2-23-127820/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.12.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-127820

Tsiviilasi

MMaetMarker OÜ (end Maxmark24 OÜ) hagi M Ki

vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Menetluse liik

lihtmenetlus

Hagihind

4 112,06 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: MMaetMarker OÜ (end Maxmark24 OÜ,

registrikood 14454242)

Hageja esindaja: vandeadvokaat Oksana Morozova (e-

post xxx)

Kostja: M K (isikukood xxx)

Kostja esindaja: R M (e-post xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

28.11.2025

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista M Kilt põhivõlg 1 100 eurot ja viivis 50,22 eurot MMaetMarker OÜ

kasuks.

3. Välja mõista M Kilt MMaetMarker OÜ kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse

resolutsiooni p-s 2 nimetatud põhivõlgnevuselt (so 1 100 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 31.08.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud 31,18% osas M Ki ja 68,82% osas MMaetMarker OÜ kanda.

5. Välja mõista M Kilt menetluskulu 774,94 eurot MMaetMarker OÜ kasuks.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb M Kil tasuda MMaetMarker OÜ-le

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus

ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see

võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on

30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Hageja tegeleb sõidukite remondi ja hooldustöödega. Kostja pöördus 2023.a. hageja poole sooviga

remontida oma sõidukit xxx xxx. Kostja tasus ettemaksu ning jättis sõiduki hageja töökotta. Pärast

remondi teostamisest helistas hageja kostjale, et sõiduk on valmis. Kostja tuli sõidukile järgi.

Hageja esitas kostjale arve 230227-A8 summas 2 619,99 eurot. Kuna kostja ei suutnud arvet kohe

tasuda, siis lepiti kokku, et arve tasumiseni jääb sõiduk hageja töökoja territooriumile täiendava

tasu eest 10 eur/päev. Kostja tuli 12.05.2023 öösel teise komplekti võtmega ning viis sõiduki

omavoliliselt ära. Kostja jättis arve tasumata.

Kõik toimingud, teostatud tööd, maksmus olid kostjaga kooskõlastatud ning kõik teostatud tööd

olid tehtud kostja eelneval nõusolekul. Kuni 12.05.2023 oli sõiduk hageja töökoja territooriumil

ning kogu selle aja jooksul ei esitanud kostja hagejale mitte ühtegi vastuväidet arve osas. Vanad

varuosad jäid kostjale tagastamata, sest kostja viis sõiduki ära salaja. Kostja väited seoses tööde

väidetava ebakvaliteetsusega on tõendamata.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 2 809,99 eurot (so 2 619,99 eurot

tööde eest ja 190 eurot sõiduki parkimise eest hageja territooriumil perioodil 24.04.2023 -

12.05.2023), viivise 358,87 eurot ning viivise summalt 2 619,99 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud

kolmekordses määras alates 31.08.2023 kuni vastava kohustuse täitmiseni.

Kostja seisukohad

2. Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja pöördus hageja poole

2023.a. veebruaris seoses käigukasti veaga. Kostja viis sõiduki diagnoosimiseks hageja juurde

10.02.2023. Pooled leppisid kokku, et kostja viib sõiduki hagejale edasiseks diagnoosimiseks

19.02.2023. Kostjaga võttis 21.02.2023 ühendust meister xxx ning teatas, et purunenud poldi peab

välja puurima, kostja andis töö tegemiseks nõusoleku. Samal päeval teatas meister veel täiendavate

vigade avastamisest ning palus kostjal tulla töökotta. Kostja läks 22.02.2023 töökotta, kus meister

selgitas, mis kastil viga on ja hageja soovil nimetas ka remondi oletatava maksumuse, see oli 500-

600 eurot. Kostja oli sellega nõus. Umbes 30 minutit pärast kostja lahkumist võttis meister uuesti

ühendust ja teatas, et seoses käigukasti ülekuumenemisega said kahjustada simmerling ja pooltelg.

24.02.2023 kirjutas meister kostjale, et demonteeris käigukasti, parema pooltelje olukord on veel

hullem ja vaja oleks osta doonorkast. Ta selgitas, et praegu on tellimiseks saadaval üks käigukast

hinnaga 1 600 eurot, kuid kostja võib proovida doonorkasti leida ka iseseisvalt. 27.02.2023 küsis

kostja, kui palju ta juba võlgneb ning meister nimetas summaks 605 eurot. Kostja nõustus, et

doonorkasti tellib hageja. Meister kirjutas kostjale, et kostjal tuleb tasuda ettemaks 1 671 eurot, mis

sisaldab käigukasti ja kohaletoimetamist. 09.03.2023 tasus kostja töökojas ettemaksu 1 700 eurot

sularahas. Sama visiidi ajal lepiti kokku, et remondi kogumaksumus tuleb 2 800 eurot (sh kast 1

700). 24.02.2023 küsis kostja töökojalt, mis seisus remont on, meister vastas, et remont on valmis

ja sõidukile saab järgi tulla. 27.03.2023 küsis kostja remondi maksumuse kohta, meister vastas, et

2 620 on kõik miinus ettemaks. Selgus, et 2 620 eurot pidanuks veel juurde maksma, seega kujunes

remondi üldmaksumuseks 4 320 eurot. Sellise maksumusega remondiga kostja ei ole nõus olnud.

Pärast seda, kui kostja oli sõitnud hageja poolt remonditud sõidukiga umbes 400 km, lagunes

käigukast uuesti, ning kostja pidi tasuma uue remondi eest 600 eurot. Hageja poolt tehtud tööd ei

olnud seega kvaliteetsed. Kostja ei ole saanud tagasi ühtegi vana varuosa, mis hageja versiooni

kohaselt olla vahetatud uue vastu ja kostjal on põhjendatud alus kahelda, kas kõik arvel olevad

varuosad on vahetatud või mitte. Samuti on arvel märgitud üldine remondi arve summa 1000 eurot

äramärkimata, milliseid töid teostati, mitu tundi selleks kulus ja milline on 1 tunni hind.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused.

4. Pooled ei vaidle, et sõlmisid 2023.a. veebruaris suulise lepingu remonditööde tegemiseks kostja

sõidukile. VÕS (võlaõigusseadus) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik

(töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud

tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 635 lg 4 järgi

tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija

vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes. Hageja on

esitanud nõude töö eest tasu saamiseks. VÕS 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Pooled vaidlevad, millise sisuga kokkuleppe nad

seoses tasuga sõlmisid.

5. Kostja märkis, et ta pöördus hageja poole, sest sõidukil olid probleemid käigukastiga, esialgselt

teostas hageja diagnostika. Pooled ei vaidle, et konkreetsete tööde tegemise kokkuleppimine

toimus selliselt, et kostja käis mitu korda hageja töökojas koha peal, samuti vahetati sõnumeid.

Kostja väitel lepiti 09.03.2023 kohtumisel kokku, et remondi kogumaksumus on 2 800 eurot, mis

sisaldab ka uue käigukasti hinda. Hageja väitel oli kõigi tööde maksumuses suuliselt kokku lepitud

enne nende tegemist, kokkulepitud hinda kajastab arve 230227-A8 (dtl 29), mille kohaselt tuli

kostjal lisaks ettemaksule 1 700 eurot täiendavalt tasuda 2 619,99 eurot, so kokku 4 319,99 eurot.

6. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

7. Kohus kuulas tunnistajana üle hageja töötaja xxx xxx. Tunnistaja ütluste (dtl 127-129) kohaselt

leppis tema kostjaga kokku, millised tööd tehakse. See toimus osaliselt kirjavahetuses ja osaliselt

kohtumistel. Tunnistaja selgitas kohtumisel kliendile, kui palju remont maksab. Arutelu, kui palju

miski maksab, toimus kogu aeg. Kui kostja tuli teenindusse, arutati, mis varuosa hageja hakkab

ostma ja kui palju kõik läheb maksma. Enne tööde alustamist arutas tunnistaja kostjaga, kui palju

nii varuosa kui ka tööd lähevad maksma ligikaudses summas. Tööde hind tulenes hinnakirjast.

Tööde lõpus oli juba teada konkreetne summa ja oli tehtud arve tööde eest. Kui töö tegemises

kokku lepiti, siis töö hind oli selge umbes, oli pluss-miinus. Millises summas lõpuks sai kokku

lepitud, tunnistaja ei mäletanud.

8. Kohus leiab, et tunnistaja ütlused ei ole kooskõlas poolte väitega, et tööde tegemise eest lepiti

kokku kindlas summas tasu. Tunnistaja ütluste kohaselt arutati hinda jooksvalt ning ligikaudse

maksumusena. Vastav on kooskõlas ka poolte sõnumivahetusest nähtuvaga, kuidas kostja

korduvalt küsis hinna kohta: 27.02.2023 kostja küsis, kui palju juba võlgneb töö eest (dtl 56, tõlge

dtl 71), tunnistaja vastas, et tänasel hetkel kõige eest 605 (dtl 57, tõlge dtl 71); tunnistaja küsis, kas

kostja ei tahaks parem sõiduki müüa, sest tunnistaja arvutuste kohaselt umbes 2 800, mille peale

kostja küsis, et kas juba ja tunnistaja vastas, et see on doonorkast ja töö koos garantiiga, aga see on

+/- (dtl 58, tõlge dtl 71-72); tunnistaja kirjutas, et 1671 ja me tellime ära, kostja küsis, et mida see

summa sisaldab, tunnistaja vastas, et kasti, jaotuskasti ja kohaletoimetamist (dtl 59, tõlge dtl 72);

27.03.2023 kostja küsis, et mis summa tuli, tunnistaja vastas, et 2 620, mille peale kostja küsis, et

kas see on koos ettemaksuga või ainult remondi eest, tunnistaja vastas, et see on kõige eest miinus

ettemaks (dtl 61, tõlge dtl 72). Kui tasus oleks kokku lepitud, siis ei oleks kostja selle kohta

pidevalt küsinud, sh ka pärast tööde valmimist. Kohus tuvastab tunnistaja ütluste ning viidatud

kirjavahetuse alusel, et pooled ei olnud kokku leppinud konkreetses summas tasu.

9. VÕS § 637 lg 1 järgi kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub

maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Vastavalt VÕS

§ 639 lg 1 töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või

mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Nähtuvalt tunnistaja

ütlustest ja kirjavahetusest arutati tööde maksumust ligikaudses summas ja suurusjärguna,

tunnistaja ütluste kohaselt ta selgitas kohtumistel, mis tööd on vaja sõiduki remontimiseks teha,

ning kostja oli tööde tegemisega nõus. Kohus asub seisukohale, et pooled leppisid kokku töö

eelarves. Kokkuleppe sisu tunnistaja ei mäletanud. Nähtuvalt sõnumist (dtl 58, tõlge dtl 71-72)

väitis tunnistaja kostjale, et töö läheb kokku maksma umbes 2 800 eurot, sh uue käigukasti

maksumus. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kokkuleppe sõlmimist suurema eelarve osas.

Kuna hind oli ligikaudne, oli tegemist mittesiduva eelarvega.

10. VÕS § 639 lg 2 järgi mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava

tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve

olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet

ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. VÕS § 639 lg 3 järgi

kui tellija ütleb lepingu eelarve ületamise tõttu üles, ei pea ta maksma eelarvet ületavat tasu.

11. Pooled ei vaidle, et kostja tasus 09.03.2023 ettemaksu 1 700 eurot (arve dtl 60), hageja nõuab

tööde eest täiendavalt 2 619,99 eurot. Tasu 4 319,99 eurot ületab eelarvet 2 800 eurot 1,5-kordselt,

kohus leiab, et eelarvet on ületatud oluliselt. Hageja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, miks eelarve

ületamist ei oleks olnud võimalik ette näha. Seejuures teostas sõidukile enne tööde tegemist

diagnostika hageja ise. Hageja ei ole ka tõendanud, et ta oleks eelarve ületamisest kostjale

teatanud. Kostja on välja toonud, et kui ta oleks teadnud, et tööd lähevad maksma 4 319,99 eurot,

ei oleks ta neid, arvestades oma sõiduki väärtust, soovinud. Kostja esitas auto24.ee väljavõtte (dtl

64-65), millest nähtuvalt on sarnaste sõidukite maksumus keskmiselt ca 5 800 eurot. Kohus leiab,

et hageja, jättes eelarve ületamisest teatamata, võttis kostjalt võimaluse töödest keeldumiseks ning

lepingu ülesütlemiseks. Seetõttu ei saa hageja nõuda kostjalt eelarvet ületanud summat mh alusetu

rikastumise sätete alusel (VÕS § 1042 lg 1, § 1042 lg 2 p 2).

12. VÕS § 637 lg 3 alusel töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Pooled ei vaidle,

et töö sai valmis 2023.a. märtsis. Kohus leiab, et hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks.

13. Kostja on välja toonud, et hageja poolt teostatud tööd ei olnud kvaliteetsed, mille tõttu tekkis

kostjal kahju 600 eurot, so kulu täiendavatele töödele. Kostja esitas 06.09.2023 vahekasti

remondiarve summas 600 eurot, millel on märgitud, et puudus õli ja selle tagajärjel jooksis

vahekast kinni (dtl 63). Kohus selgitas 22.09.2025 kostjale, et asjaolud, millega kostja sisustab

hageja poolt teostatud tööde mittevastavust vähemalt keskmisele kvaliteedile, tuleb välja tuua ja

tõendada kostjal; kostjal tuleb tõendada ka kahju ulatus, põhjuslik seos tööde kvaliteedi ja tekkinud

kahju vahel ning millal kostja tööde mittevastavusest teada sai ning sellest hagejale teatas (VÕS §

644 lg 1). Kostja täiendavalt ühtegi asjaolu välja ei toonud ega tõendit ei esitanud. Pooled ei vaidle,

et kostja võttis oma sõiduki hageja valdusest tagasi 12.05.2023. Kohus leiab, et esitatu ei võimalda

tuvastada, et 06.09.2023 arvel kajastatud töö tegemise vajadus seonduks hageja poolt teostatud

töödega. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et tal oleks hageja vastu nõue, mida

oleks võimalik hageja nõuetega tasaarvestada.

14. Kohus rahuldab hageja tasunõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1 100 eurot (2

800 - 1 700) VÕS § 108 lg 1 alusel.

15. Hageja on täiendavalt esitanud nõude 190 euro väljamõistmiseks sõiduki parkimise eest hageja

territooriumil perioodil 24.04.2023 - 12.05.2023. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud oma

väidet, et pooled leppisid kokku, et kuni arve tasumiseni jääb sõiduk hageja töökoja territooriumile

täiendava tasu eest. Tunnistaja ei mäletanud, et ta oleks kostjale öelnud, et auto hoidmise eest on

vaja midagi maksta. Parkimistasu kokkuleppe sõlmimist ei nähtu ka ühestki dokumentaalsest

tõendist. Ainuüksi asjaolu, et hageja asus kostjalt parkimistasu nõudma (sms-id dtl 32-34) ei

tõenda, et kostja oleks avaldanud tahet parkimistasus kokku leppida. Kohus jätab hageja nõude

parkimistasu 190 euro väljamõistmiseks rahuldamata.

16. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

17. Hageja märkis, et kokkulepitud viivisemääraks oli arvel märgitud 0,5% päevas. Kohus leiab, et

hageja ei ole tõendanud oma väidet, et pooled sõlmisid sellise sisuga kokkuleppe. Tunnistaja vastas

küsimusele, kas ta selle kohta midagi ütles, et kui arvet õigel ajal ei maksta, siis tuleb täiendavalt

mingeid summasid maksta, et tema meelest mitte. Ainuüksi asjaolu, et hageja on märkinud enda

koostatud arvele viivisemäära 0,5% päevas, ei tõenda, et kostja oleks avaldanud tahet nimetatud

viivisemääras kokku leppimiseks. Kohus leiab, et kuna kokkuleppe sõlmimine ei ole tõendatud, ei

ole hagejal õigust nõuda viivist enamas ulatuses kui VÕS § 113 lg 1 II lause järgses määras.

18. Hageja viivisenõue hagi esitamise seisuga on arvestatud perioodi 03.04.2023 - 30.08.2023 eest.

Kohus rahuldab nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise nimetatud

perioodi eest 50,22 eurot VÕS § 113 lg 1 alusel vastavalt järgmisele arvestusele (põhivõlg 1 100

eurot):

19. Alates 31.08.2023 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 1 100 eurot

VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

Menetluskulud

20. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 4 112,06 eurot, aga kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks

vastanud hagihinnale 1 282,22 eurot, jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 31,18%

osas kostja ja 68,82% osas hageja kanda.

21. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

22. Hageja on välja toonud, et tal tekkis kulu riigilõivule 490 eurot ja lepingulisele esindajale 1 836,80

eurot, millele lisandub kulu seoses esindaja osalemisega 28.11.2025 kohtuistungil.

23. Hagi esitamiselt kuulus tasumisele riigilõiv 490 eurot, mis nähtuvalt kohtute infosüsteemist on

tasutud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja

on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

24. Hageja märkis, et tema esindaja tegi toiminguid kokku 10 tundi (detailne loend dtl 119), hagejale

osutati õigusabi hinnaga 150 eurot tund ning alates 2025.a. 160 eurot tund (ilma km). Kohus leiab,

et kõik hageja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga ning

ühelegi toimingule märgitud ajakulu pole põhjust pidada ilmselt ülemääraseks. Tasu vastab

keskmisele tasule vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest. Hageja on kinnitanud, et ta ei

ole käibemaksukohustuslane. Kohtuistungi kestus oli nähtuvalt protokollist 0,8 tundi arvestatuna

selle kavandatud algusajast, seonduv kulu oli seega 158,72 eurot ((160+km)x0,8).

25. Hageja menetluskulu kokku on 2 485,52 eurot (490 + 1 836,80 + 158,72).

26. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele

kostjalt hageja kasuks välja 774,99 eurot (2 485,52 x 31,18%).

27. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

28. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik