3-23-1121/112 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Kristjan Siigur ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsembril 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1121

Haldusasi

Mittetulundusühingute ja kohalike elanike kaebus

Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a korralduse nr

266 ja 19. detsembri 2024. a korralduse nr 256

tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebajad /nimekiri eemaldatud/, lepinguline esindaja

Henno Nurmsalu

Vastustaja

Vabariigi

Valitsus

(Riigi

Kaitseinvesteerignute Keskuse kaudu), esindajad v. adv

Martin Triipan ja Kaisa Jakobsoo

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 4. septembri 2025. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Vabariigi Valitsuse apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 18. novembril 2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Vabariigi Valitsuse apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna

Halduskohtu 4. septembri 2025. a otsus ja saata asi halduskohtule uueks arutamiseks.

2. Avaldada lahend pärast jõustumist tervikuna.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 19. jaanuaril 2026

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui

menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-1121

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vabariigi Valitsus otsustas 20. oktoobri 2023. a korraldusega nr 266 laiendada

Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja pindala 6763,81 ha ja välispiiri 24 212,67 m võrra

(resolutsiooni p 1), jättis harjutusvälja laiendamisel planeerimisseaduse (PlanS) kohaldamata

ja keskkonnamõju hindamata (resolutsiooni p-d 2 ja 3), lubas korralduse punktis 3.2.4 toodud

tegevusi nõuetekohase lubade olemasolul ellu viia täiendavate uuringute ja mõju hindamiseta

(resolutsiooni p 4), algatas Natura asjakohase hindamise korralduse punktis 3.2.1.1 toodud

mahus ja viisil II etapi tegevuste suhtes (resolutsiooni p 5), otsustas hinnata

looduskeskkonnale (v.a Natura 2000 võrgustiku alale) avalduvaid mõjusid vastavalt

korralduse punktis 3.2.2 nimetatule ja selgitada keskkonnameetmed, mis tagavad tegevuse

vastavuse õigusaktides sätestatule (resolutsiooni p 6) ning määras keskkonnameetmed

looduskeskkonnale avalduvate mõjude leevendamiseks ja kompenseerimiseks, sh Natura 2000

võrgustiku ala kaitseks pärast mõju hindamiste läbiviimist eraldi Vabariigi Valitsuse

korraldusega (resolutsiooni p 7).

Korralduses olid esitatud kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) Nursipalu harjutusväli (3134 ha-d, välispiiri pikkus 26 860 m) asutati 14. veebruari 2008. a

korraldusega nr 79. Harjutusväli on kantud riigihaldusministri 13. aprilli 2018. a käskkirjaga

kehtestatud Võru maakonnaplaneeringule 2030+. Rõuge vallal puudub üldplaneering. Võru

Vallavolikogu 9. aprilli 2008. a määrusega nr 42 kehtestati Võru valla üldplaneering, milles

käsitleti üldisi riigikaitselisi vajadusi, ent harjutusvälja planeeringule kantud ei ole. Sõmerpalu

Vallavolikogu 16. juuni 2010. a määrusega nr 11 kehtestatud üldplaneeringus reserveeriti

1045 ha-d Nursipalu harjutusväljaku väljaarendamiseks. Harjutusvälja arendusprogrammi

väljatöötamine Kaitseväe peastaabis algas 2022. a suvel;

2) RelvS § 85 lg 3 järgi otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri

ettepanekul Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamise või laiendamise. RelvS § 85 lg 31

kohaselt võib Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja

asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata

planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse

tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu

riigikaitsele;

3) planeerimismenetluse läbiviimise pikkusest tuleneks oht riigikaitsele ja seda on kirjeldatud

riigisaladust sisalduvas ohuhinnangus;

4) kaitseminister on teinud Vabariigi Valitsusele ettepaneku laiendada harjutusvälja;

5) harjutusvälja laiendamise ainus eesmärk on tagada riigikaitse;

6) riigi eriplaneeringu (REP) menetlus ei oleks olnud sobiv menetlus, kuna asukohavaliku ja

detailse lahenduse koostamine Kaitseväe keskpolügooni näitel võttis aega kuus aastat. Ainus

realistlik võimalus oli laiendada Nursipalju harjutusvälja (arvestades olemasolevat taristut ja

Kaitseväe üksuste paiknemist, samuti mõju eraomanikele ja loodusobjektidele). Riigikaitse

huvides ei saa uute sõjaliste võimete arendamisega viivitada. Kaitsevõimet kasvatab

harjutuste läbiviimine ja uute võimete kasutusele võtmine, sh Põhja-Atlandi Lepingu

Organisatsiooni (NATO) liikmesriikide relvajõudude üksuste tegevus Eesti maastikul.

Allüksuste ja relvasüsteemide väljaõpe kestab lihtsamate relvade puhul minimaalselt kaks

kuud ning keerukamate relvasüsteemide ja suuremate allüksuste puhul minimaalselt kaks kuni

kolm kuud. Eestisse roteeritud liitlasüksustele tuleb harjutamiseks tagada piisav aeg.

Võimaliku sõjalise rünnaku ajaks peab olema läbi viidud võimalikult palju realistlikke

harjutusi. Suuremate manööverharjutuste korraldamiseks vajalike tingimuste loomine võtab.

Mida varem alustatakse esimese etapiga, siis seda kiiremini jõutakse lõpliku tulemuseni.

Harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata võimaldab harjutusvälja kiiremat

2(18)

3-23-1121

väljaarendamist ja uute sõjaliste võimete kasutama õppimist enne võimaliku sõjalise ohu

realiseerumist ning sel on suur tähtsus riigikaitse tagamisel;

7) REP-i menetluse tulemus oleks sisuliselt olnud sama. Riigikaitseliseks vajaduseks tulnuks

omandada maad kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) alusel. Kuigi

REP-i puhul toimunuks ulatuslikum isikute kaasamine, praegu järgiti haldusmenetluse

seaduses (HMS) avatud menetluse kohta sätestatut ning isikute õigused ei jäänud kaitseta;

8) korralduse andmise ajaks on mõju keskkonnale hinnatud ja läbi viidi Natura eelhindamine.

Seetõttu saab harjutusvälja laiendamisel alustada tegevuste elluviimisega piiratud mahus.

Keskkonnameetmete määramiseks vajalikud uuringud ja mõju hinnangud saab läbi viia 2024.

a esimeses pooles.

2. Vabariigi Valitsus otsustas 19. detsembri 2024. a korraldusega nr 256 kinnitada

korralduse punktis 3.3.1 nimetatud keskkonnameetmed looduskeskkonnale avalduvate

mõjude leevendamiseks ja kompenseerimiseks (resolutsiooni p 1), lubada korralduse punktis

3.3.1 nimetatud keskkonnameetmete ja seire ning punktis 3.3.2 nimetatud müra

leevendusmeetmete rakendamisel ja nõuetekohaste lubade olemasolul ellu viia harjutusvälja

arendusprogrammist tulenevaid ning Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a korralduses nr

266 nimetatud kavandatud tegevusi (s.o raadamine ja ehitustegevus, väikesekaliibrilistest

relvadest laskmine ja taktikaline tegevus, suurekaliibrilistest relvadest laskmine) kogu

vajalikus mahus (resolutsiooni p 2), tunnistada nõuetele vastavaks harjutusvälja Natura

asjakohase hindamise aruande (resolutsiooni p 3), kohustada Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskust (RKIK) tagama harjutusväljal kavandatavate tegevuste suhtes keskkonnameetmete

rakendamine kooskõlastatult Keskkonnaametiga ning uuendama harjutusvälja kasutuseeskirja

(resolutsiooni p 4), kohustada Kliimaministeeriumi tagama Keskkonnaameti kooskõlastatud

harjutusvälja metsiste elupaigakao kompensatsioonimeetmete elluviimine (resolutsiooni p 5),

muuta Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a korralduse nr 266 resolutsiooni p-1 ja

laiendada harjutusvälja pindala 6772,14 ha ja välispiiri 24 420,90 m võrra (ala kogupindala

9906,14 ha ja välispiiri pikkus 51 280,90 m) (resolutsiooni p 6) ning asendada 20. oktoobri

2023. a korralduse lisa uue lisaga „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asukoht ja laiendatud

piir.“

3. Kaebajad esitasid halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a

korralduse nr 266 ja 19. detsembri 2024. a korralduse nr 256 tühistamiseks. Kaebajad esitasid

kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) menetluse läbiviimine relvaseaduse alusel polnud põhjendatud. REP-i menetluse läbi

viimata jätmist pole analüüsitud. REP oleks võimalik koostada isegi 1,5 aastaga, mis pole

märkimisväärne täiendav ajakulu. Planeerimismenetluse tulemus oleks võinud olla teine.

Samuti oleks selles menetluses isikute õigused paremini kaitstud;

2) riik võttis rahvusvahelise kohustuse viia kiiresti läbi väljaõppe. Sellest aga ei saa järeldada

ohu olemasolu. Eesti inimeste huvid jäeti kõrvale. Kaebajatel pole võimalik ohuhinnangu

kohta vastuväiteid esitada;

3) RelvS § 85 lg-d 3 ja 31 on põhiseadusega vastuolus. Eesti pole sõjaseisukorras;

4) harjutusvälja asukoha analüüs on teostatud puudulikult. Arvestatud pole isikute õigustega,

looduskaitselisi piiranguid pole hinnatud. Analüüsitud pole erinevate tegevuste alternatiive,

mahte jms. Olemas on realistlikud alternatiivsed asukohad, nt Orava. Arvestatud pole

sotsiaal-majanduslikke ega ajaloolis-kultuurilisi kaalutlusi. Samuti pole järgitud õiget

otsustamis- ja kaasamisprotsessi;

5) oluliselt rikuti keskkonnamõju otsuse tegemisel kaasamisnõudeid;

6) avatud menetlus ei täitnud eesmärki ja oli näiline;

7) korralduse alusel võib alustada kompleksi rajamist ja kasutamist piiratud mahus. Selle

raames toimub raadamine. Tegevusega kaasneb oluline negatiivne keskkonnamõju

3(18)

3-23-1121

kaitstavatele aladele ja liikidele. See pole kooskõlas keskkonnaseadustiku üldosa normidega.

Vastustaja tellitud eelhinnang pole usaldusväärne;

8) eelhinnangu aluseks võetud dokumentide alusel ei saanud eelhinnangut anda. Teised

olulised dokumendid on jäetud tähelepanuta. Samuti puudusid olulised uuringud (nt

mürauuring). Hinnang sisaldab lünki. Eelhindamises pole analüüsitud seda, et Rõuge jõe vesi

juhiti sildade ehitamisel osaliselt kraavidesse. Tiikide kaevamist pole analüüsitud. Samuti

pole linde ja põhjavett puudutavat uuritud. Sihtmärgaladel hakatakse tegema kontrollitud

põletamisi ja mürgised ained satuvad Mustjõkke;

9) enne Natura asjakohast hindamist teostamata ei olnud lubatud alustada arendusprogrammi

tegevuste elluviimist;

10) Timmase loodusalale võib suure tiigi rajamine avaldada ebasoodsat mõju;

11) Haanja linnuala osas pole põhjendatud, miks 4 km raadiusest kaugemale jäävate

laskeväljade kasutuse puhul ebasoodne mõju puudub. Välistada ei saa, et tegevus võib

mõjutada ka laanepüüd ja värbkakku;

12) Natura asjakohane hindamine tehti ajal, mil osad tegevused ei toimunud. Kui

kavandatavad tegevused pole teada, siis ei saa ka mõju hinnata;

13) kuigi RelvS § 85 lg 31 võimaldab kohaldamata jätta planeerimisseaduse, siis ei järeldu, et

kohaldamata saaks jätta ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse;

14) inimeste põhiõigusi, kes jäävad harjutusvälja mõjualasse, riivatakse intensiivselt.

Harjutusvälja kasutamine toob kaasa ulatusliku mürahäiringu. 2024. a uuring näitab, et

Sõmerpalu lasteaias oli müra kuni 104 dB, Nursi lasteaias 99 dB ja Võru linnas 94 dB;

15) korraldus nr 256 on õigusvastane, sest avalikul istungi ei arutatud vastuväiteid. Selge

pole, mil määral eksisteerib ohu tõenäosus ja kas Kaitsevägi on see, kes seda on hinnanud.

Vibratsiooni- ja lööklaineuuringud jäeti tegemata. Saadetud pole dokumenti, millest nähtuks,

et Natura asjakohase hindamise aruanne vastaks looduskaitseseaduse (LKS) § 696 lg-le 2.

Tegelikku müra pole uuritud. Uuritud pole mõju inimeste varale. Harjutusvälja piiri on

laiendatud, mida Natura eelhinnangus pole arvestatud. Harjutusvälja kasutamise eeskiri

puudub. Lähtutud pole eeldusest, et säilitada tuleb metsise elupaigad.

4. Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel

põhjendustel:

1) paljude kaebajate puhul pole selge, kas korraldused nende õigusi riivavad. Kaebajate

enamiku elukoht jääb harjutusväljast rohkem kui 4 km kaugusele. Neid teemasid, mis

kaebajate õigusi ei puuduta, ei tule käsitada, nt Natura hindamist ja REP-i puudutavaid

küsimusi;

2) korralduse nr 266 keskkonnaülevaate eesmärk oli anda ülevaade Nursipalu harjutusvälja

huviala keskkonnast, kaardistamaks uuringute vajadus ja tuvastada hindamist vajavad

potentsiaalsed olulised keskkonnamõjud. Keskkonnaülevaatega viidi läbi Natura

eelhindamine. Nähti ette, et täiendavalt on vaja uurida müra ja vibratsiooni. Korralduses nr

266 tuuakse välja see, millises etapis midagi on lubatud teha, ilma et oleks mõjusid hinnatud.

Täiemahuline õppetegevus eeldab hinnanguid;

3) relvaseaduses sätestatud erandi eeldused olid täidetud. Ohuhinnangust järeldub, et esineb

pakiline vajadus harjutusväljaku järele. Liitlasvägede Eestisse paigutamine täidab

riigikaitselist eesmärki ja teenib kollektiivse enesekaitse põhimõtet. See on osa Eesti

riigikaitsest. Oluline pole see, milline on harjutusvälja suhe riigi pindalasse või partnerriikide

vastavatesse pindaladesse. Tänane harjutusväljade maht on ammendunud. Teiste riikide

harjutusväljad on ülekoormatud. 2. jalaväebrigaadil on Lõuna-Eestis puudulikud võimalused

harjutamiseks;

3) kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda REP-i menetluse läbiviimist;

4) RelvS § 85 lg-d 3 ja 31 ei ole põhiseadusega vastuolus;

5) harjutusväljaku asukohavalik on põhjendatud;

4(18)

3-23-1121

6) keskkonnaülevaates võeti aluseks kogu vastaval ajahetkel olemas olnud asjakohane teave.

Teeninduslinna ja Valga-Võru raudtee rekonstrueerimist puudutav ei seondu

harjutusväljakuga;

7) Nursipalu arenguprogrammi koostamise eelduseks ei olnud keskkonnaülevaate ja Natura

eelhinnangu koostamine;

8) kasutuskoormuse osas ei esine ebatäpsusi ja arvestatud on oluliste asjaoludega;

9) Natura eelhindamise tulemusena selgus, et I etapi tegevuste elluviimisel ei avaldu Natura

2000 võrgustiku alale negatiivset mõju. II etapi tegevusele viiakse läbi eraldi uuringud ja

analüüsid. Natura 2000 kaitse-eesmärke ei kahjusta ala harjutusvälja koosseisu arvamine kui

õiguslik toiming. Sõltumata eelhinnangust ei viida pesitsusrahu ajal harjutusväljal läbi

suurekaliibriliste relvadega laskeharjutusi. Natura eelhindamisel pole leevendamismeetmeid

analüüsitud;

10) MH arvamus veerežiimi mõju kohta pole sõltumatu. Ta on üks kaebajatest. Samuti

puudub tal pädevus;

11) tõene pole väide, et laengud suunatakse soodesse;

12) korralduse nr 266 menetlus oli õiguspärane. Kõiki menetlusnorme järgiti. Isikud kuulati

ära ja nad said oma arvamust esitada, samuti oli neile juurdepääs dokumentidele tagatud.

Tulenevalt uurimispõhimõttest selgitati välja mõju keskkonnale, hoolimata sellest, et läbi ei

viidud

keskkonnamõjude

hindamist

keskkonnamõju

hindamise

ja

keskkonnajuhtimissüsteemiseaduse (KeHJS) mõttes;

13) eksperdid järeldasid, et Natura 2000 Haanja ja Karula linnualade kaitse-eesmärkidele

ebasoodne mõju puudub;

14) pärast müra ja vibratsiooni uuringuid tehakse kindlaks, milliseid meetmeid tuleb

rakendada.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 4. septembri 2025. a otsusega kaebuse ning tühistas

korraldused nr 266 ja 256. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) kaebajatel on puutumus korraldustega nr 266 ja 256 määral, mis tagab neile kaebeõiguse.

Kaebeõigus on nii juriidilistel isikutel kui ka Meie Nursipalu MTÜ-l ja MTÜ-l Hoiame

Loodust keskkonnaorganisatsioonidena;

2) erinevalt REP-i menetlusest pole RelvaS § 85 lg 31 menetluse kohaselt nõutav erinevate

alternatiivsete asukohtade kaalumine, ka keskkonnamõjude väljaselgitamine toimub piiratud

ulatuses (Vabariigi Valitsuse otsusel võib jätta PlanS-i kohaldamata, mille tagajärjeks on

KeHJS-i kohaste mõjude hindamata jätmine). REP-i saab vaidlustada nii subjektiivsete

õiguste kaitseks kui ka avalikes huvides (PlanS § 54). RelvaS § 85 lg 31 menetluses on

ettepanekute esitamise õigus ainult huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud

menetluse korras antav õigusakt puudutada. Olemas on ka nn kiire REP-i menetlus, milles on

võimalik jätta KSH algatamata;

3) harjutusvälja laiendamise otsustas Vabariigi Valitsus asjaomase ministri (s.o kaitseministri)

ettepanekul;

4) olemas on asjakohane ohuhinnang. Kohus tutvus avaliku ohuhinnanguga ja piiratud

juurdepääsuga dokumendiga. Ohuhinnang (ka selle avalikustatud osa) kinnitab selgelt ja

usutavalt vajadust tugevdada kaitsevõimet just Kagu-Eesti regioonis. Ohuhinnangus on

lähtutud olemasolevast kaitsevõimekusest ja agressori võimalikest ründesuundadest.

Ohuhinnangus on välja toodud, et 2023. a-l NATO Vilniuse tippkohtumisel heaks kiidetud

kaitseplaanide elluviimiseks on liitlased määranud konkreetsed üksused Eesti kaitsmiseks,

mis harjutavad regulaarselt kohapeal. Seetõttu tekkis vajadus arendada taristut, mis

olemasoleval kujul muutunud ülesannete täitmiseks ei olnud piisav. Ohuhinnangus on

piisavalt põhjalikult selgitatud, milles seisneb oht Eesti julgeolekule lähtuvalt Ukrainas

toimuvast sõjast ja Venemaa agressiivsuse tõusust ning miks on vaja täiendavaid sõjalisi

võimekusi arendada;

5(18)

3-23-1121

5) harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine, mida

kinnitab ka seaduseelnõu 144 SE seletuskiri. Koostöö NATO liitlastega teenib eelkõige Eesti

enda julgeoleku huve ega ole taandatav rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. Vastustaja on

usutavalt põhjendanud, et samaväärsed alternatiivid (harjutamine muudel Eesti

harjutusväljadel, Lätis või Soomes) puuduvad;

6) neljanda eelduse kohaselt tuleb hinnata, kas planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev

viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Seejuures tuleb arvestada ka neid asjaolusid, mis viisid

antud olukorra kujunemiseni, nt otsuse tegija enda käitumist protsessi algatamisel ja

läbiviimisel (avalikkusele antud lubadusi, viivitamist jms). Otsuse tegija ei saa ise tekitada

olukorda, kus REP-i läbiviimisele tuleb eelistada vaidlusalust menetlust. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium leidis, et REP oli võimalik koostada 1,5 aastaga ning

ülepaisutatud oli väide, et Kaitseväe keskpolügoni kogemuse pinnalt oleks ajakulu olnud 6–8

a. Kaitseväe keskpolügooni REP oli esimene, mis Eestis koostati ning puudus varasem

kogemus ja praktika. Samuti tuli nimetatud planeeringu KSH käigus Eestis esmakordselt

Natura erisuse rakendamiseks välja töötada hüvitusmeetmete programm, mistõttu kulus

nimetatud planeeringu koostamisel aeg sisuliselt Naturaga seotud küsimuste lahendamisele.

Samas, arvestades, et Natura hindamine on eelduseks ka korralduse nr 266 alusel

harjutusvälja laiendamisel, kaasneb sellega ajakulu, olenemata sellest, kas planeering

koostatakse või mitte. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium pidas ka ebaõigeks

korralduse nr 266 eelnõus toodud väidet, mille kohaselt on ajaline võit detailse lahenduse

koostamise arvelt vaid pool aastat. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi arvamusele

tuginevad ka kaebajad, tuues välja, et tegelikkuses on võimalik kiire REP menetluse aega

vähendada koguni 14 kuuni. Vastustaja pole kummutanud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi väiteid REP menetlusele kuluvast ajast. On võimalik, et RelvaS

§ 85 lg 31 alusel menetluse läbiviimine olnuks mõnevõrra kiirem kui nt kiire REP läbiviimine,

kuna RKIK oli varasemalt teostanud asukohavaliku analüüsi, mis näitas Nursipalu

harjutusvälja laiendamise eeliseid, ja asunud tellima vastavaid uuringuid 2022. a lõpus. See

asjaolu aga ei tõenda, et tegemist oleks planeerimismenetluse läbiviimisest tuleneva

viivitusega. RKIK on protsessi läbi viies lähtunud Kaitseväe vajadustest, jättes analüüsi

tegemisel arvesse võtmata, millist mõju omab harjutusvälja märkimisväärne laiendamine

ümbritsevale elukeskkonnale. Selles valguses erinevaid alternatiive ei kõrvutatud ega

uuringuid ei tellitud. Mürauuring valmis pärast otsuse nr 266 vastuvõtmist ning asukoha

väljavalimisel see rolli ei omanud. Asukohavaliku kriteeriumiks oli maaomand (eelistatud oli

võimalikult väike eraomandi osakaal), kuid see kriteerium ei anna adekvaatset pilti

harjutusvälja mõjust elukeskkonnale, mis kujuneb harjutusvälja piiridest väljaspool.

Arvestades korralduses nr 266 toodut, et täiendava harjutusvälja vajadus Kagu-Eestisse tekkis

2022. a suvel ning RKIK asus tegutsema Nursipalu harjutusvälja laiendamisega sellest ajast,

oli Vabariigi Valitsusel võimalik algatada REP menetlus juba 2022. a sügisel. Arvestades

kiire REP-i seadustamist 17. märtsil 2023, olnuks vastustajal võimalik lühendada tavapärase

REP-i menetlusele kuluvat aega. Isegi, kui lähtuda sellest, et kiire REP kohaldub hoonetele,

mitte rajatistele, olnuks võimalik PlanS-i vastavalt täiendada. Soov luua riigikaitseline erand

just Nursipalu tarbeks tulenes poliitilistest valikutest. Seetõttu pole võimalik sedastada, et just

planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendaks ohtu riigikaitsele. Eelnõu 144

SE menetlusdokumentides, vaidlustatud korraldustes ja vastustaja menetlusdokumentides on

planeerimismenetluse olemust mõistetud ebaõigesti, taandades selle pelgalt formaalseks

ärakuulamiseks. RelvaS-i puhul ei toimu erinevate alternatiivide kaalumist, mistõttu on

piiratum võimalus isikutel vastuväiteid esitada. Kuna mõjusid hinnatakse asjakohases mahus,

kuid seadusega reguleerimata vormis, tähendab see, et otsuse tegija saab suuresti mõjutada

arutusele tulevat küsimuste ringi ja teemade käsitlemise põhjalikkust. Näiteks käesoleval

juhul mürauuring, mis andis olulist infot Nursipalu harjutusvälja laiendamise mõjudest

ümberkaudsetele inimestele, valmis alles pärast korralduse nr 266 vastuvõtmist. See uuring ei

6(18)

3-23-1121

panustanud otsuse tegemisse, vaid üksnes võimalike leevendusmeetmete väljatöötamisse.

Olukorras, kus sisuline arendustegevus käib ja hiljem saabuvad uuringutulemused, mis

näitavad eeldatust negatiivsemaid mõjusid, ei hakata algset otsust ümber vaatama. Selline

tegevus kompromiteerib olulisi haldusmenetluse põhimõtteid, muutes isikute kaasamise ja

ärakuulamise formaalsuseks. Seega polnud RelvS-i kohase kiirmenetluse kohaldamine

õiguspärane;

7) kuna PlanS kohast menetlust ei ole läbi viidud, ei saa olla veendunud, et tulemus oleks igal

juhul samasugune (HMS § 58). Kaebajad on põhjendatult kritiseerinud asukohavaliku

kriteeriume, kus mõju elukeskkonnale pole arvesse võetud. Olulist infot andvad uuringud

valmisid hiljem. Samuti pole saanud küsida selle kohta, kas RKIK aluseks võetud

alternatiivsed asukohad on olnud põhjendatud. Kaebajad on välja toonud, et nt Orava

alternatiivi puhul oleks ala piire muutes saanud palju väiksemate negatiivsete mõjudega

tulemuse kui Nursipalu laiendamisel, arvestades mh seda, et Nursipalu piire hiljem

korrigeeriti. Seega ei saa kohus lähtuda juba koostatud asukohaanalüüsi dokumendist, kuna

see ei ole piisav PlanS kohase võrdluse tegemiseks ning kohtu rolliks ei ole haldusorgani

asemel asuda välja selgitama, millised olnuksid põhjendatud kriteeriumid;

8) müra teemaga on tegeletud ebapiisavalt. Olukorras, kus uuringud on koostatud pärast

sisulise otsuse tegemist, on müra tegelikku mõju asutud pisendama. Akukon Eesti OÜ

Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring näitab, et ülenormatiivne müra esineb

harjutusvälja lähedalasuvates majapidamistes suurima helivõimsusega relvade kasutamisel

maksimaalse laskude arvuga päevadel, samuti suurekaliibriliste relvade üksikute laskude

puhul. Probleemiks pole üksnes norme ületav müra. TÜ keskkonnatervishoiu professor Hans

Orru on oma ekspertarvamuses välja toonud, et häiritus müratugevuse suhtes võib ilmneda ka

kriitilisest tasemest allpool. Inimeste tundlikkus müra suhtes on erinev. Tugev häiritus müra

tõttu võib viia H. Orru ekspertarvamuse kohaselt ärevuse ja depressioonini, mis suurendab

unehäired, millega omakorda suureneb südame isheemiatõve ja insuldi ning diabeedi risk. H.

Orru toob välja, et nt 155 mm liikursuurtüki K-9 lasu puhul jääb LCE=85 dB mürataseme

tsoon Võru linna, mille puhul 3% tugevalt häiritutest tähendab ligi 350 elanikku. Ka

akustikakonsultant Linda Madalik toob enda ekspertarvamuses välja, et harjutusvälja

laiendamise korral suurenevad märgatavalt alad, kus müratase on suurusjärgus 55-56 dB

(suurenemine 5,1 km2), 50-54 dB (suurenemine 12 km2) võrra, 45-49 dB (suurenemine 20,4

km2) võrra. L. Madalik toob välja (arvamuse lk 17): „Kuigi müra ei ületa praegu ega ka

tulevikus taset, mis põhjustakse ehitus- või kuulmiskahjustusi, põhjustab see tugevat

häiringut, mis praeguse hinnangu kohaselt ulatub 4 kilomeetri kaugusele harjutusväljast.

Sellel alal elab 3080 peret ja paiknevad lasteaiad. Mürahäiringust mõjutatud inimeste tegeliku

arvu kindlakstegemiseks tuleks läbi viia mürahäiringu uuringud teiste riikide eeskujul.“ Ka

ilmastikutingimused võivad müra levikul tähtsust omada. 21. novembri 2024. a ja 10. aprilli

2025, a kohtuistungitel kirjeldasid kaebajad enda isiklikest kogemustest praktikas esinenud

mürahäiringuid, mis juba olemasolevas olukorras (ilma Nursipalu laienduseta) on tekitanud

neile lühemaajalisi tervisekahjusid. On usutav, et kui laiendatud Nursipalu harjutusvälja

asutakse kasutama maksimumvõimaluste piires, võib see kaasa tuua läheduses elavate

inimeste tervisekahjustuste arvu tõusu. Nagu käesolevas kohtuasjas on selgunud, pole

militaarmüra mõju hindamine sõnaselgelt ühegi riigiasutuse (sh Terviseameti) pädevuses,

millest tulenevalt selle probleemiga süsteemselt ei tegeleta. Vastustajal tuleb

mürahäiringutega tõhusamalt tegeleda. Korralduses nr 256 loetletud meetmed ei pruugi olla

piisavad. REP-i menetlus on just see koht, kus erinevad vastandlikud huvid tuleb

tasakaalustada, vajadusel kogudes täiendavaid andmeid;

9) kuna kaebus kuulub rahuldamisele, ei ole vaja sisuliselt analüüsida kaebajate väiteid, mis

seonduvad RelvS-i põhiseadusele vastavusega, keskkonnaalaste rikkumiste ning Natura

hindamisega. Samuti ei ole vaja hinnata kaebajate teisi väiteid, mis seonduvad muude

väidetavate menetluslike rikkumistega.

7(18)

3-23-1121

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Vastustaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse

rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) halduskohus pole kontrollinud, kas rikuti kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebajad pole

kaebuses enda õiguste rikkumist põhjendanud ega seostanud seda vaidlustatud korraldustega.

Ettevõtete Aimforest OÜ ja TSR Ehitus OÜ kaebeõigus on kaheldav. Vastustaja ei pea

tõendama seda, et kaebajatel pole kaebeõigust. Halduskohus viitas üksnes sellele, et

suuremakaliibriliste relvade müra võib ulatuda kaugemale kui 4 km. Kaebajad esitasid üksnes

üldise kriitika harjutusvälja toimimise ja muuhulgas selle laiendamise suhtes. Vastustaja esitas

kohtule eraldi ülevaate, millest nähtuvalt ei ole otsene seos vaidlustatud korraldusega ja

korraldusest tulenev subjektiivsete õiguste võimalik riive mitmete kaebajate puhul selge;

2) halduskohus leidis ekslikult, et vastustaja ei ole veenvalt põhjendanud, et

planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele – vastustaja

tõi vastavad põhjendused välja korralduses kui ka halduskohtule esitatud vastuses;

3) kuna tegemist on riigikaitset puudutava küsimusega, siis selles valdkonnas vajalike otsuste

tegemine on seaduses sätestatud raamides täitevvõimu vastutada. Täitevvõimul peab

mõistlikes piirides olema võimalik riigikaitsele avalduvaid ohte ise hinnata ning kohus saab

põhjendamatuks pidada selliseid prognoosotsuseid, milles on ilmsed vead. Halduskohus ei

võinud asendada vastustaja hinnangut enda hinnanguga. Halduskohtul puudub

riigikaitsevaldkonnas pädevus. Tegemist on valdkonnaga, kus on suur ebaselgus ja kaalul on

väga olulised õigushüved;

4) kaebajatel ei ole subjektiivset õigust nõuda, et harjutusväli kavandatakse REP-i, mitte aga

vaidlustatud korralduste alusel, kui nende õigused on vaidlusaluses menetluses tagatud;

6) Vabariigi Valitsus ei pea hakkama kummutama Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

korralduse eelnõule esitatud märkusi. Lõpliku hinnangu annab Vabariigi Valitsus. Tegemist

oli ministeeriumi esialgsete seisukohtadega ja need on suunatud sellele, et tekitada

mõttevahetust. Vabariigi Valitsus langetas vaidlusaluses küsimuses ühehäälse otsuse, sh

toetas seda regionaal- ja põllumajandusminister;

7) vastustaja valis kiireima menetluse. REP-i otsus oleks ka halduskohtu põhjendustel tehtud

1,5 a hiljem ja alles pärast seda oleks saanud alustada esimesi arendustegevusi. Selline

viivitus poleks olnud mõistlik. Sõjaline oht on kasvanud, kaitsevõimet on vaja suurendada ja

demonstreerida, riigi huvi on tuua juurde liitlasüksusi Kagu-Eestisse ja see eeldab

harjutusvõimalusi. Harjutusvälja laiendamiseks esines kiireloomuline vajadus;

8) Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kirjas mainitud 1,5-aastane periood oli liiga

optimistlik, mitte tõsikindel fakt. REP-i menetlus pole prognoositav. Samuti tuleb läbi viia

täismahus KSH;

9) REP oleks kõige optimistlikuma stsenaariumi korral kehtestatud 2025. a kevadel.

Korraldus võeti vastu seevastu 2023. a sügisel. Kaotatud oleks väärtuslikku aega;

10) ajasääst tekkis sellest, et planeerimismenetluses tuleks läbi viia ajaliselt erinevad etapid,

seevastu praegusel juhul sai etapid läbida üheaegselt;

11) 2023. a alguses ei olnud teisi menetlusliike, mis oleks võimaldanud kiirendatud korras

harjutusvälja planeerida. PlanS-i muudatused jõustusid 17. märtsil 2023. Toimusid Riigikogu

valimised ja valitsus astus ametisse 17. aprillil 2023. Uus valitsus küsis Riigikogult kiiremaks

menetluseks uut õiguslikku alust. Seadus võeti vastu 15. juunil 2023;

12) arvesse ei tule võtta üksnes planeerimismenetlusele kuluvat aega, vaid ka aega, mis kulub

erinevate üksikotsuste tegemisele (nt metsa raadamine, teede ehitamine). Mida varem

alustatakse harjutusvälja rajamisega, siis seda varem lõppevad ka võimalikud kohtuvaidlused;

8(18)

3-23-1121

13) RelvS ja LKS-i kohane menetlus tagas menetlusõiguste kaitse. Järgida tuli HMS-i ja

halduskohus pole leidnud, et HMS-i norme oleks rikutud. HMS-i menetlus tagab isikute

õiguste kaitse. Harjutusvälja asukoha küsimus oli arutluse all ja isikud esitasid selle kohta

oma seisukohti. Korralduses on sellekohased kaalutlused, mida kaebajatel oli võimalik

vaidlustada. Halduskohus jättis hindamata asukoha analüüsi ega toonud välja, milles on selle

koostamisel eksitud. Orava alternatiivi puhul oleks mõju Natura kaitsealale olnud suurem.

Vastustaja arvestas mõju elukeskkonnale läbi selle, et kriteeriumitena võeti arvesse eramaade

osakaalu ja elu- ning ühiskondlike hoonete arvu, sh piiranguvööndisse jäänud hoonete arvu.

Sõelale jäänud valiku puhul tehti põhjalikud mõjude analüüsid mitmes etapis. Esmalt lubati

tegevusi väiksemas mahu ja pärast tulemuste saamist suuremas mahus. Tegemist oli

olemasoleva harjutusvälja laiendamisega, mitte uue harjutusvälja loomisega. Kaebajad ei saa

nõuda seda, et harjutusväli oleks kavandatud teiste inimeste lähedale. Arusaamatu on

halduskohtu seisukoht, et RelvS-i menetluses saab vastustaja mõjutada arutusele tulevaid

küsimusi ja teemade põhjalikkust. Korraldused anti avatud menetluses.

Planeerimismenetlusest väiksemal määral menetluslike õiguste tagamine ei ole õigusvastane.

Halduskohus ei leidnud, et asjassepuutuvad normid oleksid põhiseadusega vastuolus;

14) korralduste andmisel käsitleti militaarmüra. Korraldused anti erineval ajal ja nende

aluseks olid erinevad uuringud. Esimese korraldusega ei lubatud suurekaliibriliste relvade

kasutamist. Seetõttu tuligi teise korralduse andmise ajal selle müraga tegeleda. Esimese

korraldusega otsustati, et läbi tuleb viia mürauuringud, et selgitada välja mõjud elanikele ja

näha ette leevendusmeetmed. Sellest, et mürauuring valmis pärast esimese korralduse

andmist, ei järeldu, et esimest korraldust ei olnud õige anda. Akukon Eesti OÜ mürauuring ei

näita ülenormatiivset müra. Paikvaatluse ajal väidetud müra ei tajutud, kuigi toimusid

suurekaliibrilistest relvadest laskmised, müra ei ületanud normaset Ld65 dB. Mürahäiringu

leevendamiseks on rakendatud seiret (seirejaam mõõdab müra 24/7), teavitamist (suuremast

mürast teavitatakse), toetusmeedet (hoonete helikindlaks ehitamine) ja kasutuseeskirja.

7. Kaebajad taotlevad vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult

järgmistel põhjendustel:

1) kui ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, siis tuleks hinnata kaebajate neid

seisukohti, mida halduskohus ei hinnanud;

2) halduskohus jaatas õigesti kaebajate kaebeõigust. Vastustaja oleks pidanud selle järelduse

ümber lükkama, kui ta sellega ei nõustu;

3) kõigi kaebajate seisukohti elukeskkonna halvenemise osas kaitses eelkõige Meie Nursipalu

MTÜ. Iga 85 kaebaja osas eraldi otsuse tegemine ei ole põhjendatud. Vastustaja sidus

kaebeõiguse küsimuse ekslikult 2 km kaugusega. Ligi poolte kaebajate kinnistud on kas

harjutusvälja piirides või kuni 2 km kaugusel, sh asub seal Aimforest OÜ kinnistu ja TSR

Ehitus OÜ tegevuskoht. Ülejäänud kaebajad asuvad harjutusväljalt kostva müra piirkonnas.

Harjutusvälja mõju pole tänaseni lõpuni teada, sest riik omandab jätkuvalt piirkonnas maid ja

sellega suureneb harjutusvälja pindala;

4) RelvS-i eeldused polnud täidetud;

5) ringkonnakohus peab analüüsima kõikide eelduste esinemist sõltumata sellest, et vastustaja

neid ei vaidlustanud;

6) halduskohus leidis õigesti, et vastustaja otsus oli õigusvastane. Korraldus ei taganud

kaebajate õiguste kaitset. REP-i korral oleks läbi viidud asukohavalik, KSH, kaasatud oleks

puudutatud isikud ning ehitamisele oleks eelnenud planeering. Ajalist võitu pole olnud;

7) menetlusõigusi ei tagatud. Kaebajate ärakuulamine oli formaalne (aeg oli lühike, avaliku

koosoleku kohta esitatu puudulikku teavet, vastuseid ei antud, uuringud teostati viivitusega).

Vastustaja rikkus menetlusõigusi asukohavalikul. Mõjuhinnangud olid oluliste puudustega.

Mõju elukeskkonnale pole hinnatud. Elukeskkond pole üksnes majapidamiste arv;

9(18)

3-23-1121

8) militaarmüra oli esimese korralduse andmise hetkeks välja uurimata. Hilisemad uuringud

varasemat korraldust ei muutnud ja inimesed pidid tekkinud olukorda taluma. Mürahäiringu

puhul tuleb lähtuda ettevaatuspõhimõttest ja seda vähendada võimalikult suures mahus ka siis,

kui see normtasemeid ei ületa. Eriteadmistega isikud leidsid, et müra puudutavat tuleb

täpsemalt analüüsida. Praegused uuringud pole piisavad. Tegelikkuses on ka öisel ajal

tegevusi toimunud. Vastustaja viidatud seirejaam ei tööta. Teavitused pole tõhusad.

Toetusmeetmed pole piisavad. Kasutuskord kehtestatakse ühepoolselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohtuasjas on vaidluse all küsimus, kas Vabariigi Valitsus laiendas Nursipalu

harjutusvälja õiguspäraselt, sh kaebajate õigusi ja avalikes huvides esitatud kaebuse raames

avalikku huvi rikkumata.

9. Harjutusväli on maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga ja väljaõppeehitiste

kompleksiga, kus korraldatakse taktikalisi harjutusi, õppusi, laskmisi ja lõhketöid ning

katsetatakse relvi, lahingumoona, lahingu- ja muud tehnikat (RelvS § 85 lg 1). Harjutusväli on

juriidilise eristaatusega maa-ala koos sellel asuvate ehitistega (RKHKo 3-18-913, p 9).

10. Vabariigi Valitsus on pädev organ, otsustamaks Kaitseväe harjutusvälja asutamise ja

laiendamise üle (RelvS § 85 lg 3). Harjutusväli õiguslikus mõttes on loodud pärast Vabariigi

Valitsuse vastavasisulise otsuse tegemist ja sellega on maa-alale omistatud avalik-õiguslik

staatus (vt RKHKo 3-18-913, p 10).

11. Maa-alale harjutusvälja õigusliku staatuse omistamisest üldjuhul ei järeldu, et seal oleks

lubatud kõik RelvS § 85 lg-s 1 nimetatud tegevused ja et harjutusvälja saaks asuda rajama.

Nende tegevuste lubatavus sõltub omandisuhetest, ehitusõiguslikest, riigikaitselistest, ohutus-

jm nõuetest tulevate lisatingimuste täitmisest (RKHKo 3-18-913, p 11).

12. PlanS § 27 lg-test 1 ja 2 ehk üldreeglist tuleneb, et olulise ruumilise mõjuga riigikaitselise

ehitise, mille asukohavaliku või toimimise vastu on suur riiklik huvi, püstitamiseks tuleb

koostada riigi eriplaneering (RKHKo 3-18-913, p 11; RKPJKo 5-18-4/10, p 74).

13. 16. juulil 2023 jõustusid relvaseaduse, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (§ 3 lg 2) ning looduskaitseseaduse (10. ptk) muudatused,

mille eesmärgiks oli luua õiguslikud alused, et erandlikus olukorras lubada Kaitseväe ja

Kaitseliidu harjutusväljade kiirendatud korras arendamist ilma planeerimismenetlust läbi

viimata.

14. RelvS § 85 lg 31, millele tuginedes otsustas Vabariigi Valitsus jätta kohaldamata

planeerimisseaduse sätted, sätestab järgmist: „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja

asutamisel või laiendamisel võib Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava

ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei

kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on

riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu

riigikaitsele.“

Teiseks jättis Vabariigi Valitsus keskkonnamõjud hindamata vastavalt KeHJS § 3 lg-le 2, kus

on sätestatud: „Kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või

10(18)

3-23-1121

hädaolukorra laiendamine, võib keskkonnamõju jätta hindamata, kui hindamine võib

nimetatud eesmärkide saavutamist kahjustada.“

Kolmandaks otsustas Vabariigi Valitsus LKS 10. ptk kohaselt algatada Natura asjakohase

hindamise korralduse p-s 3.2.1.1 toodud mahus ja viisil.

15. Vabariigi Valitsuse apellatsioonkaebuse alusel on ringkonnakohtus vaidluse all küsimus,

kas harjutusvälja laiendamisel planeerimismenetluse läbiviimise korraldamata jätmine oli

kooskõlas RelvS § 85 lg-ga 31.

16. Kaebajad peavad taluma üksnes avaliku võimu õiguspärase tegevusega tekitatud

häiringuid ja kui tegevusel, sh selle aluseks oleval haldusaktil puudub seaduslik alus, siis on

ka sellega kaasnev häiring õigusvastane (vrd RKHKo 3-20-286, p 15).

17. RelvS § 85 lg 31 kohaselt võib Kaitseväe harjutusvälja laiendamisel jätta

planeerimismenetluse läbi viimata, kui täidetud on järgmised materiaalsed eeldused: 1)

tegemist on Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamise või laiendamisega; 2)

harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine; 3) esineb oht

riigikaitsele ning 4) planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu

riigikaitsele. Norm näeb ette järgmised formaalsed eeldused: 1) olemas on valdkonna eest

vastutava ministri ettepanek ja 2) asjakohane ohuhinnang.

18. Normi kohaldamise formaalsed eeldused olid täidetud. Vabariigi Valitsus langetas oma

otsuse Kaitseministri ettepanekul ning ettepank sisaldas ohuhinnanguid (Kaitseväe 14. juuli

2023. a hinnang nr RS-1-21/23/745-2 „Ohuhinnangud, ühise kaitsetegevuse ettevalmistamine

ning sellest tulenevad vajadused Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks“ ja Kaitseväe 18.

oktoobri 2023. a hinnang nr RS 1-21/23/845-3 „Täiendus dokumendile „Ohuhinnangud, ühise

kaitsetegevuse ettevalmistamine ning sellest tulenevad vajadused Nursipalu harjutusvälja

laiendamiseks““.

19. Täidetud on esimene materiaalne eeldus, s.o, et tegemist on Kaitseväe harjutusvälja

laiendamisega.

20. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et täidetud oli teine eeldus – s.o Kaitseväe

harjutusvälja laiendamise ainus eesmärk oli riigikaitse tagamine. Selle eelduse all ei mõelda

harjutusvälja kasutamise otstarvet, vaid põhjust miks harjutusvälja on vaja asutada või

laiendada (eelnõu 144 seletuskiri, lk 9).

20.1. Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala,

territoriaalvete ja õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus ning põhiseaduslik kord

(riigikaitseseadus § 2 lg 1).

20.2. Vaidlustatud korralduse p-s 3.1 esitatud põhjendustest lähtuvalt saab järeldada, et

Nursipalu harjutusvälja laiendamise põhjuseks oli riigikaitse tagamine. Korraldusest nähtub

kokkuvõtlikult alljärgnev.

20.3. Venemaa Föderatsioon alustas 24. veebruaril 2022 täiemahulist agressiooni Ukraina

vastu. Selle tulemusena on julgeolekuolukord Euroopas, sh Eestis märkimisväärselt

halvemuse suunas muutunud. Venemaa Föderatsioon käsitab Balti riike NATO haavatava

osana, milles sõjalist survet avaldada. Sõltumatult Ukraina vastu suunatud agressioonist on

Venemaal veel piisavalt jõudu usutava sõjalise surve avaldamiseks. Tõenäoline on, et

11(18)

3-23-1121

Venemaa Föderatsioon käsitab Eesti piiri vahetus lähetuses sõjalise võimekuse taastamist

esmatähtsana ja relvajõudude võimete kvantitatiivne taastamine toimub kuni nelja aastaga.

Eesti riigi vastu sõjalise rünnaku tõenäosus lähiaastate ajaraamis kasvab.

20.4. Kaitsevõime suurendamise teel tõrjutakse sõjalist ohtu. Üheks julgeolekugarantiiks on

demonstreerida reaalset sõjalist valmidust. Eesti riigikaitse põhineb iseseisval kaitsevõimel ja

kollektiivkaitsel (s.o NATO liikmelisus). Kaitsevägi täidab iseseisvat kaitsevõimet eeskätt

ajateenijate ja reservväelaste sõjalise väljaõppe ning alalise kaitsevalmiduse teel. Suurendada

tuleb nii iseseisvat kui ka kollektiivkaitse võimet. Iseseisvat kaitsevõimet suurendatakse uute

relvasüsteemide kasutusele võtmisega ja maakaitses võitlejate ja ajateenijate suurendamisega,

2. jalaväebrigaadi täiendatakse lisavõimetega. NATO Madriidi 2022. a suve tippkohtumisel

otsustati minna heidutushoiakult üle tõkestusheidutusele ja selle tulemusena paigutati

täiendavad liitlasüksused NATO idapiirile. 2. jalaväebrigaad paigutati Lõuna-Eestisse.

20.5. Uus relvastus ja liitlasüksuste koostöö eeldab harjutuste läbiviimist harjutusväljadel.

Sõjaline edu eeldab üksuste eelnevat väljaõpet relvastuse ja üksuste koostöö vallas. Sõjalised

harjutused peavad toimuma võimalikult realistlikus olukorras ja lahingumoonaga, s.o tundes

maastikku ja keerulisi relvasüsteeme.

20.6. Pärast 24. veebruari 2022 julgeolekuolukorrast tingitud kaitsevõime suurendamine

(olemasolevate ja uute relvasüsteemidega ja koostöö maastikul harjutamine) nõuab Lõuna-

Eestis suuremat harjutusvälja, mille minimaalne suurus mööndustega on ligikaudu 10 000

ha-d. Harjutusvälja suuruse tingivad relvade ja laskemoona ohutusalad ja üksuste suurused.

Eesmärgiks on luua harjutusväli ühe vähendatud soomuspataljoni lahinglaskmise

läbiviimiseks koos kõrgema üksuse lahingutoetuse elementidega. Võimaldada kahe pataljoni

põhilaskeväljaõppe läbiviimine samaaegselt ning brigaadi taktikaliste manöövrite läbiviimine

piiratud mahus.

20.7. Vaidlusaluse asukoha tingisid vastase võimalikud rünnakusuunad ning uute sõjaliste

võimete ja liitlaste paiknemine. Samuti harjutusvälja asukohavaliku muud kriteeriumid (s.o

võimalikult suur riigimaade osakaal harjutusvälja alas, kaugus Taara linnakust maksimaalselt

50 km, harjutudvälja minimaalne suurus 10 000 ha-d, looduskaitselised piirangud, võimalus

ala kasutada vähemalt neljast küljest, üldine hea juurdepääs, sh raudtee lähedus ning väljaõpet

takistavate objektide (nt elektriliinid, gaasitrassid jmt) puudumine) (selle kohta vt ka dtl

1030-1036).

20.8. Vaidlustatud korralduses märgitu lubab seega järeldada, et harjutusvälja laiendamise

ainsaks põhjuseks oli Eesti riigikaitse tagamine.

21. Järgmise eelduse kohaselt peab esinema oht riigikaitsele, s.o Eesti riigi iseseisvusele ja

sõltumatusele, maa-ala, territoriaalvete ja õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkusele

ning põhiseaduslikule korrale.

21.1. Relvaseadus ega teised riigikaitset reguleerivad seadused ohu mõistet ei ava. Kuigi ohu

mõiste on avatud korrakaitseseaduse § 5 lg-s 2, mille kohaselt on oht olukord, kus ilmnenud

asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et

lähitulevikus leiab aset korrarikkumine, ei pea ringkonnakohus õigeks antud vaidluse puhul

sellest definitsioonist üks ühele lähtuda. Korrakaitseseadus on mõeldud kohalduma riigi

sisemise turvalisuse kaitsmiseks ning selle loomisel pole arvestatud, et seda tuleks kohaldada

ka riigi välise julgeoleku kaitsmisel. Riigi välise julgeoleku puhul on kaalukausil suurusjärgu

võrra kaalukamad õigushüved, s.o riigi iseseisvus ja sõltumatus, maa-ala, territorialvee ja

12(18)

3-23-1121

õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus ning põhiseaduslik kord (s.o eeskätt Eesti riik

kui Eesti rahva kollektiivne hüve). Antud kontekstis peab ringkonnakohus õigeks mõista ohtu

kui olukorda, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada

tõenäoliseks, et aset leiab kaitstava õigushüve kahjustamine.

21.2. Praeguses riigikaitse küsimuses ei asu kohus vastustaja ohuprognoosi asendama enda

ohuprognoosiga (vrd RKHKo 3-17-1545, p 26). Tegemist on riigi välist julgeolekut

puudutava küsimusega. Kaalul on väga oluline õigushüve (s.o riigi suveräänsus ja iseseisvus,

tema territooriumi terviklikkus ning põhiseaduslik kord). Kohtuvõimul endal puudub

vaidlusaluse ohuprognoosi tegemiseks sisuline kompetents, s.t pole sarnaseid sisulisi

teadmisi, oskusi ja kogemust nagu on nt Välisluureametil ja Kaitseväe luurekeskusel.

Sellesisuline ohuprognoos sünnib paljuski ka erinevate riikide luurevõrgustiku koostöös.

Tegemist on prognoosiga, mis on väga kompleksne ja eriliselt muutlik. Seetõttu hindab

kohus, kas vastustaja on prognoosi tegemisel hindamispiire järginud (nt, kas on kõiki olulisi

asjaolusid hindamisel arvesse võtnud, kas arvesse võetud asjaolud olid teemakohased ja ega

pole juhindutud asjatundmatutest asjaoludest).

21.3. Ohuhinnangu aluseks on Kaitseväe saladust sisaldavad hinnangud (vt käesolev otsus, p

18) ning nende alusel koostatud „Avalik ohuhinnang, Eesti sõjalise kaitse korraldamine ning

Nursipalu harjutusvälja roll“ (dtl 1296–1299). Avalikus ohuhinnangus märgitakse järgmist:

„Oht

1. Eesti jaoks on regionaalselt ja globaalselt tegemist halvima julgeolekuolukorraga

aastakümnete jooksul.

2. Esmakordselt pärast Teise maailmasõja lõppu toimub Euroopas mastaapne

konventsionaalne sõda. Lisaks kuhjuvad pinged Aafrikas, Lähis-Idas ja India ning Vaikse

ookeani piirkonnas.

3. Venemaa Föderatsiooni vaenulikest eesmärkidest lähtuv oht Eestile on eksistentsiaalne.

NATO on hinnanud Venemaad kõige prioriteetsemaks ja vahetumaks ohuks. Venemaa

vaenulikud eesmärgid ei muutu ning Venemaa sõjaline oht on pikaajaline.

4. Venemaa režiim on deklareerinud, et tema eesmärk on taastada 1997. aastal eksisteerinud

NATO laienemisele eelnev julgeolekuolukord.

5. Venemaa režiim peab Balti riike vaenulikeks ning seab kahtluse alla Eesti iseseisvuse,

suveräänsuse, sõltumatuse ning ajaloolise järjepidevuse. Venemaa vaenulikud eesmärgid

lähtuvad puhvertsoonide, huvi- ja mõjusfääride poliitikast, mis vastustavad Eesti kuulumise

NATO-sse.

6. Samuti nõueldakse NATO liitlaste sõdurite ning sõjalise tehnika ära viimist Balti riikidest,

mida kirjeldatakse poliitilistes väljaütlemistes kui konfliktijoont. Eesti ja NATO jaoks on

Venemaa ähvardused ja nõudmised vastuvõetamatud, kuid nendesse suhtutakse äärmise

tõsidusega.

7. Venemaa agressiivne retoorika, ründava iseloomuga õppused ning valmidus kasutada

sõjalist jõudu, sh tuumaähvarduste najal, oma vaenulike eesmärkide saavutamiseks on

viimase 15 aasta jooksul ainult kasvanud.

8. Ukraina võit sõjas Venemaa vastu on Eesti elulistes julgeolekuhuvides. Materiaalne toetus

Ukrainale sõltub Lääne tahtest ja suutlikkusest kiirendada kaitseinvesteeringuid ja

kaitsetööstuse tootmisvõimekust. 2023. aastal suudavad kaitsesse vähemalt 2% investeerida

ainult 11 NATO liitlast.

9. Venemaa on järjepidevalt investeerimas täiendavaid ressursse sõja võitmiseks Ukrainas,

kuna usub, et suudab pikemas perspektiivis murda Lääne poliitilise tahte ja suutlikkuse

Ukrainat poliitiliselt, majanduslikult ja sõjaliselt toetada.

10. Venemaa relvajõud on sõjas Ukraina vastu kandnud märkimisväärseid kaotusi elavjõus ja

tehnikas. Samas on Venemaa suutnud neid kaotusi järjepidevalt korvata läbi mobilisatsiooni

13(18)

3-23-1121

ja vabatahtlike värbamise. Vastupidiselt ootustele on Venemaa ühiskonnas sõjale jätkuvalt

kõrge toetus.

11. Venemaa majandus on ümber lülitunud sõjaaja režiimile ning prioriseeritakse

sõjatööstuskompleksi, mis suurendab Venemaa võimekust taastada ja toota sõjatehnikat ning

laskemoona.

12. Lisaks on Venemaa kiiresti loonud toimivad tarnekanalid Iraani ja Põhja-Koreaga

sõjatehnika ja laskemoona impordiks. Samuti leiab Moskva võimalusi minna mööda

kehtestatud sanktsioonidest ja ekspordipiirangutest. Venemaa tegutseb sõjaliste piiranguteta

Valgevene territooriumil.

13. Venemaa ühiskonnas valitsevad vaenulikud meeleolud ja märkimisväärne võime tagada

oma relvajõududele elavjõudu ja materiaalset ressurssi ohustab Eestit ja NATO-t. NATO

liitlased hindavad Venemaa relvajõudude kvantitatiivset suutlikkust märkimisväärseks.

14. Venemaa otsib ja tekitab mõrasid NATO liitlaste ja Euroopa Liidu liikmesriikide ühtsuses

toetada Ukraina sõja võitmist.

15. Sõja tulemusena jätkuv mistahes Ukraina territooriumi anneksioon, okupatsioon ning

relvajõudude ja paramilitaarsete rühmituste paiknemine Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud

piirides oleks Eesti jaoks tõsine oht.

16. See tõestab Venemaale, et sõjalise agressiooni hind võib olla kõrge, kuid tasub end ära.

Teiseks annab see Venemaale võimaluse ümber paigutada ja taastada oma relvajõud ning

valmistuda järgmiseks agressiooniks, sh NATO vastu.

17. Venemaa peab Balti riike NATO haavatavamaks osaks, mistõttu oleksid need NATO ja

Venemaa konflikti korral koht, kus sõjalist survet avaldada. Seetõttu käsitleb Venemaa

Ukraina sõja tõttu nõrgenenud sõjalise võimekuse taastamist Eesti piiri vahetus läheduses

esmatähtsana.

18. Varasemate hinnangute kohaselt saab Venemaa relvajõudude võimed kvantitatiivselt

taastada Eesti piiri vahetus läheduses kuni nelja aastaga. Värsked hinnangud Venemaa võime

kohta toota ja taastada sõjatehnikat ja laskemoona, sh mitme strateegilise liitlase poolt, on

võrreldes käesoleva aasta kevadega suurenenud kaks kuni neli korda.

19. Venemaa plaanib Ukraina sõja kogemusi arvesse võttes ka relvajõudude reformi. Selle

raames soovitakse suurendada relvajõude ning formeerida ka uusi üksusi, sh Eesti piiride

vahetus läheduses.

20. Balti riikide seisukohast on Venemaal piisavalt jõudu meie piirkonnas usutava sõjalise

surve avaldamiseks. Samuti tuleb arvestada, et Venemaa on suuteline rünnakuks ka

nõrgenenud sõjalise potentsiaaliga, mis võib vähendada Balti riikide suunalise rünnaku

ettevalmistamise aega.

21. Venemaa juhid on ajalooliselt näidanud üles võimet teha valearvestusi teiste riikide

sõjalise võimekuse ja poliitilise tahte suhtes ja võivad seda ka tulevikus teha, vaatamata

NATO sõjalisele heidutusele.

22. Valearvestusi Venemaa valmiduse kohta rakendada sõjalist jõudu on teinud ka NATO –

alates Gruusia sõjast, Krimmi annekteerimisest, Ida-Ukraina okupeerimisest, kuni

täiemahulise sõja eskalatsioonini 24. veebruaril 2022.

23. Venemaa on demonstreerinud, et on valmis astuma palju teravamasse vastasseisu

Läänega. Venemaa on valmis tegutsema rahvusvahelises isolatsioonis, kuid leiab vajalikku

toetust oma vaenulikele eesmärkidele ka globaalselt.

24. Eesti ei saa lubada mistahes Venemaa valearvestuse riski NATO valmiduses ja

suutlikkuses kaitsta igat sentimeetrit Eesti territooriumist.

24. Eesti ei saa lubada mistahes Venemaa valearvestuse riski NATO valmiduses ja

suutlikkuses kaitsta igat sentimeetrit Eesti territooriumist.

Võimaliku sõjalise jõu kasutamine Eesti vastu.

14(18)

3-23-1121

25. Venemaa on ja jääb Eesti naabriks ning geograafiat ei muuda. Ajalooliselt on Venemaa

rünnanud Eestit kirdest ja kagust. Seda on aastaid harjutatud ka erinevate sõjaliste õppuste

käigus.

26. Kirde ja kagu operatiivsuunad on Eesti kaitseplaneerimises seetõttu endiselt aktuaalsed.

27. Muutunud on vaid asjaolu, et täna ei kavanda Eesti oma sõjalist kaitset üksi, vaid koos

NATO liitlastega.

28. 2023. aastal NATO Vilniuse tippkohtumisel heaks kiidetud kaitseplaanide elluviimiseks

on liitlased määranud konkreetsed üksused Eesti kaitsmiseks, mis harjutavad regulaarselt

kohapeal. Just seetõttu on Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA üksused integreeritud 1.

jalaväebrigaadi ja 2. jalaväebrigaadi tegevustesse.

29. Lisaks hoiab Suurbritannia brigaadisuurust üksust kõrges valmiduses Eestisse saatmiseks,

mis planeeritakse Eesti diviisi koosseisu ja on valmis vajadusel kohe Eesti kaitsmiseks appi

tulema.

30. See on NATO kollektiivkaitse operatsioonist ning tugevdatud kaitsehoiakust (forward

defence) lähtuv sõjaline vajadus, et heidutada Venemaad.

31. Sõda Ukrainas demonstreerib, kui raske on tagasi vallutada okupeeritud territooriume ka

sadade tuhandete kogenud Ukraina relvajõudude liikmete toel. Lühidalt pärast täiemahulist

sissetungi kontrollis Venemaa ligi 27% Ukraina territooriumist. Venemaa kontrollib täna ala,

mis on ligi 2,5x Eesti pindalast.

32. Eesti teab väga hästi, mida tähendab agressori võimu all elamine. Seega on liitlaste

järjepidev ning suurendatud kohalolek ja sõjaline valmidus Eestit kaitsta, mis eeldab taristu ja

harjutusväljade olemasolu, riigi julgeoleku seisukohalt vältimatult vajalik.

33. Eesti ei saa aktsepteerida riski, et liitlased ei saa vajalikes tingimustes harjutada Eesti

sõjalist kaitsmist, et demonstreerida Venemaale usutavalt NATO liitlaste tahet ja suutlikkust

seda teha.“

21.3. Ainuüksi juba avaliku ohuprognoosi alusel saab piisavalt järeldada, et ohuprognoosi

koostamisel pole vastustaja hindamispiire ületanud. Aluseks on võetud asjakohane alusteave,

mida on riigikaitse seisukohalt hinnatud. Selle hinnangu alusel järeldas vastustaja, et

Venemaa Föderatsiooni eesmärgiks on, et tema naabruses puuduks iseseisev ja sõltumatu

Eesti riik oma maa-ala, territoriaalvee, õhuruumi ja põhiseadusliku korraga. Avalikus

dokumendis on tuginetud Venemaa Föderatsiooni varasemale ja praegusele tegevusele teiste

enda naabruses olevate riikide ründamisel, riiki juhtivate isikute väljaütlemistele Venemaa

Föderatsiooni eesmärkide määratlemisel ning Läänest ja NATO-st, sh Balti riikidest vaenlase

kuvandi loomisel. Nende asjaolude üle vaidlus puudub. Samuti on võetud arvesse Venemaa

Föderatsiooni relvajõudude taastamise ja suurendamise kiirust ning paiknemist Eesti

naabruses. Lisaks on dokumendis võetud arvesse seda, kas ja millisel määral Venemaa

Föderatsioon võtab arvesse rahvusvahelist survet oma eesmärkide saavutamisel – ta on valmis

tegutsema ka rahvusvahelises isolatsioonis. Eelneva tõttu jagab ringkonnakohus halduskohtu

seisukohta, et täidetud oli eeldus, et esineb riigikaitse kahjustamise tõenäosus ehk oht.

22. Viimase eeldusena peab planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendama

ohtu riigikaitsele. Seadusandja on selle eelduse all mõelnud, et: 1) kui järgida tuleks

planeerimisprotsessi, siis võib tekkida olukord, kus Eesti ei suuda enda kaitsevõimet tõsta

enne sõjalise ohu realiseerumist või 2) ajakriitilist olukorda tuleb jaatada ka siis, kui sõjalise

rünnaku tõenäosus kasvab lähiaastatel. Nii planeerimismenetluse läbiviimiseks, harjutusvälja

valmimiseks kui ka reaalsete harjutuste tegemiseks ning sellest tulenevalt kaitsevõime

kasvuks kulub aega (eelnõu 144 SE seletuskiri, lk 10). Küsimus on selles, et RelvS § 85 lg 31

kasuks otsustamine peab riigikaitse ohuolukorras kaitsevõime suurendamiseks andma tajutava

ajavõidu. Kaitseväe ajavõit reaalsete harjutuste läbiviimiseks ja seeläbi kaitsevõime

suurendamiseks tuleneb sellest, kui aega ei tuleks kulutada planeerimismenetluse

15(18)

3-23-1121

läbiviimisele, vaid Kaitsevägi saaks koos liitlastega kohe pärast harjutusvälja laiendamist

asuda seda kasutama reaalsete harjutuste läbiviimiseks.

22.3. Halduskohus asus seisukohale, et viimast eeldust ei saanud lugeda täidetuks põhjusel, et

Vabariigi Valitsus ei kummutanud Põllumajandus- ja Regionaalministeeriumi 14. septembri

2023. a kirjas (dtl 1330–1332) esitatud neid väiteid, mis rääkisid REP-i menetluse kasuks.

22.4. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda vaidlusaluse menetluse asemel REP-i

menetluse läbi viimist (vrd RKHKo 3-17-2023, p 23).

22.5. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi 14. septembri 2023. a kirjas (dtl 1330-1332),

millega kooskõlastati märkustega korralduse nr 266 eelnõu, märgiti, et 17. märtsil 2023

jõustusid planeerimisseaduse muudatused (seaduseelnõu 696), mille kohaselt võib REP-i

koostmaisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha

eelvaliku otsuse alusel. Kirjas lisatakse, et selle muudatuse eesmärgiks oli lühendada

planeerimise menetlust ja kiirendada riigile olulise ehitise rajamist (s.o hinnanguliselt 2–3

aasta võrra). Kirjas märgitakse, et võrdlus Kaitseväe keskpolügooni REP-ga polnud kohane

ning ministeeriumi hinnangul on võimalik REP koostada 1,5 aastaga.

22.6. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus omistanud eespool viidatud kirjale

põhjendamatult olulise kaalu. Viidatud kirjas esitatud seisukohad olid antud korralduse nr 266

kooskõlastamise menetluses. Samas otsustas vastustaja seisukoha kohaselt Vabariigi Valitsus

konsensuslikult korralduse andmise poolt. Teiseks on õige vastustaja seisukoht, et REP-i

menetluse kasuks otsustamine oleks kaasa toonud selle, et arendustegevusi poleks saanud

koheselt alustada, vaid alles pärast REP-i menetluse lõppemist. Kõige positiivsema

stsenaariumi korral oleks ajakadu võinud olla 1,5 aastat. Ka selline ajahorisont oleks olnud

liiga pikk, kuna sõjaline oht Eestile oli kasvanud, sõjalist kaitsevõimet oli vaja suurendada,

riigi huvi oli tuua juurde liitlasüksusi Kagu-Eestisse ning liitlasüksuste Eestisse tuleku

eelduseks oli täiendavate harjutamisvõimaluste olemasolu. Kolmandaks ei saanud kirjas

kajastatud aega (1,5 aastat) käsitada fakti, vaid kirja koostaja prognoosina. Prognoosi aluseks

olevad asjaolud polnud teada, nt see, kui kaua võib KSH ja Natura hindamine aega võtta.

22.7. Ükski muu asjaolu ei luba samuti järeldada, et tegemist oleks olnud kunstlikult tekitatud

viivitusega selleks, et REP-i menetlust pahatahtlikult vältida. Vastustaja toob õigesti välja, et

NATO Madridi tippkohtumise järel otsustati Eesti kaitseks luua diviisi struktuur ja määrata

täiendavad liitlasüksused. Kaitsevägi koostas 2022. a sügisel harjutusvälja arendamisega

seotud analüüsi (sh asukoha valiku analüüsi). Harjutusvälja laiendamise vajalikkust tutvustati

2022. a oktoobris ning novembris kohalikele omavalitsustele ning kohalikele elanikele. 2022.

a lõpus telliti esimene keskkonnaülevaade ja Natura eelhinnang. Kuna eespool viidatud

tegevuste ajal alternatiivsed kiireloomulised menetlused puudusid, siis eeldati põhjendatult

Kaitseväe keskpolügooni REP-i näitel ajakuluga kuus aastat. Planeerimisseaduse muudatused

(eelnõu 696 SE), mis jõustusid 17. märtsil 2023, nägid küll ette kiirema REP-i menetluse.

Uues koosseisus Vabariigi Valitsus asus ametisse 17. aprillil 2023. Relvaseaduse

vaidlusalused muudatused võeti vastu 15. juunil 2023. Kui Vabariigi Valitsus oleks pidanud

otsustama REP-i kasuks, siis oleks kõige positiivse stsenaariumi korral reaalset kaitsevõimet

saanud kasvatama hinnanguliselt kaks aastat pärast Vabariigi Valitsuse ametisse astumist ehk

2025. a aprilliks. Seevastu vaidlusalune korraldus anti 20. oktoobril 2023 ja pärast seda asuti

etapiviisiliselt erinevaid kaitsevõimet suurendavaid tegevusi ellu viima. Tegemist ei olnud

ilmselgelt meelevaldse prognoosiga.

16(18)

3-23-1121

22.8. Korralduse nr 266 p-s 2.1 on piisavalt kirjeldatud seda, milles seisneb tajutav ajaline

võit, kui planeerimismenetlust ei läbita. Riigi kaitsevõimet ei suurenda mitte harjutusvälja

laiendamise otsustus, vaid selle reaalselt kastusse andmine. Kui läbida tuleks

planeerimismenetlus, siis selle aja võrra veniks harjutusvälja kasutusse andmine. Aega kulub

ka taristu valmimisele ja harjutuste läbiviimisele. Kaitsevõimet suurendab läbiviidavate

harjutuste positiivne mõju Kaitseväe üksustele, sh oskus kasutada uusi sõjalisi võimeid ning

Kaitseväe ja Eestis paiknevate NATO liikmesriikide relvajõudude üksuste koostöö

harjutamine Kagu-Eesti maastikul. Eesmärkide saavutamine (s.o kaitsevõime suurendamine)

eeldab harjutuste läbiviimist, õpitunde ning õpitundide elluviimist taktikalistesse

protseduuridesse. Tihti tuleb läbida mitu õppetsüklit. Allüksuste ja relvasüsteemide väljaõpe

kestab minimaalselt kaks kuud lihtsamate relvasüsteemide ning väiksemate allüksuste puhul

eeldusel, et kahe kuu pikkune sõduri baaskursus on eelnevalt läbitud. Keerukamate

relvasüsteemide ning suuremate allüksuste (kuni pataljoni taseme) väljaõpe eeldab veel

minimaalselt kaks kuni kolm kuud. Ajateenijatega mehitatud üksuse terviklik

väljaõppetsükkel kestab 11 kuud. Täiendavalt on vajalik tagada piisav aeg Eestisse roteeritud

liitlasüksustega harjutamiseks (kuus kuud). Suuremate manööverharjutuste korraldamiseks

vajalike tingimuste loomine võtab aega, kuid on sõltuv kogu protsessi algusest ehk mida

varem alustatakse esimese etapiga, seda kiiremini jõutakse lõpliku tulemuseni. Sõltumata

sellest, millal täpselt jõutakse maksimaalse võimekuse loomiseni, on seni oluline iga

ajateenija, reservväelase ja liitlasüksustega tehtud väiksem ning suurem laske- ja

manööverharjutus, millega hoitakse ja tõstetakse väljaõppetaset, et saavutada maksimaalne

lahinguvalmidus.

23. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et vaidlusalused korraldused olid

antud kooskõlas RelvS § 85 lg-ga 31 ja sellel põhjendusel ei olnud õige kaebust rahuldada.

24. Täiendavalt tuleb märkida, et kuigi halduskohus analüüsis, kas vaidlusalused

korraldused anti kooskõlas nende eeldustega, mille volitusnorm ehk RelvS § 85 lg 31 sätestas,

jättis ta hindamata, kas vaidlusalused korraldused rikkusid kõigi kaebajate õigusi. Kaebajad ei

saa nõuda objektiivse õiguse järgimist, vaid õigusvastane tegevus peab omama negatiivset

mõju ka kaebajate õiguslikult kaitstavale positsioonile, nt omand, tervis vm õiguslikult

kaitstav hüve, kui kaebus esitati enda õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1; vt RKHK 3-22-

1312, p-d 17–18; 3-3-1-15-16, p-d 16 ja 17). Kaebajad on küll kirjeldanud negatiivseid

mõjusid (vt dtl 17–27; 396–410). Samas on vastustaja seadnud kahtluse alla kõigi kaebajate

õigustele negatiivse mõju olemasolu, sh nt tulenevalt sellest, et harjutusväli jääb neist liialt

kaugele või sellest, et tegemist on juriidiliste isikutega (vt nt dtl 1022–1025; 1628–1629).

Halduskohus on jätnud kaebajate ja vastustaja selle kohased seisukohad analüüsimata,

mistõttu pole võimalik aru saada, kas kõigi kaebajate õigustele üldse negatiivne mõju

vaidlusaluste korralduste tõttu kaasneb (HKMS § 157 lg 1, § 158 lg 1 esimene lause ja 165 lg

1 p 4).

25. Kuna osad kaebajad on kaebuse esitanud avaliku huvi kaitseks ja osad kaebajad enda

õiguste kaitseks, siis tuleb halduskohtul lähtuvalt sellest vaidlustatud korralduste

õiguspärasust kontrollida (vt RKHK 3-3-1-15-16, p-d 16 ja 17; 3-3-1-87-11, p 28).

25. Halduskohus toob täiendavalt välja, et vastustaja on müra teemaga tegelenud

ebapiisavalt ja sellega tuleb vastustajal tõhusamalt tegeleda. Samas pole halduskohtu

põhjendustest ja seisukohast võimalik aru saada, kas vaidlustatud korralduste alusel tekitava

müra tõttu on vaidlusalused korraldused õigusvastased ja kas müra tõttu rikutakse kõigi või

osade kaebajate õigusi (HKMS § 157 lg 1, § 158 lg 1 esimene lause ja 165 lg 1 p 4). Näiteks,

kui müra ei ületa sellist taset, mis kahjustaks inimese tervist, aga uus olukord on müra tõttu

17(18)

3-23-1121

halvem kui eelnev, siis tuleks hinnata, kas kaalumise teel on leitud õige lahendus (vrd

RKHKo 3-20-2273, p 13). Halduskohus pole müra puudutavaid väiteid sisuliselt analüüsinud

ega müraga seonduvat sidunud iga üksiku kaebajaga eraldi. Ilma seda analüüsimata ja

teadmata ei ole võimalik kaebust rahuldada.

26. Kuna halduskohus rahuldas kaebuse üksnes RelvS § 85 lg 31 argumendil, siis ei

analüüsinud ta kaebajate teisi väiteid, mis seonduvad menetlust reguleerivate normide ja

keskkonnaalaste rikkumistega ning Natura hindamisega, sh need väited, mis puudutavad

asukohavalikut. Kaebuses esitatud väited on ulatuslikus osas seega jäänud analüüsimata

(HKMS § 157 lg 1, § 158 lg 1 esimene lause ja 165 lg 1 p 4).

27. Praeguses menetlusetapis oleks ennatlik asuda hindama, kas vaidlusalune norm on

põhiseadusvastane. Analüüsitud pole seda, kas vaidlusaluse menetluse tulemusena on kõigi

kaebajate õigusi rikutud ning kas kaebajate õigused on jäänud selle tõttu kaitseta, et läbi ei

viidud planeerimismenetlust, vaid haldusmenetlus.

28. Eeltoodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus õigeks – arvestades analüüsimata jäänud

väidete suurt tähendust otsuse tegemisel – hakata neid väiteid ise esimesena hindama ja

seeläbi kohtuotsuse puudusi kõrvaldama. Selliselt toimides lahendaks ringkonnakohus asja

sisuliselt esimese kohtuinstantsina, mille tulemusena põhiseaduse §-s 149 sätestatud

kolmeastmeline kohtusüsteem ei toimiks ning menetlusosalistele jääks vähem võimalusi

kohtuotsuse edasikaebamiseks. Eeltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus HKMS § 199 lg

2 p-de 2 ja 3 alusel halduskohtu otsuse ning saadab asja HKMS § 200 p 2 alusel samale

halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

29. Kaebaja AA suri 30. septembril 2025. Asja uuel arutamisel tuleb halduskohtul välja

selgitada, kas AA osas on võimalik haldusmenetlus lõpetada (HKMS § 152 lg 1 p 5) või

taotleb surnud kaebaja õigusjärglane menetlusse astumist menetlusosalise üldõigusjärglasena

(HKMS § 29 lg 1).

30. Kuna ringkonnakohus saadab asja uueks lahendamiseks halduskohtule, siis otsustab

menetluskulude küsimuse halduskohus.

(allkirjastatud digitaalselt)

18(18)