3-25-2127/51 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2127

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. Xi

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Kristiina Lõbus

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– X. X, riigi õigusabi korras määratud esindaja adv

Kristina Ivanova

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, 16.12.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) taotlus ning anda luba X. Xi

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste

ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui xx.xx.xxxx (kaasa arvatud).

2. Võtta haldusasja materjalide juurde: 1) haldusasjast nr 3-25-2127(1) PPA 28.06.2025

taotlus ja selle lisad (isiku tuvastamise akt, isiku kinnipidamise protokoll VRKS alusel,

isiku ja tema asjade läbivaatuse ja asjade hoiule võtmise protokoll, isikuandmete ankeet

rahvusvahelise kaitse menetluses, täiendavad andmed rahvusvahelise kaitse menetluses,

andmed lähedaste sugulaste ja pereliikmete kohta, haavatavuse hindamise akt,

seletuskirjad (1 ja 2)) ning Tartu Halduskohtu 29.06.2025 kohtuistungi protokoll; 2)

haldusasjast nr 3-25-2127(2) PPA 25.08.2025 taotlus ning selle lisa (25.08.2025 vestluse

protokoll).

3. Kuulutada menetlus kinniseks käesoleva määruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud

dokumentide osas.

4. Rahuldada vandeadvokaadi abi Kristina Ivanova riigi õigusabi tasu suuruse

kindlaksmääramise taotlused ja määrata tema poolt Advokaadibüroo LINDEBERG

kaudu haldusasjas nr 3-25-2127 osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 324,88 eurot (sh

käibemaks).

5. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga ning jätta välja

andmed tema karistamise kohta Venemaal (karistuse pikkus ning selle kandmise aeg ja

koht).

6. Tõlkida puudutatud isikule määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord

ja kohtu põhjendused vene keelde.

3-25-2127

SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1, § 265 lg 5 ja riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 23 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 12.12.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse X. Xi

(varasemalt X. X) kinnipidamiskeskuses (KPK) kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 5 alusel kuni neljaks

kuuks, kuna isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2

p-s 6 sätestatud kinnipidamise alus. Taotluse asjaolud ja põhjendused on kokkuvõtlikult

järgmiselt.

1.1. Varasemad asjaolud on välja toodud 28.06.2025 ja 25.08.2025 taotlustes ja Tartu

Halduskohtu 29.06.2025 määruses ja Tallinna Halduskohtu 28.08.2025 määruses haldusasjas

nr 3-25-2127 ja Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2025 kohtumääruses haldusasjas nr 3-25-

2127 ning need ei ole muutunud.

1.2. Uute asjaoludena saab välja tuua järgneva: 1) PPA leidis 30.09.2025 avalikest allikatest

isikut puudutava kohtuotsuse, mille kohaselt mõistis Xxxxx rajooni kohus X puudutatud isiku

xx.xx.xxxx süüdi Vene Föderatsiooni karistusseadustiku § 163 lg 3 alusel (väljapressimine

eelnevalt kokku lepitud grupi poolt, kasutades vägivalda) ning mõistis talle karistuseks X

vangistust, mida tuli täita range režiimiga paranduskoloonias; 2) PPA koostas 21.11.2025

päritoluriigi info kogumise; 3) 04.12.2025 toimus isikuga vestlus rahvusvahelise kaitse

menetluses; 4) PPA koostas 05.12.2025 isikule kirja seoses sellega, et isik keeldus PPA

küsimustele vastamisest; 5) PPA koostas 12.12.2025 isikule rahvusvahelise kaitse taotluse

tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu otsuse nr 12506280001-

1.

1.3. Isiku kinnipidamine on ennetav meede, et ära hoida võimalikku ohtu kaitstavatele

hüvedele nagu avalik kord. PPA hinnangul, kuivõrd on isik xx.xx.xxxx Vene Föderatsiooni

karistusseadustiku § 163 lg 3 alusel Xxxxx rajooni kohtus süüdi mõistetud, ei ole isiku tausta

ja eelnevat käitumist arvestades välistatud, et isik kujutab ohtu Eesti Vabariigi avalikule

korrale. Nimetatud asjas süüdistati isikut selles, et süüdistatavad meelitasid kannatanu auto

ostmise ettekäändel üksikusse kohta, misjärel kasutasid kannatanu suhtes vägivalda (rusikate

ja jalgadega löömine) ning sidusid ta kinni. Kannatanult nõuti raha, autot ja selle dokumente

ning tema vastupanu murdmiseks kasutati ähvardusi ja relvi (püstolit ja nuga). Kannatanule

tekitati kehalisi vigastusi. Toimus rööv: varastati kuldkett, sõrmus, raha, mobiiltelefon ja

mälukaart. Kaebaja roll antud teos oli aktiivne osalemine kuritegevuse plaani elluviimises -

olles kannatanu lähedal, aitas teda kinni hoida, et tõkestada vastupanu, samuti osales aktiivselt

kuriteo toimepanemisel ja kasutas füüsilist jõudu kannatanu suhtes täpsemalt lõi kanntanud

rusikaga näo ja keha piirkonda.

1.4. Tallinna Halduskohus on 07.12.2015 otsuses nr 3-15-701 leidnud, et seoses asjaoluga, et

välismaalasel puudub põhiõigus Eestis elamiseks ja viibimiseks, võib Eesti Vabariik lähtuda

välismaalase Eestis viibimise lubamisel või keelamisel erinevatest kriteeriumitest, sealhulgas

ka soovist kaitsta avalikku korda ka siis kui oht avalikule korral ei ole veel realiseerunud ning

tegemist on üksnes prognoosotsusega. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-1-14 on märgitud, et oht

avalikule korrale on käsitatav olukorrana, kus asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal

võib pidada tõenäoliseks, et lähitulevikus võib isik panna toime sarnase õigusrikkumise.

2(8)

3-25-2127

hinnangu andmiseks tuleb hinnata toime pandud kuriteo raskust, selle laadi ning võimaliku

kordumise tõenäosust. Üheks avalikule korrale eksisteerivat ohtu kinnitavaks asjaoluks on

juba eelduslikult kuriteo toimepanemise fakt. Kuriteo toimepanemine ja selle asjaolud on

üheks minevikusündmuseks, mis on olulise tähtsusega ja isikust lähtuva jätkuva ohu

olemasolu üle otsustamisel. Seega ei ole ohu hindamisel määrav mitte ainult isiku

hetkekäitumine, vaid ka tema varasemad valikud, õigusrikkumiste laad, ühiskondlik

kahjulikkus ja riskide prognoositavus.

1.5. PPA arvestab seejuures ka asjaolu, et isik ei kahetsenud rahvusvahelise kaitse vestluses

toimepandud kuritegu, vaid proovis selle üksikasju varjata, pisendas seda ning väitis, et talle

mõistetud karistus on ebaõiglane. Siinkohal on oluline arvestada, et isik on hiljuti Eestisse

saabunud välismaalane, kellel puudub Eestis tugivõrgustik ja rahalised vahendid, millest

tulenevalt ei saa välistada uute õigusrikkumiste toimepanemist majandusliku kasu saamiseks.

Samuti ei ole isiku kinnipidamisasutustest vabanemisest möödas kuigi palju aega, millest

tulenevalt puudub võimalus usaldusväärselt hinnata tema käitumise muutumist ning PPA-l

puudub ka võimalus kontrollida isiku käitumist Venemaal pärast vanglast vabanemist.

Eeltoodud asjaolusid kogumina arvesse võttes on isikust tulenev oht avalikule korrale

piisavalt tõsine ja reaalne. Isikust tulenevat avaliku korra ohtu on jaatanud ka Tallinna

Halduskohus 28.08.2025 määruse nr 3-25-2127 p-des 10 ja 11. Oluline on, et riigil tuleb

avaliku korra tagamiseks välismaalaste ebaseaduslikule riigis viibimisele reageerida ja seda

eriti praeguses olukorras, kus Venemaa Föderatsiooni kodanikest lähtuv oht riigi julgeolekule

ja avalikule korrale on suurenenud.

1.6. Isik ei pruugi vabaduses olla õiguskuulekas ja järgida Eesti põhiseaduslikku korda ja

Eesti õigusakte, austada põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel

tuginevat riiki ning Eesti ühiskonna korraldust. Eelnevat ilmestab isiku suhtlusstiil 04.12.2025

rahvusvahelise kaitse menetluse raames toimunud vestlusel, mille käigus hakkas isik PPA

ametniku peale karjuma ja keeldus kaasaaitamiskohustuse täitmisest ja küsimustele

vastamisest.

1.7. On vajalik, et isik oleks PPA-le kättesaadav tõlgitud PPA otsuse nr 12506280001-1

üleandmiseks, selle vaidlustamise perioodil ja isiku väljasaatmiseks. Käesolevalt puudub isiku

vastu usaldus.

1.8. VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid pole võimalik isiku suhtes tõhusalt

kohaldada, kuna tegu on avalikku korda ohustava isikuga. On suur tõenäosus, et vabaduses

viibides võib isik panna toime uusi korrarikkumisi. Samuti esineb isiku suhtes põgenemisoht,

mida ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega. Isikul ei ole kaasas ühtegi

reisidokumendi, mille PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. Ei ole

välistatud, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid

ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda teise riiki, seda enam, et Schengeni alal

puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Isikust

tulenevat põgenemisohtu ei välista ka isiku elama suunamine kindlasse elukohta, samuti

puudub PPA-le teadaolevalt isikul Eestis muu võimalik elukoht. Varasem ebaseaduslik

Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi vahelise piiri ületamine annab alust

arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning

võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse või muudmoodi

kõrvale hoiduda ja mitte olla kättesaadav ametivõimudele.

1.9. Isiku puhul on põgenemisoht põhjendatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse

(VSS) § 68 p 6 kohaselt ehk isik on PPA-le teada andnud ja haldusorgan järeldab tema

hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on kinnitanud

3(8)

3-25-2127

rahvusvahelise kaitse intervjuul, et Venemaale tagasi pöördumise puhul saadetakse ta sõtta.

Samuti on isik ise selgitanud, et sattus Eestisse juhuslikult ja võimaluse korral sooviks minna

Austriasse, kus viibivad tema sugulased (Tartu Halduskohtu 29.06.2025 kohtuistungi

protokoll 00:19:08 ja 00:23:02). Samuti on põgenemiseoht põhjendatud VSS § 68 p 4

kohaselt, kuna isik on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus.

1.10.

Isiku kinnipidamise pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.

2. Puudutatud isik leidis enda 15.12.2025 seisukohas, et PPA taotlus on põhjendamatu ning

tuleks rahuldamata jätta, põhjendades seda järgnevalt.

2.1. Arvestades seda, et PPA on esitanud X Xxxxx rajooni kohtu xx.xx.xxxx. a otsuse

kohtule juba 29.09.2025 (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 167-252) ning selle

tõlkimiseks kulus tõenäoliselt samuti aega, ei saa isiku süüdimõistmise fakti uueks asjaoluks

pidada. Praegusel juhul on vaidluse all puudutatud isiku kinnipidamise teistkordne

pikendamine, mis tähendab, et PPA-l lasub kohustus tuua välja ja põhistada kõiki asjaolusid,

mille tõttu esineb jätkuvalt akuutne vajadus puudutatud isiku kinnipidamiseks.

Pikemaajalisemat kinnipidamist peavad õigustama kaalukamad asjaolud, mida antud juhul ei

esine.

2.2. Põhjendamatu on PPA arvamus, et lähitulevikus võib isik panna toime sarnase

õigusrikkumise. Arvestades, et isiku osas puudub teave, et ta oleks süütegusid toime pannud

korduvalt, isik on oma karistuse täielikult ära kandnud ehk vangistuse eesmärgid on täies

ulatuses täidetud, siis on käesoleval juhul PPA väited hüpoteetilise retsidiivsuse kohta pelgalt

spekulatiivsed.

2.3. Meelevaldne on PPA seisukoht, et rahvusvahelise kaitse vestluses isik ei kahetsenud

toimepandud kuritegu, vaid proovis selle üksikasju varjata ja pisendas seda. PPA ei ole

viidanud tõendile, kust selline järeldus tuleneb. Puudutud isik on avameelselt ja ausalt

(korduvalt) rääkinud oma taustast, sh vanglakaristusest, selle pikkusest, põhjusest, rangusest

jms (vt nt dtl 72).

2.4. Viimase kolme ja poole kuu jooksul viis PPA läbi üksnes ühe menetlustoimingu, mis

viitab rahvusvahelise kaitse menetluse ebaefektiivsusele. Seejuures ei eeldanud see

menetlustoiming isiku kohalolekut. Pelgalt vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi

rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise pikendamist. PPA loataotlusest ei nähtu

põhjendusi, milles seisneb vältimatu vajadus kui isiku jätkuva kinnipidamise eeldus (VRKS

361 lg 2).

2.5. Puudutatud isiku karistatus ei anna alust automaatselt jaatada väidetavat põgenemisohtu

(VSS § 68 p 8). Olukorras, kus puudutatud isiku eesmärk oli põgeneda tagakiusuohu eest ning

ta kaalus Eestisse muul viisil sisenemist, oli tegemist praktilise ratsionaalse ja realistliku

kaalutlusega, mis ei tähenda, et isikul oleks soov Eestist põgeneda või asuda ennast

siseriiklikult varjama. Puudutatud isik ei vaidle vastu sellele, et ta keeldus 04.12.2025

vestlusest advokaadi juuresolekuta, ent tegemist oli reaktsiooniga asjaolule, et PPA rikkus

isiku suhtes menetlusnormi (õigus kasutada menetluses esindajat VRKS § 10 lg 3 alusel).

2.6. Põgenemisohu järeldamine on ebaproportsionaalne, kuna puudutatud isik ei ole

kinnipidamiskeskuses viibimise vältel väljendanud vähimalgi määral tahtlust või kavatsust

kinnipidamiskeskusest vabanedes Eestist lahkuda või ebaseaduslikult üle piiri minna.

Igasugune väidetav põgenemisoht ei tingi automaatselt vältimatut vajadust isiku

kinnipidamiseks. Põgenemisohu jaatamiseks peab oht olema piisavalt suur õigustamaks isiku

vabaduse piiramist, paigutades teda kinnipidamiskeskusesse (RKHKo 3-3-1-24-17, p 13).

Seejuures ei saa isiku väidetavat põgenemisohtu põhjendada sellega, et isikul on kategooriline

4(8)

3-25-2127

vastuseis Venemaale naasmise suhtes olukorras, kus Venemaa on isiku päritolu riik, mille eest

isik rahvusvahelist kaitset taotleb.

3. PPA jäi 16.12.2025 istungil taotluse juurde.

4. Puudutatud isik vaidles 16.12.2025 kohtuistungil taotlusele vastu. Kohtuistungil ei

allunud isik kohtu korraldusele, vaid segas PPA esindaja jutule vahele ega lasknud tõlgil

tõlkida (16.12.2025 kohtuistungi helisalvestis kell 00:10:25). PPA esindaja sai taotluse

tutvustamisega jätkata alles kahe minuti möödumisel (vt 16.12.2025 helisalvestis kell

00:12:31). Kohtu küsimusele, kas isik on kriminaalkorras karistatud vastas isik küsimusega

„kus“ ning kui kohus kordas oma küsimust, siis tõstis isik häält ja küsis jätkuvalt „kus, kas

Eestis või Venemaal?“ (vt 16.12.2025 helisalvestis kell 00:25:07-00:25:40). Kui kohus oli

täpsustanud, et kohtul on üldine küsimus, kohus ei täpsusta kohta, vaid soovib teada, kas isik

on kriminaalkorras karistatud, vastas isik, et Eestis oli 1 ööpäev, Venemaal oli karistatud, aga

see oli ebaseaduslikult, sest asi oli fabritseeritud.

5. Puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja adv K. Ivanova esitas 16.12.2025

Tallinna Halduskohtule taotlused riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks seoses A. X. X-i

esindamisega haldusasjas nr 3-25-2127. Taotluste kohaselt seisnes osutatud õigusabi

järgmistes toimingutes: 1) 15.12.2025 PPA loataotlusega tutvumine, analüüs ja seisukoha

kujundamine, kliendile PPA loataotluse ja selgituste edastamine (vene keeles), e-kirjavahetus

kliendiga (31 minutit, summas 41 eurot); 2) 15.12.2025 seisukoha koostamine (109 minutit,

summas 142 eurot); 3) 16.12.2025 kohtuistungiks valmistumine (27 minutit, summas 36

eurot) ning kohtuistungil osalemine (33 minutit, summas 43 eurot). Kokku moodustab riigi

õigusabi tasu koos käibemaksuga 324,88 eurot (262 + 62,88).

KOHTU PÕHJENDUSED

Haldustoiminguks loa andmine

6. Kohus leiab, et PPA taotlus tuleb rahuldada (HKMS § 264 lg-d 1, 3, 5 ja 6, § 265 lg 1;

VRKS § 362 lg-d 5 ja 6, § 361 lg 1, lg 2 p 6, lg 21; VSS § 68 p 6). Kohus võtab haldusasja

materjalide juurde haldusasjast nr 3-25-2127(1) PPA 28.06.2025 taotluse ja selle lisad (isiku

tuvastamise akt, isiku kinnipidamise protokoll VRKS alusel, isiku ja tema asjade läbivaatuse

ja asjade hoiule võtmise protokoll, isikuandmete ankeet rahvusvahelise kaitse menetluses,

täiendavad andmed rahvusvahelise kaitse menetluses, andmed lähedaste sugulaste ja

pereliikmete kohta, haavatavuse hindamise akt, seletuskirjad (1 ja 2)) ja Tartu Halduskohtu

29.06.2025 kohtuistungi protokolli ning haldusasjast nr 3-25-2127(2) PPA 25.08.2025

taotluse ning selle lisa (25.08.2025 vestluse protokoll). Kohus kuulutab viidatud dokumentide

osas menetluse kinniseks (HKMS § 77 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 2,

VRKS § 13 lg 1). Samas asjas tehtud Tartu Halduskohtu 29.06.2025 määruse, Tallinna

Halduskohtu 28.08.2025 määruse ning Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2025 määruse asja

juurde võtmiseks puudub vajadus, kuivõrd tegemist on jõustunud ja avalikustatud

kohtulahenditega.

7. Vastavalt VRKS § 361 lg-le 1 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 361

lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt

kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning

kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud

olulisi asjaolusid. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada

riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks (VRKS § 361 lg 2 p 6). See säte vastab direktiivi

2013/33 art 8 lg 3 punktile e, mille kohaselt võib taotleja kinni pidada üksnes siis, kui seda

nõuab riikliku julgeoleku või avaliku korra kaitsmine. Mõiste „avalik kord“ eeldab igal juhul

lisaks ühiskondliku korra häirimisele ehk igasugusele seaduserikkumisele ka seda, et esineb

5(8)

3-25-2127

tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine oht, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi (vt Euroopa

Kohtu 30.06.2022 otsus C-72/22, p 87; 15.02.2016 otsus N. C-601/15 PPU, p 65 ja seal

viidatud kohtupraktika). Mõiste „riiklik julgeolek“ hõlmab nii liikmesriigi sisejulgeolekut kui

ka välisjulgeolekut ja järelikult võib avalikku julgeolekut mõjutada institutsioonide ja oluliste

avalike teenuste toimimise kahjustamine ning oht rahvastiku säilimisele, samuti välissuhete

raske häirimise oht või oht rahvaste rahumeelsele kooseksisteerimisele või militaarhuvide

kahjustamine (vt Euroopa Kohtu 30.06.2022 otsus C-72/22, p 88; 15.02.2016 otsus N. C-

601/15 PPU, p 65 ja seal viidatud kohtupraktika). Oht riiklikule julgeolekule või avalikule

korrale saab taotleja kinnipidamist või tema kinnipidamise jätkamist direktiivi 2013/33 art 8

lg 3 punkti e alusel vajalikkuse nõudest tulenevalt põhjendada üksnes siis, kui isiku

konkreetne käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab

mõnd ühiskonna põhihuvi või asjaomase liikmesriigi sise- või välisjulgeolekut (vt Euroopa

Kohtu otsus C-72/22, p 89; 15.02.2016 otsus N. C-601/15 PPU, p 67 ja seal viidatud

kohtupraktika).

8. Avaliku korrana mõistetakse mis tahes seaduslikkust (vt nt korrakaitseseaduse § 4 lg 1, mis

lisaks õigusnormide järgimisele toob avaliku korra eeldusena välja ka õigushüvede ja isikute

subjektiivsete õiguste kaitstuse – nende tagamine eeldab aga seaduste, sh Eesti Vabariigi

põhiseaduse järgimist, sh aktiivse tegevusega)1. Kuigi avalik kord on Euroopa Liidu õiguses

autonoomne mõiste, siiski on õigusriigis EL-i aluspõhimõtetega sarnased põhimõtted. Ohtu

avalikule korrale saab põhjendada näiteks isiku varasema käitumisega, tema sidemetega, aga

ka tema juurest leitud esemetega, näiteks ründeks kasutatavate vahendite või narkootiliste

ainetega, samuti muude asjaoludega (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-52-14, p 12).

9. Käesoleval juhul viitavad avaliku korra kahjustamise ohule järgmised puudutatud isikuga

seotud konkreetsed asjaolud: 1) isik on kriminaalkorras karistatud, mille eest määrati talle

pikk vanglakaristus range režiimiga kinnipidamisasutuses (dtl 393); 2) isik käitus 04.12.2025

vestlusel PPA-ga agressiivselt, kui hakkas PPA ametniku peale korduvalt karjuma (dtl 432);

3) isik ei allunud 16.12.2025 kohtuistungil kohtu korraldustele oodata oma järge küsimuste

esitamiseks ega lasknud tõlgil tõlkida (16.12.2025 kohtuistungi helisalvestis kell 00:10:25-

00:12:31); 4) isiku agressiivne käitumine (karjumine) viis selleni, et kohtuistungi ajal sisenes

KPK-s puudutatud isikuga samasse ruumi lisaks teine politseiametnik (vt 16.12.2025

kohtuistungi helisalvestis kell 00:12:42).

10. Käesoleval juhul on kaitstavaks hüveks avalik kord ehk et isik ei paneks vabaduses

viibides toime uusi kuritegusid varalise kasu saamise eesmärgil. Vaidlust ei ole seejuures

asjaoludes, et isikul puudub elukoht Eestis ning tal ei ole sotsiaalseid seoseid Eestiga

(puuduvad sugulased ja tuttavad siin), mis tõstab varalisel eesmärgil kuritegude sooritamise

tõenäosust. Olukorras, kus isik ei suuda väga kontrollitud keskkonnas, nagu kohtuistungil end

vaos hoida ja kohtu korraldusi täita, ei ole kindlust, et isik suudaks palju vabamas õhkkonnas

(väljaspool KPK-d) järgida Eesti Vabariigis kehtivat õiguskorda. Seda enam, et isik väljendas

kohtuistungil oma veendumust, et Eesti Vabariik ei ole demokraatlik riik (vt 16.12.2025

kohtuistungi helisalvestis 00:10:28). Kuigi isiku kinnipidamine KPK-s riivab tema

vabadusõigust, siiski esineb käesoleval juhul ülekaalukas avalik huvi kaitsta avalikku korda.

Seejuures ei oma eelviidatud asjaolude juures tähtsust, kas PPA teadis juba varem puudutatud

isiku karistatusest ja vastavast kohtuotsusest või mitte. Fakt on see, et nimetatud asjaolu

jätkuvalt mõjutab hinnangut puudutatud isikust lähtuvast ohust avalikule korrale. Vähetähtis

ei ole ka isiku enda ütlused, mille kohaselt on isik viibinud rindel Ukrainas, kuid sealt

põgenenud (vt seletuskiri 1; dtl 26). Kõik eelnev kogumis annab aluse pidada isikut ohtlikuks

avalikule korrale.

1 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kommentaar paragrahvile 54, punkt 2. Kättesaadav:

EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS

6(8)

3-25-2127

11. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku suhtes esineb põgenemisoht VSS § 68 punkti 6 tähenduses

(vt VRKS § 361 lg 21). Viidatud normi kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui

välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema

hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. PPA on vastavad

põhjendused taotluses esitanud (dtl 320). Isiku põgenemisohtu suurendab asjaolu, et isiku

rahvusvahelise kaitse taotlus on tagasilükatud, tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning

kohaldatud sissesõidukeeldu PPA 12.12.2025 otsusega nr 12506280001-1 (dtl 373).

Olukorras, kus rahvusvahelise kaitse taotlus on tagasilükatud ning isikut soovitakse riigist

välja saata, on suur tõenäosus, et vabaduses olles hoiaks isik väljasaatmismenetlusest kõrvale

ega oleks enam PPA-le kättesaadav, kuivõrd taotlejale on ilmne, et tema taotlus ei olnud

perspektiivikas ning ähvardab väljasaatmine. Kuigi isikul puuduvad isikut tõendavad

dokumendid, ei ole see takistanud puudutatud isikul ebaseaduslikku piiriületust. Schengeni

alal puudub piirikontroll, mis lihtsustab liikumist liikmesriikide vahel. Lisaks puuduvad isikul

igasugused sotsiaalsed seosed Eesti Vabariigiga, tal ei ole Eestis elukohta. Nimetatud asjaolud

suurendavad põgenemisohu tõenäosust. Põgenemisohtu on jaatanud ka Tallinna Halduskohus

oma 28.08.2025 määruse nr 3-25-2127 punktides 13-15 ning Tallinna Ringkonnakohus oma

01.10.2025 määruse nr 3-25-2127 punktis 10. Põgenemisohu tuvastamisel aluseks võetud

asjaolud muutunud ei ole.

12. Põgenemisohu tuvastamisel ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid

(VRKS § 29). Seda tingituna asjaolust, et põgenemisohu tuvastamisel ei suuda põgenemist

eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusse paigutamine, kus isik peab VRKS § 34 lg 5

järgi viibima kella 22-st kuni 6-ni, ning VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete

kohaldamine (elamine kindlaksmääratud kohas, ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-

sse registreerimisele, PPA teavitamine elukohast eemal viibimisest kauem kui kolm päeva)

(Riigikohtu lahend nr 3-3-1-52-14, p 18).

13. Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Kuigi KPK-s kinnipidamise

tähtaja pikendamine on vabadusõiguse riive, siiski esineb selleks seaduslik alus ning

taotletava eesmärgi saavutamiseks muud tõhusad meetmed puuduvad, mis riivaks puudutatud

isiku õigusi vähem. KPK-s kinnipidamise eesmärk ei ole isiku karistamine, vaid eesmärk on

tagada isiku kättesaadavuse rahvusvahelise kaitse menetluses.

14. Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa X. Xi

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste ära

langemiseni, kuid mitte kauemaks kui xx.xx.xxxx (kaasa arvatud). Kohus asendab

avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3) ning jätab välja

andmed tema karistamise kohta Venemaal (karistuse pikkus ning selle kandmise aeg ja koht).

Riigi õigusabi tasu kindlaksmääramine

15. Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja

põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks

kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud, riigi

õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi

osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud (RÕS § 22 lg 7). Riigi õigusabi tasu

suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus määratakse kindlaks RÕS § 21 lg-s 3

nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu

hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal (RÕS § 22 lg 6). Selliseks korraks on

justiitsministri 26.07.2016 määrus nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude

hüvitamise kord“ (kord). Vastavalt korra § 11 lg-le 1 on tasu riigi õigusabi osutamise eest mh

halduskohtumenetluses 39 eurot iga poole tunni kohta.

7(8)

3-25-2127

16. Juhindudes RÕS § 22 lg-st 7 leiab kohus, et kulunud aeg (3h ja 20 minutit) ja tehtud

toimingud on põhjendatud, mistõttu tuleb tasu taotletud suuruses kindlaks määrata. Taotluse

kohaselt osutati õigusabiteenust Advokaadibüroo LINDEBERG kaudu, mistõttu on

põhjendatud taotletud summale käibemaksu lisamine. Riigi õigusabi tasu väljamaksmist

korraldab advokatuur (RÕS § 24 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)