2-21-7527/113 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Iris Kangur-Gontšarov ja

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.12.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-7527

Kohtuasi

Saxum OÜ hagi Mareki Mööbel OÜ vastu rahalises

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 25.11.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Saxum OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

10 368 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) SAXUM OÜ (registrikood 10155560),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi Järve

Kostja (vastustaja) Mareki Mööbel OÜ (registrikood

12865627), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arvo

Kivar

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 10.12.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Pärnu Maakohtu 25.11.2024 otsuse resolutsiooni otsustusega

menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas jätta sama otsus muutmata.

2. Jätta Saxum OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Saxum OÜ kanda.

4. Määrata Mareki Mööbel OÜ ringkonnakohtus kantud menetluskulude suuruseks

1484 eurot ja mõista see välja Saxum OÜ-lt. Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitise tasumiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine.

5.1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

2-21-7527

5.2. Jätta menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus täies ulatuses Saxum OÜ

kanda.

5.3. Määrata Mareki Mööbel OÜ menetluskulude suuruseks maakohtus 6443,30

eurot ning mõista see välja OÜ-lt Saxum OÜ. Hüvitatavatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitise

tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5.4. Määrata Mareki Mööbel OÜ ringkonnakohtus kantud menetluskulude

suuruseks 1484 eurot ja mõista see välja Saxum OÜ-lt. Hüvitatavatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

hüvitise tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5.5. Tühistada Pärnu Maakohtu 12.05.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu, millega arestiti Mareki Mööbel OÜ kuuluvad arveldusarved kõigis

Eesti Vabariigis tegevusloa alusel tegutsevates krediidiasutustes ja kõigis

Eestis registreeritud välisriigi krediidiasutuste filiaalides, sh kostja

arvelduskonto nr EE452200221062263347 AS-is Swedbank, kokku 9600 euro

ulatuses Saxum OÜ kasuks.

5.6. Tagastada OÜ-le Saxum 09.04.2024 Rahandusministeeriumi kontole nr

EE062200221059223099 tasutud summast 54,65 eurot (eksperdi kulude

ettemaks)

ja

24.11.2022

Rahandusministeeriumi

kontole

nr

EE571010220229377229 tasutud summast 212,94 eurot (ekspertiisikulude

ettemaks).

Ettemaksuna tasutud summad tuleb tagastada OÜ Saxum arvelduskontole nr

EE352200221011700725, AS-is Swedbank, selgitusega „tsiviilasi nr 2-21-7527,

enammakstud ettemaks“.

5.7. Tagastada OÜ-le Mareki Mööbel 14.03.2024 Rahandusministeeriumi kontole

nr EE062200221059223099 tasutud summast 54,66 eurot (eksperdi kulude

ettemaks).

Ettemaks tuleb tagastada OÜ Mareki Mööbel arvelduskontole nr

EE452200221062263347, AS-is Swedbank, selgitusega „tsiviilasi nr 2-21-7527,

enammakstud ettemaks).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

2 (12)

2-21-7527

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Saxum OÜ (hageja, tellija) esitas Mareki Mööbel OÜ (kostja, töövõtja) vastu hagi

ettemaksu tagastamise nõudes. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu eritellimusmööbli

valmistamiseks. Lepingutingimustes lepiti kokku e-kirja teel.

1.2. Kostja saatis 25.01.2021 hagejale hinnapakkumise kirjutuslaua plaatide, erinevas

suuruses kummutite, sahtlibokside ja kappide eest kogusummas 15 984 eurot. Hageja tasus

09.02.2021 ettemaksuna 7992 eurot.

Hiljem lisati tellimusse voodiraamid, mille eest tasuti 01.03.2021 ettemaksuna 1608 eurot.

Kokku tasus hageja ettemaksuna 9600 eurot (koos käibemaksuga).

1.3. Kostja tarnis hagejale 27.04.2021 osa mööblist (lauaplaadid ja sahtliboksid). Mööblil olid

mitmed puudused (lahtised servakandid, ebaühtlane viimistlus, kummutite tagumine sein

„kummis“). Osa tarnitud mööblist saadeti parandamiseks tagasi kostja töökotta.

Hageja teavitas kostjat tarnitud kaubal esinenud puudustest 02.05.2021 e-kirjas, milles palus

ka ülejäänud mööbli parandamiseks töökotta viia.

1.4. Töökojas selgus 03.05.2021, et ka kummutitel olid puudused (viimistlus, lahtised servad,

vale sisselõige korpuse ja sokliplaadi vahel). Hageja ei saanud töökojas käies näha kogu

tellimust. Kostja tegi hagejale suulise ettepaneku, et kui hageja tagastab kogu mööbli, siis

tagastab kostja hagejale ettemaksu.

Hageja tagastas 04.05.2021 kostjale mööbli, kuid kostja keeldus ettemaksu tagastamisest.

1.5. Hageja saatis 04.05.2021 kostjale e-kirja, milles teavitas kostjat talle selleks ajaks teada

olnud puudustest ning andis kogu tellimuse nõuetekohaseks täitmiseks tähtaja kuni

20.05.2021.

1.6. Kostja keeldus 06.05.2021 e-kirjas mööbli parandamisest ning väitis, et see ei ole

võimalik. Seetõttu saatis hageja kostjale 07.05.2021 lepingust taganemise avalduse, ning

nõudis kogu ettemaksu tagastamist.

1.7. Kuigi kostja muutis 10.05.2021 e-kirjas oma seisukohta ja lubas mööbli tarnida, oli

selleks hetkeks pooltevaheline leping juba taganemisega lõppenud. Hageja ei nõustunud

mööbli uuesti tarnimisega.

Kostja muudab pidevalt oma seisukohti nii puuduste esinemise kui nende parandamise ja

ettemaksu tagastamise osas. Hageja hinnangul käitub kostja vastuoluliselt ning selline koostöö

jätkamine ei ole võimalik.

2. Hageja esitas hagi tagamise taotluse, milles palus arestida kostja arvelduskontod 9600 euro

ulatuses. Maakohus rahuldas selle taotluse.

Kostja vastuväited hagiavaldusele

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3.1. Hageja ja kostja sõlmisid müügilepingu mööbli valmistamiseks. Poolte eesmärgiks oli

müüa hagejale kostja valmistatud mööbel.

3.2. Kostja nõustub, et mõnel mööblitükil esines lahtiseid servakante ja „jooksma läinud

õliniresid“ sahtlipaneelide sisekülgedel, kuid kostja lubas need parandada ja on osaliselt ka

3 (12)

2-21-7527

parandanud. Muus osas ei ole hageja etteheited asjakohased. Hageja heidab kostjale

puudustena ette töid, milles pooled ei olnud kokku leppinud. Seetõttu ei saa neid käsitleda

lepingurikkumistena. Siiski on kostja ka selles osas hageja soovide kohaselt mööblit hea tahte

avaldusena ja tasuta täiendanud (nt sahtlipaneelide/käepidemete spooniga katmine).

3.3. Kostja 06.05.2021 vastus hagejale ei olnud parandamisest keeldumine. Kostja esitas

omapoolsed selgitused puuduste osas ning püüdis hagejale selgitada, et mööbliesemetel

esinevad puudused ei ole nii suured, et pooled peaksid selle pärast vaidlema. Kostja ei

keeldunud parandamisest, vaid tulenevalt hageja antud täiendavast tähtajast soovis täpsustust

edasise täitmise osas.

3.4. Kuna kostja ei keeldunud töö parandamisest, siis pidas kostja hageja lepingust taganemist

õigusvastaseks ning selgitas 10.05.2021 e-kirjas hagejale, et ei ole töö parandamisest

keeldunud ning tegi ettepaneku lepingu täitmiseks.

3.5. Kostja ei ole sõlminud hagejaga kokkulepet ettemaksu tagastamise osas.

Edasine menetlus maakohtus

4. Hageja esitas taotluse mööbli puuduste osas ekspertiisi läbiviimiseks, mille maakohus

rahuldas.

4.1. Ekspert RP asus 12.03.2023 eksperthinnangus kokkuvõtvalt seisukohale, et mööblil

esinevad puudused, kuid need on kõrvaldatavad.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

5. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Maakohus

rahuldas kostja menetluskulude hüvitamise taotluse osaliselt, mõistes hagejalt kostja kasuks

välja 6443,30 eurot.

5.1. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud:

-

Pooled sõlmisid töövõtulepingu. Kirjalikku lepingut pooled ei sõlminud, tingimustes

lepiti kokku e-kirja teel.

-

Hageja tasus ettemaksuna kokku 9600 eurot.

-

Mööbel oli puudustega, st ei vastanud keskmisele kvaliteedile.

-

Kostja vastutab mittevastavuse eest.

5.2. Maakohus asus seisukohale, et pooled ei leppinud kokku, konkreetselt millistele

tingimustele peab mööbel vastama. Seetõttu tuleb hinnata keskmisele kvaliteedile vastavust

VÕS § 641 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 alusel, võttes arvesse ka tellija juhiseid. Maakohtu hinnangul

on ekspertiisiga veenvalt tuvastatud, et kostja poolt valmistatud mööbel ei vasta keskmisele

kvaliteedile, st on puudusega.

5.2.1. Maakohus tuvastas, et hageja on kohtusse pöördudes kokkuvõtlikult leidnud, et mööbli

puudused seisnevad lahti tulnud servakantides, ebaühtlases viimistluses ja mööbli tagumine

sein on „kummis“.

Samuti märkis maakohus, et eksperthinnangu kohaselt esinesid hageja juures vaadeldud

mööblil järgmised puudused: sahtlilaeka servapealistuse materjal oli osaliselt lahti, sahtli

põhjade mõõdud ei olnud õiged, tagasein ei ole soontes ega kinnitatud, puurimise täpsus ei ole

kapiga tüübelühendusega koostamisel piisav, sahtlikapp toetub otse põrandale, viimistlus ei

ole ühtlane ja mõnes kohas pind katmata, viimistlemata mööbli tagumised servad ja tagasein.

Kostja juures vaadeldud mööbel oli palju paremas seisukorras ja sellel esinesid järgmised

puudused: sahtli põhjade ebatäpsused, kappide tüübelühenduse teostus ebaühtlane, kappide

põhjad toetuvad põrandale, tagaseinad ei ole fikseeritud, riiulitel puudusid sisselõiked, uste ja

sahtli esitükkide kõrgused ebaühtlased.

4 (12)

2-21-7527

5.3. Maakohus asus seisukohale, et kuigi mööblil esinesid puudused ning kostja vastutab

nende eest, puudus taganemiseks sisuline alus. Eksperthinnangust tulenevalt on puudused

kõrvaldatavad. Kuigi hageja andis kostjale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, ei

andnud ta õigustamatult võimalust selle tähtaja jooksul puudusi kõrvaldada.

Maakohtu hinnangul ei ole kostja täitmisest keeldunud ning hagejal ei olnud õigust enne

täiendava tähtaja möödumist lepingust taganeda.

5.4. Kuna maakohus jättis hageja nõude täies ulatuses rahuldamata, jäid TsMS § 162 lg 1 järgi

poolte menetluskulud hageja kanda.

5.5. Maakohtu hinnangul ei olnud kostja esindaja poolt tehtud toimingud ja nendele kulunud

aeg tervikuna mõistlikud ja põhjendatud. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja

6443,30 eurot (ilma käibemaksuta).

Apellatsioonkaebus

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles

maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Hageja palub teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

7. Hageja on seisukohal, et maakohus on rikkunud menetlusõigust ning kohaldanud vääralt

materiaalõigust. Hageja etteheited maakohtule on alljärgnevad.

7.1. Väär on maakohtu seisukoht, et poolte vahel puudus kokkulepe, millistele tingimustele

peab mööbel vastama. Poolte vahel oli kokkulepe viimistluse, külgede paksuse ning servade

spoonimise osas. Ülejäänud kokkulepped puuduvad seetõttu, et vaatamata hageja soovile ei

saatnud kostja hagejale jooniseid. Kostja kui eriteadmistega isiku kohustus oli välja selgitada,

mida hageja täpselt soovis.

7.2. Kuigi maakohus luges tuvastatuks, et mööbel oli puudustega, jättis maakohus osad

puudused käsitlemata ning osad tuvastamata. Samas saab hageja tugineda ka nendele

puudustele, mis ilmnesid alles eksperthinnangust ja millele täiendava tähtaja andmise kirjas ei

tuginetud. Puuduseid, millele hageja kohtueelselt ei tuginenud, ei olnud võimalik välisel

vaatlusel tuvastada.

7.3. Taganemise eeldused on täidetud: hageja esitas õigel ajal taganemisavalduse ning kostja

rikkus oluliselt lepingut.

7.4. Hageja ei pidanud andma täiendavat tähtaega, vaid ainult puudusest teavitama. Seda on

hageja teinud. Kuna kostja seejärel puudusi mõistliku aja jooksul ei kõrvaldanud, tuleb lugeda

kostja lepingut oluliselt rikkunuks.

7.5. Samas on hageja andnud kostjale mõistliku täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks

kuni 20.05.2021. Isegi, kui tegemist oleks liiga lühikese tähtajaga, ei ole selle tagajärjeks

tähtaja mitteandmine, vaid see pikeneb mõistliku tähtajani.

7.6. Kostja keeldus puuduste kõrvaldamisest ega ole neid ka käesolevaks hetkeks

kõrvaldanud. Kostja on tunnistanud puudusena vaid lahtiseid servakante, ülejäänud puuduste

kõrvaldamisel kostja mõtet ei näinud ning viimistluse osas pidas seda ka võimatuks. Kostja ei

ole puuduseid tunnistanud ka käesolevas menetluses. Seetõttu ei saanud maakohus jõuda

järeldusele, et kostja ei ole puuduste kõrvaldamisest keeldunud. Kuna kostja keeldus

puuduseid tunnistamast ja kõrvaldamast, sai hageja mõistlikult eeldada, et kostja puuduseid ei

kõrvaldagi. Seejuures ei ole oluline, kui suurest osast puuduste kõrvaldamisest kostja keeldus.

7.7. Maakohus jättis hagi rahuldamata sisuliselt põhjusel, et maakohtu hinnangul olid

puudused kõrvaldatavad ka pärast taganemist. Puuduste kõrvaldamine või selle pakkumine

pärast lepingust taganemist ei oma mõju taganemise õiguspärasusele. Seetõttu ei ole kohane

5 (12)

2-21-7527

ka maakohtu viide kostja 10.05.2021 e-kirjale, sest selleks hetkeks oli hageja juba lepingust

taganenud.

7.8. Lisaks annaks hagejale õiguse puuduste kõrvaldamisest keelduda asjaolu, et enam kui

poolte detailide parandamisel ei oleks enam tegemist uue mööbliga, mistõttu puuduksid sellel

kokkulepitud uue mööbli omadused (VÕS § 116 lg 2 p.-d 1 ja 2).

7.9. Isegi kui hageja taganemisavaldus oleks tagajärjetu, oleks leping ja täiendava tähtaja

andmine kehtivad. Kostja aga ei ole puuduseid kõrvaldanud. Järelikult sai hageja igal juhul

lepingust taganeda pärast täiendava tähtaja lõppemist 20.05.2021.

7.10. Hageja ja kostja leppisid ettemaksu tagastamises kokku juba 03.05.2021 suuliselt kostja

töökojas. Pärast kohtumist saatis hageja samal päeval kostjale e-kirja, et tagastab vastavalt

kokkulepitule kogu mööbli ja ootab ettemaksu tagastamist, millele kostja vastas, et on nõus

ettemaksu tagastama.

7.11. Maakohus jättis käsitlemata hageja seisukoha kostjapoolse kohtu korralduse rikkumise

kohta ja lahendamata taotluse kostja trahvimise ja hageja viimistluse osas esitatud väidete

õigeks lugemise osas (TsMS § 442 lg 5 ja lg 8 rikkumine).

7.12. Apellandi hinnangul tuleks mistahes menetlustulemuse puhul jätta poolte menetluskulud

nende endi kanda, sest puudub vaidlus asjaolus, et mööbel on puudustega ning need on

tingitud kostja puudulikust suhtlusest ja jooniste esitamata jätmisest. Samuti on kostja

keeldunud eksperdi poolt tuvastatud puuduste kõrvaldamisest.

7.13. Hageja ei nõustu maakohtu menetluskulude kindlaksmääramisega.

7.13.1. Kostja 13.05.2021 ja 15.05.2021 toiminguid ei saa arvestada kostja menetluskuluna,

sest need tehti enne kohtumenetlust. Kostja esimeseks menetluskuluks saab olla hagi vastuse

koostamise kulu.

7.13.2. Maakohus on ajakulu valesti arvutanud. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 6

tunni ja 48 minuti eest. Maakohus pidas põhjendamatuks 21.05.2021 määruskaebuse ajakulu

1 tunni ja 34 minuti eest. Tegelikult on määruskaebuse koostamise ajakulu 35 minuti võrra

suurem. Isegi kui lugeda põhjendamatuks ajakuluks 1 tund ja 34 minutit, ei saaks mõistlikuks

ajakuluks olla 6 tundi ja 30 minutit, vaid 5 tundi ja 14 minutit.

7.13.3. Kuna maakohus pidas põhjendamatuks määruskaebuse ajakulu, ei saa jätta hageja

kanda ka määruskaebuselt tasutud riigilõivu summas 50 eurot.

7.13.4. Korrektne ei ole maakohtu seisukoht, mille kohaselt on kostja 17.06.2021 kuni

28.07.2021 ajakulu 43 minutit seotud asjatundja arvamuse esitamisega. Kostja on märkinud,

et toimingu sisuks oli „Asjatundja arvamuse teksti analüüs ja korrigeerimine“. Kostja

esindajal puudub õigus seda arvamust korrigeerida, mistõttu ei tohiks see ka hageja kanda

jääda. Järelikult ei ole põhjendatud ajakulu 7 tundi 6 minutit.

7.13.5. 21.01.2022 kuni 16.02.2022 ja 16.01.2023 toimingud sisaldavad nõupidamisi,

konsultatsioone ja kliendiga arutamisi, milline kulu ei ole põhjendatud.

7.13.6. 23.09.2024 istungiks ettevalmistamise kulu on ülepaisutatud.

Vastustaja seisukoht

8. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

6 (12)

2-21-7527

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb täiendada otsustusega

maakohtu menetluskulude jaotuse osas, kuid muus osas jääb otsus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning apellatsioonimenetluse kulud hageja

kanda.

10. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel

aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad

kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta

ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus tuvastas, et pooled

sõlmisid eritellimusmööbli tellimiseks töövõtulepingu, mille tingimustes lepiti kokku e-kirja

teel. Samuti tuvastas maakohus, et mööbel ei vastanud keskmisele kvaliteedile, st oli

puudustega, ning töövõtja vastutab puuduste eest.

Apellatsioonimenetluses on endiselt vaidlus ettemaksu tagastamise kohustuse üle. Sellega

seonduvalt on vajalik tuvastada hageja lepingust taganemise kehtivus.

Samuti vaidlevad pooled ettemaksu tagastamise kokkulepe olemasolu üle.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, sealhulgas maakohtu

seisukohaga, mille kohaselt on tegemist töövõtulepinguga, ega pea neid vajalikuks korrata

(TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

12. Kolleegium selgitab esmalt, et hageja on maakohtu otsust valesti mõistnud. Maakohus ei

jätnud hagi rahuldamata põhjusel, et puudused olid kõrvaldatavad ka pärast taganemist. Hagi

jäi rahuldamata põhjusel, et puudused olid kõrvaldatavad, kuid kostja ei andnud hagejale

kõrvaldamiseks võimalust.

13. Suur osa apellatsioonkaebusest koosneb mööbli puuduste käsitamisest. Maakohus on

otsuses selgelt tuvastanud, et mööblil esinesid puudused, muu hulgas puudused, millele tellija

algselt ei tuginenud. Kuigi apellant heidab maakohtule ette osade puuduste käsitamata ja

tuvastamata jätmist, ei selgu apellatsioonkaebusest, millised puudused maakohus apellandi

hinnangul tuvastamata või käsitamata jättis, ning kuidas on see mõjutanud lõpptulemust

olukorras, kus maakohus on otsuses üheselt tuvastanud, et puudused esinesid ning kostja

vastutab nende eest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul asja lahendamise

seisukohalt vajalik kõikide puuduste üksikasjalik käsitamine, kuna eksperthinnangu kohaselt

olid kõik puudused kõrvaldatavad.

14. VÕS § 116 lg 1 kohaselt on lepingust taganemise sisuliseks eelduseks eelkõige see, et

teine lepingupool on lepingut oluliselt rikkunud. Taganemiseks annab VÕS § 116 lg 2 p 5

järgi alust mh kohustuse täitmata jätmine VÕS § 114 järgi täitmiseks antud täiendava tähtaja

jooksul. Riigikohus on selgitanud, et kõrvaldatavate puuduste korral on lepingust taganemine

lubatud üldjuhul üksnes siis, kui lepingupool on andnud teisele lepingupoolele täiendava

tähtaja kohustuse täitmiseks (VÕS § 114). Ilma kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega

andmata võib kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganeda erandjuhul. Selliseks

erandiks võib olla nt asjaolu, et rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt

teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu või kui teine lepingupool

teatab, et ta oma kohustust ei täida (VÕS § 116 lg 4 teine lause) (vt RKTKo 12.10.2010, 3-2-

1-80-10, p 12). Töövõtulepingu puhul loeb VÕS § 647 lg 1 oluliseks rikkumiseks mh ka selle,

kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul

pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

15. Maakohus tuvastas, et kõik puudused (nii need, millele hageja tugines, kui need, mis

ilmnesid alles ekspertiisiaktist) olid kõrvaldatavad. Seda möönab ka apellant (vt

7 (12)

2-21-7527

apellatsioonkaebuse p. 15, dtl 629). Seega pidi hageja andma kostjale täiendava tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks, mida hageja ongi teinud. Hageja hinnangul aga ei pidanud ta

täiendava tähtaja lõpuni ootama, kuna kostja keeldus parandamisest (dtl 10). Seega taganes

hageja lepingust VÕS § 647 lg 1 ja VÕS § 116 lg 4 teise lause järgi.

15.1. Hageja väited täiendavalt antud tähtaja mõistliku tähtajani pikenemise kohta on

praegusel juhul põhjendamatud. Maakohus tuvastas otsuse punktis 9, et hageja on määranud

täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning lisanud seejuures, et puudub vaidlus selles,

kas määratud tähtaeg oli mõistlik või mitte. Maakohus ei ole eksinud puuduste

kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmise küsimuses ning täiendava tähtaja andmises ega

selle pikkuses ei ole ka vaidlust.

15.2. Samuti ei ole kostja keeldunud töö parandamisest. Kolleegiumi hinnangul ei saa kostja

06.05.2021 e-kirja käsitada teatena selle kohta, et ta oma kohustusi edaspidi ei täida, mis

annaks VÕS § 116 lg 2 p 4 või lg 4 või VÕS 647 lg 1 järgi aluse lepingust taganeda

täiendavat tähtaega andmata.

06.07.2021 e-kiri oli jätk poolte 02.05.2021 alanud e-kirjavahetusele ja suhtlusele mööbli

puuduste ja koostöö lõpetamise osas (hageja ja kostja 02.05 – 06.05 e-kirjad, dtl 15-10 ja dtl

59-61). Poolte kirjavahetust hinnates saab asuda seisukohale, et hageja 06.05.2021 e-kirjas

sisaldunud väited puuduste ja nende kõrvaldamise osas on käsitatavad temapoolse selgitusena

ning e-kirjas sisaldunud lause „viimistlust muuta pole võimalik“ on esitatud koos küsimusega

edasise täitmise kohta (dtl 59-61). Asjaolu, et kostja ei keeldunud puuduste kõrvaldamisest,

kinnitab juba mõni päev hiljem saadetud e-kiri (10.05.2021 e-kiri, dtl 137). Ühtlasi ei saa

muutmise võimatust pidada parandamisest keeldumiseks.

Kolleegiumi hinnangul tuleb tõendeid hinnata kogumis. Poolte tahte väljaselgitamisel on

asjakohane hinnata ka kostja 10.05.2021 e-kirja. Hageja etteheide maakohtu poolt 10.05.2021

e-kirjale viitamise kohta ei ole põhjendatud. Kostja, saades 07.05.2021 e-kirjast aru, et hageja

on tõlgendanud kostja 06.05.2021 e-kirja keeldumisena, märkis põhjendatult 10.05.2021 e-

kirjas, et ei ole keeldunud töö parandamisest ning pakkus kogu töö valmis tegemist ja

tarnimist hiljemalt 31.05.2021.

Eelnevat arvestades ei saa kostja 06.05.2021 e-kirja pidada keeldumiseks. Õiguskirjanduse

järgi tuleks õigustamatut keeldumist tõlgendada pigem kitsendavalt, st töövõtja mingist teost

peab olema lõpuni selge, et ta enda kohustusi ei täida (vt VÕS III komm (2021), § 647, komm

p. 3.3.).

Seega on õige maakohtu seisukoht, et taganemine ei ole õiguspärane, sest hageja ei oodanud

õigustamatult ära enne taganemisavalduse tegemist antud täiendava tähtaja lõppu.

16. Apellant väidab, et taganemiseks annaks VÕS § 116 lg 2 p.-d 1 ja 2 järgi aluse ka asjaolu,

et mööbli parandamisel ei ole tegemist enam uue mööbliga ja seega jääks ta ilma sellest (uuest

mööblist), mida ta õigustatult lootis, ning rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust

tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu (uue mööbli

valmistamine). Hageja ei ole esile toodud, millised kokkulepitud omadused mööblil

parandamise tagajärjel puuduksid. Samuti ei ole hageja sellele taganemisavalduses tuginenud.

Pelgalt asjaolu, et uuena tellitud toodet peab parandama, ei too kaasa VÕS § 116 lg 2 p-ide 1

ja 2 kohaldamist.

16.1. Maakohus on õigesti märkinud, et töö lepingutingimustele mittevastavuse korral saaks

VÕS § 116 lg 2 p 1 olla kohaldatav lepingust taganemise alusena juhul, kui lepingu eesmärgi

saavutamine on rikkumise tõttu sisuliselt nurjunud, st selle eesmärk on jäänud suures osas

saavutamata ega ole eeldatavalt enam saavutatav (24.11.2021, 2-18-13432/108, p. 18.2.).

Kuna kõik puudused on kõrvaldatavad, ei ole lepingu eesmärgi saavutamine nurjunud.

8 (12)

2-21-7527

16.2. Õiguskirjanduses on selgitatud, et VÕS § 116 lg 2 p 2 peaks kehtima vaid kohustuse

täitmise tähtaja rikkumise korral /…/. Sätte reguleerimisalas peaks olema seega lepingud,

mille puhul täitmise aeg on võlausaldaja jaoks sedavõrd oluline, et selle ületamisega kaasneb

automaatselt tema huvi kaotus täitmise vastu, nt kui asi või teenus tellitakse konkreetse

sündmuse jaoks“ (VÕS I komm (2016), § 116, komm p. 4.4..3.2). Praegusel juhul ei ole

sellise olukorraga tegemist. Hageja heidab kostjale ette parandamisest keeldumist, mitte

tellimuse tähtaja mittejärgimist.

17. Hageja väidab, et isegi kui taganemisavaldus oleks tagajärjetu, saanuks ta igal juhul

taganeda pärast täieneva tähtaja lõppu 20.05.2021, sest kostja ei kõrvaldanud ka selleks ajaks

puudusi. Sellel alusel ja pärast seda kuupäeva taganemisavaldust ei ole tehtud ega menetleta

käesolevas tsiviilasjas. Kolleegium ei nõustu kaebuse väitega, et ta on ka käesolevas

menetluses lepingust taganenud. Hageja väited, et ta ei soovi enam lepinguga seotud olla, ei

ole käsitatavad uue taganemisavaldusena ega 07.05.2021 taganemisavalduse täiendamise või

muutmisena.

18. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas kohtu ette toodud asjaolude ning esitatud

tõendite alusel ei saa järeldada, et hageja ja kostja oleksid sõlminud kokkuleppe selle kohta, et

hageja kohustub tagastama temale tarnitud mööbli ja kostja kohustub tagastama ettemaksu.

Selleks, et tekiks poolte kokkulepe, peab esinema kaks kattuvat tahteavaldust, millest nähtub

poolte tahe olla tahteavalduste ja pakkumusele nõustumuse andmise tagajärjel tekkiva

lepinguga õiguslikult seotud. Selliseid kattuvaid tahteavaldusi käesoleva tsiviilasja raames

esitatud tõenditest ei nähtu. Seda ei tõenda ka apellatsioonkaebuses viidatud 04.05.2021 e-

kiri. Selles on kostja selgelt kirjutanud, et „kindlasti ei nõustu me kogu ettemaksu

tagastamisega“ (dtl 30). Sellele eelnenud ja järgnenud e-kirjad kinnitavad maakohtu

seisukohta, et tegemist oli pooltevaheliste läbirääkimiste koostöö lõpetamise osas

kompromissi sõlmimiseks, mitte kokkuleppe sõlmimisega.

19. Apellant heidab maakohtule ette, et maakohus jättis rahuldamata tema taotluse kostja

trahvimiseks ja viimistluse osas esitatud väidete õigekslugemiseks. Hageja väitel oli tal

vastavalt kohtu 13.01.2023 määruse resolutsiooni p.-le 6 õigus viibida eksperdi poolt mööbli

ülevaatamise juures, kuid kostja ei võimaldanud seda. Seega jättis kostja kohtu korralduse

täitmata. Lisaks on ekspert välja toonud, et kostja juures ei saanud hinnata viimistluse

erinevaid variatsioone, sest kostja ruumides oli hämar. Ka sellega on kostja hageja hinnangul

rikkunud kohtumäärust, mille kohaselt pidi ekspert hindama ka mööbli viimistlust, ja võtnud

hagejalt võimaluse ekspertiisi läbi oma väiteid tõendada. Kolleegiumi hinnangul on kostja

etteheited põhjendamatud.

Kostja ei ole keeldunud ekspertiisi võimaldamisest viimistluse osas. Eksperthinnangust

nähtuvalt viidi ekspertiis läbi mh kostja valduses oleva mööbli osas (dtl 357). Samuti on

ekspert, aga ka maakohus, viimistluse puuduse tuvastanud. Seega ei ole praeguses asjas

asjakohane kohaldada analoogia korras TsMS § 283 lg-t 2 ja lugeda hageja väiteid viimistluse

osas õigeks. Kuna kostja ei ole ka keeldunud ekspertiisi korraldamisest TsMS § 299 lg 2

tähenduses, ei oleks ka kostja trahvimine olnud põhjendatud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. Maakohus jättis kohtuotsuse resolutsioonis menetlusosaliste menetluskulud jaotamata,

kuigi menetluskulude jaotus on menetlust lõpetava lahendi resolutsiooni kohustuslik osa

(TsMS § 173). Ringkonnakohus saab selle vea parandada ning täiendab maakohtu otsuse

resolutsiooni menetluskulude jaotuse osas.

Kuna nii maa- kui ringkonnakohtus jääb hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud mõlemas

kohtuastmes TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.

9 (12)

2-21-7527

21. Kolleegium ei nõustu apellandi väitega, et menetluskulud tuleks mistahes

menetlustulemuse korral jätta poolte endi kanda, sest mööblil esinevad kostjast tingitult

puudused. Käesolevas asjas esitas hageja nõude ettemaksu tagastamiseks. Vaatamata

puudustele ja töövõtja vastutusele ei olnud hageja menetluses esitatud nõue edukas.

Menetluskulude kindlaksmääramine maakohtus

22. Ühtlasi vaidlustas kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise maakohtus.

Hageja palub ringkonnakohtul kontrollida kostja menetluskulude suurust tervikuna, sh nende,

mille osas apellatsioonkaebuses konkreetseid vastuväiteid esitatud ei ole. Maakohus on

menetlustoimingutega seotud ajakulu põhjendatust juba hinnanud ning kolleegiumi arvates ei

ole maakohus ületanud diskretsioonipiire. Ka hageja ei ole tuginenud kõikide kulude osas

maakohtu poolsetele rikkumistele (v.a allpool välja toodud).

23. Vastuseks apellandi konkreetsetele vastuväidetele maakohtu poolt kindlaksmääratud

menetluskulude osas märgib kolleegium järgmist.

23.1. Kolleegium ei nõustu apellandi vastuväidetega määruskaebuse esitamisega seotud

ajakulu põhjendatuse osas.

23.1.1. Apellandi hinnangul arvestas maakohus valesti enne kostja poolt hagiavalduse

kättesaamist tehtud toimingutega. Kolleegium sellega ei nõustu. Apellandi viidatud

kohtupraktika välistab hüvitatava menetluskuluna enne menetlusse võtmist tehtud toimingud.

Praegusel juhul on toimingud, mis seisnesid kokkuvõtvalt asjaolude analüüsis ning kostjale

kompromissettepaneku koostamises, tehtud pärast menetlusse võtmist, kuid enne

hagimaterjalide kättetoimetamist. Ühtlasi oleks samad toimingud tulnud teha hagiavalduse

kättesaamisel. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt ei ole neid kulusid pärast hagimaterjalide

kättesaamist korratud.

23.1.2. Väär on apellandi etteheide, justkui oleks maakohus jätnud arvestamata

määruskaebusega seotud ajakulu 35 minutit. Maakohus on seda käsitlenud otsuse p.-s 14.3.

(vt lõik 6) ja märkinud, et 21.05.2021 on määruskaebust täiendatud ja kohtule esitatud, ning

samal päeval on täiendatud ka kostja vastust.

23.1.3. Asjaolu, et kohus arvestas menetluskulude kindlaksmääramisel määruskaebuse

rahuldamata jätmist, ei tähenda, et sellega seonduv kulu, sh määruskaebuse esitamiselt tasutud

riigilõiv, oleks täies ulatuses põhjendamatu. Maakohus ei ole seda otsuses ka selliselt

väljendanud.

Õige ei ole apellandi viide ajakulu valesti arvutamisele. Ringkonnakohus möönab siiski, et

maakohtu otsus kõnealuse perioodi kulude arvestuse osas on segane ja mõnevõrra eksitav.

Maakohus on märkinud perioodi 13.05.2021 kuni 24.04.2021 ajakuluks 6 tundi 48 minutit.

Kuigi maakohus ei ole kirjutanud, et tegemist oleks selle perioodi kogukuluga, võib seda

esmapilgul siiski nii mõista, kuna vastava perioodi käsitluse lõpus on maakohus märkinud

kokkuvõtvalt, et peab põhjendatud ajakuluks 6 tundi ja 30 minutit. Tegelikkuses ei ole

perioodi 13.05.2021 kuni 24.04.2021 kogu ajakulu maakohus üldse märkinud, vaid 6 tunni 48

ajakulu on maakohus pidanud mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks ning 6 tundi ja 30 minutit

on käsitatava perioodi lõppu märgitud ekslikult. Seda kinnitab asjaolu, et kostja kulude

nimekirjast nähtuvalt kulus sel perioodil kokku 8 tundi 57 minutit (dtl 553).

Kuna tegelikult on kogukulu suurem, siis olekski apellandi vastuväiteid arvestades (et

maakohus on pidanud põhjendamatuks kogu määruskaebuse koostamise kulu 1 tund ja 34

minutit ning oleks pidanud pidama põhjendamatuks ka sellega seonduvat 35 minutilist kulu)

põhjendatud ajakulu kokku 6 tundi 48 minutit (8 tundi 57 minutit – 1 tund 34 minutit – 35

10 (12)

2-21-7527

minutit) ehk rohkem kui maakohtu poolt ilmselt eksitavalt märgitud 6 tundi ja 30 minutit.

Apellandi väited 5 tunni ja 14 minuti kohta on põhjendamatud.

23.2. Kolleegium ei nõustu apellandi vastuväitega, et kostja 26.07.2021 toiming sisuga

„asjatundja arvamuse teksti analüüs ja korrigeerimine“ ei ole põhjendatud, kuna kostjal

puudub õigus asjatundja arvamust korrigeerida. Põhistatud ei ole, et tegemist oleks sisulise

korrigeerimisega. Lisaks on asjatundja arvamuse teksti analüüs ja korrigeerimise toimingu

ajakulu 43 minutit, mistõttu on põhjendamatu apellandi väide, et asjatundja arvamuse

korrigeerimise lubamatuse tõttu tuleks jätta arvestamata ajakulu mahus 7 tundi ja 6 minutit. 6

tunni ja 13 minutine ajakulu oli kohtudokumendile vastuse koostamise ja asjatundja arvamuse

esitamise eest (dtl 553).

23.3. Kolleegium ei nõustu apellandi vastuväitega, mille kohaselt ei ole kliendi nõustamise,

teavitamise ja kliendiga arutamise ajakulu põhjendatud. Maakohus on hinnanud

menetluskulusid ning pidanud põhjendatuks, et kostja esindaja arutab nii kliendi kui

vastaspoolega võimalikku kompromissi. Samas on maakohus vähendanud menetluskulusid

perioodide eest, milles sisaldus ka infovahetus kliendiga. Menetluskulude kindlaksmääramise

näol on tegemist kohtu diskretsiooniotsusega, mistõttu võib sõltuvalt asjaoludest olla isegi ühe

ja sama kohtuasja raames võimalik see, et kohus peab suhtlust kliendi ja lepingulise esindaja

vahel ühel juhul põhjendatuks ja teisel juhul põhjendamatuks (TlnRnkm 27.06.2024, 2-20-

1646, p. 56).

Kolleegiumi hinnangul on kliendi kohtuasjaga kursis hoidmine, suhtlus kliendiga ja selleks

peetavad nõupidamised vajalikud nii professionaalse õigusabi osutamiseks ja tagamiseks kui

kohtumenetluses esindamiseks.

23.4. Kolleegium ei nõustu apellandi väitega, mille kohaselt ei ole 23.09.2024 istungiks

ettevalmistamise ajakulu 2 tunni ulatuses põhjendatud. Kohtuistung kestis viis tundi (dtl 566-

577) ning seal kuulati üle ekspert. Viis tundi kestva istungi ettevalmistamiseks on kahe

tunnine ajakulu mõistlik ja põhjendatud.

Menetluskulude kindlaksmääramine ringkonnakohtus

24. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 ja TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu

lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu

tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb arvestades

kohtuasjale kulunud aega ja asja keerukust, aga ka menetlusdokumentide sisu ja mahtu

(RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika).

25. Kostja esitatud 12.12.2025 menetlusekulude nimekirja järgi on tema menetluskuludeks

lepingulise esindaja kulud kokku summas 1484 eurot. Nimekirja kohaselt kulus kostja

lepingulisel esindajal toimingutele kokku 9 tundi 9 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul on

kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvad kulud tervikuna põhjendatud ja vajalikud ning

vastavad tehtud toimingute sisule ja mahule. Muu hulgas on professionaalse õigusabi

osutamiseks ja tagamiseks põhjendatud kogukulu hulgas sisalduv suhtlus kliendiga maakohtu

otsuse ja ringkonnakohtu istungi osas. Samuti on praegusel juhul põhjendatud maakohtu

menetluse ajal tehtud kostja 30.09.2024 toiming hageja 24.09.2024 ja 25.09.2024

menetlusdokumentidega tutvumiseks ja vastamiseks, ning 02.10.2024 toiming kohtuistungi

protokolli analüüsimiseks ja selles osas kliendiga suhtlemiseks. Kuigi vastavad toimingud on

tehtud ja kulu tekkinud maakohtu menetluse ajal, ei olnud menetluskulude nimekirjade

11 (12)

2-21-7527

esitamise tähtaega (25.09.2024) arvestades võimalik taotleda nende väljamõistmist maakohtu

menetluses.

26. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 160 eurot (ilma käibemaksuta) vastab kohtupraktikas

vandeadvokaadi poolt osutatud õigusabi eest põhjendatuks peetavale tasule (TlnRnKo

13.08.2024, 2-22-10884/47, p 34).

27. Seega on kostja apellatsioonimenetluse kulud kokku 1484 eurot. Kuna ringkonnakohus

jättis kostja apellatsioonimenetluse kulud täies ulatuses hageja kanda, kuulub hagejalt kostja

kasuks välja mõistmisele 1484 eurot.

28. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178

lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Parandatud 23.12.2025 määrusega

RESOLUTSIOON

1. Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2025 otsuse (tsiviilasi nr 2-21-7527)

resolutsiooni punktis 5.3 sisalduv kirjaviga „OÜ-lt Saxum OÜ“ ning asendada see

sõnadega „Saxum OÜ-lt“.

2. Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2025 otsuse (tsiviilasi nr 2-21-7527)

resolutsiooni punktis 5.6 ilmne ebatäpsus ning jätta välja resolutsiooni punktist 5.6

järgnev lauseosa: „ja tagastatakse 24.11.2022 Rahandusministeeriumi kontole nr

EE571010220229377229 tasutud summast 212,94 eurot (ekspertiisikulude

ettemaks).“.

12 (12)