3-25-2399/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2399

Haldusasi

X. Xu kaebus Eesti Töötukassa 22.07.2025 otsuse nr TVH/

25/025038 tühistamise ning vastustaja kohustamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja X. X

Vastustaja Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Kadi Laur

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X. Xu kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.01.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.

3-25-2399

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X esitas 10.07.2025 Eesti Töötukassale taotluse töövõime hindamiseks.

2. Eesti Töötukassa 22.07.2025 otsusega nr TVH/25/025038 tuvastati, et X. Xu töövõime ei

ole vähenenud. Otsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

Taotlejal on kerged tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise,

muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mille

põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Taotleja kirjeldatud piirangud teabe

edasiandmisel teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on arvesse võetud

suhtlemise valdkonda hinnates.

Nägemislangusest tingitud piiranguid on hinnatud koos abivahendi (prillid)

kasutamisega ning sellest lähtuvalt ei ole tegutsemisvõime piiratud. Taotleja

kirjeldatud kuulmislangusest tingitud piirangud teabe vastuvõtmisel ei ole tervise

infosüsteemi (TIS) andmetel töövõimet mõjutavad.

TIS-i andmetel ei leidnud kinnitust taotleja kirjeldatud piirangud liikumise

valdkonnas, käelise tegevusega ning teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud

muud piirangud ning teabevahetusega seotud muud piirangud.

Taotlejal on tahte ja meeleolu kõikumise tõttu raskendatud otsustamine ning

probleemide lahendamine. Meeleolu kõikumise tõttu on raskendatud stressi ja muu

vaimse koormusega toimetulek. Ebakindluse tõttu on raskendatud võõraste inimestega

suhtlemine. Kuigi taotlejal esinevad eelnimetatud valdkondades ja tegevustes

piirangud, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Isiku

töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise

piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud.

3. Tallinna Halduskohtusse saabus 23.07.2025 X. Xu kaebus nõuetes kohustada kaebaja

perearsti liituma e-lahendustega ning tuvastada kaebaja suhtes tehtud töövõime hindamise

otsuse ning sellele lisatud ekspertarvamuse õigsust.

4. Tallinna Halduskohtu 14.08.2025 määrusega tagastas kohus X. Xu kaebuse nõudes

kohustada kaebaja perearsti liituma e-lahendustega (resolutsiooni p 1) ning võttis kaebuse

selle tõlgendamise tulemusel menetlusse nõuetes tühistada Eesti Töötukassa 22.07.2025 otsus

nr TVH/25/025038 ning kohustada vastustajat vaatama tema töövõime hindamise taotlus

uuesti läbi (resolutsiooni p 2).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja leiab, et vaidlusalune töötukassa otsus on õigusvastane.

5.1. Töövõime hindamisel ei arvestatud piisavalt kaebaja pikaajalist ja diagnoositud

bipolaarset häiret (diagnoositud noorukieas, kestus üle 20 aasta). Tegemist on kroonilise

haigusega, mille kulg on episoodiline ning mille puhul esineb pidevaid piiranguid

igapäevategevustes ja töövõimes.

5.2. Ekspertarst ei ole kaebajat isiklikult läbi vaadanud ega intervjueerinud, vaid piirdus

dokumentide põhjal hinnangu andmisega. Selline hindamine ei saa anda täielikku ülevaadet

kaebaja tegelikust seisundist. Kaebaja psühhiaatri koostatud anamnees osutus ebapiisavalt

detailseks ning ei kajastanud kaebaja igapäevaelu raskusi, sh tööalase koormuse,

stressitaluvuse ja keskendumisvõime olulisi piiranguid.

2(9)

3-25-2399

5.3. Varasematel kordadel on töötukassa tuvastanud kaebajal osalise töövõime, kuid

22.07.2025 otsusega on töövõime määratud täielikuks. Otsuses ega eksperthinnangus ei ole

selgelt välja toodud, millised meditsiinilised asjaolud on muutunud, et õigustada nii olulist

muutust. Kaebaja tervislik seisund ei ole paranenud, pigem on see püsivalt piiratud.

5.4. Kaebaja on osalenud töötukassa tegevustes, käinud viie kuu vältel igakuistel

konsultatsioonidel ning kandideerinud aktiivselt töökohtadele. Sellest hoolimata ei ole

kaebaja saanud ühtegi tööpakkumist ega isegi tööintervjuu kutset, mis kinnitab, et kaebaja

terviseseisund ja sellega kaasnevad piirangud ei võimalda tal tööandjate ootusi täita.

5.5. Kaebaja eesmärgiks ei ole vältida töö tegemist, vaid tagada, et tema töövõime hindamine

oleks õiglane, täielik ja vastaks tegelikele meditsiinilistele asjaoludele.

6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

6.1. Vaidlusalune otsus on õiguspärane. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 alusel

tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus.

Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid

tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2).

Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate

andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu

(määrus nr 39) § 8 lg 6 järgi tuvastab töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel

tehtud ekspertarvamuse alusel. Eksperdiarvamus koostatakse järgmiste andmete alusel:

taotluses olevad andmed; TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud andmed; taotleja tegutsemisvõime

täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud arstidelt ja

spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud

ekspertiisimeeskonnalt (määruse nr 39 § 5 lg 1). Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime

hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas

tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise

piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse

kohta.

6.2. Töövõime hindamise otsuse põhjendused on esitatud kaebajale kättesaadavas dokumendis

(eksperthinnangus), millele on 22.07.2025 otsuses viidatud. Vaidlusaluses otsuses on

märgitud, et töövõime ulatuse tuvastamise aluseks olev eksperdiarvamus on taotlejale

kättesaadav patsiendiportaalis digilugu.ee ja e-töötukassas. Käesolevas kohtumenetluses on

seisukoha andnud ka Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Ita Kukk, kes on

nõustunud terviseteenuse osutaja (TTO) Dorpat Tervis OÜ ekspertarsti dr Ilona Drikkiti poolt

eksperdiarvamuses toodud seisukohtadega.

6.3. Ekspertarsti dr I. Drikkit 21.07.2025 eksperthinnangust nähtub, et kaebajal tuvastati kerge

tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevuses 5.2

(tegevuste alustamine ja lõpetamine), muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna

võtmetegevuses 6.3 (toimetulek muutustega) ning suhtlemise valdkonna võtmetegevuses 7.1

(suhtlemisega hakkamasaamine). Kaebaja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja

vastuvõtmise valdkonnas ei mõjuta töövõimet ja neid on hinnatud suhtlemise valdkonda

hinnates, ent piirangud liikumise valdkonnas, samuti käelise tegevuse, teabevahetuse ning

teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud toimetuleku osas, ei leidnud

TIS andmetel kinnitust.

6.4. Seoses kaebaja enesehinnanguga oma tegutsemisvõimele on töötukaasa ekspertarst Dr I.

Kukk 12.09.2025 eksperthinnangus välja toonud järgneva. Võtmetegevustes „1.3. Seismine ja

istumine“, „1.4. Liikumisega seotud muud piirangud“ ning „2.4. Käelise tegevusega seotud

muud piirangud“ on kaebaja hinnanud piiranguid arvväärtusega 9 (muutlik piirang). Kaebaja

3(9)

3-25-2399

ei ole aga pöördunud viimase viie aasta jooksul selja- ega käevalude tõttu arstide vastuvõtule,

mistõttu puuduvad asjakohased uuringud, diagnoosid ja ravi vajadus. Puudub informatsioon

istmikunärvi pitsumise kohta. Karpaalkanali sündroom on seotud käelise tegevusega, mida

hinnatakse käelise tegevuse valdkonnas, ent ka selle sündroomi diagnoosimise kohta TIS-is

informatsioon puudub. Arvväärtusega 9 on kaebaja hinnanud ka võtmetegevust „3.1. Teabe

edasiandmine“. Kaebaja kirjeldatud piirangud kuuluvad hindamisele suhtlemise valdkonnas.

Kõnehäirete ja vastavate diagnooside kohta TIS-is informatsioon puudub. Võtmetegevuses

„3.2. Teabe vastuvõtmine“ on kaebaja hinnanud piirangu arvväärtusega 1 (kerge piirang).

Ekspertarstid jõudsid aga seisukohale, et kuigi otorinolarüngoloogi dr Anneli Karin

16.05.2023-05.06.2023 epikriisi alusel on kaebaja viimati pöördunud vastuvõtule

väliskõrvapõletiku tõttu, on selle paranemise järgselt teostatud kaebajale kuulmise kontroll,

mille tulemusel kuulmise kahjustust ei tuvastatud. Prillide vajadus abivahendina ei ole

töövõime piirang. Arvväärtusega 9 on kaebaja hinnanud ka piiranguid võtmetegevuses „3.3.

Teabevahetusega seotud muud piirangud“ ning „4.4. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega

seotud muud piirangud“. Eksperthinnangus leiti, et nimetatud võtmetegevustes piiranguid ei

esine, kaebaja ei ole pöördunud viimase viie aasta jooksul nägemise ja kõnelemisega seotud

haigusseisunditega arstide vastuvõtule. Puuduvad uuringud, diagnoosid ja ravi vajadus.

Meeleolu häireid hinnatakse vaimsete tegevuste valdkonnas. Unehäirete uuringute kohta TIS-

is informatsioon puudub. Käsimüügiravimiga leevenduvad ajutised unehäired ei piira

töövõimet. Unehäiret on hinnatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas.

Kuulmisfunktsiooni osas on hinnatud võtmetegevuses 3.2 teabe vastuvõtmine. Kaebust seoses

kõrva infektsiooniga on hinnatud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas. Piiranguid

on muutlikeks pidanud kaebaja ka võtmetegevustes „5.3. Õppimise ja tegevuste sooritamisega

seotud muud piirangud“, „6.1. Väljaskäimine“ ja „6.4. Muutustega kohanemise ja ohu

tajumisega seotud muud piirangud“. Ekspertarstide hinnangul aga kaebajal nimetatud

võtmetegevustes piiranguid ei esine, kuivõrd ei ole need TIS andmetel kinnitust leidnud.

Võtmetegevuses „6.3. Toimetulek muutustega“ on kaebaja hinnanud piirangu arvväärtusega 2

(mõõdukas piirang), ekspertarstide hinnangul saab piirangut hinnata üksnes kergeks

(arvväärtusega 1). TIS andmetel esinevad kerged kaebajal meeleolu kõikumised, kuid oluliste

piirangute esinemist muutustega toimetulekul terviseandmed ei kinnita. Eelnev aga ei mõjuta

töövõimet. Võtmetegevuses „7.2. Kohane käitumine“ on kaebaja hinnanud piirangu

arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), ekspertarstid eelnevaga ei nõustunud, kuivõrd puudub

psühhiaatri epikriisides informatsioon kaebaja ebakohase käitumise kohta. Võtmetegevuses

„7.3. Suhtlemisega seotud muud piirangud“ on kaebaja hinnanud piirangu arvväärtusega 9.

Eksperthinnangu kohaselt tuleb nimetatud võtmetegevuse piirangut hinnata arvväärtusega 0,

kuivõrd täiendavaid piiranguid suhtlemise valdkonnas ei esine ning kaebaja kirjeldatud

piiranguid on hinnatud võtmetegevuses „7.1. Suhtlemisega hakkamasaamine“.

6.5. Arvestades, et kaebajal on diagnoositud bipolaarne häire, mille puhul on tegemist

elukestva haigusega ning asjaolu, et kaebaja töövõime oli eelnevalt hinnatud kolmeks aastaks

osaliseks, samuti kohtumenetluse käigus lisandunud uut psühhiaatri epikriisi 28.08.2025, on

töötukaasa edastanud kaebaja käesoleva taotluse kohtumenetluse käigus 01.09.2025 ka teise

arvamuse saamiseks psühhiaatrile dr Helen Kirber, kes koostas täiendava eksperthinnangu

08.09.2025. Dr H. Kirberi hinnangul on kaebaja samuti töövõimeline, kerged piirangud

esinevad õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas võtmetegevuses „5.2 Tegevuste

alustamine ja lõpetamine“ ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas

võtmetegevuses „6.3. Toimetulek muutustega“. Kaebaja ei ole viimase kolme aasta vältel ravi

vajanud, tema seisund on püsinud remissioonis, olulisi meeleolukõikumisi või tahteaktiivsuse

muutusi ei ole terviseandmetes kirjeldatud. 28.08.2025 TIS-i lisandunud psühhiaatri H. Staali

epikriis uusi sisulisi andmeid kaebaja seisundi kohta ei sisalda. Häire ägenemise korral on

võimalik raviga seisundit parandada.

4(9)

3-25-2399

6.6. Määruse § 6 lg 6 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused

summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja 1. See tähendab, et töövõime ulatuse määramiseks

võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud

arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta. Kaebaja töövõime ulatuse

tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on 0. Määruse § 8 lõike 5

kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste

raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja

õigesti hinnatud töövõimeliseks.

6.7. Kuna kaebaja on kaebuses leidnud, et tema psühhiaatri koostatud anamnees ei kajasta

piisavalt kaebaja igapäevaelu raskusi, on töötukassa teinud kohtumenetluse käigus 21.08.2025

terviseinfo päringu kaebajat ravivale psühhiaatrile, millele vastusena lisandus TIS-i

28.08.2025 epikriis kaebajat ravivalt psühhiaatrilt dr Heve Staal. Epikriisis on esitatud kaebus

depressiivsuse ja eluliste murede kohta. Kaebaja soovib alustada ravi, mis on psühhiaatri

poolt ka alates 28.08.2025 määratud. Uusi sisulisi andmeid kaebaja seisundi kohta epikriis ei

sisalda. Häire ägenemise korral on võimalik raviga seisundit parandada.

6.8. Püsiva töövõime hindamisel on dokumendipõhine hindamine tavapärane menetluskäik nii

algsel töövõime hindamisel kui vaidlustatud otsuse läbivaatamisel. Visiidile kutsutakse isik,

kui ekspertiisides esinevad vastuolud või kui objektiivsed hinnangud puuduvad. Sealjuures

tuleb märkida, et töövõime hindamisel ei suunata isikut täiendavatele uuringutele ja

konsultatsioonidele, ei diagnoosita uusi haigusseisundeid ega määrata ravi. See on

ravimeditsiini ülesanne. Töövõime hindamise visiidil, kui see peaks vajalik olema,

täpsustatakse vaid ebaselgeid tegutsemispiiranguid, mis on põhjustatud varem diagnoositud

haigusseisunditest.

6.9. Asjaolu, et kaebajal on varasemalt tuvastatud töövõime vähenemine, ei tähenda, et ka

vaidlustatud töövõime hindamise otsuse aluseks oleva taotluse kohta tuleks teha samasugune

otsus. Töötukassa ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega.

Lisaks võib inimese tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ning seetõttu tuleb

ka tema töövõimet iga kord uuesti hinnata sel hetkel olemasolevate terviseandmete alusel.

Uue töövõime hindamise taotluse alusel toimub uus töövõime hindamine ning uue taotluse

esitamisel ei saa taotlejal tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud töövõime ulatus

on tagatud ka järgmise otsusega. Sellisele järeldusele on jõutud ka olemasolevas

kohtupraktikas. Uus töövõime hindamine ei ole seotud varasema hinnatud töövõime

ulatusega, sest ravi ja uuringute ja ka diagnostikavõimalused ajas paranevad. Olemasolevate

aktuaalsete terviseandmete alusel ei ole kaebaja piirangud hetkel väljendunud ulatuses, mis

tingiks töövõime vähenemise. Kaebaja ei ole viimase kolme aasta vältel ravi vajanud, tema

seisund on püsinud remissioonis, olulisi meeleolukõikumisi või tahteaktiivsuse muutusi ei ole

terviseandmetes kirjeldatud.

6.10. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid

tegutsemise ja osalemise piiranguid, mida kinnitavad objektiivsed terviseandmed. Kaebaja

edukust tööle kandideerimisel ei võeta töövõime hindamisel arvesse. Kaebaja on oma

10.07.2025 esitatud töövõime hindamise taotluses toonud välja, et tal ei jagu aega ega

motivatsiooni töötada kellegi teise või kolmanda jaoks ning ise mitte kuhugi nii elus jõudes.

Töötasud on naeruväärsed (vt õppimise ja tegevuste sooritamise valdkond, võtmetegevus

5.3.). Eeltoodust võib järeldada, et kaebaja pigem ei soovigi kuhugi mujale tööle minna, vaid

eelistab iseseisvat ettevõtlust. Isiku eelistused töökorralduse ja tasustamise osas ei ole aga

kriteeriumiks töövõime hinnangu andmisel.

6.11. Nii vaidlustatud otsuse tegemise ajal olemas olnud terviseandmete kui ka lisandunud

terviseandmete alusel ei saa kinnitada, et kaebaja piirangud oleksid väljendunud ulatuses, mis

5(9)

3-25-2399

tingiks töövõime vähenemise. Sealjuures ei hinnata töövõimet konkreetse ameti raames, vaid

hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid

töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Arvestades kergeid piiranguid vaimse võimekuse

valdkondades, on vastavalt töövõime hindamise metoodikale kaebajale antud soovitusi

töötingimuste osas: 21.07.2025 koostatud eksperthinnangus on soovitatud kaebajal vältida

ajasurvet, kiiret reageerimist nõudvaid olukordi. Kerged piirangud ei takista samas kaebajal

täiskoormusel töötamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt

tuvastanud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

9. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on

antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Töövõime hindamine on

hindamisotsus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-20-2474/11, p 16). Halduskohus

on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus; muu hulgas on

haldusakti kontrollimisel halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava

eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid

õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel) (vt Riigikohtu lahend nr 3-17-

1110/84, p 24).

10. TVTS § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise

tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku

terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi

ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul

töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS §

5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema

töötamine on TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või; 3)

puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes

töötama (TVTS § 5 lg 3). Määruse nr 39 § 6 lg-s 3 on toodud võtmetegevuste raskusastmete

vastavustabel, kus arvväärtus 0 tähendab, et piiranguid ei tuvastatud (punkt 1); arvväärus 1 –

kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast

(punkt 2); arvväärtus 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või

esineb 25-50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise

tervisekahjustuseta inimesel (punkt 3); arvväärtus 3 – raske piirang: piirang, mis segab

oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu

võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav (punkt 4); arvväärtus 4 – täielik piirang: piirang,

mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav

funktsioon puudub (punkt 5).

11. Töövõime hindamise metoodikas on selgitatud, et pikaajaline tervisekahjustus on püsiv

terviseseisund, mis eelduste kohaselt vähemalt kuue kuu vältelt oluliselt ei muutu1. Töövõimet

hinnatakse, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe

läbinud töötukassa töötaja (vt TVTS § 7 lg 1 ja määrus nr 39 § 2 p 3). Eksperdiarvamus

koostatakse taotlusel olevate, TIS-i kantud ning muude, täpsustamise vajaduse korral

kogutud, andmete alusel (vt määruse nr 39 § 5 lg 1). Eksperdiarvamus lähtub töövõime

hindamise metoodikast ja hinnangus kasutatakse nii kehalise kui ka vaimse võimekuse

Vt töötukassa töövõime hindamise metoodika, lk 4. Kättesaadav elektrooniliselt:

https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine/toovoime-hindamise-pohimotted-ja-metoodika

6(9)

3-25-2399

hindamiseks nende võimekuste valdkondades ning võtmetegevustes piirangu raskusastme

väljaselgitamiseks punktisüsteemi skaalaga 0 – 4 (vt määrus nr 39 § 6 lg 3). Ühe

võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga.

Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes

esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed

summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja arvatud raskusastmed arvväärtusega 0

ja 1 (vt määruse nr 39 § 6 lg-d 4-6).

12. Määruse nr 39 § 8 lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks

või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete

arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise

ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli.

Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõime osaliseks, kasutades kaalutlusõigust

arvestades § 8 lg-s 2 sätestatut, kui isik ei suuda mis tahes võtmetegevust sooritada iseseisvalt

(määruse nr 39 § 8 lg 4). Määruse nr 39 § 8 lg 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja

isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või

väiksem.

13. Kohus nõustub vaidlusaluses otsuses tooduga ega pea vajalikuks neid seisukohti korrata

(HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.

14. Kaebaja on välja toonud, et tal esineb pikaaegne bipolaarne häire, mida ei ole töövõime

hindamisel arvesse võetud.

15. Vaidlusaluses otsuses on viidatud, et kaebajal on kerged tegutsemispiirangud õppimise ja

tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades,

mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl 5). Lisaks

on vastustaja palunud täiendavat ekspertarvamust kohtumenetluse ajal psühhiaatrilt dr Helen

Kirber (dtl 92). Küll aga ei ole vastustaja kohtule nimetatud ekspertarvamust esitanud. Samas

nähtub kohtule esitatud TIS andmetest, et psühhiaater dr Heve Staal on lisanud 28.08.2025

TSI-i epikriisi, milles on kirjeldatud kaebaja depressiivsust ja et esinevad elulised mured;

ühtlasi, et kaebaja soovib alustada ravi, mis on psühhiaatri poolt ka alates 28.08.2025

määratud (dtl 94 jj). TIS-i andmetest nähtuvalt käis kaebaja seoses bipolaarse häirega

psühhiaater dr H. Staal vastuvõtul 26.06.2025 ning enne seda 10.05.2022 (dtl-d 56-57).

Seejuures nähtub 26.06.2025 epikriisist, et seisund on stabiilne ning 28.08.2025 on määratud

ravi.

16. Vastutaja ekspertarst dr I. Kukk on asjakohaselt selgitanud oma hinnangus, et

olemasolevate aktuaalsete terviseandmete alusel ei ole kaebaja piirangud hetkel väljendunud

ulatuses, mis tingiks töövõime vähenemise; kaebaja ei ole viimase kolme aasta vältel ravi

vajanud, tema seisund on püsinud remissioonis, olulisi meeleolukõikumisi või tahteaktiivsuse

muutusi ei ole terviseandmetes kirjeldatud (dtl 43). Tegevuspiiranguid hinnatakse koos

määratud raviga. Kaebaja pole vastu vaielnud asjaolule, et talle on määratud psühhiaatri poolt

ravi. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et ravi ei toimiks ega esitanud vastavaid tõendeid.

17. Eeltoodust tulenevalt ei ole leidnud kinnitust kaebaja väide, et töövõime hindamisel on

jäetud kaebajal diagnoositud bipolaarne häire arvestamata. Kuigi varasemalt on kaebajal

tuvastatud osaline töövõime, siis nähtub TIS andmetest, et ligemale 3 aasta jooksul ei ole

kaebaja pöördunud psühhiaatri poole kaebustega ning ühtlasi on praeguseks kaebajale

määratud asjakohane ravi (tõendatud pole, et ravi ei toimiks). Kuigi kaebaja on märkinud, et

perearst ei ole korrektselt sissekandeid teinud, siis vaidlusaluse otsuse tegemisel on hoopis

tuginetud eriarstide sissekannetele ja epikriisidele seoses bipolaarse häirega. Veelgi enam,

vastustaja on kaebaja väite ümber lükanud osas, et perearst ei ole korrektselt sissekandeid

teinud. Nimelt on vastustaja selgitanud, et tegi 21.08.2025 terviseinfo päringu kaebaja

7(9)

3-25-2399

perearstile dr A. Niisuke, paludes tal lisada TIS-i info kaebaja vastuvõttude kohta, mis on

toimunud hilisemalt kui TIS-is nähtav viimane sissekanne kuupäevaga 18.07.2022; perearst

vastas töötukassale 21.08.2025 e-kirjaga, milles andis teada, et kaebaja on tema poole

pöördunud viimati juulis 2022.a (dtl 92). Kaebaja sellele väitele vastu vaielnud ei ole.

18. Kaebaja leiab, et ekspertarst ei ole kaebajat isiklikult läbi vaadanud ega intervjueerinud,

vaid piirdus dokumentide põhjal hinnangu andmisega.

19. Tulenevalt TVTS § 7 lg-st 3, kui olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik isiku

töövõimet hinnata, on töötukassal õigus suunata isik tema töövõime kohta arvamuse

saamiseks TVTS § 7 lg-s 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule.

20. Asja materjalist nähtuvalt on TIS-s olnud andmed kaebaja poolt välja toodud bipolaarse

häire kohta, mistõttu puudus vastustajal vajadus suunata isik tervishoiuteenuse osutaja

vastuvõtule.

21. Kaebaja märgib, et ei ole siiamaani tööd leidnud.

22. On arusaadav, et pikaaegne tööotsimine tekitab negatiivseid tundeid, kuid arvestades

praegust keerulist majanduslikku olukorda riigis ning koondamisi, on mõistetav, et töö

leidmine võib osutuda keeruliseks. Küll aga ei sõltu töövõime hindamine sellest, kui pikalt on

isik tööotsija olnud. Vastavalt tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime

hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet

välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi määrus nr 39) § 5 koostatakse töövõime hindamiseks

ekspertarvamus järgmiste andmete alusel: 1) taotlusel olevad andmed; 2) TVTS § 7 lg 5 alusel

sätestatud terviseandmed ning 3) taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral

täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning

tervishoiuteenuse

osutaja

poolt

eksperdiarvamuse

koostamisse

kaasatud

ekspertiisimeeskonnalt. Ekspertarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 §

3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud

töövõimet välistava seisundi kinnitamisel (määruse nr 39 § 6 lg 1).

23. Kaebaja leiab, et vaidlusaluses otsuses ega eksperthinnangus ei ole selgelt välja toodud,

millised meditsiinilised asjaolud on muutunud, et õigustada nii olulist muutust. Kaebaja

tervislik seisund ei ole paranenud, pigem on see püsivalt piiratud.

24. TIS-i andmetest nähtub, et enne töövõime hindamise taotluse esitamist on kaebaja

pöördunud psühhiaatri poole 26.06.2025. Samas eelnev visiit psühhiaatri juurde 10.05.2022,

mil on epikriisis märgitud, et meeleolu stabiilsem, kui aastate eest; kõikumisi vähesel määral;

püsivat toetusravi ei vaja (dtl 60). Ehk siis TIS-i andmetele tuginevalt on kaebaja seisund

olnud stabiilne ning püsivat ravi ei ole vajanud. Alles 28.08.2025, s.o peale vaidlusaluse

otsuse tegemist ning kohtumenetluse ajal on lisandunud 28.08.2025 epikriis, kust nähtub, et

kaebajale on määratud ravi. Seega ka juhul, kui eeldada kaebaja väite õigsust, et tema tervislik

seisund on halvenenud, siis kajastub see alles 28.08.2025 epikriisis, mitte terviseandmetes,

mis olid otsuse tegemisel vastustajal kättesaadavad. Kuid ka 28.08.2025 epikriis ei tõenda, et

vaidlusalune otsus on õigusvastane. Tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja

adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see

on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt

arsti poolt ettekirjutatule2. Kaebaja pole väitnud, et ravi ei oleks sobiv või ei töötaks.

25. Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

26. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on tehtud otsus kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja

2 Töövõime hindamise metoodika, lk 7. Kättesaadav elektrooniliselt: Töövõime hindamise põhimõtted ja

metoodika | Töötukassa

8(9)

3-25-2399

kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

27. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)