2-25-17680/9 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Määruse tegemise aeg ja koht

19.12.2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-25-17680

Tsiviilasi

Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) avaldus XX

pärandvara pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: XXX (linnavalitsuse kaudu, 75000064),

esindaja XX

Võlgnik: XX (surnud 23.12.2016, XXX)

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõppemine raugemise tõttu, kirjalik

menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada XX-i (surnud 23.12.2016, XXX) pärandvara pankrotimenetlus pankrotti

välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Pärandvara maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes.

3. Ajutisel halduril esitada SEB Pank AS-ile XX (surnud 23.12.2016) arvelduskonto

sulgemise taotlus.

4. Vabastada XX ajutise pankrotihalduri kohustustest.

5. Kinnitada ajutise halduri tasuks 1098,64 eurot (sisaldab käibemaksu 212,64 eurot) ja

hüvitada see riigi vahenditest OÜ-le XX, konto nr xxx SEB Pank AS-is.

6. Tühistada 23.10.2025 määrusega kohaldatud pankrotiavalduse tagamise abinõud

(pärandvara käsutamine ajutise pankrotihalduri nõusolekuta ja sundtäitmiste

peatamine).

7. Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise kohta pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebe kord

Määruse peale võib võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse

15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu (PankrS § 29 lg 6). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud

kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise

vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu (PankrS §

23 lg 7).

Avalduse asjaolud

1. 21.10.2025 esitas XXX (linnavalitsuse kaudu) Pärnu Maakohtule avalduse 23.12.2016

surnud XX-i pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. 29.04.2022 koostatud ja tõestatud

pärimistunnistuse kohaselt on võlgniku vara ainupärijaks seaduse järgi XXX. Pärnu

kohtutäitur Rocki Albert on võlgniku pärimisasjas läbi viinud pärandvara inventuuri ja

koostanud 25.08.2025 pärandvara inventuuri akti, mille kohaselt ületavad võlgniku surma

kuupäeva seisuga päritavad kohustused tema pärandvara väärtuse. Pärandvara inventuuri

aktist selgub, et pärandi avanemise seisuga on võlgniku pärandvara väärus hinnanguliselt

0,11 eurot, mille moodustavad rahalised vahendid arveldusarvel. Küll aga on võlgniku

pärandvara seotud kohustustega kogusummas 575,13 eurot, sh: SEB Pank AS

arvelduskontoga nr EE021010010082283016 seotud võlgnevus suuruses 258,98 eurot;

Aktiva Finance Group OÜ nõue (Harju Maakohtu 20.04.2006 kohtulahendist tsiviilasjas nr

2-05-7645 tulenev nõue), võlgnevuse suurus 226,75 eurot; kohtutäitur Katrin Velleti

menetluses olev täiteasi nr 031/2010/2005 (09.06.2010 kohtutäituri tasu väljamõistmise

otsus ja Harju Maakohtu 13.01.2010 lahend nr 1-10-267), võlgnevuse suurus 89,40 eurot.

Pärandvara inventuuri tulemustele tuginedes on käesoleval hetkel ilmne, et pärandvara

arvelt ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Arvestades, et võlgniku

majanduslik olukord ei ole ajutine, oli avaldaja kui võlgniku seadusjärgne pärija kohustatud

esitama pärandvara pankrotiavalduse. Avaldaja peab põhjendatuks pärandvara suhtes

pankrotimenetluse algatamist, kuivõrd avaldaja ei ole nõus nõuete rahuldamisega oma vara

arvel. XXXa kulud võlgniku pärandvara valitsemise osas on kokku 199,55 eurot.

2. Kohus võttis 23.10.2025 määrusega XXXa (linnavalitsuse kaudu) avalduse 23.12.2016

surnud XX pärandvara pankroti väljakuulutamiseks menetlusse, nimetas XX (surnud

23.12.2016, XXX) pärandvara ajutiseks pankrotihalduriks XX-i . Kohus keelas ka XX-i

pärandvara käsutamise ajutise pankrotihalduri nõusolekuta ja peatas võlgniku vara suhtes

toimuvad sundtäitmised.

3. Ajutine haldur esitas 18.11.2025 aruande, mille kohaselt on võlgniku varaks raha pangas-

SEB Pank AS-i kontol 0,11 eurot, kohustused 89,40 eurot. Pärandvara inventuuris on

pärandvara kohustuste hulka loetud SEB Pank AS-is oleva arvelduskontoga seotud

võlgnevused summas 258,98 eurot, sh kaarditehingute võlgnevus 249 eurot ja 9,98 eurot

teenustasude võlgnevus. Ajutisele haldurile SEB Pank AS kaarditehingute võlgnevusest

teatanud ei ole, vaid on märkinud, et võlgnikul puuduvad kohustused SEB Pank AS ees.

Seega saab järeldada, et kaarditehingute võlgnevus (kui aegunud nõue) on kustutatud ja

teenustasude võlgnevusi ei loeta kohustuseks. Pärandvara inventuuri aktis on võlgniku

kohustuste hulgas näidatud Aktiva Finance Group OÜ nõue summas 226,75 eurot, mis

tuleneb 20.04.2006 kohtulahendist ts asjad 2-05-7645. Ajutisele haldurile on Aktiva

Finance Group OÜ esindaja Julianus Inkasso OÜ teatanud, et neil puuduvad nõuded XX-i

vastu, kuna loobusid edasisest menetlusest. Võlgnik on surnud 23.12.2016 (st ca 9 aastat

tagasi), kuid pärimismenetlus on lõppenud alles 2025 aastal. Võlgnikul teadaolevalt surma

hetkel igasugune vara ja tagasivõitmise võimalused puudusid. Ajutisele haldurile teatatud

nõuded võlgniku vastu on tekkinud 15 aastat tagasi, mis tähendab, et tegelikkuses on

nõuetel möödunud 10-aastane aegumise tähtaeg. Arusaamatu, miks on võlgniku kontol SEB

Pank AS-is on jätkuvalt kohtutäiturite Kaire Põltsi ja Kersti Kaljula arestid 2002 ja 2003

täitetoimikute alusel, kuigi vastavaid täitetoimikud enam avatud ei ole. Ilmselgelt on

arestimise aluseks olevate täitetoimikute nõuded ( sh nii sissenõudja, kui kohtutäiturite

omad) aegunud. Täiturid on ka täitetoimikud sulgenud, kuid pole pangale arestimise

lõppemisest teatanud. XX-i suhtes on täitmata kohtulahend tehtud aastal 2010.

Kohtulahendi tegemise ajal viibis ta kinnipidamisasutuses. Teatatud nõuete aluseks on

kriminaalasjas väljamõistetud kahju tekitamise nõue ja täituri tasu otsus. Eeltoodust

lähtuvalt tuleb XX-i pärandvara maksejõuetuse peamiseks põhjuseks lugeda kuritegude

toimepanemisi, mille tõttu tal tekkis kahju hüvitamise nõue ning seoses karistuse

kandmisega puudusid võimalused ja vahendid nii nimetatud kahju hüvitamise nõude, kui ka

muude kohustuste tasumiseks. Kuivõrd võlgniku surmast möödunud pika aja tõttu

puuduvad andmed tema sissetulekute (sh ka kinnipidamisasutuses töötamise) kohta, siis

pole täpsemalt võimalik maksejõuetuse tekkimise aega tuvastada. Kogutud andmetele

tuginedes muutus võlgnik maksejõuetuks hiljemalt 23.12.2016 seoses surmaga.

Pankrotiseaduse mõistes on tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel.

Käesoleval ajal ei ole teada, et võlgnik oleks teinud tagasivõidetavaid tehinguid. XX-i

pärandvara pankrotimenetluses on võlgnik alaliselt maksejõuetu, ajutisele haldurile

kättesaadavatel andmetel puuduvad pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalikud vahendid.

XX oli perekonnaseisult lahutatud. Võlgnik oli abielus 2 korda, ajavahemikul 13.02.2003-

27.09.2005 ja 04.07.2006-21.05.2007. Võlgnikul ei olnud lapsi ega ülalpeetavaid.

4. Ajutine haldur palub kinnitada ajutise halduri tasu 886 eurot + lisanduv käibemaks 212,64

eurot (kokku 1098,64 eurot) ja hüvitada see riigi vahendite arvelt.

5. Kohus määras 19.11.2025 deposiiti makstava summa suuruse ja tähtaja. Deposiiti ei tasutud.

Kohtumääruse põhjendused

6. Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 ja 2 kohaselt, kohus lõpetab määrusega menetluse

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui

võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi

võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata

võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise

nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on

vähetõenäoline.

7. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku varaks raha pangas- SEB Pank AS-i kontol

0,11 eurot, kohustused 89,40 eurot. Muu vara puudub. Ei ole teada, et võlgnik oleks teinud

tagasivõidetavaid tehinguid. Seega ületavad kohustused vara väärtuse. Nimetatud asjaolusid

arvestades saab järeldada, et pärandvara arvel ei ole võimalik rahuldada pärandaja

võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine, mistõttu esineb maksejõuetus PankrS

§ 1 lg 2 mõistes. Pärandaja surma tõttu on lõppenud võimalus, et ta oma maksevõimet

parandaks saadavate sissetulekute arvel. Kuna võlgniku vara on väiksemas väärtuses kui on

võla kogusumma, ei ole võimalik täita pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetluse

eesmärke arvestatavas ulatuses. Pankroti väljakuulutamine üksnes pankrotihalduri

kaasamiseks ei ole eesmärgipärane ega otstarbekas. Pankrotihalduri nimetamine ei tooks

menetlusse vara juurde.

8. Ajutine haldur on välja toonud, et XX-i suhtes on täitmata kohtulahend tehtud aastal 2010.

Kohtulahendi tegemise ajal viibis ta kinnipidamisasutuses. Teatatud nõuete aluseks on

kriminaalasjas väljamõistetud kahju tekitamise nõue ja täituri tasu otsus. Eeltoodust

lähtuvalt tuleb XX-i pärandvara maksejõuetuse peamiseks põhjuseks lugeda kuritegude

toimepanemisi, mille tõttu tal tekkis kahju hüvitamise nõue ning seoses karistuse

kandmisega puudusid võimalused ja vahendid nii nimetatud kahju hüvitamise nõude, kui ka

muude kohustuste tasumiseks. Maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu PankrS § 22

lg 5 mõttes.

9. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul deposiiti nõutud

summat kandnud. Seega tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlus lõpetada pankrotti

välja kuulutamata raugemise tõttu.

10. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 4 avaldab kohus teate menetluse lõpetamise kohta raugemise

tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.

11. 19.11.2025 määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ning

keelas võlgniku vara käsutamise ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta. Kuna edasist

pankrotimenetlust ei toimu ning kohus lõpetab menetluse raugemisega, tuleb

pankrotiavaldust tagavad abinõud tühistada (TsMS § 386 lg 4).

Menetluskulud

12. Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu kindlaksmääramiseks summas 886 eurot +

lisanduv käibemaks 212,64 eurot, so kokku 1098,64 eurot. Ajutine haldur on palunud

raugemise korral tasu välja mõista riigi vahenditest.

13. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele

kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas

kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule

tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega

taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste

hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja

tekkimise aja. Lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab

ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65

lõikes 1¹ sätestatust. Lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei

hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär

(sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi vahenditest ei

hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär

(sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2025. aastal on

kuupalga alammääraks 886 eurot.

14. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasutaotlus on põhjendatud, arvestades asjas läbi

viidud toiminguid, nende sisukust, mahukust ja keerukust. Kohus määrab seega ajutise

halduri tasuks 886 eurot, millele lisandub käibemaks 212,64 eurot, so kokku 1098,64 eurot.

Kuna ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, tuleb hüvitada see riigi

vahenditest.

15. Ajutise halduri taotlusel ja vastavalt PankrS § 23 lg-le 6 määrab kohus, et tasu tuleb maksta

ajutise halduri poolt nimetatud büroole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Moonika Tähtväli

kohtunik