2-24-114384/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler, Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-114384

Kohtuasi

B2 Impact OÜ hagi K.N-i vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. märtsi 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

K.N-i apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

6829,26 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja Anu Volmer

Kostja: K.N (isikukood XXX), määratud esindaja

vandeadvokaat Aleksei Vassiljev

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 19. märtsi 2025. a otsus osas, millega mahus rahuldas

B2 Impact OÜ hagi ja mõistis K.N-ilt tema kasuks välja põhivõla 6444,43 eurot ja

intressi 384,83 eurot, samuti jaotas menetluskulud.

2. Teha uus otsus, millega jätta B2 Impact OÜ hagi tervikuna rahuldamata.

3. Rahuldada K.N-i apellatsioonkaebus.

4. Jätta poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud, sh K.N-ile

määratud riigi õigusabi tasu ja kulud B2 Impact OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-24-114384

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ (hageja, endise ärinimega OÜ Incure OÜ) esitas 16.04.2024 Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K.N-ilt (võlgnik, kostja) 7239,76 euro

väljamõistmiseks. Seoses võlgniku vastuväitega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja asi anti

üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

2. Hageja esitas 21.08.2024 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 6444,43 eurot, intressi 384,83 eurot ja viivise 732,12 eurot. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS ja kostja 16.12.2022 väikelaenu lepingu 22-

085549-VL 7100 eurole. Lepingujärgne intressimäär oli 16,9% ja krediidikulukuse määr

19,38% aastas. Viivise päevamäär oli lepingus kokkulepitud intressimäär jagatuna tegelike

päevade arvuga aastas. Laen maksti välja lepingus näidatud kontole. Laen tuli tagastada

annuiteetgraafiku alusel 60 kuu jooksul, maksimaalse tagasimaksega 176,93 eurot. Laenu

tagastamise lõpptähtpäev on 15.12.2027.

4. Enne laenulepingu sõlmimist analüüsis pank kostja finantsolukorda ja krediidivõimelisust

laenutaotluse, laenusaaja Swedbanki konto väljavõtte ja kliendikontakti alusel. Kostja

sissetulek oli keskmiselt 1133,93 eurot kuus ja tal oli laenukohustus kuumaksega 197 eurot.

Maksehäireid ei olnud. Olemasolev kohutus koos sõlmitava väikelaenulepingu kuumaksega

moodustasid 33% igakuisest keskmisest sissetulekust ja kostjal jäi pärast kohustuste tasumist

igakuisteks kulutusteks veel umbes 760 eurot.

5. Kostja jäi tagasimaksetega viivitusse osaliselt 15.09.2023 ja täielikult 15.10.2023. Pank

andis kostjale 20.11.2023 teatisega tähtaja võla tasumiseks hiljemalt 16.12.2023. Kuna kostja

võlga ei tasunud ja oli viivituses vähemalt kolme järjestikkuse osamakse tasumisega, ütles

pank lepingu 19.12.2023 üles. Vastav teade edastati kostjale 20.11.2023. Pank loovutas nõude

hagejale ja kostjat teavitati sellest 10.02.2023 teatisega.

6. Kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid kokku 1537,19 eurot, millest põhiosa katteks

655,57 eurot, intressi katteks 775,12 eurot ja lepingutasu katteks 106,50 eurot.

Kostja vastuväited hagiavaldusele

7. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2-24-114384

8. Hageja ei ole tõendanud lepingust tulenevate nõuete omandamist. Hageja viitas nõude

loovutamise 10.02.2023 teatisele, kuid ei ole tõendanud, et see oli koostatud esialgse

võlausaldaja poolt ja et see jõudis kostjani. Teatis on anonüümne, allkirjastamata ja sellest ei

nähtu loovutatud nõuete alust, ulatust ega muid nõude eristamist võimaldavaid andmeid.

9. Hageja nõue ei ole hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud. Hageja ei

tõendanud, et laenulepingu ülesütlemisavaldus oleks kostjale kätte toimetatud, samuti millal

see kätte toimetati. Hageja viidatud e-posti aadress ei kuulu kostjale ja tähitud kirja

kättetoimetamine on tõendamata. Laenuandja ei pakkunud võimalust läbirääkimisteks.

10. Hageja väited vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on tõendamata.

Esitatust nähtub, et laenuandja oma kohustusi ei täitnud. Laenuandja ei kontakteerunud

kostjaga enne lepingu sõlmimist. Hageja ei esitanud ka panga sise-eeskirju vastutustundliku

laenamise nõude täitmise metoodika kohta. Laenuandja ei tuvastanud kostja toimetulekuks

vajalike kulude suurust. Tegelikult ei oleks kostjale tohtinud laenu väljastada.

11. Kostja nimel 16.12.2022 esitatud laenutaotluses puuduvad seadusega nõutud andmed, mh

andmed intressimäära, kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma ning krediidi kulukuse määra kohta.

12. Laenulepingu väidetaval ülesütlemise päeval 19.12.2023 ei olnud lepingu ülesütlemise

materiaalsed eeldused täidetud, mistõttu ei ole hagejal sissenõutavaks muutunud nõuet.

Maakohtu otsus ja põhjendused

13. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 6444,43

eurot ja intressi 384,83 eurot, kuid jättis viivisenõude rahuldamata. Menetluskulud jättis

maakohus 90,32% ulatuses kostja ja 9,68% ulatuses hageja kanda. Kostjale määratud riigi

õigusabi arvestatud tasust jättis maakohus 9,68% hageja kanda ja 90,32% riigi kanda.

Maakohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast

kohtuotsuse jõustumist

14. Maakohus tuvastas, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel oli kehtiv tarbijakrediidileping

nr 22-085549-VL ja krediit 7100 eurot on tarbija kasutusse antud. Lepingudokumendid olid

kättesaadavad laenuandja internetipangas. Krediidikulukuse määr ei ületanud lepingu

sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra (48,90%).

15. Laenuandja täitis kostjaga laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise

põhimõttest tulenevaid kohustusi. Enne lepingu sõlmimist teostati laenusaaja finantsolukorra

analüüs ja krediidivõimelisuse hindamine laenutaotluse, laenusaaja Swedbank kontoväljavõtte

ja kliendikontakti alusel. Kostja arvelduskonto väljavõtetelt ei nähtu asjaolusid, mis oleks

pidanud tekitama laenuandjas kahtluse, et kostja ei suuda võetud kohustusi täita. Kostja ei

toonud esile, et ta oleks olnud laenu võtmise ajal maksevõimetu. Kostja praegune majanduslik

seis ei oma tähtsust. Samuti ei oma tähtsust laenuandja sise-eeskirjad.

16. Laenuandja digitaalselt allkirjastatud kinnituskirjaga on tõendatud, et kõnealusest

laenulepingust tulenevad nõuded on loovutatud hagejale. Kostja on nõude loovutamise teate

kätte saanud hiljemalt kohtumenetluses.

17. Laenulepingu ülesütlemise formaalsed eeldused on täidetud. Kostja sai ülesütlemise

tahteavalduse kätte kohtumenetluses hagiavalduse ja selle menetlusse võtmise määruse

kättetoimetamisega 28.08.2024. Hageja ei tõendanud avalduse varasemat kättetoimetamist

2-24-114384

kostjale. Ülesütlemisavalduse teates on viidatud võimalusele pidada läbirääkimisi ja antud

täiendav tähtaeg võla tasumiseks 26 päeva alates teate dateerimisele järgnevast päevast.

Lepingu saab seega ülesöelduks lugeda 23.09.2024 ja kogu tagastamata laenusumma muutus

sissenõutavaks 24.09.2024. Kostjal on seega hageja ees tagastamata põhivõlg ja intressivõlg.

18. Hageja nõudis viivist ajavahemiku eest 20.12.2023–21.08.2024. Kuna leping lõppes

23.09.2024, jääb viivisenõue rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

19. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

20. Kaebuse kohaselt on maakohtu otsus vastuoluline. Maakohus leidis õigesti, et kostja sai

laenulepingu ülesütlemise teate kätte 28.08.2024. 08.02.2024 kui esialgne võlausaldaja

loovutas laenulepingust tulenevad nõuded hagejale ja 16.04.2024, kui hageja esitas

hagiavalduse, ei olnud lepingust tulenevad kohustused sissenõutavaks muutunud. Hageja ei

esitanud tulevase nõude täitmise hagi. Hageja nõue tuli seega jätta rahuldamata.

21. Ülesütlemisavaldus on tagajärjetu. Maakohus ei tuvastanud võlaõigusseaduse (VÕS) §

416 lg-s 1 sätesatud laenulepingu erakorralise ülesütlemise formaalsete ja materiaalsete

eelduste täidetust. Ülesütlemise avaldust ei saa lugeda kättetoimetatuks kohtumenetluses.

20.11.2023 teates antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks ja läbirääkimiste pidamiseks oli

hagimaterjalide kostjale kättetoimetamise ajaks möödunud. Laenulepingut ei saa

tagasiulatuvalt üles öelda. Tarbijakrediidilepingu lõppemise kuupäev peab olema üheselt

selge.

22. Kohtu järeldus, et lepingu saab üles öelduks lugeda 23.09.2024 ja kohustus muutus

sissenõutavaks alates 24.09.2024, on vastuolus hageja väitega, et laenulepingust tulenevad

nõuded muutusid sissenõutavaks 16.12.2023. Hageja ei väitnud ka seda, et ta oleks soovinud

anda kostjale täiendava tähtaja kohtumenetluses. Hageja ei tõendanud, et kostja oleks olnud

ülesütlemisavalduse kättetoimetamise ajal viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega.

23. Maakohus leidis ebaõigesti, et laenuandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Laenuandja ei võtnud kostjaga enne laenulepingu sõlmimist ühendust. Seega ei hinnanud ta

tegelikult kostja krediidivõimelisust enne laenulepingu sõlmimist. Kuna hageja ei esitanud

Swedbank AS sise-eeskirju, ei ole krediidivõimelisuse hindamise analüüsi tulemusi võimalik

hinnata. Ei ole selge, kuidas tuvastas laenuandja kostja toimetulekuks vajalike kulude suuruse.

Vastustaja seisukoht

24. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas ise uue otsuse, millega jätab hagi ka selles osas rahuldamata. Menetluskulud

jäävad hageja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

2-24-114384

26. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

vaidlustab maakohtu otsust osas, millega maakohus mõistis temalt hageja kasuks välja

põhivõla 6444,43 eurot ja intressi 384,83 eurot. Osas, millega maakohus jättis hageja

viivisenõude rahuldamata, ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Selles osas on maakohtu otsus

TsMS § 456 lg1 ja lg 4 teise lause alusel jõustunud.

27. Ringkonnakohus leiab, et maakohus eksis materiaalõiguse normi kohaldamise vastu, kui

tuvastas, et laenuandja on tarbijakrediidilepingu kehtivalt üles öelnud. Kostja

apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud.

28. Ülesütlemisega kaasnevad õiguslikud tagajärjed vaid siis, kui ülesütlemise formaalsed ja

materiaalsed eeldused on täidetud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1 esimese lause

kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale

edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles

ja nõuab kogu võla tasumist. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks peavad olema seega

täidetud järgmised eeldused: 1) tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva tagasimaksega, 2) krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt

kahenädalase täiendava tähtaja võla tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb tagasimaksete

tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab võla tasumist, 3) tarbija on krediidiandja

avalduse kätte saanud (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 69).

29. Siinses asjas ei ole enam vaidlust selles, et kostja ei saanud laenuandja 20.11.2023 lepingu

ülesütlemise hoiatust kätte. Kuigi iseenesest on õige maakohtu järeldus, et laenulepingu, sh

tarbijakrediidilepingu ülesütlemise teate saab kätte toimetada ka kohtumenetluses, peavad ka

sellisel juhul täidetud olema kõik materiaalõigusest tulenevad eeldused lepingu

ülesütlemiseks. Sealjuures peab tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus olema üheselt

arusaadav, mh täitmise täiendava tähtaja ja ülesütlemise kuupäeva osas. Kui tarbijale antud

täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks ja lepingu lõppemise kuupäev kohustuse täitmata

jätmise korral ei ole üheselt selge, on VÕS § 416 lg 1 esimese lause järgne

tarbijakrediidilepingu ülesütlemine toimetu. Sellisel juhul peab krediidiandja määrama

täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ja märkima, mis kuupäevast alates on leping lõppenud

(RKTKo 11.12.2024, 2-19-13673/134, p 25.6 ja RKTKo 14.06.2016, 3-2-1-53-16, p 14).

30. Siinsel juhul tuvastas maakohus, et kostja sai esialgse võlausaldaja 20.11.2023 lepingu

ülesütlemise hoiatuse kätte koos hagimaterjaliga 28.08.2024. Selle teate kohaselt olid kostjal

seisuga 20.11.2023 lepingust tulenevad kohustused täitmata 521,77 euro ulatuses (sh põhiosa

240,46 eurot, viivis 2,53 eurot ja intress 278,78 eurot). Samas kirjas andis laenuandja kostjale

täiendava tähtaja võla tasumiseks hiljemalt 16.12.2023 ning hoiatas, et käsitleb teatist lepingu

ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu kohustuste määratud tähtajaks täitmata jätmise korral

loeb laenuandja lepingu üles öelduks ja kõik lepingust tulenevad nõuded muutuvad

sissenõutavaks (dtl 74). Maakohus asus iseenesest õigesti kindlaks tegema, millal laenuleping

üles öeldi. Laenulepingu lõppemise aja tuvastamine on hageja esile toodud asjaoludele

õigusliku hinnangu andmine. Seetõttu ei ole õige kostja etteheide, et maakohus tuvastas

lepingu lõppemise aja hageja esile toodust erinevalt. Kohus ei ole hagi alusena esile toodud

asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmisel seotud poolte antud õigusliku hinnanguga

(vt ka RKTKo 11.12.2024, 2-19-13673/134, p 25). Küll aga eksis maakohus, kui leidis, et

lepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused olid täidetud ja leping lõppes 23.09.2024.

2-24-114384

31. Nimelt oli selleks ajaks, kui laenuandja tahteavaldus muutus kehtivaks (TsÜS § 69),

möödunud nii kostjale kohustuse täitmiseks kui ka lepingu ülesöelduks lugemise tähtaeg.

Võlausaldaja avaldus ei vastanud seega VÕS § 416 lg-st 1 tulenevatele nõuetele, kuna

kostjale ei olnud antud vähemalt kahenädalast tähtaega võla tasumiseks. Kirjas märgitud

tähtaeg oli selle kostjani jõudmise hetkeks juba möödunud ja talle ei saanud olla üheselt

arusaadav, millise aja jooksul on tal seega võimalik kohustus täita ja millisel kuupäeval leping

lõpeb. Maakohtu seisukoht, nagu oleks teates viidatud võimalusele pidada läbirääkimisi ja

antud täiendav tähtaeg võla tasumiseks teate dateerimisele järgnevast kuupäevast arvates 26

päeva, ei ole kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Teates sellist tähtaega määratud ei ole.

Samuti rõhutab hageja ise oma vastuses apellatsioonkaebusele, et täiendav tähtaeg ja lepingu

lõpetamise kuupäev oli teates konkreetselt määratud. Maakohtu käsitlus on ka vastuoluline,

kuna 26 päeva teate dateerimisele järgnevast päevast möödus 16.12.2023, mitte 23.09.2024.

32. Seega, kuigi maakohus tuvastas, et laenuandja 20.11.2023 tahteavaldus jõudis kostjani ja

ülesütlemise avalduse formaalsed eeldused said kohtumenetluses täidetud, on avaldus siiski

toimetu, kuna laenulepingu ülesütlemise VÕS § 416 lg-st 1 tulenevad materiaalsed eeldused

on täitmata. Kui hageja soovis kohtumenetluses tugineda kätte toimetamata

ülesütlemisavaldusele, tulnuks tal määrata kostjale uuesti ka lepingu täiendav täitmise ning

sellest tulenev lepingu lõppemise tähtaeg. Seda ei ole tehtud (vt ka RKTKo 14.06.2016, 3-2-

1-53-16, p 14). Hageja viide sellele, et VÕS § 416 lg 1 ei nõua täiendava ülesütlemisavalduse

tegemist, on iseenesest õige, kuid ei ole siinsetel asjaoludel asjakohane.

33. Kuna lepingu ülesütlemisavaldus on toimetu, siis leping kehtib ja hagejal ei ole kostja

vastu lepingu ülesütlemisest tulenevaid nõudeid. Lepingu täitmise nõuet hageja kostja vastu ei

esitanud, sh ei toonud hageja esile, milliste osamaksete ja millises ulatuses tasumist ta nõuab

olukorras, kus laenuleping kehtib (vt ka RKTKo 14.06.2016, 3-2-1-53-16, p 15–16). TsMS §

4 ja § 5 lg 1 kohaselt menetleb kohus aga üksnes sellist nõuet, mis on kohtule esitatud, võttes

aluseks poolte esile toodud asjaolud.

34. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagi rahuldamine selles esile toodud asjaoludel võimalik.

Maakohtu otsus hagi osalise rahuldamise kohta tuleb tühistada ja teha uus otsus, millega jätta

hagi tervikuna rahuldamata. Kuna hagi jääb eeltoodud põhjustel rahuldamata, ei käsitle

ringkonnakohus poolte väiteid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise või järgimise

kohta esialgse laenuandja poolt. Need väited ei mõjuta siinse asja lahendust.

Menetluskulude jaotus

35. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust, tuleb vastavalt muuta ka maakohtu

määratud menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3).

36. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kuna hagi jääb käesoleva otsusega rahuldamata, jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtus

kantud menetluskulud hageja kanda. Maakohus andis kostjale 06.09.2024 määrusega riigi

õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. TsMS § 190 lg 5

teise lause kohaselt jäävad seoses hagi rahuldamata jätmisega hageja kanda ka kostjale

määratud riigi õigusabi tasu ja kulud.

(allkirjastatud digitaalselt)