4-25-3198/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoobril 2025, Tallinnas

Väärteoasja number

4-25-3198 (2302,25,010620)

Kohtunik

Andra Sild

Kohtuistungi sekretär

Andero Paabut

Väärteoasi

A Sa kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse

patrulligrupi I patrullpolitseiniku M Vu 08.08.2025

kiirmenetluse otsusele väärteoasjas 2302,25,010620,

millega teda karistati liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2

alusel rahatrahviga 49 trahviühiku ulatuses, s.o summas

392 eurot

Menetlusalune isik (kaebuse

esitaja)

A S: isikukood: xxx; elukoht: xxx; töökoht: xxx; xxx

kodakondsusega; emakeel: xxx keel; e-post: xxx ;

telefon: xxx

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-

Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

kohtuesindusgrupi esindaja Jekaterina Koreneva

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1, §-dest 133–134, § 135 lg-st 2

maakohus otsustas:

1. Jätta

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse patrulligrupi I patrullpolitseiniku M Vu 08.08.2025

kiirmenetluse otsus väärteoasjas 2302,25,010620 muutmata ning A Sa kaebus

rahuldamata.

2. A Sale LS § 227 lg 2 alusel määratud rahatrahv summas 392 eurot tuleb 45 päeva

jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi

arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri xxx.

3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses 45

päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadavaks (s.o arvates 30.10.2025), saadab vastavalt VTMS §-le

202 lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja, 10 päeva jooksul

kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

4. Kohtuotsuse lõpposa teha teatavaks menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule

menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema

advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta

sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju

Maakohtus 19. detsembril 2025. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse

08.08.2025 kiirmenetluse otsusega karistati A Sa LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 49

trahviühiku ulatuses, s.o summas 392 eurot.

2. Kiirmenetluse otsuse teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik 08.08.2025 kell 21.24

Harju maakonnas, Saue vallas, Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla 24. kilomeetril suunaga Haapsalu

poole, mootorsõidukit xxx (xxx) kiirusega 120 km/h +/- 5 km /h. Lubatud suurim sõidukiirus

sellel teelõigul on 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Kirjeldatud

käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 2

järgi kvalifitseeritava väärteo.

3. A. S esitas 23.08.2025 kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles palus vähendada

trahvisummat mõistliku suuruseni. Esitatud kaebuses tõi A. S välja, et kiiruse ületamine oli

mõõdetud möödasõidul ehk lühiajaliselt, mis vähendab vastassuunas viibimise aega ehk on

vähem ohtlik. Lisaks märkis kaebaja, et karistamine peab olema ühtne ja loogiliselt

põhjendatav erinevates episoodides. Antud väite kinnituseks lisas A. S 5 kuu taguse protokolli,

kus tema sõpra karistati asulas 30 km/h alal toimepandud kiiruse ületamise eest 21 km/h tunnis

ehk ületades 70% lubatud sõidukiirust, rahatrahviga 240 eurot. Kaebaja hinnangul on temale

kiiruse ületamise eest (mis moodustas 28% lubatud sõidukiiruse ületamisest) määratud trahv

üle poole suurem. Temale määratud trahv 25 km/h ületamise eest on peaaegu pool LS § 227 lg-

s 2 sätestatud maksimaalsest trahvimäärast, mis on 800 eurot. A. S osutab, et väärteootsuse

kohaselt menetleja karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud.

Lisaks on väärteoprotokollis ekslikult märgitud, et ta töötab, kuigi tegelikult ei ole töötanud üle

aasta ning selline trahvisumma paneb kaebaja majanduslikult raskesse olukorda. Lõpetuseks

märgib kaebaja, et sama kiirusega + 25km/h kiiruskaamerasse jäädes oleks trahvisumma 175

eurot ning kuidagi ei ole põhjendatud üle 2 korra suurem trahv kiirmenetluses.

4. 20.10.2025 toimunud kohtuistungil jäi A. S esitatud kaebuse juurde ning lisas täiendavalt, et

kui ta oleks sõitnud kiiruskaamerasse kiirusega mingi 155 km/h, oleks ta saanud sama suure või

väiksema trahvi, kui ta sai politsei 08.08.2025 kiirmenetluse otsusega lühiajalise möödasõidu

eest. See ei ole kaebaja arvates loogiline ja proportsionaalne. Peaaegu 400 eurot on väga suur

summa selle eest, et möödasõidul on korraks kiirust ületatud. Ei mõista mille järgi määratakse

paigaldatud kaamerate pealt poole väiksemaid trahve ja mis on see, mis muutis tema käitumise

üle kahe korra karmima karistuse vääriliseks selles situatsioonis. Karistus peaks olema

proportsioonis paigalseisvate kiiruskaameratega.

5. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine A. Sa poolt on tõendamist

leidnud, kaevatav otsus on seaduslik ja põhjendatud, mõistetud karistus peab avaldama mõju ja

kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul arvestab A. Sale määratud rahatrahv 392 eurot nii

üld- kui eripreventiivseid eesmärke ja vastab kaebaja süü suurusele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

7. LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud

kiirusest. Menetlusalusele isikule heidetakse kiirmenetluse otsuse kohaselt ette seda, et ta juhtis

08.08.2025 mootorsõidukit Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee 24. kilomeetril kiirusega 120 km/h

+/- 5 km/h. Tegemist on asulavälise teega, kus liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 järgi on lubatud

suurimaks sõidukiiruseks 90 km/h. Seega ületas A. S lubatud suurimat sõidukiirust mitte

vähem kui 25 km/h.

8. LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis ning selle eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni

100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni.

9. Poolte vahel puudub vaidlus väärteo toimepanemise asjaolude osas. A. S on nii kohtule

esitatud kaebuses kui ka temale 08.08.2025 koostatud kiirmenetluse otsuses tunnistanud talle

etteheidetud rikkumise toimepanemist. A. Sa poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt ületas ta

lubatud sõidukiirust möödasõidul, kuna nägi, et eessõitev valge auto (kohtu märkus: kaebaja

sõidukist ees sõitev ülejärgmine auto) sõidab temast aeglasemalt. Menetlusalune isik tunnistas,

et ta sõidab juba 10 aastat püsikiiruse hoidjaga. Kiiruseks märgib ta kiirusehoidjale pluss 10

kilomeetrit juurde, mis arvestades tema auto eripära, ületab seega lubatud sõidukiirust kuskil 5

km/ h ja kui sellel kiirusel keegi jääb teele ette, sõidab ta lihtsalt mööda.

10. Kaebaja tunnistas kohtuistungil, et ta saab aru, et lubatud sõidukiirust ei tohi üldse ületada,

aga kõik sõidavad nii. Lisaks on ta näinud ka politseiautosid, mis sõidavad ühtlases

liiklusvoolus kuni 10 km/h üle. Samuti on ta teadlik sellest, et ka möödasõidu sooritamisel ei

ole lubatud suurimat lubatud sõidukiirust ületada. A. S nentis kohtuistungil, et antud asjaolu on

iseenesest väga kahetsusväärne ja ta ei nõustu sellega, et lühiajaliselt kiiruse ületamine

möödasõidul muudab möödasõidu ohtlikumaks. Tema hinnangul näitab möödasõidu ohutust

see, kui palju oled sa vastassuunavööndis, kui sa ei ületa ebamõistlikult kiirust.

Kiiruse ületamise põhjusena 08.08.2025 tõi kaebaja välja, et algselt oli tal plaan mööduda

korraga kahest tema ees sõitvast autost. Sellest mõttest ta aga loobus, kuna nägi möödasõidu

ajal, et kaugelt tuleb teine auto ja seetõttu otsustas, et tõmbab valge auto taha ja ei läinud kahest

autost korraga mööda. Tegi möödasõidu ühest autost, reastus parempoolsesse sõiduritta tagasi

ja ei võtnud selleks ka oluliselt hoogu maha. Reastudes märkas ta tahavaate peeglist, et oli

mööda sõitnud eravärvides politseiautost. Kaebaja hinnangul hoidsid politseiauto ja selle ees

sõitev valge auto omavahel pikivahet, nii et ta sai reastuda hoogu maha võtmata kahe auto

vahele.

Kohtuistungil märkis A. S, et politseiauto ees sõitva valge auto hinnanguliseks kiiruseks võis

olla 80-85 km/h. Samas on ta kinnitanud, et pärast politseiautost möödasõidu sooritamist sai ta

kahe sõiduki vahele reastuda praktiliselt hoogu maha võtmata just seetõttu, et valge sõiduk ja

politseisõiduk hoidsid omavahel pikivahet.

11. Kohtuvälise menetleja esindaja tõi istungil välja, et politseisõiduki kiiruseks oli 92 km/h.

Eeltoodust tulenevalt jääb kohtu jaoks arusaamatuks, mil moel sai kaebaja hinnata temast

ülejärgmise sõiduki kiirust oluliselt väiksemaks politseisõiduki kiirusest: 7–12 km/h kiiruse

erinevus sõidukite vahel ei oleks neil võimaldanud sõita selliselt, et nende vahel püsiks

pikivahe, mille olemasolu kaebaja ise istungil välja tõi. Asjakohatu on ka kaebaja poolt

kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindajale esitatud küsimus: Miks politsei ületas kiirust (90

km/ alas sõitis 92 km/h)? Kohus märgib, et 2 km/h kiiruseületamise eest praktikas rahatrahvi ei

määrata ja sellises ulatuses kiiruse ületamise korral ei järgne reaktsiooni isegi statsionaarse

kiiruskaamera poolt. Küll aga on ilmselgeks kiiruse ületamiseks lubatust 25 km/h suurema

sõidukiirusega sõitmine, olenemata sellest, et tegu oli möödasõiduga.

12. Sõidukiiruse ületamine A. Sa poolt on lisaks tema enda ütlustele fikseeritud ka

nõuetekohaselt taadeldud (taatlustunnistus nr TTRS-25/00064) kiirusmõõturiga Stalker DSR

2X. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt teostas 08.08.2025 kell 21.24 Põhja

prefektuuri operatiivbüroo liilusjärelevalvetalituse patrullpolitseinik J L riikliku järelevalve

korras A. Sa poolt juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmist ja tuvastas kaebaja poolt

toimepandud kiiruseületamise statsionaarselt politseisõidukis oleva seadme – pardakaameraga.

Protokolli kohaselt liikus mõõdetav mootorsõiduk Volkswagen Arteon patrullsõiduki suhtes

samas suunas ning eemaldus mõõtjast ehk teisisõnu sooritas politseisõidukist möödasõidu,

lõpliku mõõtetulemusega 115 km/h.

13. Mõõteseaduse § 5 lõikest 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui

mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on

akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõte

metoodikat. Patrullpolitseinik J. L on läbinud pädeva mõõtja koolituse, mida tõendab

väärteotoimikus olev tõend.

14. Kohtu hinnangul on A. Sale etteheidetud väärteokoosseisu tunnused täidetud nii

objektiivsest kui subjektiivsest küljest. A. S rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõuet ja pani seeläbi toime

LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Subjektiivsest küljest on A. S teo toime pannud

otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega,

kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. A.

Sa poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli tema tavapäraseks sõidustiiliks auto püsikiiruse

hoidjale seatud 10 km/h lubatud maksimaalsest sõidukiirusest rohkem ning kui keegi jäi temale

sellise kiiruse juures teele nö takistuseks ette, sooritas ta möödasõidu. Lühiajalist

kiiruseületamist möödasõidul ei pea A. S tema ütlustest nähtuvalt kuigi ohtlikuks ega oluliseks

rikkumiseks.

15. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole toimepandud väärteos tuvastatud. A. S on

süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos nimetatud süüd välistavad asjaolud puuduvad.

16. Kohtuvaidlustes taotles A. S, et talle mõistetud karistus oleks proportsionaalne

statsionaarsete paigalseisvate kiiruskaameratega, kuna sõidukiiruse ületamisel olnuks

statsionaarse kiiruskaameraga fikseeritud rikkumise eest mõistetav karistus väiksem kui

käesoleval juhul möödasõidul toimepandud kiiruseületamise eest.

17. Kohus märgib, et karistuse mõistmisel võetakse aluseks konkreetne rikutud liiklusseaduse

säte ja selles toodud sanktsioonivahemik. Statsionaarse paigalseisva kiiruskaameraga

fikseeritud kiiruseületamise puhul on tegemist kirjalikus hoiatamismenetluses kohaldatava

hoiatustrahviga. Nähtuvalt LS § 262 punktist 1 määratakse kirjalikus hoiatamismenetluses

suurima lubatud sõidukiiruse ületamise korral hoiatustrahv, mille suurus eurodes saadakse

lubatud sõidukiirust ületanud kilomeetrite arvu korrutamisel arvuga 7.

18. LS § 227 lg 2 kohaselt nähakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis, karistusena ette rahatrahv kuni 100 trahviühikut

või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. Trahviühiku suuruseks on 8 eurot.

Trahviühiku suuruse erinevuse põhjuseid selgitas kohtuväline menetleja kaebajale

kohtuistungil. Nimelt on LS § 227 lg 2 korral tegemist tahtliku rikkumisega, LS § 262 korral

fikseeritakse kiiruse ületamine automaatse kiirusmõõturi seadmega ja eelduseks on, et

õigusrikkumine ei ole toime pandud tahtlikult. Tulenevalt A. Sa poolt toimepandud rikkumisest

kohaldub seega LS §-s 227 rahatrahvi määramise aluseks olev trahviühik.

19. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

20. Kohus leiab, et A. Sa süü käsilolevas juhtumis on keskmine. Üldjuhul, ületades lubatud

suurimat sõidukiirust, pikeneb sõiduki pidurdusteekond, aheneb juhi vaatamisväli ja võimaliku

ohu korral ei ole juht võimeline õigeaegselt reageerima ja oma sõidukit ohutult peatama. Antud

juhul muudab kiiruse ületamise oma olemuselt raskemaks veel asjaolu, et see oli toime pandud

vastassuunavööndis. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et möödasõit ei ole liikleja

kohustus, vaid võimalus ning liikluseeskirjade, sh kiiruse piirangu järgimine on kohustuslik ka

möödasõidu tegemisel. A. Sal puudus otsene vajadus möödasõiduks, kuivõrd tema ees liikuvad

sõidukid liikusid suurima lubatud sõidukiirusega.

21. A. Sa karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

22. Karistuse mõistmisel arvestatakse lisaks süü suurusele ning vastutust kergendavatele ja

raskendavatel asjaoludele eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi. A. Sa poolt toimepandud lubatud

suurima sõidukiiruse ületamine möödasõidul on selline liiklusrikkumine, millega võivad

kaasneda rasked tagajärjed ning sellise käitumisega seavad juhid ohtu nii iseenda kui

kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Vastavalt sellele on põhjendatud määrata ka karistus, kuna

vaid seeläbi saab juhti mõjutada edaspidi selliste süütegude toimepanemisest hoiduma. Ka

ühiskonna ootus on, et ohtlikke juhte karistatakse nende teost lähtuvalt. Karistusregistri teatise

kohaselt on A. Sa suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest karistatud ka varem, 06.

jaanuaril 2025.

23. Vaatamata varasemale väärteokaristusele samaliigilise rikkumise eest on kohtuväline

menetleja määranud rahatrahvi A. Sale 1 trahviühiku võrra alla keskmäära – 49 trahviühikut

ehk 392 eurot. Arvestades toimepandud tegu, kergendavate ja raskendavate asjaolude

puudumist ning varasemat kehtivat väärteokaristust, on kohtu hinnangul A. Sale keskmäära

lähedase karistuse ehk 49 trahviühiku ulatuses rahatrahvi kohaldamine igati põhjendatud,

proportsionaalne toimepandud teoga ning vastab ka A. Sa süü suurusele ning selle

vähendamiseks puudub alus. A. S peab vahetult tajuma toimepandud väärteo raskust ja

ohtlikkust ning kujundama endas edaspidi õiged ja ohutud liiklusvõtted. Kohaldatav rahatrahv,

mis järgnes väärteole, ja mida kaebaja ise peab pigem pisirikkumiseks, võib A. Sale küll

tunduda ebameeldiva tagajärjena, kuid see on põhjuslikult seotud tema enda õigusvastase

käitumisega.

Andra Sild

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)