alusel või vaatlusalune otsus ja vaideotsus ei ole

vaidlustatavad haldusaktid, siis puudub kaebajal alus nõuda ka selliste tühistamist. See ei

väära kaebaja huvi, et talle määrataks vanaduspension ja tuvastataks tunnistajate ütlustel

selleks vajalik staaž.

10. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

10.1.

Vaidlusaluste otsustega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus tõendada pensioniõiguslikku

staaži tunnistajate ütlustega. Vastustaja on teinud hulga päringuid leidmaks tõendeid kaebaja

töötamise kohta, kuid vastavaid tõendeid ei ole leitud. Samuti ei ole leidnud tõendamist, et

dokumendid ei ole säilinud, mistõttu ei ole vastustajal võimalik tuvastada kaebaja

pensioniõiguslikku staaži tunnistajate abiga. Vaidlustatud haldusaktide tühistamine ei vii

kaebajat eesmärgini, sest seni kuni ei ole vastustajale esitatud tõendit selle kohta, et

dokumendid ei ole säilinud, ei ole vastustajal võimalik tunnistaja ütlusi arvestada.

10.2.

Pensioniõiguslikku staaži arvestatakse kuni 1998. a 31. detsembrini (RPKS § 27 lg 2 p

1) ja seda tõendatakse dokumentide alusel (RPKS § 281 lg 1). Kui dokumendid puuduvad, on

võimalik pensioniõiguslikku staaži tõendada ka tunnistajate ütlustega.

10.3.

Kaebaja on avaldanud soovi tuvastada tema töötamine 16.07.1977-01.10.1977 ja

10.01.1980-01.09.1991 tunnistajate ütlustega. Dokumendid tõendavad kaebaja õppimist

perioodil 01.09.1976-16.07.1977, mis on arvatud RPKS § 28 lg 2 p 4 alusel kaebaja

pensioniõigusliku staaži hulka (kaebuse lisa 2), st et 16.07.1977 on arvestatud õppimisena

pensioniõigusliku staaži hulka.

10.4.

Tunnistaja A. A kinnitab, et töötas kaebajaga 1979 november – 1991 november

Estoliftis Tallinnas. Tunnistaja B. B kinnitab, et nad töötasid koos kaebajaga LIFTI REV

Tallinnas 1977 kuni oktoober 1991. Seega ei ole tunnistused ajaliselt päris korrektsed ega

ühtsed, mis on ka mõistetav arvestades möödunud aega. Samas ei ole põhjust kahelda, et

kaebaja ei oleks antud asutuses üldse töötanud. Vastustaja arvates on võimalik lugeda

tuvastatuks töötamine 15.08.1977-15.10.1977 ja 10.01.1980-01.09.1991 Liftide Remondi- ja

Ehitsuvalitsuses, Eritööde Remondi- ja Ehitusvalitsuses nr 1 ning Liftide Remondi- ja

Ehitusvalitsuses „Estolift“, st et esimene kaebaja poolt viidatud periood osaliselt ja teine

3(6)

3-25-1557

periood tervikuna lähtuvalt kaebaja esitatud kuupäevadest. Esimese perioodi osas märgime, et

sel ajal töötamist kinnitas vaid B. B mitte A. A. B. B kinnitas koos töötamist 1977.a ning kuid

ega kuupäevi ei täpsustanud. Määruse nr 59 § 26 lg-dest 1 ja 2 lähtudes leiab SKA, et kuna

tunnistusest ei selgu täpsemad kuud või kuupäevad, saab määrusele nr 59 tuginedes arvestada

kaebaja töötamist aastal 1977 perioodil 15.08.-15.10. Tõenäoliselt ei asunud kaebaja kohe

järgmisel päeval pärast kooli lõpetamist tööle ning tavapäraselt ja töösuhte lõppemise ja

Nõukogude Armeesse mineku vahele teatav ajavahe.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada.

12. Juhindudes HKMS § 49 lg-st 1 võtab kohus vastu 28.11.2025 kaebuse muudatuse ning

menetlusse jäävad järgmised nõuded: 1) tühistada SKA 05.02.2025 otsus nr 50855-1 ja

24.04.2025 vaideotsus nr 5.2-3/6986-2 või 2) eelneva taotluse rahuldamata jätmisel tuvastada,

et kaebaja töötas ajavahemikul 15.08.1977-15.10.1977 ja 10.01.1980-01.09.1991 Liftide

Remondi- ja Ehitusvalitsuses, Eritööde Remondi- ja Ehitusvalitsuses nr 1 ning Liftide

Remondi- ja Ehitusvalitsuses „Estolift“. Kohtu hinnangul on kaebuse muudatus lubatav,

tähtaegne ning otstarbekas kaebusega taotletava eesmärgi saavutamiseks.

13. Kaebaja palub tühistada SKA 05.02.2025 otsuse ning 24.04.2025 vaideotsuse. Sisuliselt

on menetlusosaliste vahel vaidlusaluseks küsimuseks RPKS § 281 lg 2 erinev tõlgendus.

Viidatud normi kohaselt, kui rahvastikuregistri andmeid või dokumente pensioniõigusliku

staaži kohta ei ole säilinud, on pensionikindlustatul õigus pöörduda tunnistajate ütluste

arvestamise taotlusega SKA poole. Nimetatud normi kohta on RPKS muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu (248 SE) seletuskirjas selgitatud järgmist:

„Lõikes 2 reguleeritakse juhtumit, kui pensioniõigusliku staaži kohta dokumente ei ole

säilinud. Sel juhtumil on isikul õigus pöörduda vastava taotlusega SKA poole. Tunnistajate

ütluste andmine toimub vastavalt HMS-i § 39 lõikele 3 tsiviilkohtumenetluse seadustikuga

sätestatud korras. Praegu toimub pensioniõigusliku staaži tõendamine tunnistajate ütluste

alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2002. a määrusele nr 6 „Pensioniõigusliku

staaži tõendamise kord“ kohtu kaudu. Nimetatud määruse § 28 kohaselt on pensionitaotlejal

õigus pöörduda kohtusse, kui pensioniõigusliku staaži kohta ei ole dokumente säilinud. Tartu

Ringkonnakohus leidis 11.01.2009 otsuses nr 3-08-2154, et määrusega reguleeritud kord on

vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega ning kohtunik pöördus õiguskantsleri poole.

Õiguskantsler pöördus arvamuse saamiseks sotsiaalministri poole. Sotsiaalminister leidis, et

põhiseaduslikku vastuolu ei ole, kuid pidas võimalikuks muuta kehtivat korda selliselt, et

tunnistajate ütluste andmine toimuks SKA-s. Riigikohus asus oma 13.02.2010 lahendis nr 3-

3-1-86-09 seisukohale, et senine regulatsioon ei ole põhiseadusega vastuolus (viidatud otsuse

p 15). Tunnistajate ütluste alusel pensioniõigusliku staaži tõendamine SKA-s on

pensionikindlustatutele kasulik, kuivõrd kogu menetlus toimub ühes haldusorganis. Seetõttu

kiireneb pensionide määramise otsuste tegemine tunnistajate ütluste alusel tõendatud staaži

alusel. SKA penisonikomisjon (vt ka eelnõu § 1 p 13) kuulab üldjuhul üle vähemalt kaks

tunnistajat. Kahelt tunnistajalt ütluste võtmise vajadus tuleneb asjaolust, et üldjuhul on vajalik

tunnistajate ütluste kokkulangemine olukorras, kus tunnistajate ütluste alusel kindlakstehtud

pensionistaaži alusel suurendatakse isiku pensioni. /…/ Samuti jääb isikule alles õigus

pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.“

14. Eelnevast nähtub, et RPKS § 281 lg 2 eesmärgiks oli lihtsustada isikul pensioniõigusliku

staaži tõendamist, kuivõrd ei pea igakordselt pöörduma kohtusse, kus võtab menetlus

eelduslikult SKA-s toimuvast haldusmenetlusest märkimisväärselt kauem aega.

4(6)

3-25-1557

15. Käesolevalt on ka kaebaja palunud SKA-lt 13.11.2024 avalduses tõendada oma

pensioniõiguslikku staaži tunnistajate ütlustega (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 11).

Vastustaja on vaidlusaluses 05.02.2024 otsuses asunud seisukohale, et kaebaja töötamist AS-s

Estolift perioodil 16.07.1977 kuni oktoober ja 1977 ja 1979 kuni september 1991 ei arvestata

pensioniõigusliku staaži hulka tunnistajate ütluste alusel, kuna puudub pädeva asutuse või

dokumendihoidja poolt väljastatud tõend, mis kinnitaks, et AS Estolifti dokumendid ei ole

säilinud (dtl 18). Samas nähtub vaidlusalusest 05.02.2024 otsusest, et AS Estolift asutuse

likvideerija Ly Müürsool puuduvad andmed AS Estolift dokumentide asukoha kohta enne

1992 aastat s.o perioodist 16.07.1977 kuni oktoober ja 1977 ja 1979 kuni september 1991;

Rahvusarhiivi andmetel ei ole AS Estolift dokumente antud arhiivi; Estolift TB OÜ ja AS

Eesti Otis andmetel puuduvad neil AS Estolift varasemad personali dokumendid (dtl 18).

Seega nähtub, et SKA on teinud küll hulganisti päringuid, kuid järeldanud üksnes ilmselt

RPKS § 281 lg 2 grammatilisest tõlgendusest, et päringutele esitatud vastuses peab olema

selgesõnaliselt märgitud „dokumendid pole säilinud“. Olukorras, kus teatakse, et dokumendid

puuduvad või neid ei ole üle antud, SKA hinnangul järelikult RPKS § 281 lg 2 kohaldamiseks

piisav pole. Kohus sellise jäiga seisukohaga ei nõustu. Lisaks grammatilisele tõlgendusele

tuleb arvestada ka muid tõlgendusmeetodeid. RPKS § 281 lg 2 normi eesmärgiks ei saa olla, et

kui puudub tõend sõnastusega „dokumendid pole säilinud“, siis tunnistajate ülekuulamist

SKA-st taotleda ei saa. Normi eesmärgiks on lihtsustada haldusvälisel isikul

pensioniõigusliku staaži tõendamist ning olukorras, kus on ilmne, et dokumente ei ole

võimalik kuskilt saada – kas ei ole säilinud, kas ei ole üle antud, kas puuduvad andmed

selliste dokumentide kohta – siis peaks ka see piisav olema RPKS § 281 lg 2 kohaldamiseks.

Sisuliselt on tulemus haldusvälise isiku jaoks ju sama, kui ta dokumentide puudumisel

pöördub kohtusse pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks võrreldes sellega, kui haldusväline

isik esitaks avalduse SKA-le tunnistajate ütlustega staaži tõendamiseks. Sellest johtuvalt

peaks eelistama tõlgendust, mis on haldusvälisele isikule vähem koormav ning selline

tõlgendus ei läheks ka vastuollu seadusandja tahtega.

16. Ka kohtupraktikas on jaatatud sellist tõlgendust. Nii on Tartu Halduskohus oma

27.02.2025 otsuse nr 3-24-2330 punktis 27 selgitanud, et SKA-l on õigus tunnistajate

ütlustega tuvastada pensioni määramise aluseks olevat töötatud perioodi kui juriidilist fakti.

17. Eeltoodust tulenevalt kuulub tühistamisnõue rahuldamisele ning SKA 05.02.2024 otsus ja

24.04.2024 vaideotsus tühistamisele (HKMS § 5 lg 1 p 1).

18. Kaebaja on esitanud ka tuvastamisnõude. Kaebaja soovib tuvastada, et kaebaja töötas

ajavahemikul 15.08.1977-15.10.1977 ja 10.01.1980-01.09.1991 Liftide Remondi- ja

Ehitusvalitsuses, Eritööde Remondi- ja Ehitusvalitsuses nr 1 ning Liftide Remondi- ja

Ehitusvalitsuses „Estolift“.

19. Vastustaja on pidanud võimalikuks lugeda tuvastatuks kaebaja töötamine järgmiselt: 1)

15.08.1977-15.10.1977 ja 2) 10.01.1980-01.09.1991 Liftide Remondi- ja Ehitusvalitsuses,

Eritööde Remondi- ja Ehitusvalitsuses nr 1 ning Liftide Remondi- ja Ehitusvalitsuses

„Estolift“ (dtl 100). Seega ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust, et tuvastatud on kaebaja

töötamine perioodil 15.08.1977-15.10.1977 ja 10.01.1980-01.09.1991 liftimehaanikuna

Eritööde Remondi- ja Ehitusvalitsuses nr 1 ning Liftide Remondi- ja Ehitusvalitsuses

„Estolift“.

20. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus kaebuse tervikuna.

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja

kanda. Kaebaja taotleb menetluskuludena vastustajalt välja mõista 1654 eurot ja 20 senti

(koos käibemaksuga). Kohtu hinnangul on tegemist mõistlike ja põhjendatud kuludega,

5(6)

3-25-1557

mistõttu mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 1654 eurot ja

20 senti (sh käibemaks).

22. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime ja tunnistajate nimed tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)