2-24-12872/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.12.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-12872

Tsiviilasi

A ja B hagi Y vastu elatise nõudes

Hagihind

A nõude osas 7 589,97 eurot

B nõude osas 4 642,47 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I: A (isikukood XXX)

Hageja II: B (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: X

Hagejate lepinguline esindaja: Irina Metsler-Verner (e-

post xxx)

Kostja: Y (isikukood XXX)

Kostja esindaja: vandeadvokaat Vladimir Sadekov (e-

post Vladimir.sadekov@sadekov.ee)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Koguda tõendina kohtute infosüsteemist 17.11.2025 tsiviilasjas 2-24-18289 tehtud

kohtumäärus.

2. Jätta hagi rahuldamata.

3. Jätta rahuldamata A ja B nõuded Ylt elatisevõlgnevuse väljamõistmiseks perioodi 04.06.2024

kuni 25.08.2024 eest.

4. Jätta rahuldamata A ja B nõuded Ylt elatise väljamõistmiseks alates 26.08.2024.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagejate esitatud väited ja nõue

1. Kostja on hagejate isa. Lapsevanemate kooselu lõppes 2024.a. juunis, lapsed jäid elama emaga

majja, mis on lapsevanemate ühisvara. Kostja tasus eluasemelaenu ning kõik majaga seotud

kommunaalkulud, kuid asus hiljem hagejate emalt nõudma kulutuste hüvitamist. Hagejad kolisid

18.08.2024 koos emaga üürikorterisse. Kostja ei anna hagejatele ülalpidamist. Hagejad suhtlevad

kostjaga vähe ning tema juures ei ööbi.

1.1. Hageja I palub kostjalt hageja I kasuks välja mõista elatisevõlgnevuse perioodi 04.06.2024

kuni 25.08.2024 eest 997,35 eurot ning igakuise elatise alates 26.08.2024 kuni täisealiseks

saamiseni 843,33 eurot.

1.2. Hageja II palub kostjalt hageja II kasuks välja mõista elatisevõlgnevuse perioodi 04.06.2024

kuni 25.08.2024 eest 997,35 eurot ning igakuise elatise alates 26.08.2024 kuni täisealiseks

saamiseni 515,83 eurot.

Kostja seisukohad

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja annab hagejatele ülalpidamist nii elatise tasumisega kui kandes

nendega seotud kulusid. Hagejate väidetud vajadused on üle paisutatud.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Tõendi kogumine

3. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on pooleli kohtumenetlus suhtluskorra määramiseks (tsiviilasi 2-

24-18289), mille raames on kohus 17.11.2025 määrusega määranud esialgse õiguskaitse korras

kohtumenetluse ajaks kindlaks poolte suhtlemise korra.

Tulenevalt TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 230 lg 3 võib kohus tõendeid koguda omal

algatusel mh lapse huve puudutavas vaidluses. Kuna ülalpidamiskohustuse täitmise hindamisel

omab tähendust lapsega suhtlemise korraldus, kogub kohus kohtute infosüsteemist 17.11.2025

tsiviilasjas 2-24-18289 tehtud kohtumääruse.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

4. PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1

järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastab, et kostja on hagejate isa

(sünnitõendid dtl 10-11), mistõttu on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist.

5. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui

selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul

viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hagejad elavad

oma ema juures.

6. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku

ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või

ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18).

7. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2024 on

indekseeritud baassumma 272,76 eurot ning alates 01.04.2025.a. 282,31 eurot.

8. PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada

kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava

pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus, alates kolmandast lapsest

100 eurot kuus (PHS § 17 lg 3).

9. PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hagejad ei ole viibinud kostja juures aasta keskmisena

vähemalt seitse ööpäeva kuus. Tsiviilasjas 2-24-18289 tehtud esialgse õiguskaitse määruses on

märgitud, et vanemate ärakuulamisel selgus, et lapsed on isaga pärast vanemate lahku kolimist

kokku saanud 2–3 korda kuus, isa sõnul 3–4 päeva kahe nädala jooksul. Kohtumised ei ole

toimunud kindla graafiku järgi. Poolte suhtlemist on alates 17.11.2025 esialgse õiguskaitse korras

reguleeritud selliselt, et kohtumised toimuvad igal paaritul nädalal selliselt, et esimesel paaritul

nädalal on lapsed isaga reede õhtust pühapäeva õhtuni ja sellele järgneva paaritu nädala pühapäeva

hommikust kuni vahetult järgneva nädala kolmapäeva hommikuni, so 5 ööpäeva kuus.

10. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga

võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem

kui kolm aastat. Hagejate vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

11. PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega kummagi hageja osas:

-

04.06.2024 kuni 31.03.2025.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot));

-

alates 01.04.2025.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981

x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)).

12. Hagejate väitel ei piisa nende vajaduste rahuldamiseks PKS § 101 alusel arvestatud summadest.

PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes.

13. Hagejad on välja toonud, et nende mõlema igakuised vajadused olid 2024.a. suvel (so kuni

üürikorterisse kolimiseni) keskmiselt järgmised:

vajadus

eur/kuus

eluase

235,01

toit

majapidamisvahendid

riided ja jalanõud

tervishoid

hügieen

meelelahutus (sh sünnipäev)

muud kulud

kokku (eur kuus)

817,01 eur

14. Kohus leiab, et hagejate märgitud vajadused seoses toiduga on tavapärasest kõrgemad. Hagejad ei

ole välja toonud, et neil oleks tervislikust seisundist tulenevaid erivajadusi seoses toitumisega.

2020.a. veebruaris valminud „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise“ uuringus (RAKE uuring) on

hinnatud 7-12-aastaste laste keskmiseks kuluks seoses toiduga 107 eurot kuus. Statistikaameti

andmete kohaselt oli tarbijahinnaindeks 2024.a. II kvartalis võrreldes 2020.a. I kvartaliga tõusnud

40,5% võrra1. Kohus leiab, et võttes arvesse nimetatud hinnatõusu oli kummagi hageja vajadus

seoses toiduga 2024.a. suvel hinnanguliselt 150 eurot kuus. Samas uuringus hinnatud vajaduseks

seoses riiete ja jalanõudega oli 63 eurot kuus. Arvestades hinnatõusu oli kummagi hageja

hinnanguliseks vajaduseks 2024.a. suvel ca 89 eurot kuus. Kohus nõustub kostjaga, et põhjendatud

vajadus seoses meelelahutuse ja vaba aja veetmisega jääb 100 euro piiresse hageja kohta kuus.

Soovi korral võib kulutusi teha mistahes ulatuses, kuid sellisel juhul ei ole tegemist lapse

esmavajaduse rahuldamisega, mille täitmiseks võiks vahendeid nõuda teiselt vanemalt.

Määratlemata muud kulud laste esmavajadustena hinnatavad ei ole.

15. Ülejäänud osas kostja hagejate märgitud vajaduste ulatusele vastuväiteid ei esitanud. Kostja tõi

välja, et tasus mh sel perioodil huvihariduse eest. Nähtuvalt esitatud konto väljavõttest (dtl 74)

tasus kostja hageja I jäähoki trenni eest, 2024.a. juuni-augusti eest on makseid keskmiselt 151,67

eurot kuus. Samuti on kostja esitanud maksete väljavõtte hageja I inglise keele kursuse eest

tasumiseks (dtl 73), 2024.a. juunis ja juulis on tasutud 105 eurot, so keskmine kulu 3 kuu kohta

arvutatuna 70 eurot. Hageja I vajadused seoses huviharidusega 2024.a. suvel olid 221,67 eurot

kuus.

16. Kohus asub seisukohale, et hagejate vajadused olid 2024.a. suvel kokkuvõtlikult järgmised:

vajadus

eur/kuus

eluase

235,01

toit

majapidamisvahendid

riided ja jalanõud

tervishoid

hügieen

meelelahutus (sh sünnipäev), vaba aeg

huviharidus (hageja I)

221,67

kokku (eur kuus)

822,68 eur hageja I

601,01 eur kuus hageja II

17. Arvestades hagejate vajadustest maha lapsetoetuse arvel kaetud osa, oli ülalpidamiskohustuse

võrdsel jagamisel kostjale langev osa vastavalt 371,34 eurot kuus ((822,68 - 80) : 2) hageja I ja

260,51 eurot kuus ((601,01 - 80) : 2) hageja II.

18. Hagejate eluase kuulus lapsevanematele ühisvarana. Asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul tuvastada

hagejate poolt saadud kasutuseelise väärtuse seoses kinnisasja kasutamisega pooled välja tuua ei

soovinud, kuigi kohus sellele võimalusele 15.10.2025 kohtumääruses tähelepanu juhtis. Mõlemad

pooled on lähtunud eluasemevajaduse ulatuse hindamisel eluasemelaenu maksetest. Pooled ei

vaidle, et kostja tasus asjassepuutuval perioodil kõik laenumaksed, samuti kõigi eluaseme

kasutamisega seotud kulude eest. Kohus nõustub kostjaga, et seoses sellega on kostja andnud

kummalegi hagejale ülalpidamist täies ulatuses vahetult osas, mis vastab nende vajadustele seoses

eluasemega. Tähendust ei oma, et kostja on nõudnud hagejate emalt pooles ulatuses maksete

hüvitamist. See ei mõjuta hagejate poolt saadu väärtust. Hagejad ei ole ka välja toonud, et maksed

oleksid pooles ulatuses kostjale hüvitatud.

1 https://stat.ee/et/tarbijahinnaindeksi-kalkulaator

19. Kostja on esitatud väljavõtted hagejatega seotud maksete kohta 2024.a. suvel (dtl 75-78), millest

nähtuvalt on kostja kandnud hageja I arvele sageli erinevaid summasid. Kohus leiab, et olukorras,

kus lapsevanemad ei ole kokku leppinud elatise tasumises otse lapse kontole, saab selliseid

makseid lugeda taskuraha andmiseks, so meelelahutus. Kostja on 07.06.2024 tasunud hageja II

koolilaagri eest 120 eurot, so samuti meelelahutuse valdkonda kuuluv kulutus. Võttes arvesse ka

koos lastega veedetud aega paar-kolm korda kuus, leiab kohus, et kostja andis ülalpidamist seoses

vajadusega meelelahutusele ja vaba aja veetmisele endale langevas osas täies ulatuses vahetult, so

väärtuses 50 eurot kuus. Esitatud väljavõttelt nähtub ka, et 17.07.2024 tasus kostja hagejate ema

arvele 37 eurot selgitusega „B jalatsid“.

20. Kohus asub seisukohale, et kostja andis 2024.a. suvel hagejale I vahetult ülalpidamist 506,68 eurot

kuus (235,01 + 50 + 221,67) ning hagejale II 2024.a. juunis ja augustis 285,01 eurot (235,01 + 50)

ning juulis 322,01 eurot (285,01 + 37). Kohus leiab, et kostja ei ole andnud ülalpidamist

ebapiisavalt ning jätab rahuldamata hagejate nõuded kostjalt elatise väljamõistmiseks perioodi

04.06.2024 kuni 25.08.2024 eest.

21. Hagejad on välja toonud, et nende igakuised vajadused on alates 26.08.2024 keskmiselt järgmised:

vajadus

eur/kuus

hageja I

eluase (sh üür, kommunaalid, kindlustus, internet

kodus)

349,83

sidekulu

7,32

toit

majapidamisvahendid

riided ja jalanõud

120,51

tervishoid

hügieen

meelelahutus (sh sünnipäev)

kool

huviharidus (jäähoki, inglise keel)

muud kulud (taskuraha, tõukeratas, toa sisustus,

mängukonsool, e-raamat jne)

kokku (eur kuus)

1198,66 eur

hageja II

eluase (sh üür, kommunaalid, kindlustus, internet

kodus)

349,83

sidekulu

7,32

toit

majapidamisvahendid

riided ja jalanõud

120,51

tervishoid

hügieen

meelelahutus (sh sünnipäev)

kool

huviharidus (korvpall, inglise keel)

muud kulud (taskuraha, tõukeratas, toa sisustus,

mängukonsool, e-raamat jne)

kokku (eur kuus)

1063,66 eur

22. Hagejate selgitatu kohaselt kolisid nad emaga üürikorterisse, elanikke on kolm, ema täisealine laps

hagejatega koos ei ela. Esitatud üürilepingu (dtl 12-20) kohaselt on üür 850 eurot kuus, üürnik

tasub ka kindlustuse eest 21,25 eurot kuus. Kulu hageja kohta arvutatuna on vastavalt 283,33 ja

7,08 eurot kuus. Hagejad esitasid ka tõendi, millest nähtuvalt on alates 01.04.2025 kulu

kindlustusele 34 eurot kuus, so 11,33 eurot hageja kohta. Hagejad esitasid kaks arvet korteriühistu

poolt vahendatavate teenuste eest (dtl 21-22), mille keskmine on 151,97 eurot kuus, so 50,66 eurot

hageja kohta. Kulu kodusele internetile on 26,24 eurot kuus (dtl 91), so 8,75 eurot hageja kohta.

Kohus leiab, et hagejad on tõendanud oma kulutused eluasemele väidetud ulatuses.

23. Osas, milles hagejate hinnangul jäid nende vajadused eelmise perioodiga võrreldes samaks jääb

kohus vajaduste põhjendatuse osas eelmise perioodi osas antud hinnangu juurde. Asjaolusid, miks

vajadused seoses riiete ja jalanõude soetamisega eelmise perioodiga võrreldes kasvasid hagejad

välja toonud ei ole. Hagejad on viidanud üksnes tehtud kulutustele, kuid kulutusi võib teha

sõltumata vajadustest mistahes ulatuses. Hagejate märgitud muud kulud kujutavad endast valdavas

osas kulutusi meelelahutusele ja vaba aja veetmisele. Mööbli ostmine (dtl 97) endast hagejate

iseseisvat vajadust ei kujuta. Seoses eluasemega on juba arvestatud kulu möbleeritud korteri

üürimiseks.

24. Kohus leiab, et hagejate vajadused alates 26.08.2024 on keskmiselt järgmised:

vajadus

eur/kuus

hageja I

eluase (sh üür, kommunaalid, kindlustus, internet

kodus)

349,83

sidekulu

7,32

toit

majapidamisvahendid

riided ja jalanõud

tervishoid

hügieen

meelelahutus (sh sünnipäev)

kool

huviharidus (jäähoki 200 eur, inglise keel 19 eur)

kokku (eur kuus)

962,15 eur

hageja II

eluase (sh üür, kommunaalid, kindlustus, internet

kodus)

349,83

sidekulu

7,32

toit

majapidamisvahendid

riided ja jalanõud

tervishoid

hügieen

meelelahutus (sh sünnipäev)

kool

huviharidus (korvpall 65 eur, inglise keel 19 eur)

kokku (eur kuus)

827,15 eur

25. Arvestades hagejate vajadustest maha lapsetoetuse arvel kaetud osa, on ülalpidamiskohustuse

võrdsel jagamisel kostjale langev osa vastavalt 441,08 eurot kuus ((962,15 - 80) : 2) hageja I ja

373,58 eurot kuus ((827,15 - 80) : 2) hageja II.

26. Perioodil 26.08.2024 - 31.10.2025 pidi kostja andma hagejale I ülalpidamist kokku 6 260,49 eurot

((441,08:31x6p) + (441,08x14k)) ja hagejale II 5 302,43 eurot ((373,58:31x6p) + (373,58x14k)).

27. Pooled ei vaidle, et kostja on tasunud hageja I jäähoki trenni eest, kostja on välja toonud, et ta on

tasunud ka muu jäähokiga seotu eest nagu võistlused ja varustuse ostmine (maksed dtl 111, 107-

110). Kohus leiab, et kostja täidab hageja I vajadusi seoses huviharidusega täies ulatuses vahetult.

Kostja annab ka jätkuvalt ülalpidamist vahetult kummalegi hagejale seoses vajadusega

meelelahutusele ja vaba aja veetmisele endale langevas osas täies ulatuses, so väärtuses 50 eurot

kuus. Saadud vahetu ülalpidamise väärtus 26.08.2024 - 31.10.2025 perioodil on 3 818,07 eurot

hageja I ((219:31x6)+(219x14k)+(50:31x6)+(50x14k)) ja 709,68 eurot hageja II

((50:31x6)+(50x14k)), st täiendavalt pidi kostja andma ülalpidamist rahas 2 442,42 eurot hagejale I

(6 260,49 - 3 818,07) ja 4 592,75 eurot hagejale II (5 302,43 - 709,68), so kokku 7 035,17 eurot.

28. Nähtuvalt kohtule esitatud väljavõttest (dtl 106) tasus kostja 06.09.2024-15.10.2025 hagejate ema

kontole kokku elatist 8 260,31 eurot. Kostja on tasunud elatisemakseid igakuiselt. Kohus asub

seisukohale, et kostja ei ole rikkunud kummagi hageja ülalpidamiskohustust ka alates 26.08.2024.

Kohus jätab hagi rahuldamata.

29. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik