2-25-12590/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-12590

Tsiviilasi

Q.R-i võlgade ümberkujundamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): Q.R (isikukood XXX)

Usaldusisik: Andres Julle

Võlausaldajad:

1) B AS (registrikood XXX)

2) E AS (registrikood XXX)

3) AS I F (registrikood XXX)

4) C P AS (registrikood XXX)

5) S AS (registrikood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Q.R-i maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks.

2. Kinnitada Q.R-i esitatud võlgade ümberkujundamiskava järgmiselt:

Võlausaldaja

Põhinõue

(eurodes)

Kõrvalnõue

(eurodes)

Kohustuse

kogusumma

(eurodes)

Kohustuse

täitmiseks

tehtavate

osamaksete

arv ja

suurus

Kohustuse

täitmise

ulatus

(eurodes)

Kohustuse

täitmise

ulatus/põhikohus

tuse täitmise

ulatus %-des

B AS

217,58

0,00

217,58

59×3,63 €

1×3,41 €

217,58

100%/100%

B AS

533,74

0,00

533,74

59×8,90 €

1×8,64 €

533,74

100%/100%

B AS

37,70

0,00

37,70

59×0,63 €

1×0,53 €

37,70

100%/100%

B AS

1602,18

0,00

1602,18

59×26,70 €

1×26,88 €

1602,18

100%/100%

B AS

1245,48

0,00

1245,48

59×20,76 €

1×20,64 €

1245,48

100%/100%

B AS

1201,31

0,00

1201,31

59×20,02 €

1×20,13 €

1201,31

100%/100%

B AS

2618,65

0,00

2618,65

59×43,64 €

1×43,89 €

2618,65

100%/100%

E AS

3931,94

311,23

4243,17

59×70,72 €

1×70,69 €

4243,17

100%/100%

AS I F

1290,43

4,85

1295,28

59×21,59 €

1×21,47 €

1295,28

100%/100%

AS I F

373,94

1,40

375,34

59×6,26 €

1×6,00 €

375,34

100%/100%

C P AS

693,51

1,60

695,11

59×11,59 €

1×11,30 €

695,11

100%/100%

C P AS

640,72

12,07

652,79

59×10,88 €

1×10,87 €

652,79

100%/100%

S AS

1000,00

2,24

1002,24

59×16,70 €

1×16,94 €

1002,24

100%/100%

S AS

1016,20

2,12

1018,32

59×16,97 €

1×17,09 €

1018,32

100%/100%

S AS

1500,00

2,25

1502,25

59×25,04 €

1×24,89 €

1502,25

100%/100%

KOKKU

17 903,38

337,76

18 241,14

59×304,03 €

1×303,37 €

18 241,14

3. Kohustada Q.R-i tasuma esimese võlgade ümberkujundamiskava järgse makse 10.

jaanuaril 2026 ning edaspidi iga kuu 10. kuupäevaks kuni kava täitmiseni selles

märgitud tingimustel.

4. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik Andres Julle.

5. Kohustada Q.R-i esitama usaldusisikule aruande oma varalise seisundi ja

ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 10. jaanuariks 2027 ning edaspidi iga

aasta 10. jaanuariks kuni kava täitmiseni, mille usaldusisik edastab ka kohtule.

6. Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruande Q.R-i

võlgade

ümberkujundamise kohta menetluse lõpuks.

7. Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud Q.R-i kanda, v.a võlausaldajate

menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.

8. Määrata Q.R-i usaldusisiku Andres Julle tasuks 886 eurot.

9. Usaldusisiku tasu 886 eurot maksta välja kohtu deposiidist KesKes Consulting OÜ

(registrikood 14632778, pangakonto nr XXX SEB Pank AS), mille kaudu usaldusisik

tegutseb.

10. Tühistada Viru Maakohtu 28. augusti 2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-12590

kohaldatud abinõu, millega peatati Q.R-i vara suhtes sundtäitmine.

11. Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja edastada täitmiseks

usaldusisikule.

12. Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

13. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Edasikaebamise kord

Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning

ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Viru

Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates

(FIMS § 28 lg 2).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik,

võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 54 lg 11).

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. Q.R (avaldaja, võlgnik) esitas 3. augustil 2025 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse

võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks.

Avalduse kohaselt on võlgnik lesk ja tal ei ole ülalpeetavaid. Võlgniku sissetulekud on

1657,55 eurot kuus (töötasu ja vanaduspension). Võlgniku väljaminekud on 1095 eurot kuus.

Võlgnikule kuulub kinnisasi asukohaga XXX. Samuti kuulub võlgnikule sõiduk hinnangulise

väärtusega 4000 eurot (registreerimismärk XXX).

Maksejõuetuse põhjusena toob võlgnik välja, et tema väljaminekud on kasvanud

sissetulekutest suuremaks. Raskusi põhjustavad igakuiste laenumaksete suurused, millega ei

osanud laenude võtmisel arvestada. Laenud võeti terviseprobleemide ja haiguslehel viibimise

tõttu. Viimastel aastatel on palju raha kulunud ka sõiduki remondile.

2. Maakohus võttis maksejõuetusavalduse 28. augusti 2025 määrusega menetlusse, nimetas

võlgniku usaldusisikuks Andres Julle (usaldusisik) ja peatas võlgniku vara suhtes toimuva

sundtäitmise kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või

menetluse lõppemiseni.

3. Usaldusisiku 23. septembri 2025 hinnangu kohaselt on võlgniku makseraskuste

ületamiseks sobiv võlgade ümberkujundamise menetlus.

Võlgnikule kuulub kinnisasi eeldatava väärtusega 20 000 eurot. Lisaks omab võlgnik

sõiduautot Opel Meriva (2012), väärtusega 4000 eurot. Täiendav vara, investeeringud ja

nõuded puuduvad. Igakuised sissetulekud (töötasu, pension ja toetus) on keskmiselt 1750

eurot, samas kui püsikulud ulatuvad 1631 euroni. Igakuised kohustused ja jooksvad kulutused

ületavad mõistlikku piiri. Võlgnik on vara ja sissetulekute tasakaalu osas piiril – mõningane

võime võlausaldajatele osaliselt tasuda on olemas, ent likviidset vara on vähe.

Makseraskused on kujunenud järk-järgult terviseprobleemide ja nendega kaasnenud

sissetulekute vähenemise tõttu. Pikaajalised haiguslehed, operatsioonid ning sõiduauto

korduvad remondikulud sundisid teda võtma mitmeid laene, mille intressimäärad ja igakuised

kohustused osutusid liialt koormavaks. Kuna võlgnik on olnud majanduslikult iseseisev ja

vältis pere või tuttavate abi, kogunesid laenud üle jõu käivaks.

Võlgnikul on stabiilne töökoht ning lisaks kindel vanaduspension, mis annab teatud

kindlustunde igakuiste laekumiste osas. Arvestades senist tööhõivet ja töövõimet, võib

eeldada, et sissetuleku tase püsib vähemalt lühikeses ja keskpikas perspektiivis. Võlgade

ümberkujundamise menetlus võib olla realistlik, kui võlgnik suudab vähendada

tarbimiskulusid ja säilitada töösuhte.

4. Maakohus määras 9. oktoobri 2025 määrusega usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks

deposiidi suuruseks 886 eurot. Võlgnik on tasunud nõutud deposiidi.

5. Maakohus algatas 3. novembri 2025 määrusega võlgniku suhtes võlgade

ümberkujundamise menetluse ning määras kava esitamise tähtajaks 2. jaanuar 2026.

6. Usaldusisik esitas 10. detsembril 2025 kohtule kinnitamiseks võlgade

ümberkujundamiskava (kava).

6.1. Kava kohaselt taotleb võlgnik rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise

pikendamise ja osadena täitmise teel. Ümberkujundamisele kuuluvad kohustused on kokku 18

241,14 eurot. Ümberkujundamisele kuuluvad B AS-i, E AS-i, AS-i I F , C P AS-i ja S AS-

i nõuded.

6.2. Võlgnik soovib enda võlad ümber kujundada, et ületada makseraskused ning vältida

pankrotimenetlust (säilitada vara).

6.3. Usaldusisik tuvastas, et B AS-i poolt 19. juuli 2023 kuni 12. juuli 2024 välja antud

laenude krediidikulukuse määr ei vastanud seadusest tulenevatele nõuetele. B AS on selle

perioodi jooksul väljastanud võlgnikule laene kogusummas 15 201 eurot, mille kohta kujunes

viimasest laenust alates igakuine makse 519,14 eurot. Tegelik krediidikulukuse määr kujunes

niivõrd kõrgeks, et selle põhjal ei oleks võlgnikul olnud võimalik oma eluajal laenusid

reaalselt tagasi maksta. Lisaks selgus, et B AS oli krediidivõime hindamisel kunstlikult

suurendanud võlgniku sissetulekuid, märkides sissetulekuks 2035 eurot, kuigi tegelik

regulaarne kuusissetulek oli ca 1800 eurot. Võlgnik on tasunud intressideks juba 7337,45

eurot, ilma et põhiosa oleks sisuliselt vähenenud. Kuna tuvastati, et B AS krediidilepingud on

võlaõigusseaduse alusel tühised, arvestati kogu võlgniku seni tasutu põhiosa katteks.

Ümberkujundamiskava kohaselt makstakse järelejäänud põhiosa täies ulatuses. Usaldusisik

võimaldas B AS-il vea korral teha ümberarvestuse, kuid B AS vastas, et maksegraafikud on

koostatud annuiteetgraafikute alusel ning võlgnik on kasutanud maksepuhkusi ja pikendusi,

mistõttu on kogukulu kasvanud.

6.4. Kava koostamisel on arvesse võetud võlausaldajate seisukohad. Usaldusisik edastas

võlausaldajatele kava 25. novembril 2025.

1) B AS nõustus ümberkujundamiskavaga.

2) AS I F nõustus kavas esitatud andmetega ja võla ümberkujundamisega võlgniku

taotletud viisil.

3) C P AS nõustus nõuete ümberkujundamisega, juhul kui kohustuste täitmise tähtaeg ei

ületa 60 kuud. Samas kirjas korrigeeriti summasid ning teavitati väikelaenulepingu nr

XXX tasumisest.

4) S AS oli nõus kavas esitatud nõude ümberkujundamise viisi osas. S AS täpsustas

kirjas nõuete suurust ning teavitas kavas olevatest topeltkirjetest.

Tähtajaks ei esitanud seisukohta E AS (kinnitas kava kättesaamist).

7. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksevõime keskpikas perspektiivis stabiilne.

Võlgnikul on motivatsioon oma kohustused täies ulatuses tasuda ning vältida

pankrotimenetlust ja kodu kaotust. Võlgniku riskiprofiilile tuginedes on kava realistlik ning

elluviidav, kui võlgnik jätkab senist töösuhet ning juhib oma kulusid mõistlikult.

8. Usaldusisik esitas palub määrata enda tasuks kokku tasu 886 eurot (käibemaksuta).

Usaldusisik palub kanda tasu KesKes Consulting OÜ-le, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

Taotluse kohaselt oli usaldusisiku tunnitasu 88,60 eurot käibemaksuta.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see

tuleb kinnitada ning usaldusisiku tasu taotlus rahuldada.

10. Pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist koostab ja esitab usaldusisik

kohtule FIMS § 20 lg 1 järgi võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade

ümberkujundamise kava, milles on märgitud: 1) milliste kohustuste ümberkujundamist ja

millisel viisil taotletakse; 2) ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg; 3) põhistus, et võlgade

ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on

võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida; 4) usaldusisiku tasu kalkulatsioon. Lisaks

edastab usaldusisik võlausaldajate seisukohad võlgade ümberkujundamise kohta koos

ümberkujundamiskavaga kohtule (FIMS § 24 lg 3).

11. FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega

võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FIMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib

ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud

vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud

vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda

ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste

võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

Kohus võib jätta ümberkujundamiskava sõltumata FIMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust

kinnitamata, kui: 1) võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade

ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses,

mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil

tagasinõudmisega; 2) ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid

arvestades tõenäoline; 3) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste

kohta; 4) võlgnik rikub teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust; 5) ettevõtte

ümberkujundamise taotluse puhul ei ole ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast

ümberkujundamist tõenäoliselt võimalik.

12. Praegusel juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud või tuleb FIMS § 24 lg 2

järgi nõustunuks lugeda kõik võlausaldajad.

Kohus nõustub usaldusisikuga, et kuivõrd võlausaldaja E AS ei ole usaldusisikule tähtaja

jooksul seisukohta esitanud, tuleb lugeda, et ta on nõude suurusega nõustunud (FIMS § 25 lg

1). Teised võlausaldajad on kavaga nõustunud. Seega on kava ja nõuetega nõustunud kõik viis

võlausaldajat, kelle nõuded on kokku 100%.

13. Eelnevat arvestades tuleb kohtul võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseks

kontrollida, kas usaldusisik on kohtule esitanud FIMS § 20 lg-s 1 ja § 24 lg-s 3 sätestatud

nõuetekohased dokumendid ning kas esineb FIMS § 27 lg-s 1 nimetatud aluseid.

13.1. Usaldusisik esitas 10. detsembril 2025 kinnitamiseks kava. Koos kavaga on usaldusisik

esitanud kohtule mh FIMS § 24 lg-s 3 nõutud võlausaldajate seisukohad.

13.2. Kava vastab FIMS § 20 lg-s 1 sätestatud nõuetele.

14. Kavas on märgitud, milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse

(FIMS § 20 lg 1 p 1). Võlgnikul on pandiga tagamata nõudeid, mida ta ei suuda teenindada

viie võlausaldaja ees kokku 18 241,14 eurot. Usaldusisik on kohustuste tuvastamisel hinnanud

nende tõendatust ja õiguspärasust (FIMS § 20 lg 3).

Võlgnik on kavaga taotlenud FIMS § 21 lg 1 alusel kavaga kohustuste ümberkujundamist

kohustuste täitmise tähtaja pikendamise ja osadena täitmise teel. Eelviidatud sätte teise lause

kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme

kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Järelikult on võimalik samaaegselt kasutada mitut

abinõud. Kohtu arvates on praeguses asjas valitud abinõud võlgnikul tekkinud makseraskuste

ületamiseks õiglased ja sobivad, võttes arvesse võlgniku sissetuleku suuruse, talle kuuluva

vara väärtuse ja selle säilitamise soovi ning ühtlasi võlausaldajate õigustatud huvisid ja õigusi

nõude rahuldamisel.

Võlgniku pankroti korral muutuksid sissenõutavaks kõik võlgniku kohustused kokku 18

241,14 eurot ning võlgnik jääks pankrotimenetluse korral ilma enda kinnisasjast (elukohast) ja

sõidukist, mida ta vajab sissetuleku teenimiseks (töölkäimiseks). Samas võimaldab võlgniku

sissetulek tasuda kõik kohustused 100% ulatuses osamaksetega.

14. Kavas on märgitud ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg 60 kuud ehk 5 aastat (FIMS §

20 lg 1 p 2).

15. Võlgnik võttis laene, mida ta ei suutnud hiljem teenindada terviseprobleemide tõttu ja

sõiduki remondiks. Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamisega ületada sellest tekkinud

makseraskused ning vältida pankrotimenetlust.

Kohtu arvates on kavas esile toodud asjaolud, mis annavad alust arvata, et võlgade

ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on

võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida (FIMS § 20 lg 1 p 3). Kohus ei ole tuvastanud

asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et võlgnik ei suuda kava igakuiselt täita. Usaldusisiku

seisukoha kohaselt on võlgniku igakuine sissetulek ca 1750 eurot (töötasu, pension,

sotsiaaltoetus). Usaldusisiku kinnituse järgi tasub võlgnik kava raames enda sissetulekutest

igakuiselt ca 304,03 eurot (viimane osamakse 303,37 eurot), seejuures jääb võlgniku

igapäevaste kulude kandmiseks ca 1445,97 eurot. Võlgniku istungil antud kinnitusel

võlgnikul peaks töökoht säilima, kuid vajadusel aitavad teda kava täitmisel ka lähedased.

Kava koostamisel on arvestatud võimalike riskide, sh töökaotuse või sissetuleku ajutise

langusega seoses võlgniku tervisliku seisundiga. Sellisel juhul on võlgnikul võimalik jätkata

tagasimakseid vanaduspensioni arvelt, mille laekumine ei sõltu töösuhtest ning tagab

minimaalse püsiva rahavoo kogu kava jooksul.

Arvestades eelnimetatud asjaolusid, suudab võlgnik kohtu arvates kavas näidatud

võlausaldajate nõudeid igakuiselt täita. Seeläbi on võlgnikul võimalik püsivat maksejõuetust

vältida.

16. Kohtu hinnangul on täidetud FIMS § 26 lg 2 alused kava kinnitamiseks ning kohus

kinnitab kava.

17. Kohtu arvates puuduvad FIMS § 27 lg-s 1 sätestatud välistavad asjaolud kava

kinnitamiseks.

17.1. Võlgnik on makseraskustes, kuna ta ei suuda rahuldada igakuiselt kõigi võlausaldajate

nõudeid nende poolt nõutud ulatuses ning tema suhtes on algatatud täitemenetlused.

Makseraskused ei ole seejuures ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta. Kohtu

ette ei ole toodud ka asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et makseraskused on ületatavad

võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Seega ei esine FIMS § 27 lg 1

p-s 1 nimetatud asjaolusid.

17.2. Kohtu arvates on ümberkujundamiskava täitmine võlgniku sissetulekuid arvestades

tõenäoline (FIMS § 27 lg 1 p 2).

17.3. Kohtul puuduvad andmed, et võlgnik oleks tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või

kohustuste kohta või rikkunud teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust (FIMS § 27 lg 1 p-d 3

ja 4).

17.4. Eelmärgitut arvestades leiab kohus, et aluseid võlgade ümberkujundamiskava

kinnitamata jätmiseks ei esine ning see tuleb kinnitada, arvestades nii võlgniku kui

võlausaldajate huve. FIMS § 30 lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava

täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette

nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud

tähtaja jooksul nõuet maksma panna.

18. FIMS § 16 lg-s 3 sätestatud usaldusisiku nimetamisel kohtu poolt kohaldatud abinõusid

võib rakendada kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või

menetluse lõppemiseni. Kohus tühistab käesoleva määrusega kava kinnitamisel maakohtu 28.

augusti 2025 määrusega kohaldatud abinõud.

19. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35 lg 1).

Kohus selgitab, et võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku

teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel (FIMS § 35 lg 2). Usaldusisik esitab

võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule ka aruande (FIMS § 35 lg 4).

20. FIMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle

täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda

kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. FIMS § 35 lg 3 järgi esitab võlgnik

iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud

tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui

kohus ei otsusta teisiti. Eelnevat arvestades tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule aruanne

oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 10. jaanuariks 2027

ning edaspidi iga aasta 10. jaanuariks kuni kava täitmiseni. Aruande edastab usaldusisik

kohtule.

21. Kohus lisab, et tühistab kava FIMS § 41 lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku

pankroti väljakuulutamisel. Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike

kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral;

2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei

suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud

ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende

suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma

kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata

võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule

või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve

teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste

katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

22. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 886 eurot (tunnitasuga 88,60 eurot).

22.1. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö

mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu

ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FIMS § 54

lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel

lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud.

22.2. Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 88,60 eurot on põhjendatud ning vastab

menetluse keerukusele ja mahule. See ei ületa FIMS § 54 lg-s 5 ettenähtud tunnitasu

ülemmäära. Samuti saab pidada põhjendatuks usaldusisiku näidatud ajakulu oma ülesannete

täitmiseks 10 tunni (886÷88,60) ulatuses. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku

kohustused ja vara, kontrollinud nõuete põhjendatust (sh krediidi kulukuse määra ja

vastutustundliku laenamise põhimõtet), teinud selleks erinevaid päringuid, suhelnud

menetlusosalistega võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiva lahenduse leidmiseks,

hinnanud võlausaldajate nõudeid, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara

nimekirjad, samuti tulemusliku võlgade ümberkujundamise kava, millega on kõik

võlausaldajaid nõustunud. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 886 eurot, s.o (10 h ×

88,60 eurot).

22.3. Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina 886 eurot.

Usaldusisiku tasu (886 eurot) tuleb seega hüvitada võlgniku poolt kohtu deposiidina tasutud

summa arvel KesKes Consulting OÜ-le, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).

23. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu

hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb

kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

Kohus jätab FIMS § 8 lg 3 alusel võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku

kanda ning võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude jaotust

arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)