2-25-114208/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-114208

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi N.H vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

338,51 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659),

Lepinguline esindaja: Carlo Kask (e-post: XXX)

Kostja: N.H (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt N.H hageja Elisa Eesti AS kasuks põhivõlgnevus 219 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 67,55 eurot ning viivis põhinõudelt alates 29.08.2025.a.

kuni põhinõude täitmiseni 0,065% päevas.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt N.H hageja Elisa Eesti AS kasuks menetluskuludena 205 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb N.H-l tasuda Elisa Eesti AS-ile alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Elisa Eesti AS ja kostja vahel oli sõlmitud 22.01.2024.a. Elisa Eesti AS Osamaksetega

vara müügileping nr xxxx. Kostja ostis 22.01.2024.a. seadme xxxx (3rd generation)

Lightning juhtmega laadimiskarp maksumusega 219,00 eurot, mille eest tuli tasuda 24

kuud, 9,125 eurot kuus. Elisa Eesti teenuse kasutamise tingimuste punkti 6.5 kohaselt on

Elisa Eesti arveldusperioodi pikkus üks kalendrikuu, mille kohta toimub arve koostamine

arveldusperioodile järgneval päeval. Kostja on jätnud tasumata järgnevad arved nr xxxx,

xxxx, xxxx, xxxx summas 224,5 eurot (sh viivis 5,85 eurot). Elisa Eesti teenuste

üldtingimuste punkti 7.4.1. kohaselt on Elisa Eesti AS-il õigus leping, sellest Klienti

teavitades, ühepoolselt üles öelda, kui klient on hilinenud temale osutatud teenuse eest

tasumisega üle 14 päeva. Elisa Eesti ütles lepingu üles 26.04.2024.a., kuna kostja oli

arvete tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva. Müügilepingu kohaselt tuli kostjal

tasuda seadme eest 24 kuud, igakuise osamaksega 9,125 eurot tasumise tähtajaga

vastavalt 21.01.2026.a. Kostjal tuleb seadme eest tasuda 219,00 eurot. Elisa Eesti AS

nõuab kostjalt viivist põhinõudelt alates 29.08.2025.a. kuni võlgnevuse tasumiseni

määras 0,065% tasumata summalt päevas. Kõigest eelnevast tulenevalt on kostja võlg

hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 286,55 eurot, millest 219,00 eurot

on põhivõlg ja 67,55 eurot on viivis.

Hageja palub mõista kostjalt N.H hageja Elisa Eesti AS kasuks põhivõlgnevus 219 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 67,55 eurot ning viivis põhinõudelt alates 29.08.2025.a.

kuni põhinõude täitmiseni 0,065% päevas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas

100 eurot ja hageja õigusabikulud 85 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning

väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 22.10.2025.a

kostja e-posti aadressil (xxxx) TsMS § 314.1 lg 2 alusel. Kostjal oli kohustus hagile

vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust

esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

Hagi asjaoludest nähtuvalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel oli sõlmitud 22.01.2024.a. Elisa

Eesti AS osamaksetega vara müügileping nr 16758087, millega kostja ostis seadme xxxx

(3rd generation) Lightning juhtmega laadimiskarp maksumusega 219,00 eurot, mille eest

tuli tasuda 24 kuud, 9,125 eurot kuus. Kostja on jätnud tasumata järgnevad arved nr xxxx,

xxxx, xxxx, xxxx. Osamaksetega müügilepingule ei lisandunud intressi ega muid lepingu

sõlmimise, kuu- või haldustasusid. Kuna lepingul puudusid kõrvalkulud või tasud, siis

puudub lepingul ka krediidikulukuse määr, st krediidikulukuse määraks 0%. Seega kohus

ei kontrolli hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra ning

ühtlasi kohtu hinnangul ei ole tegemist sellise tarbijakrediidilepinguga, mille puhul kohus

kontrollib vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 100 eurot

ja esindustasu 85 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning välja mõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 100 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot.

Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on tõendite kogumise,

korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest,

summas 85 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja

keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas

asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning

tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega (osamaksetega vara müügilepingust tulenev

võlgnevus). Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud summas 85 eurot.

Ühtlasi peab kohus tulenevalt TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu

kiirmenetluses summas 20 eurot.

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 205 eurot

(100+85+20), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (205

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik