2-22-5389/34 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Dina Tali

Otsuse tegemise aeg

19. detsember 2025

Tsiviilasja number

2-22-5389

Tsiviilasi

A Bi hagi ABi vastu ühisvara jagamiseks ja ABi

vastuhagi A Bi vastu ühisvara jagamiseks

Tsiviilasja hind

Hagi hind 3500 eurot; vastuhagi hind 3500 eurot

Menetlusosalised

ja

esindajad

nende Hageja

A

B

(isikukood

xxx) lepinguline

esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister

Kostja

AB (isikukood xxx) lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kaire Aus

Kohtuistungi toimumise aeg

02.12.2024, 19.11.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tervikuna ja vastuhagi osaliselt.

2. Jagada A Bi ja ABi ühisvara järgmiselt:

2.1. Jätta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxx all

registreeritud kinnistu aadressiga xxx ja xxx A Bi ainuomandisse ning Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxx all registreeritud

kinnistu aadressiga xxx samuti A Bi ainuomandisse.

2.2. Mõista A Bilt välja ABi kasuks ühisvaraks olevate punktis 1 nimetatud

kinnisasjade omandist ilma jäämise eest hüvitis 30 000 eurot.

2.3. Kohustada ABit andma nõusolek kinnistusraamatuseaduse § 341 tähenduses

kinnisasjade registriosa numbriga xxx ja xxx senise omanikukande kustutamiseks

ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasjade ainuomanikuna

kinnistusraamatusse A B. Asendada ABi nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr

xxx ja xxx kande muutmiseks kohtuotsusega. Lugeda ABi tahteavaldused antuks

alates A Bi poolt hüvitise summas 30 000 euro tasumisest ABile.

2.4. Lõpetada ABi ja A Bi ühisomandis oleva sõiduki xxx (vin-koodiga XXX,

registreerimisnumbriga xxx, esmase registreerimise aasta 2010) ühisomand selle

müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras ning täita nimetatud sõiduki ühisomandi lõpetamisel müügist saadavast

rahast kõik sõiduki müügi ja avaliku enampakkumise korraldamisega seotud

täitekulud, sh kohtutäituri tasu.

2.5. Jagada sõiduki xxx (vin-koodiga XXX, registreerimisnumbriga xxx, esmase

registreerimise aasta 2010) müügist pärast kohustuste täitmist üle jääv raha ABi

ja A Bi vahel võrdsetes osades.

2.6. Jagada poolte ühisvarana hageja arvelduskontol 13.10.2021 seisuga olnud 537,10

eurot ja kostja arvelduskontol 13.10.2021 seisuga olnud 493,65 eurot ja

menetlusliku tasaarvestuse tulemusel välja mõista A Bilt ABi kasuks kontodel

olnud summade vahe 21,73 eurot.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. A B (hageja) esitas 12.04.2022 hagi ABi (kostja) vastu ühisvara jagamiseks ja

tahteavalduse andmise kohustuse tuvastamiseks ning tahteavalduse kohtuotsusega

asendamiseks.

Hagist nähtuvalt sõlmiti poolte abielu xxx ning lahutati xxx. Hageja ja kostja varaühisuse

varasuhe lõppes abielu lahutamisega xxx. Pooled ei ole ühisvara jagamises kokkuleppele

jõudnud.

Hageja nõuete terviktekst ühisvara jagamise nõudes on hageja poolt esitatud 8.03.2023

menetlusdokumendis.

Hageja teatas 03.12.2025 kohtule, et on leidnud rahalised vahendid kinnistute soetamiseks

kostjalt ja võimaluse hüvitise maksmiseks kostjale summas 30 000, mistõttu esitab kohtule

hagi eseme täpsustuse ning täpsustab 08.03.2023 hagi täienduses toodud hagi resolutsiooni

tervikteksti punktides 2.3, 2.4, 3.3 ja 3.4 toodud summasid selliselt, et asendab summa 20

000 eurot summaga 30 000 eurot. Selguse huvides esitab hageja hagi resolutsiooni

tervikteksti, mille kohus võtab hagi lahendamisel aluseks:

Hageja käsituse kohaselt kuuluvad poolte ühisvara hulka järgmised esemed, mille hageja

palub kohtul jagada ühena alltoodud viisidest (03.12.2025 hagi tervikteksti numeratsioon,

dtl 316 jj):

1. Rahuldada hagi.

2. Lõpetada A B ja AB ühisomandis oleva Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistri registriossa nr xxx all registreeritud kinnistu aadressiga xxx ja xxx

ühisomand ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxx

all registreeritud kinnistu aadressiga xxx ühisomand ja jagada need järgnevalt:

2.1 Jätta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxx all

registreeritud kinnistu aadressiga xxx ja xxx A B ainuomandisse.

2.2 Jätta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxx all

registreeritud kinnistu aadressiga xxx A B ainuomandisse.

2.3 Välja mõista A Bilt ABi kasuks hüvitis resolutsiooni punktis 2.1 ja punktis 2.2

toodud ühisomandite, s.o 1/2 mõttelise osa kinnistutest, omandiõiguse kaotamise

eest summas 30 000 eurot.

2.4 Kohustada ABit andma tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 tähenduses

tahteavaldus, et Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatus

registriosa nr xxx all registreeritud kinnistu ja Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna

kinnistusraamatus registriosa nr xxx all registreeritud kinnistu jäävad A B

ainuomandisse, ning nõusolek kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses

kinnistusraamatus kehtivate

omanikukannete kustutamiseks ja A Bi

kinnistusraamatusse ainuomanikuna kandmiseks. Kohtuotsus asendab kohustatud

omaniku tahteavaldust. Lugeda ABii tahteavaldused antuks alates A Bi poolt

hüvitise summas 30 000 eurot tasumisest ABile.

3. Alternatiivselt resolutsiooni punktis 2 toodud nõuetele. Lõpetada A Bi ja ABi

ühisomandis oleva Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr

xxx all registreeritud kinnistu aadressiga xxx ja xxx ühisomand ja Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna

kinnistusregistri registriosa nr xxx all registreeritud kinnistu aadressiga xxx

ühisomand ja jagada need järgnevalt:

1. Jätta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxx all

registreeritud kinnistu aadressiga xxx ja xxx ABi ainuomandisse.

2. Jätta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxx all

registreeritud kinnistu aadressiga xxx AB ainuomandisse.

3. Välja mõista ABilt A Bi kasuks hüvitis hagi resolutsiooni punktis 3.1 ja punktis

3.2 toodud ühisomandite, s.o 1/2 mõttelise osa kinnistutest, omandiõiguse

kaotamise eest summas 30 000 eurot.

4. Kohustada A Bit andma tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 tähenduses

tahteavaldus, et Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatus registriosa

nr xxx all registreeritud kinnistu ja Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna

kinnistusraamatus registriosa nr xxx all registreeritud kinnistu jäävad AB

ainuomandisse, ning nõusolek kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses

kinnistusraamatus kehtivate omanikukannete kustutamiseks ja ABi

kinnistusraamatusse ainuomanikuna kandmiseks. Kohtuotsus asendab kohustatud

omaniku tahteavaldust. Lugeda A Bi tahteavaldused antuks alates ABi poolt

hüvitise summas 30 000 eurot tasumisest A Bile.

4. Alternatiivselt hagi resolutsiooni punktis 2 ja punktis 3 toodud nõuetele, lõpetada ABi ja

A Bi ühisomandis oleva Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri

registriossa nr xxx all registreeritud kinnistu aadressiga xxx ja xxx ühisomand ja

ühisomandis oleva Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr

xxx all registreeritud kinnistu aadressiga xxx ühisomand nende müümisega avalikul

enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kohtu poolt määratud

kohtutäituri vahendusel ning täita nimetatud kinnisasjade ühisomandi lõpetamisel

müügist saadavast rahast kõik kinnisasjade müügi ja avaliku enampakkumise

korraldamisega seotud täitekulud, sh kohtutäituri tasu.

1. jagada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxx all

registreeritud kinnistu aadressiga xxx ja xxx ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistri registriosa nr xxx all registreeritud kinnistu aadressiga xxx müügist

pärast kohustuste täitmist üle jääv raha ABi ja A Bi vahel võrdsetes osades.

2. jagada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxx all

registreeritud kinnistu aadressiga xxx ja xxx ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistri registriosa nr xxx all registreeritud kinnistu aadressiga xxx müügist

pärast kohustuste täitmist üle jääv raha ABi ja A Bi vahel võrdsetes osades.

5. Lõpetada A Bi ja ABi ühisomandis oleva Transpordiametis registreeritud sõiduki xxx

(vin-koodiga XXX, registreerimisnumbriga xxx, esmase registreerimise aasta 2010)

ühisomand ja jagada see järgnevalt:

1. jätta sõiduk xxx (vin-koodiga XXX, registreerimisnumbriga xxx, esmase

registreerimise aasta 2010) A Bi ainuomandisse.

2. välja mõista ABilt A Bi kasuks hüvitis sõiduki xxx (vinkoodiga XXX,

registreerimisnumbriga xxx, esmase registreerimise aasta 2010) omandiõiguse

kaotamise eest summas 4500 eurot.

6. Alternatiivselt resolutsiooni punktis 5 toodud nõuetele, kui AB ei soovi sõidukit enda

ainuomandisse, siis lõpetada ABi ja A Bi ühisomandis oleva sõiduki xxx (vin-koodiga

XXX, registreerimisnumbriga xxx, esmase registreerimise aasta 2010) ühisomand

selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

kohtu poolt määratud kohtutäituri vahendusel ning:

1. täita nimetatud sõiduki ühisomandi lõpetamisel müügist saadavast rahast kõik

sõiduki müügi ja avaliku enampakkumise korraldamisega seotud täitekulud, sh

kohtutäituri tasu.

2. jagada sõiduki xxx (vin-koodiga XXX, registreerimisnumbriga xxx, esmase

registreerimise aasta 2010) müügist pärast kohustuste täitmist üle jääv raha ABi ja A

Bi vahel võrdsetes osades.

7. Jaotada kohtulahendis menetluskulud selliselt, et kostjalt välja mõista hageja kasuks

kõik hageja menetluskulud. Kostja menetluskulud palub hageja jätta kostja enda kanda.

Hageja põhjendab, et arvestades, et kostja soov oli saada kinnistute eest hüvitist 30 000

eurot ning hageja kinnitab, et tal on võimalik seda tasuda, siis on kohtul võimalik

rahuldada hageja hagi, seal hulgas hagi resolutsiooni punktis 2 ja selle alapunktides

esitatud nõuded.

Kostja vastuhagi osas hageja märkis, et kostjal puudus alus ja põhjendatud vajadus

vastuhagi esitamiseks. Vastuhagi esitamisega, selle täiendamisega jne, tekitas kostja

mõlemale poolele täiendavaid ebavajalikke menetluskulusid. Vastuhagi oleks vajalik olnud

esitada üksnes juhul, kui hageja ei oleks esitanud ühtegi ühisvara jagamise alternatiivi, mis

oleks kostjale sobinud. Vastuhagi esitamine ei ole vajalik, kui vaidlus on üksnes hüvitise

suuruses, mida maksta. Lisaks sellele, kostja esitas vastuhagis 7 eraldi nõuet, millest 6

nõuet ei olnud ühisvara jagamise nõuded. Kohus keeldus kostja 6 nõude, s.o 27.01.2025

vastuhagi punktid 3.1-3.5, 3.13, menetlusse võtmisest 05.09.2025 määrusega. Seda kõike

tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel kostjalt hageja kasuks

arvestada.

Kohus keeldus õigesti kostja 6 nõude, s.o 27.01.2025 vastuhagi punktid 3.1-3.5, 3.13,

menetlusse võtmisest 05.09.2025 määrusega. Kostja 05.09.2025 kohtumäärust ei

vaidlustanud, mistõttu esitatud nõuded ei ole menetluses.

Sõiduk xxx (vin-koodiga XXX, registreerimisnumbriga xxx) on ühisvara ja omandatud

ühisvara arvel. See sõiduk on ühisvara, sest on omandatud kostja poolt ühisvara arvel ja

abielu ajal 15.07.2019, mida tõendab Transpordiameti 23.02.2023 vastus nr 11.3-

7/23/4608-2 (vt hageja 08.03.2023 hagi täienduse lisa 2). Nimetatud Transpordiameti

tõend tõendab ka seda, et kostja võõrandas 23.08.2019 sõiduki xxx (vin-kood xxx,

registreerimisnumbriga xxx). Seega, kostja müüs xxx pärast xxx ostmist, mitte enne,

mistõttu xxx ostmiseks xxx müügist saadud rahalisi vahendeid kostja ei saanud osaliselt

ega ka täies ulatuses kasutada ega kasutanud. Kostja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi

tõendit selle kohta, xxx müügist saadud rahalisi vahendeid oleks kasutatud osaliselt või

täies ulatuses xxx ostmiseks (sh sissemakseks), sh seda et see raha ostjalt kätte saadi ja

tehti selle raha arvel ülekanded xxx eest tasumiseks. Kostja ei ole xxx müügist saadud

raha xxx ostmiseks kasutanud, vaid on selle kulutanud enda heaoluks.

Kostja ei ole omandanud xxxd lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Vastupidi kostja

väidetele rõhutab hageja, et kostja on esitanud 31.03.2023 menetlusdokumendi lisana 1

tõendi xxx liisingmaksete tasumise kohta abielu ajal ühisvara arvel ehk perioodil

05.09.2015 kuni 08.08.2017, mil pooled olid abielus (abielluti xxx ja lahutati

xxx). Hageja ei ole selles osas hüvitist kostjalt nõudnud.

xxx väärtus on 9000 eurot, mitte 6700 eurot. Kostja on esitanud 03.12.2025

menetlusdokumendi lisana 1 müügikuulutuse sõiduki kohta, mille mootori maht on 2.5L ja

võimsus 140kW, mis ei ole kohane tõend. Seda põhjusel, et ühisomandis olev sõiduk on

võimsam, seal hulgas mootori võimsusega 3L ja võimsusega 150kW. Hageja on esitanud

kohase tõendi ühisomandis oleva sõidukiga sarnase sõiduki väärtuse kohta. Kostja on

kohut tõendi esitamisega eksitanud, sest on esitanud tõendi, millel ei ole tegemist sarnase

autoga, vaid võimsuselt oluliselt kehvema autoga, mille väärtus ongi madalam võrreldes

ühisomandis oleva autoga. Seega on ühisvaraks oleva xxx väärtus 9000 eurot.

Hageja menetluskulud tuleb kostjalt välja mõista täies ulatuses või kohtu määratud

ulatuses proportsionaalselt keeldutud nõudeid arvesse võttes.

Kostja vastuväited ja vastuhagi

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja nõustub, et ühisvaraks olevad kinnistud jäävad hagejale,

kuid hindab kinnistute väärtuseks hageja pakutud 40 000 euro asemel 60 000 eurot. Lisaks

kinnistutele on kostja hinnangul ühisvaraks kostjale teadaolevalt hageja ja kostja abielu

ajal soetatud 2 väikebussi xxx, milliste 1/2 osas hüvitamist ühisvara jagamise käigus

kostja soovib. Kuivõrd hageja ja kostja on ühiselt alates 2009. a, s.o. enne abielu

sõlmimist ehitanud valmis nii xxx, kui ka xxx kinnistu, tuleb käesoleval juhul koos

ühisvara jagamise nõude lahendamisega arvestada välja poolte panused ning tuvastada

hageja kohustus hüvitada kostjale tema poolt panustatu väärtus, sh kostja panusest tulenev

hageja lahusvara väärtuse suurenemine ja sellest tulenev hüvitis kostjale. Hageja on jätnud

välja ühisvara nimekirjast ka poolte arvelduskontod ja hoiused.

Kostja esitas 28.12.2022 vastuhagi (dtl 103 jj) ja 27.01.2025 vastuhagi täpsustatud nõuded

(dtl 228 jj), milles palub

1. Tuvastada, et ühisvarasse kuulunud haagis xxx (reg nr xxx) 27.06.2021 haagise

omanikuvahetuse tehingu on A B teinud ilma abielu ajal ABi tahteavalduseta ning

kohustada A Bit huvitama ühisvara vähenemisest tekkinud kahju summas 3 200 eurot,

mille võrra suurendada ühisvara;

2. tuvastada, et ühisvarasse kuulunud sõiduk xxx (reg nr xxx) 27.04.2020 sõiduki

omanikuvahetuse tehingu on A B teinud ilma abielu ajal ABi tahteavalduseta ning

kohustada A Bit hüvitama ühisvara vähenemisest tekkinud kahju, summas 4 500

eurot, mille võrra suurendada ühisvara;

3. tuvastada, et ühisvarasse kuulunud haagis xxx (reg nr xxx) 27.06.2021 sõiduki

omanikuvahetuse tehingu on A B teinud abielu ajal ilma ABi tahteavalduseta ning

kohustada A Bit hüvitama ühisvara vähenemisest tekkinud kahju, summas 11 500

eurot, mille võrra suurendada ühisvara;

4. tuvastada ABi poolt A Bi kinnisasjale, milline on kantud Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusregistri osa nr xxx alla kantud xxx, xxx k, xxx,

vundamendi ehituse rahaliseks panuseks 7 500,00 eurot ja mõista A Bilt ABi kasuks

välja hüvitis summas 7 500,00 eurot;

5. tuvastada ABi (isikukood xxx) lahusvarast tehtud kulutusteks A Bile kuuluvale

kinnisasjale (xxx, xxx k, xxx) 16 400 eurot ja mõista nimetatud summa välja A Bilt

hüvitis ABi kasuks.

6. lõpetada ABi (isikukood xxx) ja A Bi (isikukood xxx) varaühisus järgnevalt:

6.1 jätta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxx all

registreeritud kinnistu aadressiga xxx ja xxx A B ainuomandisse;

6.2 jätta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxx all

registreeritud kinnistu aadressiga xxx A B ainuomandisse;

6.3 välja mõista A Bilt ABi kasuks hüvitis resolutsiooni punktis 6.1 ja punktis 6.2

toodud ühisomandite, s.o 1/2 mõttelise osa kinnistutest, omandiõiguse kaotamise

eest hüvitis 29 850 eurot;

6.4 välja mõista A Bilt ABi kasuks xxx, xxx ja xxx väärtusest hüvitis summas 9 600

eurot;

7. nõuda välja A Bi nimele seisuga xxx avatud hoiuste, väärtpaberite ja pangakontode

jäägid;

8. jagada poolte vahel võrdsetes osades poolte nimele avatud pangakontodel olevad

hoiused, registreeritud väärtpaberid ja rahalised vahendid seisuga xxx;

9. nõuda välja A Bi valduses olev ABile kuuluv kummut;

10. jätta asja menetluskulud A Bi kanda;

11. välja mõista menetluskulude tasumise viivitamise korral menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja palub 03.12.2025 menetlusdokumendis vastuhagi rahuldada ja jätta rahuldamata

hagiavaldus koos 21.03.2023 hagi laiendusega.

Kostja esitas 10.12.2025 seisukoha hageja 03.12.2025 menetlusdokumendile. Hageja

esitas 03.12.2025 hagieseme summa täpsustuse, milles teavitas, et on leidnud vajalikud

rahalised vahendid kinnistute soetamiseks kostjalt ja võimaluse hüvitise maksmiseks

kostjale summas 30 000,00 eurot. Hageja täpsustas 08.03.2023 hagi täienduses toodud

hagi resolutsiooni tervikteksti punktides 2.3, 2.4, 3.3 ja 3.4 toodud summasid selliselt, et

asendas summa 20 000 eurot summaga 30 000 eurot. Samuti palub hageja välja mõista

kostjalt hageja kasuks hüvitise sõiduki xxx (vin-koodiga XXX, registreerimisnumbriga

xxx, esmase registreerimise aasta 2010) omandiõiguse kaotamise eest summas 4500 eurot.

Kostja nõustub hageja hagiavalduse täpsustusega osas, mille kohaselt hageja taotleb jätta

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxx all registreeritud

kinnistu aadressiga xxx ja xxx A B ainuomandisse ning jätta Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxx all registreeritud kinnistu aadressiga

xxx A B ainuomandisse ja mõista välja A Bilt ABi kasuks xxx, xxx ja xxx ühisomandite,

s.o 1/2 mõttelise osa kinnistutest, omandiõiguse kaotamise eest hüvitis summas 30 000

eurot.

Kostja ei nõustu hageja taotlusega mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis sõiduki xxx (vin-

koodiga XXX, registreerimisnumbriga xxx, esmase registreerimise aasta 2010)

omandiõiguse kaotamise eest summas 4500 eurot. Kostja on 03.12.2025 kohtule esitatud

menetlusdokumendi p-des 5 ja 6 esile toonud asjaolud ja varasemalt esitatud tõendid, mis

tõendavad eelnimetatud sõiduauto kuulumist kostja lahusvara hulka. Kostja jääb oma

varasema seisukoha juurde ja palub kohtul jätta rahuldamata hageja nõue kohustada

kostjat hüvitama hagejale sõiduauto omandiõiguse kaotuse eest 4500,00 eurot.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tervikuna ja vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 1 esimeses lauses on sätestatud, et varaühisuse lõppedes

jagavad abikaasad ühisvara omavahel. PKS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara

abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole

kokku lepitud teisiti. Kuna poolte abielu sõlmiti ja ühisvara jagamise nõuded on esitatud

pärast 1.07.2010, siis tuleb vara jagada kehtiva PKS § 37 lg 3 järgi, mille kohaselt

ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes

osades. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaasomanikud ei saavuta

kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel

kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule,

pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa

asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada

kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

5. Kohus on hagi ja vastuhagi menetlusse võtnud ühisvara jagamise nõudes (st

perekonnaseaduse väliseid nõudeid (seltsing, alusetu rikastumine vmt) menetluses ei ole).

Kuivõrd kohus keeldus 05.09.2025 määrusega ABi 27.01.2025 täpsustatud vastuhagi

punktides 3.1-3.5 ja 3.13 esitatud nõuete menetlusse võtmisest ja kostja määrust

ei vaidlustanud, lahendab kohus hageja vastuhagi punktides 3.6 kuni 3.12 (dtl 228) ning

hageja 03.12.2025 hagi resolutsiooni terviktekstis esitatud nõuetest lähtuvalt.

6. PKS § 37 lg 11 sätestab, et ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise

seisuga. Vaidlust ei ole selles, et poolte abielu sõlmiti xxx ja lahutati xxx. Seega kuulub

poolte vahel jagamisele vara, mille pooled on omandanud abielu kestel eelnimetatud

perioodil. Eeltoodust tuleneb, et ühisvara koosseis määratakse kindlaks abielu lõppemise

seisuga, mitte varasemate tehingute alusel ning jagada saab seda vara, mis sellel hetkel on

olemas.

7. Vaidlus puudub selles, et abikaasade vahel kehtis varaühisuse varasuhe. Puudub vaidlus, et

poolte omandisse kuulusid Haagis xxx, sõiduk xxx ja haagis xxx, mille omanikuvahetus

on vastuhagist nähtuvalt tehtud abielu kestel. Kuivõrd abielu lõppedes seda vara enam ei

olnud, siis ei saa seda jagatava ühisvara koosseisu arvestada ega jagada. Hagi ja vastuhagi

kohaselt on poolte vahel jagamisele kuuluvaks ühisvaraks seega xxx tänaval asuvad

kinnistud, abielu kestel soetatud sõiduauto xxx ja abielu lahutamise seisuga abikaasade

pangakontodel olevad rahalised vahendid.

8. Nii hageja kui kostja paluvad jätta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri

registriosa nr xxx all registreeritud kinnistu aadressiga xxx ja xxx A Bi ainuomandisse

ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxx all

registreeritud kinnistu aadressiga xxx samuti A Bi ainuomandisse. Kostja on nimetatud

kinnistute hageja ainuomandisse jätmisega nõustunud hageja pakutud 30 000 euro suuruse

hüvitise eest. Algsed erimeelsused kinnisasja hagejale jätmisel taandusid kostjale

makstava hüvitise suurusele. Menetluse kestel on hageja teatanud nõustumisest hageja

nõutud hüvitise maksmisega. Kuivõrd pooltel kinnistute hagejale jätmise osas vaidlust ei

ole, ei analüüsi kohus sama varaeseme jagamiseks esitatud alternatiivseid nõudeid. Kohus

rahuldab hageja taotluse nimetatud kinnisasjade hageja ainuomandisse jätmiseks ning

mõistab hagejalt kostja kasuks välja omandist ilmajäämise eest hüvitise 30 000 eurot.

9. Hageja taotleb lõpetada A Bi ja ABi ühisomandis oleva Transpordiametis registreeritud

sõiduki xxx (vin-koodiga XXX, registreerimisnumbriga xxx, esmase registreerimise aasta

2010) ühisomand ja jagada see järgnevalt: jätta sõiduk xxx (vin-koodiga XXX,

registreerimisnumbriga xxx, esmase registreerimise aasta 2010) ABi ainuomandisse. Välja

mõista ABilt A Bi kasuks hüvitis sõiduki xxx (vin-koodiga xxx, registreerimisnumbriga

xxx, esmase registreerimise aasta 2010) omandiõiguse kaotamise eest summas 4500 eurot.

Alternatiivselt eeltoodud nõudele, juhul kui AB ei soovi sõidukit enda ainuomandisse, siis

lõpetada ABi ja A Bi ühisomandis oleva sõiduki xxx ühisomand selle müümisega avalikul

enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kohtu poolt määratud

kohtutäituri vahendusel ning täita nimetatud sõiduki ühisomandi lõpetamisel müügist

saadavast rahast kõik sõiduki müügi ja avaliku enampakkumise korraldamisega seotud

täitekulud, sh kohtutäituri tasu. Jagada sõiduki xxx (vin-koodiga XXX,

registreerimisnumbriga xxx, esmase registreerimise aasta 2010) müügist pärast kohustuste

täitmist üle jääv raha ABi ja A Bi vahel võrdsetes osades.

10. Kohus märgib, et sõiduki ühisvarana jagamiseks tuleb kohtul kindlaks teha sõiduki

kuulumine või mittekuulumine poolte ühisvara hulka. Kostja on 03.12.2025

menetlusdokumendi p-des 5 ja 6 esile toonud, et ostis sõiduki xxx enda lahusvara arvel

kostja võetud laenuga. Kostja soetas 2008.a endale AS-ist xxx võetud liisinguga

sõiduauto xxx (reg nr xxx), mille liisingumakseid kostja tasus oma lahusvara arvelt alates

31.08.2008.a kuni 08.08.2017.a. Kostja on tõendina esitatud Transpordiameti tõendi,

millest nähtub, et AB oli kõnealuse sõiduauto xxx vastutav kasutaja ajavahemikus

15.08.2008 – 15.08.2017.a ning omanik ajavahemikus 15.08.2017 – 23.08.2019.a. Alates

24.08.2019.a ei ole AB eelmainitud sõiduki omanik, vastutav kasutaja ega kasutaja (dtl

176). Laenulepingust xxx nähtuvalt on kostja 12.07.2019, s.o abielu kestel, allkirjastanud

xxx AS-ga laenulepingu 7000 euro saamiseks tagastamise lõpptähtpäevaga 15.06.2022.

Kostja väide, et laenulepingu makseid tasus kostja ainuisikuliselt ühisvara vahendeid

kasutamata, ei ole kostja tõendanud. Kohtule tõendina esitatud sõiduauto xxx müügileping

on sõlmitud 22.08.2019 (dtl 173), s.o pärast sõiduauto xxx ostmist. Kohus loeb abielu

kestel ostetud sõiduauto xxx poolte ühisvara hulka.

11. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei nõustu sõiduki xxx jätmisega kostjale kohustusega

omandiõiguse kaotamise eest maksta hüvitist ega ole esitanud nõuet sõiduki jagamiseks

muul viisil, tuleb rahuldada hageja taotlus sõiduauto müümiseks avalikul enampakkumisel

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus ei pea vajalikuks kohtutäiturit

nimeliselt kindlaks määrata. Hagejal on võimalik otsuse täitmiseks pöörduda enda valitud

kohtutäituri poole.

12. Kostja on vastuhagis esitanud taotluse jagada poolte vahel võrdsetes osades poolte nimele

avatud pangakontodel olevad hoiused, registreeritud väärtpaberid ja rahalised vahendid

seisuga 13.10.2021. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt oli hageja arvelduskontol

13.10.2021 seisuga 537,10 eurot, mida tõendab vastav arvelduskonto väljavõte (vt hageja

08.03.2023 menetlusdokumendi lisa 1), millest 268,55 eurot on valmis hageja kostjale

hüvitama. Arvestades, et kostja arvelduskontol oli 13.10.2021 seisuga 493,65 eurot (vt

28.12.2022 vastuhagi lisa 4), siis kostja poolt hagejale makstava hüvitise suurus on 246,82

eurot. Nende vastastikuste nõuete osas on võimalik teha menetluslik tasaarvestus kattuvas

ulatuses, mille tulemusena on hageja valmis kostjale hüvitama vahe 21,73 eurot

(täiendatud vastuhagi resolutsiooni p 3.12). Kohus rahuldab kostja taotluse.

13. Lähtudes poolte nõuetest ja hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, rahuldab hagi

tervikuna (kinnistute, sõiduauto jagamine) ning vastuhagi osaliselt (pangakontodel olevate

rahaliste vahendite jagamise nõue).

14. Kumbki pool on taotlenud jätta menetluskulud vastaspoole kanda. TsMS § 173 lg 1

kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool

oma menetluskulud ise. Kohus jätab eeltoodud sättest lähtudes poolte menetluskulud

poolte endi kanda nende rahalist suurust kindlaks määramata. Kohus selgitab, et TsMS §

178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Dina Tali kohtunik