1-25-5901/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kriminaalasi nr 1-25-5901

10.novembril 2025.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus

Kohtunik

Liina Pohlak

Sekretär

Thea Tikenberg

Tõlk

Mariana Sidorok juuresolekul

Prokurör

M. Kink

Kaitsja

Leelo Viil osavõtul

Arutas avalikul kohtuistungil kriminaalasja lühimenetluses

P.A isikukood XXX, XXX, XXX kodanik, XXX, elukoht XXX, XXX, tel XXX, e-post XXX.

Varem kriminaalkorras karistamata

süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi

P.A, viibides 16.09.2024 umbes kella 20.40 paiku XXX aias, vastuseks M.E rusikalöögile P.A silma

piirkonda, lõi ühe korra M.E-le noaga selga, mille tagajärjel kannatanu tundis füüsilist valu ja sai

umbes 4–5 cm pikkuse haava. Seejärel samas kohas, s.o XXX aias lõi P.A kolm korda noaga teda

kinni pidada püüdnud V.S-i keha piirkonda, tabades kannatanut paremale poole roiete piirkonda, rinna

piirkonda ning vasaku käe küünarnuki piirkonda. Saadud noalöökidest tundis V.S füüsilist valu ja sai

tervisekahjustusi, milleks on vasakul õlavarrel lahtine haav ning paremal pool rindkeres kaks lahtist

haava.

Seega pani P.A toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise

väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus uuris järgmisi tõendeid:

1. Patrulli ettekanne ja häirekeskuse kõnede päring (1/1-2, 3-6);

2. 08.10.2024 asitõendi vaatlusprotokollid ja CD (1/7-11, 12-15);

3. 10.10.2024 asitõendi vaatlusprotokoll ja CD (1/16-21);

4. sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga (1/ 22-25);

5. sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga (1/26-35);

6. kannatanu V.S ütlused (1/38-43);

7. isiku läbivaatuse protokoll fototabeliga (1/59-68);

8. tunnistaja K.M ütlused (1/69-70);

9. kiirabikaardid (1/73-76);

10. V.S-i ravidokumendi (1/79-90);

11. kohtuarst-eksperdi A.-C.H 07.10.2024 e-kiri (1/91-92);

12. kannatanu M.E 30.10.2024 ja 06.11.2024 ütlused (1/107-109, 121-124);

13. isiku läbivaatuse protokoll fototabeliga (1/118-120);

14. isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 25E-A0I00124-01 (1/133-136);

15. kannatanu M.E 30.10.2024 ja 25.11.2024 kahtlustatavana antud ütlused kriminaalasjas nr

24231553855 (1/137-139, 140-143);

16. Tunnistaja M.I 18.10.2024 ütlused ning kannatanuna 19.09.2024 antud ütlused M.E kriminaalasjas

(1/147-152, 231-236);

17. äratundmiseks esitamise protokollid fototabeliga (1/153-158, 237-241);

18. Tallinna Kiirabi vastus, kiirabikaart, AS-i Ida-Tallinna Keskhaigla vastus ja epikriis kriminaalasjas

nr 24231553855 (1/ 245-247, 250-253);

19. V.S 23.09.2024 ja 17.10.2024 ütlused kannatanuna M.E kriminaalasjas (1/159-163, 2/1-6);

20. Tallinna Kiirabi vastus, kiirabikaart, AS-i Ida-Tallinna Keskhaigla vastus ja epikriis kriminaalasjas

nr 24231553855 (2/10-12, 15-22);

21. tunnistaja Y.T (XXX-aastane) ütlused (1/171-176);

22. tunnistaja E.S ütlused (1/180-184);

23. tunnistaja J.S (XXX-aastane) ütlused ja e-kirjaga saadetud foto (1/188-192, 193);

24. tunnistaja E.K (XXX-aastane) ütlused (1/197-201);

25. tunnistaja O.Z ütlused (1/ 204-208);

26. tunnistaja A.V. 10.10.2024 ja 07.11.2024 ütlused (1/209-214, 215-218);

27. tunnistaja A.V. ütlused (1/225-230);

28. tunnistaja A.K ütlused (2/24-28);

29. 23.10.2024 asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga ja DVD (2 /31-36);

30. 30.10.2024 asitõendi vaatlusprotokoll ja CD (2/ 39-40);

31. 11.10.2024 asitõendi täiendava vaatluse protokoll fototabeliga ja DVD (2 kd lk 41-53);

32. DVD videosalvestistega;

33. 25.10.2024 asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (2/54-78);

34. 13.11.2024, 15.01.2025 asitõendi vaatlusprotokollid fototabelitega ja M.I ütlused kannatanuna

kriminaalasjas nr 24231553855 (2/79-86, 87-93, 94-97);

35. külmrelvaekspertiisi akt nr 24E-TB00213 (2/147-150);

36. tunnistaja M.B ütlused (2/175-176);

37. P.A 22.09.2024, 11.10.2024, 29.05.2025 ütlused kahtlustatavana (2/111-117, 131-135, 136-140);

38. P.A e-kirjaga edastatud pildi (2/118-126);

39. karistusregistri väljavõte 03.12.2024 seisuga (2/167);

40. kriminaalasjas nr 24231553855 kogutud tõendid – P.A ütlused kannatanuna; fotolt äratundmiseks

esitamise protokoll (2/177-201);

41. kriminaalhooldusametniku kohtueelne ettekanne P.A suhtes KarS § 87 lg 7 sätete kohaldamise

võimalikkuse kohta (3/11-13).

P.A tunnistas end esitatud süüdistuses 10.11.2025 toimunud kohtuistungil täielikult süüdi. Nõustus

kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde.

Kaitsja süüdistusele vastu ei vaidle ning on seisukohal, et asja saab lahendada lühimenetluses. Kaitsja

lisas, et tema kaitsealune on tunnistanud end süüdi, löömist tunnistab ja selle kohta on tõendid olemas.

Samas leiab kaitsja, et esinevad isikut õigustavad asjaolud ja praegusel juhul väärib kaalumist

hädakaitse versioon, kuna kannatanutest lähtuv oht ja rünne oli ilmselge ning tema kaitsealuse

kaitsetahe oli ka ilmselge.

Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused, prokuröri ning kaitsja arvamuse ja uurinud toimiku

materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

P.A-le on esitatud süüdistus KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis näeb

ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise

eest. Selle kuriteo objektiivne koosseis nõuab, et oleks kahjustatud teise inimese tervist või põhjustatud

talle kehalise väärkohtlemisega valu.

Praegusel juhul ei ole vaidlus selles, et süüdistatav P.A ning kannatanud V.S ja M.E viibisid 16.09.2024

kella 20.40 ajal Tallinnas asuvas XXX aias. Süüdistatava ja kannatanute viibimist süüdistuses näidatud

ajal ja kohas tõendavad nii dokumentaalsed tõendid kui ka süüdistatava ja kannatanu V.S-i ütlused ning

kohtueelses menetluses ülekuulatud tunnistajate O.Z, A.V, Y.T, J.S, E.K, A.V ja M.I ütlused.

Süüdistatava P.A ning tunnistajate J.S ja E.K riimuvate ütlustega leidnud tõendamist, et nad viibisid

16.09.2024 kella 20.00 ajal koos XXX aias mälestusmärgi juures ning nende juurde tuli üks mees, kes

palus abi enda sõbra V., kes oli tugevas alkoholi joobes. Tunnistaja M.I ütlused kinnitavad, et ta oli

16.09.2024 kella 19.00-20.00 ajal koos sõbra V.S XXX taga olevas pargis. Kuna tema sõber oli

tugevas alkoholi joobes, palus ta ühelt rokkarite kambalt abi, et nad aitaksid V. püsti. Samuti

kinnitavad P.A, J.S, E.K ja M.I ütlused, et pargis viibis ka teine seltskond. Kannatanu V.S-i ning

tunnistajate O.Z, A.V, A.V ja Y.T haakuvad ütlused kinnitavad, et nad viibisid 16.09.2024 kella 20.00

ajal samas seltskonnas XXX aias oleva XXX mälestusmärgi juures ning nende vastas oli teine

seltskond, kus oli kaks tüdrukut ja kolm meest.

Kuigi kannatanu M.E on käesolevas kriminaalasjas andnud kannatanuna ütlusi kahel korral, s.o

30.10.2024 ja 06.11.2024 ning kahel korral kahtlustatavana kriminaalasjas, mis seondub 16.09.2024

kella 20.00 ajal Tallinnas Mere pst trammipeatuse juures toimunud kuriteoga M.I ja V.Se suhtes, ei ole

kannatanu tema suhtes toime pandud kuriteo osas sisulisi ütlusi andnud. Seetõttu on kannatanu M.E

ütlused 16.09.2024 XXX aias toimunud kuriteosündmuse tõendamise seisukohalt väärtusetu tõend.

Samas on nii süüdistatava, kannatanu V.S-i kui ka tunnistajate J.S, O.Z, A.V, Y.T, A.V ja M.I ütlustega

tõendatud, et ka kannatanu M.E viibis sellel õhtul XXX aia pargis kannatanu V.S-iga samas

seltskonnas. Käesolevas kriminaalasjas ei oma tõendi väärtust ka V.Se ütlused, kes küll kinnitas

16.09.2024 kella 20.00 ajal XXX aias viibimist koos M.Iga, kuid temal esinenud alkoholijoobe tõttu ei

mäleta ta sellest õhtust midagi.

Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus asjaolus, et süüdistuses etteheidetud teo toimepanijaks on

P.A ning kuriteo toimepanemise asjaolude osas on nii süüdistatav P.A, kannatanu V.S ning tunnistajad

andnud kohtueelsel menetlusel sarnaseid ütlusi.

Esmalt on kannatanu V.S ja tunnistajad kirjeldanud teises seltskonnas viibinud teo toimepanijat ehk

P.A riimuvate ütlustega. Kannatanu V.S kirjeldas kohtueelsel menetlusel antud ütlustes, et ühel mehel

teisest seltskonnast oli üle õlgade ulatuvad pikad mustad juuksed ning ta ütles, et on 20-aastane. Sellel

poisil olid seljas tumedad riided, tal oli suur hambavahe ning ta kõneles vene keeles. Tunnistajad A.V,

O.Z, A.V ja Y.T on kohtueelsel menetlusel antud ütlustes samuti kirjeldanud, et üks teises seltskonnas

viibinud mees oli pikkade tumedate juustega, kellel oli kaelas okastega rihm. A.V ja Y.T lisasid antud

ütlustes, et mehel oli seljas nahktagi ja jalas militaarpüksid. Ka M.I viitas antud ütlustes, et neid

aidanud seltskonnas oli ühel noormehel kaelas musta värvi rihm metallist okastega. Samuti kinnitas

süüdistatav kohtueelsel menetlusel antud ütlustes, et tal olid sellel õhtul seljas musta värvi nahktagi,

jalas militaarpüksid ja Vans jalanõud. Kohus vaatas ka kriminaalasja materjalide juures olevaid

Tallinna linnakaamerate ja Aia 3 Tallinn asuva Prisma turvakaamerate 16.09.2024 videosalvestisi

DVD-l, mis kinnitavad süüdistatava, kannatanu V.S-i ja tunnistajate ütlusi süüdistatava P.A

väljanägemise ja temal seljas olnud riietuse osas (pikad tumedad juuksed, seljas nahktagi, jalas

militaarpüksid, kaelas ogadega rihm) kui ka seda, et süüdistatav viibis 16.09.2024 õhtul Tallinnas

asuva XXX aia läheduses. 30.10.2024 asitõendi vaatlusprotokoll koos CD-plaadiga, milles vaadeldi

videosalvestisi, mis pärinevad Tallinnas ühest Aia tn-l ning kahest XXX aias paiknevatest

linnakaameratest, tõendab et 16.09.2024 kell 20.07 liigub läbi pargi seltskond noorukeid, kellest

viimasena liigub pikkade tumedate juuste ja nahktagiga noormees. 25.10.2024 asitõendi

vaatlusprotokollis koos fototabeliga vaadeldi mh P.A-lt tema kinnipidamisel ära võetud ja 16.09.2024

õhtul tema seljas olnud musta värvi nahktagi ja jalas olnud kamuflaažmustriga pükse.

Samuti ei ole vaidlust selles, et kahe noorte seltskonna vahel tekkis konflikt subkultuuriliste erinevuste

üle, mis eskaleerus füüsiliseks konfliktiks. Süüdistatava P.A ja tunnistajate J.S ja E.K riimuvad ütlused

tõendavad, et nende juurde tuli teine seltskond, kes hakkas neid nende väljanägemise pärast solvama.

Ka tunnistajad Y.T ja A.V ning kannatanu V.S on enda ütlustes selgitanud, et kommenteeriti

süüdistatava seltskonna väljanägemist. Tunnistaja M.I ütluste kohaselt hakkas teine seltskond rokkarite

seltskonda kommenteerima ja naersid nende üle. Süüdistatava P.A ning tunnistajate A.V, O.Z, A.V, Y.T

ja J.S ütlused kinnitavad, et ühel hetkel ütles süüdistatav teisele seltskonnale „Mine nahhui“, mille

tõttu M.E ja tema seltskond lähenesid süüdistatavale.

Kannatanu V.S-i ütluste kohaselt kui kahtlustatav hakkas ära minema, siis tema tuttavad O. ja M.E

läksid kahtlustatavale järgi ning neil tekkis konflikt. Kui nad hakkasid karjuma, läks kannatanu nende

juurde ja siis ta nägi, et kahtlustatav võttis noa välja ja suundus M.E poole, kuid ta ei näinud, kuidas

M.E nuga sai. O. võttis pipragaasi ja lasi kahtlustatava suunas, kuid ei tabanud. Kannatanu võttis O.

pipagaasi ja üritas samuti lasta, kuid ei jõudnud, sest kahtlustatav tuli talle noaga kallale ja lõi teda

noaga kolm korda. Kahtlustatav tabas teda paremale poole ribide piirkonda, rinna piirkonda ja vasaku

käe küünarnuki piirkonda. Rünne noaga võis toimuda XXX aias oleva purskkaevu juures suunaga

sõidutee poole. Pärast rünnet läks ta muru peale pikali ja tundis valu paremal pool ribide piirkonnas ja

vasakus käes. Tema sõber A. jooksis tema juurde, võttis t-särgi ja pani selle talle haavale. Seni kuni

kiirabi tuli, osutas politsei talle esmaabi ning peale seda viidi ta haiglasse.

Tunnistaja A.V ütluste kohaselt tekkis M.E-l ja pikkade juustega mehel konflikt. Ta ei näinud, mis seal

täpselt toimus, kuid nägi, et mingi hetk hakkas M.E ära jooksma ja karjus: „Ta võttis noa välja“. M.E

tuli nende juurde ja ütles, et pikkade juustega mees lõi teda noaga selja piirkonda. M.E-l oli umbes 3

cm haav seljal, millest tuli verd. Samal ajal, kui M.E nende juurde tuli, hakkas pikkade juustega mees

ära jooksma. V.S jooksis sellele mehele järgi ning keegi nende kambast ütles: „Ta annab kohe P.A

nuga“. Ta jooksis osadega nende kambast V.S poole ning samal ajal nägi, kuidas V.S ees jooksev

pikkade juustega mees keeras end V.S poole ja justkui libistas käes oleva esemega mööda V.S selja

piirkonda. See ei olnud juhuslik, vaid spetsiaalselt mehe poolt tehtud. Järgmine hetk kukkus V.S järsku

maha. Ta nägi seda juhtumit umbes 20 meetri kauguselt ja õues oli pime. Pikkade juustega mees

jooksis kohe pärast löömist minema. V.S-il nägi ta paremal pool seljal umbes 6 cm pikkust sügavat

haava, rohkem ta nähtavaid vigastusi ei näinud. Seejärel andis ta kohe V.S-ile esmaabi. Tema juurde

tulid O. ja Y., kellel palus kiirabi kutsuda.

Tunnistaja O.Z ütlused kinnitavad samuti, et M.E ja veel mõned inimesed kambast läksid teises

seltskonnas oleva mehe poole ning V.S kamp ja meesterahvas karjusid midagi üksteise peale. Seejärel

nägi, et M.E ja meesterahva vahel oli kaklus. Ta ei näinud täpselt, mis seal toimus, kuid nägi, et M.E

vehkis kätega meesterahva näo piirkonda. Ta ei näinud, kuidas meesterahvas M.E-d noaga lõi, kuid

kuulis, et mingi hetk keegi kambast karjus: „Tal on nuga“. Seejärel jooksis M.E ja meesterahvas eri

suundades, M.E jooksis XXX suunas ning meesterahvas purskkaevu suunas. Kui meesterahvas hakkas

ära jooksma, siis jooksis V.S talle esimesena järgi ning tema ja ka ülejäänud kamp jooksid

meesterahvale järgi. V.S-il oli vist pipragaas käes. Järgmine hetk mäletab, et V.S kukkus maha ja

hakkas karjuma, et meesterahvas pussitas teda noaga, kuid hetke, kui meesterahvas V.S-i pussitas,

tunnistaja ei näinud, sest ta alles jooksis teiste järgi. Ta nägi, et V.S-il oli haav ribide juures, kuid ei

mäleta, millisel poolel. Rohkem haavu ta ei näinud kannatanul. Noaga löönud meesterahvas jooksis

kohe Mere pst peatuse poole. Mingi hetk tuli M.E tagasi. A. andis V.S-ile esmaabi ja tema helistas

Häirekeskusele, et abi kutsuda. M.E-l oli seljal umbes 5-6 cm pikkune haav, millest tuli verd.

Tunnistaja A.V ütluste kohaselt pärast P.A poolt vulgaarse väljendi kasutamist, läksid kõik V.S kambast

pikkade juustega meesterahva poole, mille peale võttis mees noa välja, kuna ta võis ehmuda, et kõik

tulid talle lähemale. Tunnistaja kinnitas, et M.E ehk P. sai noaga selga. Tal oli väike kriimustus, millest

tuli verd. Seejärel jooksis nii M.E kui noaga mees minema. Alguses jooksis V.S pikkade juustega

mehele järgi ning seejärel jooksid V.S kamp ka järgi. V.S võttis pipragaasi välja ning tahtis seda

pikkade juustega mehe peal kasutada, kuid see oli tühi. V.S jooksis mehele järgi ja tunnistaja nägi, et

mees jäi seisma, keeras ümber V.S poole ning järgmine hetk mäletab, kuidas mees lõi üks kord külje

pealt parema käega V.S-i noaga selja piirkonda. Seejärel lõi see mees üks kord V.S rinna piirkonda. Ta

ei kuulnud, et mees oleks hoiatanud, et nad ei tuleks talle lähemale, sest tal on nuga ega näinud ka, et

mees oleks end millegagi katnud või kaitsnud millegi eest. Pussitamine toimus umbes 20-30 meetrit

XXX mälestusmärgist muru peal. Peale pussitamist jooksis mees koos temaga kaasas olnud kahe

tüdrukuga Mere pst suunas. A. osutas V.S-ile esmaabi. Hiljem ostis Prismast M.E-le plaastri, kuna ta

sai pikkade juustega mehelt nuga ja tal oli üleval pool vasakul seljal haav. Ta pani M.E-le plaastri

seljale, verise särgi viskas M.E ära ja pani ainult jope selga.

Tunnistaja Y.T ütlused kinnitavad samuti, et kui kahtlustatava seltskond hakkas ära minema, kasutas

kahtlustatav vulgaarset väljendit, mille peale O. ja M.E läksid kahtlustatava juurde. Kahtlustatav

hakkas algul M.E suunas rusikatega vehkima, kuid ei saanud pihta. M.E hakkas ära jooksma, kuid

kahtlustatav võttis noa välja ja jooksis M.E-le järgi ja lõi teda noaga selga, mille tagajärjel tekkis M.E

seljale umbes 4-5 cm pikkune haav, millest tuli verd. M.E jooksis Viru ringi poole ning kahtlustatav

jooksis XXX bussipeatuse poole ja O. hakkas talle pipragaasiga järgi jooksma ning lasi ka pipragaasi,

kuid ei tabanud kahtlustatavat. Seejärel võttis V.S O. käest pipragaasi ja tahtis seda kahtlustatavale

lasta. Tunnistaja jooksis samuti V.S järel. Ta nägi, kuidas V.S võttis kahtlustatava käest kinni nii, et

kahtlustatav ja V.S olid üksteise vastas. Kahtlustatav keeras V.S enda poole seljaga ja hoidis teda

umbes kaks sekundit kinni ja siis ta nägi, et kahtlustatav lõi üks kord noaga V.S-ile paremale poole

ribidesse. Kui ta jõudis V.S juurde, siis kahtlustatav jooksis Mere pst poole ning V.S keeras tema poole

ja ütles, et tal on valus ja heitis murule pikali. Kui A. võttis V.S seljast kampsuni ära, siis nad nägid

paremal pool ribide piirkonnas umbes 10 cm pikkust haava. Hiljem läks ta koos M.E ja A. Prismasse.

A. ostis plaastreid ja nad puhastasid M.E selga verest. M.E-l ei olnud väga sügav haav, umbes 1 cm.

Tunnistaja J.S ütluste kohaselt kui P.A läks närvi ja vastas teisele seltskonnale ebatsensuurse

väljendiga, tuli M.E P.A-le lähemale ja lõi P.A üks kord rusikaga silma piirkonda. P.A jooksis paar

meetrit eemale ja peaaegu terve kamp jooksis P.A-le järgi. Selle peale võttis P.A noa välja, et neid

ehmatada. Kamp hakkas karjuma, et P.A-l on nuga, kuid neid see ei peatanud ja nad jooksid ikkagi

P.A-le järgi. Ta kuulis, et V.S karjub, et tal on pipragaas ning P.A tuleb pipragaasi täis pritsida. V.S

võttis pipragaasi ja jooksis P.A-le järgi ning tema järgi jooksis ülejäänud kamp. Seejärel nägi, et V.S

vajutas pipragaasile, kuid P.A jäi seisma ja hoidis jopet näo ees. P.A hoidis samal ajal nuga enda keha

lähedal, suunaga kamba poole. Sellel hetkel hakkas V.S P.A peale justkui hüppama ja lähemale tulema

ja ta nägi, kuidas V.S kukkus maha. Ta ei näinud, et P.A oleks V.S-i noaga löönud. Peale seda jooksis

P.A nende juurde ja nad jooksid minema. Seda ta ei näinud, et M.E oleks nuga saanud, kuna vaatas

pigem, mida V.S teeb.

Tunnistaja E.K ütlused kinnitavad samuti, et teine kamp läks P.A-le järgi. Kuigi tunnistaja E.K on

ütlustes kinnitanud, et M. jooksis P.A suunas ja lõi teda rusikaga silma, misjärel võttis P.A noa välja

ning lõi üks kord M. noaga selga, on võimalik tunnistaja ütlustest siiski aru saada, et M. all on

tunnistaja mõelnud M.E-d, kes P.A lõi ning kellele P.A noaga selga lõi. Sellised ütlused riimuvad

süüdistatava enda ning eelnevalt tsiteeritud tunnistajate ütlustega. Seejärel selgitas tunnistaja enda

ütlustes, et pärast seda jooksis P.A XXX aia juures oleva sõidutee poole ja kamp karjus, et nad valavad

ta pipragaasi täis. Võib-olla karjus seda V.S. Terve kamp jooksis P.A-le järgi ning kamba ees jooksis

V.S. P.A peitis enda näo jope taha ning hoidis nuga käes suunaga küljele. P.A tegi seda, et pipragaas ei

tabaks teda. Nägi, et V.S jooksis noale pihta. Ta nägi momenti, kui V.S tahtis P.A-lt jope ära tirida ning

V.S tegi mingisuguse liigutuse, mille tõttu tabas enda kehaga nuga. Nägi vist, et V.S tabas ribide

piirkonda. Tema arust P.A ei vehkinud tahtlikult noaga ega tabanud V.S-i. Nemad seisid L. sõidutee

ääres ning seejärel jooksis P.A nende juurde ja ütles, et nad jookseks ära.

M.I on käesolevas kriminaalasjas andnud tunnistajana ütlusi 18.10.2024 ning kannatanuna 19.09.2024

ja 15.01.2025 kriminaalasjas nr 24231553855. Tema ütluste kohaselt tekkis rokkaritel ja teisel

seltskonnal konflikt. Seltskonnale ei meeldinud, mida rokkarid ütlesid ning seejärel seltskond lähenes

rokkaritele ja hakkasid neid riietest katsuma ja tõukasid ühte meest rokkaritest. Paar poissi seltskonnast

muutusid rokkarite suhtes veel rohkem agressiivseks ja läksid kahele mehele rusikatega kallale. Poisid

seltskonnast üritasid rokkareid lüüa, kuid ei tabanud ning rokkarid jooksid sadama poole ja terve

seltskond jooksis neile järgi. Ta ei näinud rokkaritel nuga ega sündmust noaga.

19.09.2024 ja 15.01.2025 äratundmiseks esitamise protokollid tõendavad, et M.I tunneb M.E ära kui

isiku, kes teda ja V. 16.09.2024 peksis ning keda ta ülekuulamisel mainis.

Tunnistaja E.S. ütluste kohaselt jalutas ta 16.09.2024 kella 20.00 ajal sõbranna ja lastega XXX aia

juures kõnniteel. Ühel hetkel jooksis XXX aiast välja pikkade juustega mees, kellel oli seljas musta

värvi nahktagi, pükstel rippus metallist kett ning palus abi. Ta nägi, et umbes 5-6 liikmeline kamp

jooksis musta värvi nahktagiga mehele järgi. Kambas oli nii poisse kui tüdrukuid. Üks poiss kambast

karjus neile: „Ärge rääkige temaga, tal on nuga“. Seejärel vaatas ta mehe käsi ja talle tundus, et mehel

oli nuga käes, kuid täpselt ei näinud, kuna õues oli pime. Ta oli šokis ning ei osanud sellele

situatsioonile reageerida ning mees jooksis ära. Kamp jooksis mehele järgi XXX aias olevate põõsaste

juurde. Üks tüdruk kambast oli ees ning ühel hetkel võttis nahktagiga mees tüdruku kehast kinni, kuid

ta ei näinud, et mees oleks tüdrukut löönud või noaga vehkinud. Ta ei näinud mehel nuga käes. Ta

nägi, et tüdruk, kes ees jooksis, kukkus maha ning nahktagiga mees jooksis minema.

Süüdistatav P.A on nii kohtueelses menetlus kui ka kohtus oma süüd tunnistanud ja andnud ütlusi selle

kohta, et kui ta oli teise seltskonna solvamisele vastanud ebatsensuurse väljendiga, tulid teda

ümbritsema umbes 7 inimest, kellest kaks olid tüdrukud ja karjusid talle, et nad lasevad talle

pipragaasi. Seejärel lõi P. ehk M.E teda üks kord rusikaga vasaku silma piirkonda, mille tagajärjel

tundis ta valu ja peaaegu kukkus maha. Peale seda võttis ta noa välja ja lõi M.E-d üks kord noaga

selga. Teda ümbritses samal ajal kamp ning kuna nad oli alko- ja narkojoobes, siis ta ei teadnud,

milleks nad on võimelised. Nuga oli tal kaasas, sest käib tihti ema ja vanaemaga seenel ning kasutab

seda ka nt jalanõudele kaunistuste tegemiseks. Pärast noaga löömist, jooksis ta jalgrattatee poole, kus

ta nägi lapsega naisterahvast, kellelt palus abi, sest tema järgi jooksis see sama kamp. Naisterahvas oli

šokis ja ei saanud teda aidata. Ta nägi, et terve kamp jooksis talle järgi ning ta küsis neilt, kas neil on

pipragaas ja lisas: „Mul on nuga käes, ärge tulge mulle lähemale“. Kui ta jooksmisest väsis, jäi ta

seisma ja kattis end jopega pipragaasi eest ning tal oli nuga käes. V.S jooksis tema poole pipragaasiga

ning tema järgi jooksis ülejäänud kamp. Ta ei näinud, mis edasi juhtus, kuid V.S jooksis ise noa otsa.

V.S üritas temalt jopet ära võtta ning samal ajal lasi talle pipragaasi. Ta vehkis noaga, et kannatanu eest

ära põgeneda. Kui ta hakkas ära jooksma, siis ta ilmselt tabas kannatanut, kuid ta oli terve aeg samas

poosis ega löönud teda spetsiaalselt. Kui V.S jooksis noale otsa, siis nad olid XXX aias oleva

purskkaevu juures kõnniteel. Ta ei näinud terve aeg, mida ta tegi, sest ta kattis end jopega. Kui ta

hakkas ära jooksma, siis ta võttis jope silmade eest ära alles 15 meetrit kaugemal. Pärast seda oli

kamba tähelepanu V.S-il ja nad kutsusid kiirabi.

Kriminaalasja materjalide juurde on lisatud ka kriminaalasjas nr 24231553855 P.A kannatanuna

06.03.2025 antud ütlused, mis riimuvad käesolevas kriminaalasjas tema kohtueelses menetluses

kahtlustatavana antud ütlustega. Viidatud kriminaalasjas esitatud äratundmiseks esitamise protokoll

tõendab, et P.A tundis fotolt nr 3 ära M.E, kui isiku, kelle kohta ta andis kannatanuna ütlusi ja kes teda

16.09.2024 XXX aias ühel korral lõi vastu vasakut silma.

10.06.2025 asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga vaadeldi P.A telefoni iPhone, kust on näha

fotot meesterahvast, kellel on vasaku silma juures hematoom. Foto metaandmetes on näha kuupäev

16.09.2024 kell 22.39, asukoht XXX. M.E-d puudutavas kriminaalasjas on 26.03.2025 tunnistajana

andnud ütlusi ka J.S, kelle ütlused kinnitavad, et pärast XXX aias juhtunud, tegi ta P.A vigastusest pildi

rakenduses Snapchat. P.A-l oli silma all sinikas, sest M.E lõi teda. 26.03.2025 äratundmiseks esitamise

protokolli kohaselt tundis J.S fotolt nr 1 ära M.E , kes 16.09.2024 lõi P.A näkku. 26.05.2025 asitõendi

vaatlusprotokollis koos fototabeliga vaadeldi J.S telefon iPhone, kus on näha fotot rakenduses

Snapchat ning millelt nähtub meesterahvas, kellel on vasaku silma juures hematoom. Foto andmetest

on näha kuupäev 16.09.2024 kell 20.48, asukoht XXX.

11.10.2024 asitõendi täiendava vaatluse protokoll koos fototabeli ja DVD-plaadiga, milles vaadeldi

süüdistatava P.A ja tema kaitsja juuresolekul XXX aia turvakaamera salvestist 16.09.2024

ajavahemikul kell 20.37-20.41 toimunud sündmuse kohta, milles koos P.A selgitustega nähtub, kuidas

kell 20.38 P.A jookseb sõidutee suunas ja jääb kõnniteel olevate isikute juures seisma, kes tema

selgituste kohaselt olid 22.09.2024 ülekuulamisel mainitud naisterahvas koos lapsega, kellelt ta palus

abi. Seejärel jookseb P.A edasi ning talle järgneb V.S ja neile omakorda jookseb järgi veel vähemalt 4

inimest. Seejärel on näha, et P.A jääb purskkaevu taga olevale murule seisma ja temale läheneb V.S.

Kell 20.39 on näha, kuidas P.A justkui suunaks kätt V.S poole, mille kohta P.A selgitas, et see oli V.S

käsi, kui ta üritas temalt jopet ära võtta samal ajal, kui ta end jopega kattis. Samal ajal sai V.S

noahaava. Videol nähtav käeliigutus ei ole tema poolt noaga löömine, vaid V.S käsi, mis teda haarab.

Peale seda kukub V.S maha ning P.A jookseb minema.

Kuigi süüdistatav P.A on süü temale etteheidetud tegudes omaks võtnud, on ta kannatanu V.S-iga

seonduva juhtunu asjaolusid kirjeldanud mõnevõrra teisiti, mistõttu peatub kohus ka sellel. Nimelt on

süüdistatav kohtueelsel menetlusel antud ütlustest selgitanud, et V.S jooksis ise tema noa otsa. Ka

eelnevalt tsiteeritud asitõendi täiendava vaatluse protokollis kajastatud informatsiooni kohaselt, ei

olnud nähtav käeliigutus süüdistatava sõnade kohaselt tema poolt noaga löömine, vaid V.S käsi, mis

teda haaras. Kohtu hinnangul süüdistatava versioon, et kannatanu ise hüppas noa otsa, ei ole eluliselt

usutav ja on vastuolus teiste uuritud tõenditega. Seda kummutavad juba süüdistatava järgnevad

ütlused, mille kohaselt ta vehkis noaga, et kannatanu eest ära põgeneda ning kui ta hakkas ära

jooksma, siis ta ilmselt tabas kannatanut. Arvestades, et süüdistatav tunnistab enda ütlustes, et ta

vehkis noaga, ei ole kohtul põhjust arvata, et kannatanu jooksis ise noa otsa, vaid need olid

süüdistatava poolt tehtud teadlikud ja tahtlikud liigutused kannatanu ründamiseks. Noaga vehkimise ja

noalöögi tegemise versiooni toetavad ka kannatanu V.S-il tuvastatud vigastustest, millest kohtule

esitatud meditsiinidokumentide põhjal, mida kohus käsitleb lk 10, on kaks pindmised ja üks 6 cm

sügav, mis sügavuse tõttu viitab pigem torkehaavale kui juhuslikule kriimule. Kuigi süüdistatava ütlusi

toetavad tunnistajate E.K ja J.S ütlused justkui kannatanu oleks ise noale peale hüpanud või sellele

pihta jooksnud, on sellised ütlused pigem kantud sõbra õigustamise soovist ega haaku kohtule esitatud

teiste tõenditega. Tunnistaja E.K ütluste järgi seisid nemad J.Sga sõidutee ääres. Sündmuskoha

vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et sõidutee juures asuv kõnnitee asub sündmuskohast

mõnevõrra eemal ning arvestades, et tegemist oli pimeda ajaga, ei ole kohus veendunud, et tunnistajad

E.K ja J.S nägid kuriteosündmust detailselt pealt. Võrreldes kannatanu V.S-i vigastusi ühelt poolt nii

süüdistatava ja tunnistajate E.K ja J.S kui kannatanu V.S-i ja ka tunnistajate Y.T, A.V ja A.V

versiooniga, kes kõik kinnitasid noaga löömist, on kannatanu ja tunnistajate Y.T, A.V ja A.V versioon

veenvamav. Nimelt ei tundu kuigivõrd usutav, et kannatanu hüppas ise noa otsa, kuna tal tuvastati

kolm haava kolmes erinevas kohas, millest kaks asusid paremal pool kehapiirkonnas ning üks vasaku

käe küünarnuki piirkonnas. Sellest tuleks justkui järeldada, et kannatanu V.S hüppas kolm korda

erineva keha piirkonnaga süüdistatava käes olnud noa otsa, kuid selline versioon ei ole eluliselt usutav.

Kohtu hinnangul on usutav ja tõendeid kogumis hinnates tõendatud, et noaga vehkides lõi süüdistatav

kannatanu V.S-i kolm korda noaga.

Häirekeskuse kõnede päring tõendab, et 16.09.2024 seotud sündmusega tehti Häirekeskusele kõned

kell 20.39, 20.41 ja 22.02. 08.10.2024 asitõendi vaatlusprotokoll koos CD-plaadiga tõendab, et

16.09.2024 kell 20.39 andis meesterahvas Häirekeskusele teada, et XXX aias purskaevu juures

pussitas pikkade juustega meesterahvas naisterahvast kehasse ja põgenes Tammsaare pargi suunas.

Samuti kinnitab 10.10.2024 asitõendi vaatlusprotokollis koos CD-plaadiga, et Häirekeskusele

16.09.2025 kell 20.41 tehti kõne, milles meesterahvas andis teada, et Mere pst pargis purskkaevu

juures sai tüdruk noahaava ning politseid on vaja.

Tunnistaja M.Bi ütluste kohaselt oli ta 16.09.2024 koos K.Mga patrullteenistuses ning reageerisid

XXX aeda sündmusele, kus isik sai nuga.

Sündmusele reageerinud politseinike vormikaamera salvestisi vaadeldi 23.10.2024 asitõendi

vaatlusprotokollis koos fototabeli ja DVD-ga, mis tõendab, et 16.09.2024 kell 20.43 anti tumedat värvi

juustega ja tumedat värvi kampsuniga naisterahvale esmaabi. Teiselt vormikaamera salvestiselt nähtub,

et kell 20.54 ütleb tunnistaja M2, et üks pikkade juustega meesterahvas lõi tüdrukut noaga. M2 sõnul

oli noaga lööjal kamuflaažpüksid, kaelal rihm ning tal oli kaasas kaks tüdrukut. Lisaks on

videosalvestiselt näha ka teisi tunnistajaid, kes kirjeldasid noaga lööjat samamoodi. Üks tunnistajatest

väidab, et noaga lööja oli umbes 20-21 aastane hambavahega. Üks tunnistaja lisab, et tal olid Vans

jalanõud jalas. Kella 21.05 ajal suhtleb patrullpolitseinik kinnipeetud pikkade Adidas pükstega

meesterahvaga, kes räägib, et noaga viga saanud tüdruk jooksis alguses ise noaga löödud

meesterahvale järgi ning seejärel nägi, kuidas noaga viga saanud tüdruk oli maas. Seda, kuidas

tüdrukut noaga löödi, ta pealt ei näinud. Meesterahva sõnul olid peksa saanud mehed koos noaga

rünnanud meesterahvaga. Pikkade Adidas pükstega meesterahvas ütleb, et noaga rünnanud

meesterahvas oli umbes 20-aastane hambavahega.

Süüdistatava, kannatanu V.S-i ja tunnistajate ütlustega on kooskõlas ka sündmuskoha

vaatlusprotokollidest koos fototabelitega nähtuv sündmuskoha olustik vahetult pärast kuriteo

toimepanemist ning mis kinnitab ka asjaolu, et süüdistatava peal sooviti kasutada pipragaasi. Nimelt

kinnitab 16.09.2024 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, et vaatluse käigus tuvastati, et

XXX aias, Mere pst 6 poolses osas, Mere pst äärse kõnni tee ja XXX aia jalgtee vahel asub muruplats,

muruplatsil maas jalgtee ääres, kohas kus oli maas kannatanu, asub musta värvi gaasipihusti, mis

pakendati paberkotti. Muid jälgi, sh veresarnaseid määrdumisi sündmuskohal ei tuvastatud.

Sündmukohalt leitud gaasipihustit ning kannatanul V.S-il seljas olnud riideid vaadeldi 25.10.2024

asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga, mis tõendab, et kannatanul seljas olnud riided on

verekahtlase määrdumisega.

Kõiki eeltsiteeritud tõendeid kogumis hinnates on leidnud tõendamist, et P.A oli 16.09.2024 nuga,

millega ta lõik ühe korra M.E-d ja kolm korda V.S-i. Vaidlus puudub süüdistatava poolt kannatanutel

tuvastatud vigastuste osas.

Kuigi kannatanu M.E ei ole andnud sisulisi ütlusi temale süüdistatava poolt tekitatud

tervisekahjustuste osas, on tunnistajad A.V, O.Z, A.V ja Y.T oma ütlustes kinnitanud, et nägid M.E

seljal nähtavat tervisekahjustust, mis tekkis kannatanule süüdistatava poolt noaga löömise tagajärjel.

Pärast 22.09.2024 toimunud ülekuulamist, edastas süüdistatav P.A menetlejale neli fotot M.E-st,

millest kahel on näha meesterahval kaetud vigastus vasakul selja ülaosas ning verekahtlane

määrdumine. Süüdistatava ütluste kohaselt sai pildid M.E-st L. käest, kes sai need omakorda mingist

Telegrami grupist. Tunnistajate A.V ja Y.T ütlused selle kohta, et pärast kuriteosündmust läksid nad

vanalinnas asuvasse Prismasse, ostsid sealt plaastri ning panid selle kannatanule seljale, hakkuvad

tunnistaja A.K antud ütlustega, mille kohaselt nägi ta 16.09.2024 õhtul Vanalinna Prisma ees kamp

noori inimesi, kokku 3-4 inimest. Tema mälu järgi oli ühe mehe selg paljas ja verine ning talle tundus,

et kamp hoolitses verise seljaga mehe eest. Üks tüdruk proovis puhastada mehe selga. Tunnistajate

ütlused haakuvad ka 30.10.2024 asitõendi vaatlusprotokolliga ja selle juures oleva CD-plaadiga, milles

vaadeldi videosalvestist, mis pärineb Tallinnas, Aia tn 3 hoone suunas näitava kaamera salvestiselt ja

millelt nähtub, et kell 20.46 liiguvad Prisma sissepääsu juurde seltskond noorukeid, kellest üks on

palja ülakehaga. Ta näitab ja teised vaatavad tema selja peale ning hiljem liigub poest tulnud noormees

tema juurde ja paneb talle midagi selja peale. Peale seda isikud lahkuvad. Kaudselt tõendab kannatanu

M.E-le tekitatud tervisekahjustust ka 10.10.2024 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud

Häirekeskusele 16.09.2024 kell 22.02 tehtud kõne, millest selgub, et M.E õde M.B helistas

Häirekeskusele ning uuris, kas politsei või kiirabi on toonud M.E noahaavaga haiglasse, kuna tema

vend helistas kella 21.40 ajal neile ja ütles, et teda löödi noaga selga ja ta on XXX lähedal. Kannatanu

M.E-le tekitatud vigastus on fikseeritud 06.11.2024 isiku läbivaatuse protokollis koos fototabeliga, mis

kinnitab, et M.E-l on seljal vasaku abaluu kohal punakat värvi arm. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti

nr 25E-AOI00124-01 ekspeperdiarvamuse kohaselt esines M.E-l 06.11.2024 teostatud isiku

läbivaatusel haavaarm vasakul pool selja keskosas. Tegemist on kootunud servadega armkoelise alaga,

mistõttu tervisekahjustuse tekkemehhanismi ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, kuid ei saa välistada,

et tegemist on torke-lõikehaava paranemisel kujunenud armiga. Arvestades haavaarmi morfoloogilisi

iseärasusi (roosakaslillat värvust) võis tervisekahjustus olla tekitatud 16.09.2024. Üksnes haavaarmi

põhjal ei ole võimalik hinnata haavakanali kulgu ega selle sügavust, kuid kriminaalasja materjalidele

tuginedes on alust arvata, et tegemist ei olnud kehaõõnde ulatuva eluohtliku vigastusega. Kehaõõnde

mitteulatuva haava paranemine kestab vähem kui neli nädalat ning seljal paiknev pindmine haav ei

mõjuta isiku töövõimet.

P.A poolt kannatanu V.S-ile tekitatud vigastused fikseeriti 16.09.2024 isiku läbivaatuse protokollis

koos fototabeliga, millest nähtub, et kannatanu V.S-il on seljal õmmeldud haav ja vasakul käevarrel

kokku õmmeldud haav. Tunnistaja K.M ütluste kohaselt olles 16.09.2024 koos M.B patrullteenistuses,

said nad väljakutse XXX aeda, kus noort naist pussitati. Koha peal oli vigastada saanud naisterahvas,

kellele nad osutasid esmaabi. Hiljem viidi naine haiglasse, kus tegid tema vigastustest pildid, mille

lisasid hiljem isiku läbivaatuse lisana fototabelisse. Fototabelis on tema tehtud pilt telefonist, kus on

näha kannatanu haava. Telefon kuulus esmaabi osutanud PERH-i valvearstile, kes oli enne haava

õmblemist teinud haavast pildi. Tallinna Kiirabi õebrigaadi kiirabikaardist nähtub, et 16.09.2024 kell

20.40 tehti väljakutse XXX aeda, kus naisterahvast löödi noaga. Kiirabikaardis kajastatud anamneesi

kohaselt sai kannatanu V.S nuga. Üks torkehaav paremal rindkerel külgmisel poolel, vasakul käel

õlavarre piirkonnas, politsei sõnul kõhupiirkonnas 7 cm haav. Kõik haavad politsei poolt suletud

rõhksidemega ning haavu kohapeal ei avatud. Patsient teadvusel ja adekvaatselt kontaktne, parem kops

hingab nõrgemalt. Sündmuskohale kutsuti ka randevuu-brigaad, kelle kiirabikaardist selgub, et

kannatanu V.S-il on paremal rindkeres kaks haava: neljanda roidevahelisel aksillaarjoonel pindmine,

viienda roidevahelisel aksillaarjoonel 6 cm sügav lõikehaav ning vasakul õlavarrel pindmine haav.

Diagnoositud lahtine rindkerehaav, mille välispõhjus rünne kehalise vägivallaga. SA PERH poolt

edastatud V.S-i ambulatoorse epikriisi kohaselt toodi kannatanu V.S erakorralise meditsiini osakonda

kiirabi poolt punase trauma eelteavitusega, kus tal diagnoositi rindkere tagaseina lahtine haav, õlavarre

lahtine haav, mille välispõhjus rünne terava esemega. Samuti tuvastati kannatanul alkoholijoove.

Anamneesi kohaselt sai kannatanu kolm lööki noaga vastu rindkere ja käe piirkonda ning kannatanul

paremal seljal alumiste roiete kõrgusel U-kujuline sügav lahtine haav 8 cm, vasakul õlavarrel haav 2

cm. Kohtuarst-ekspert A.-C.H 07.10.2024 e-kirjas esitatud vastus kinnitab, et kannatanu V.S-i

meditsiinidokumentide põhjal ei ole kannatanul esinev tervisekahjustus eluohtlik, kuna tegemist ei ole

rindkereõõnde ulatuva haavaga. Selle paranemine ei ületa tavalise tüsistusteta kulu korral nelja nädalat.

Seega on süüdistuses kirjeldatud kannatanutel esinevad vigastused tõendatud ning tuginedes

süüdistatava, kannatanu V.S-i ja tunnistajate ütlustele, on väljaspool kahtlust ka see, et kannatanutele

tekitatud vigastused tekitati noaga süüdistuses kirjeldatud viisil. Viidatud nuga võeti ära P.A

kahtlustatavana kinnipidamisel 21.09.2024. 25.10.2024 asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga

vaadeldi P.A-lt tema kinnipidamisel ära võetud lahtikäivat musta värvi nuga, mis on lahtiselt 22 cm

pikkune, tera pikkus 9,3 cm. Külmrelvaekspertiisi akti nr 24E-TB00213 eksperdiarvamuse kohaselt on

P.A-lt kinnipidamisel leitud ja kaasavõetud lahtikäiv metallist nuga vedrujõul väljaviskuva ja seejärel

jäigalt kinnituva teraga torke-lõiketoimeline külmrelv, mille tera pikkus on 93 mm. Ekspertiisiks

esitatud noatera on ühepoolse teritusega.

KarS § 121 objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu

tekitavat kehalist väärkohtlemist. Tervisekahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise

terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega

konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses. Kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine

viisil, mis ei ole normaalsetes inimvahelistes suhetes aktsepteeritav, kuid mis olemuselt ei ole selline,

mis võiks põhjustada tervisekahjustuse. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu juhul,

kui see põhjustab tagajärjena valu. Analüüsides osundatud tõendeid antud kuriteoepisoodis, asub kohus

seisukohale, et tõendikogum kinnitab P.A poolt talle inkrimineeritava kehalise väärkohtlemise

toimepanemist M.E ja V.S-i suhtes. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemine on

tõendamist leidnud isikute läbivaatus protokollidega, kiirabikaardite ja epikriisidega, kohtuarstliku

ekspertiisiaktiga ning süüdistatava P.A, kannatanu V.S-i ja tunnistajate kohtueelsel menetlusel antud

ütlustega, mida kohus peab eelpoolmärgitud osas usaldusväärseks, kuna need haakuvad suures osas

omavahel ning ka kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega. Kannatanu M.E-le tekitatud vigastused

fikseeriti 06.11.2024 isiku läbivaatuse protokollis koos fototabeliga ning isiku kohtuarstlikus

ekspertiisi aktis nr 25E-AOI00124-01. Kannatanu V.S-ile tekitatud vigastused fikseeriti kohtule

esitatud kiirabikaartides ja SA PERH ambulatoorses epikriisis ning kannatanu V.S-il esinenud vigastusi

on vaadeldud 16.09.2021 isiku läbivaatuse protokollis koos fototabeliga.

Kohtu hinnangul on usutav, et lüües kannatanu M.E-le noaga selga ning kannatanu V.S-ile noaga keha

piirkonda, tabades viimast paremale poole roiete piirkonda, rinna piirkonda ja vasaku käe küünarnuki

piirkonda, põhjustab selline tegevus kannatanutele neil fikseeritud ja kirjeldatud jälgi, mida kohus on

eelnevalt kohtuotsuses tsiteerinud. Arvestades, et kannatanu M.E-d löödi noaga selja piirkonda,

tekitades talle seljal umbes 4-5 cm pikkuse haava ning kannatanut V.S-i löödi noaga keha-ja

küünarnuki piirkonda, tekitades talle õlavarrel ja paremal pool rindkeres kaks lahtist haava, ei ole

kahtlust, et kannatanutele tekitati ka füüsilist valu. Kannatanu V.S on kohtueelses menetluses antud

ütlustes kinnitanud, et tundis valu ning valu tundmine nähtus kohtule ka kriminaalasja materjalide

juures olevatest politseinike vormikaamerate salvestistest, millest nähtus kannatanu V.S-ile abi

andmine. Kohtu hinnangul on valu tundmine selliste noa löögi tagajärjel tekkinud vigastuste puhul

tajutav ka iga mõistliku objektiivse kõrvalseisja seisukohast. Lisaks valule on süüdistatav

kannatanutele tekitanud ka tervisekahjustused. Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatava P.A süü

antud kuriteoepisoodis on tõendatud täies mahus ning KarS § 121 objektiivne koosseis on täidetud.

Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 121 lg 1 sätestatud tegu tahtlust. Kohus on seisukohal, et P.A

pani temale inkrimineeritud kuriteo toime KarS § 16 lg 3 kohaselt otsese tahtlusega ehk P.A teadis, et

ta paneb toime kehalise väärkohtlemise, mis põhjustab kannatanutele vähemalt füüsilist valu ja/või

tervisekahjustuse. Lüües kannatanuid noaga kohtu poolt tuvastatud viisil, pidas P.A välise teopildi

põhjal vähemalt võimalikuks ja möönis, et tekitab sellise tegevusega kannatanutele füüsilist valu ja

tervisekahjustused. Nende järelmite saabumine on ettenähtav ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.

Kaitsja väite kohaselt ei tegutsenud süüdistatav õigusvastaselt, kuna kannatanutest lähtuv oht ja nende

poolne rünne olid ilmselged ehk tegemist oli hädakaitsega. Hädakaitse eeldused on sätestatud KarS §-s

28 ja selle kohaselt ei tegutse isik õigusvastaselt, kui ta tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat

õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata

seejuures hädakaitse piiri. Sama paragrahvi lõike 2 sätestab, et isik ületab hädakaitse piiri, kui ta

kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe

ohtlikkusele kui ka ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab.

Seega peab esmalt tuvastama, kas esines õigusvastane rünne, mida P.A pidi tõrjuma. Selle hindamisel

peab kohtu arvates analüüsima situatsiooni tervikuna.

Hädakaitse olemasoluks KarS § 28 lg 1 järgi tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o. vahetu

või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. Hädakaitseseisundi

tuvastamise järel tuleb edasi kontrollida kaitsetegevuse vastavust KarS § 28 nõuetele ja hädakaitse

piiride ületamist KarS § 28 lg 2 tähenduses. Kaitsetegevus seisneb ründaja õigushüve kahjustamises

ründe tõrjumiseks. Kaitsetegevuseks valitud vahend peab olema sobiv ründe lõpetamiseks ehk ründe

lõplikuks tõrjumiseks, kuid samas ka säästvaim vahend selle eesmärgi saavutamiseks. Kui süüdlase

tegevus ei ole kaitsetahtest kantud, ei saa rääkida ka õigusvastasust välistava asjaolu esinemisest KarS

§ 28 lg 1 mõttes ega hädakaitse piiride ületamise võimalikkusest (RKKK 3-1-1-71-14, p 8). Välistatud

on hädakaitseõiguse tekkimine ründe tõttu, mis rikub üksnes sotsiaalset käitumisreeglit (viisakus- või

moraalinormi), kuid ei ole vastuolus õiguskorraga (RKKK 3-1-1-111-04, p-d 11-13).

Eelnevalt on kohus lugenud tuvastatuks asjaolu, et süüdistatava ja kannatanute seltskondade vahel

tekkis sõnaline konflikt süüdistatava seltskonna väljanägemise üle, mis eskaleerus füüsiliseks

konfliktiks. Samuti leidis kinnitust, et kannatanute seltskonna mõnitamisele vastas süüdistatav

verbaalse vulgaarsusega, mille tõttu lähenes kannatanute seltskond süüdistatavale ning kannatanu M.E

lõi süüdistatav P.A-le rusikaga vastu vasakut silma. Kohtu hinnangul ei soovinud P.A kannatanute

seltskonna suunas ebatsensuurse väljendi kasutamisega, et kannatanu M.E teda ründaks, vaid tema

soov oli vastata tema seltskonna mõnitamisele samaga ehk verbaalse vulgaarsusega. Kuna kannatanu

M.E ründe esilekutsumine ei oleks kuidagi kaasa aidanud sellele, et kannatanute seltskond lõpetab

verbaalse kiusu, ei ole usutav, et süüdistatav soovis ise rünnet provotseerida. Samas märgib kohus

sedagi, et P.A oleks võinud ka verbaalsest konfliktsituatsioonist taanduda, jättes vulgaarne väljend

kasutamata ning eemaldudes.

Kannatanu M.E löögi tagajärjel tundis P.A enda ütluste kohaselt valu ning kriminaalasja materjalide

juurde on esitatud ka fotod, millelt nähtub süüdistatava silma juures hematoom. Sellest tulenevalt võis

kannatanu M.E käitumine vastata kehalise väärkohtlemise koosseisule. Kohus on seisukohal, et

kannatanu M.E käitumise puhul oli tegemist õigusvastase ründega, mis ohustas süüdistatava tervist

piisavalt intensiivselt. Sotsiaalse aursaama kohaselt on rusikaga näkku löömine käsitletav ründena ja

löömine ei ole õiguskorras lubatav, seega oli tegemist õigusvastase ründega KarS § 28 lg 1 tähenduses.

Hädakaitse ajalised piirid määratleb vahetu ründe kriteerium. Vahetuks õigusvastaseks ründeks KarS §

28 lõike 1 mõistes liigituvad ka jätkuva ründe olukorrad: rünne on vahetu seni, kuni juba alustatud

ründest pole üheselt mõistetavalt lõplikult loobutud (sh olukorrad, kus rünne on arusaadavalt lõplikult

ebaõnnestunud), misjärel oleks võimaliku kahju ärahoidmine hädakaitsetegevusega tõepoolest

võimatu. Isiku kehalise puutumatuse vastu suunatud rünnet tuleb lugeda jätkuvaks seni, kuni on

tõsikindel alus karta varem juba toime pandud vägivallateo kohest kordumist. Jätkuva ründe olemasolu

hindamisel tuleb aluseks võtta sündmuste käik tervikuna (RKKK 1-18-10214, p 25).

Hädakaitseseisundi olemasoluks on olulise tähtsusega ka ründe lõppemise hetke tuvastamine. Kui

rünne on lõppenud, on hädakaitse välistatud. Ründe olemasolu ja selle lõpuhetke tuvastamine sõltub

faktilistest asjaoludest ja lähtub objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt teo toimepanemise ajal (nn ex

ante hindamine) (RKKK 3-1-1-17-04, p 10).

Süüdistatav P.A andis ütlusi, et pärast seda kui M.E teda lõi, võttis ta noa välja ja lõi teda üks kord

noaga selga. Süüdistatav kartis, et kamp võib teda läbi peksta või temaga kaasas olnud tüdrukud

vägistada. Samuti oli ta nendest noorem. Seetõttu võttis noa välja. Tunnistaja E.K ütluste kohaselt

võttis P.A pärast löögi saamist noa välja ning lõi üks kord kannatanule noaga selga. Tunnistaja A.V ei

näinud ei rusikalööki ega noaga löömist, kuid tema ütluste kohaselt nägi ta mingi hetk, et M.E hakkas

ära jooksma ja karjus: „Ta võttis noa välja“, seejärel tuli ta nende juurde ja ütles, et pikkade juustega

mees lõi teda noaga selga. Tunnistaja A.V ütluste kohaselt, kui kõik tema kambast läksid süüdistatava

juurde, siis võttis süüdistatav noa välja ning seejärel üritas noaga lüüa M.E-d ja tabas. Tunnistaja Y.T

ütluste kohaselt hakkas P.A alguses M.E suunas rusikatega vehkima, kuid ei saanud pihta ning kui

M.E hakkas ära jooksma, võttis P.A noa välja ning jooksis M.E-le järgi ja lõi teda noaga selga.

Kannatanu V.S noaga löömist ei näinud ega pole enda ütlustes kirjeldanud M.E poolt rusikaga

löömist, kuid tema ütluste kohaselt, kui M.E läks süüdistatava juurde, tekkis neil konflikt ja nad

hakkasid karjuma, siis ta nägi, et süüdistatav võttis noa välja ja suundus sellega M.E poole. Tunnistaja

O.Z nägi, kuidas M.E vehkis kätega süüdistatava näo piirkonda. Ta ei näinud, kuidas süüdistatav M.E-

d noaga lõi, kuid kuulis, et keegi karjus, et süüdistataval on nuga.

Kohus on seisukohal, et P.A ei olnud kannatanu M.E suhtes füüsilist vägivalda kasutades

hädakaitseseisundis. Isegi kui P.A osas esines mingil hetkel kannatanu M.E rünnaku tõttu

hädakaitseseisund, siis eelkõige süüdistatava enda ning tunnistaja E.K ütlustest lähtuvalt toimus noaga

löömine pärast kannatanu M.E poolt rusikaga löömise lõppemist, mistõttu oli kannatanu M.E-st lähtuv

võimalik oht süüdistatava jaoks tema poolse vägivalla tarvitamise hetkeks möödunud. Kuigi tunnistaja

J.S noaga löömist ei näinud, kinnitas ta kohtueelsel menetluse antud ütlustes, et kui P.A oli kasutanud

ebatsensuurset väljendit, tuli M.E lähemale ja lõi teda üks kord rusikaga silma piirkonda. Kuigi

kannatanu V.S ega ka tema seltskonnas viibinud tunnistajad A.V, A.V, O.Z ega ka Y.T ei ole antud

ütlustes kirjeldanud kannatanu M.E poolt rusikaga löömise asjaolusid, mis võib tuleneda ka sellest, et

enda sõpra ei soovitud negatiivselt iseloomustada, ei saa tunnistajate ega süüdistatava ütlustest

järeldada, et kannatanu M.E rünne jätkus pärast ühekordset rusikalööki. Seega ei tõrjunud P.A

kannatanu M.E rünnet selle toimumise ajal, kuna rünne oli lõppenud ja süüdistatava õigushüve juba

kahjustatud, mistõttu ei saa seda ka enam kaitsta. Samuti ei ole objektiivsest olukorrast tulenevalt alust

arvata, et süüdistatava vastu suunatud õigusvastane rünne jätkus. Sellele viitab ka kannatanu M.E-le

noaga selga löömine, mis tähendab, et kannatanu oli P.A suhtes seljaga, mis viitab selgelt, et

kannatanu oli oma ründe lõpetanud ja ringi pöördunud (kinnitavad T. ja K. ütlused). Seljaga P.A

suhtes jäämine näitab, et kannatanul puudus vähimgi hirm, et süüdistatav võiks teda lüüa. Samuti ei

saa kohus pidada süüdistatava hirme, et kamp peksab ta läbi ja sõbrannasid võidakse vägistada ega ka

asjaolu, et ta oli teistest noorem, vahetuks ega vahetult eesseisvaks ründeks, kuna selline arvamus on

oletuslik ega põhine kriminaalasjas tuvastatud faktilistel asjaoludel. P.A kasutas arvuliselt suurema

kamba suhtes vulgaarseid väljendeid, kui isik oleks päriselt nende ees hirmu tundnud, ei oleks ta

kasutanud väljendeid, mis üldteada olevalt on vulgaarsed, võivad olla solvavad ja provotseerivad.

Hirmu korral oli P.A-l enne vulgaarsete väljendite kasutamist võimalus koos tüdrukutega lahkuda

konflikti asukohast. Isegi kui kannatanute seltskond oleks eelnimetatud asjaoludega ähvardanud, ei

oleks veel tegemist kaitset õigustava ründega ükskõik kui reaalseks seda ähvardust pidada. Seega

kokkuvõtvalt oli süüdistatava P.A hädakaitseseisund möödunud ja hilisem kannatanu M.E noaga selga

löömine on käsitletav tegevusena pärast hädakaitseseisundi lakkamist nn hilinenud kaitsena.

Puutuvalt kannatanu V.S-iga seonduvasse kuriteosündmusesse, leiab kohus, et sellel juhul ületas

süüdistatav hädakaitsepiire.

Süüdistatava, kannatanu V.S-i ja tunnistajate ütluste kohaselt eskaleerus kogu situatsioon pärast

kannatanu M.E noaga löömist veelgi. Süüdistatava, kannatanu V.S-i ja tunnistajate A.V, A.V, O.Z,

Y.T, E.K ja J.S ütlustega on tõendatud, et pärast kannatanu M.E noaga löömist jooksid nii süüdistatav

kui kannatanu M.E minema. Ühtlasi on väljaspool kahtlust ka asjaolu, et kannatanute seltskond

jooksis süüdistatavale järgi ning soovis tema peal pipragaasi kasutada. Süüdistatava ütluste kohaselt

jooksis talle terve kamp järgi ning lubati pipragaasi lasta. Kannatanu V.S-i ütluste kohaselt võttis O.

pipragaasi ja lasi süüdistatava suunas, kuid ei tabanud. Kannatanu võttis seejärel ise O. pipragaasi ja

üritas samuti lasta, kuid ei jõudnud, sest süüdistatav tuli talle noaga kallale. Tunnistaja Y.T ütlused

kinnitavad samuti, et kui süüdistatav minema jooksis, siis O. hakkas talle pipragaasiga järgi jooksma

ning lasi seda ka, kuid ei tabanud süüdistatavat. Seejärel võttis V.S O. käest pipragaasi ja tahtis seda

süüdistatavale lasta. Tunnistaja O.Z ütluste kohaselt jooksis V.S süüdistatavale esimesena järgi ning tal

oli vist pipragaas käes ning tema ja ülejäänud kamp jooksid ka süüdistatavale järgi. Tunnistaja A.V

ütlused tõendavad samuti, et V.S jooksis süüdistatavale järgi ning seejärel jooksis V.S kamp ka järgi.

V.S võttis pipragaasi välja ning tahtis seda süüdistatava peal kasutada, kuid see oli tühi. Tunnistajad

E.K ja J.S kinnitavad samuti, et peaaegu kogu kamp hakkas P.A-le järgi jooksma ning karjuti, et

süüdistatav tuleb pipragaasi täis lasta. Eelevalt kohtuotsuses tsiteeritud sündmuskoha vaatlusprotokoll

kinnitas, et sündmuskohalt leiti gaasipihusti. Ei süüdistatava ega kannatanu ja tunnistajate ütlused ei

kinnita, et P.A oleks pipragaasiga pihta saanud.

Kohus leiab, et nn objektiivne kõrvaltvaataja tajub, et kannatanu V.S ja tema seltskond, kellest ühte

oli süüdistatava poolt noaga löödud ja kellega oli eelnevalt olnud verbaalne konflikt, võib olla

ärritunud ning kujutada enesest ohtu. Seda enam, et süüdistatav oli vähemuses ning talle jooksis järgi

mitu inimest, lubades pipragaasi kasutada. Pipragaasi kasutamine võib põhjustada silmade kipitus, valu

kui ka ajutist nägemise kadu, tehes selliselt inimese kaitsetuks edasise ründe eest. Seega on praegusel

juhul tuvastatav võimalik vahetult eesseisev õigusvastane rünne süüdistatava suhtes. Eelneva tõttu

leiab kohus, et P.A-l esines hädakaitseseisund alates ajast, mil kannatanu V.S ja tema seltskond

hakkasid süüdistatavat pipragaasiga taga ajama, lubades seda tema peal kasutada. Seega oli P.A-l

põhjust arvata, et kannatanu ja tema seltskond soovivad teda füüsiliselt rünnata. Hädakaitseseisundi

olemasolu ei välista ka praegusel juhul see, et P.A oli ise eelnevalt kannatanu M.E-d rünnanud ja

kuriteo toime pannud. Viidatud sündmuste jada, süüdistatava tagaajamine lubadusega kasutada

pipragaasi ning P.A poolt kannatanu V.S-i noaga löömine, toimusid ajaliselt lähestikku. Samuti ei ole

kohtu hinnangul kahtlust, et süüdistatav tundis kannatanu ja tema seltskonna järgi jooksmise tõttu

hirmu, et nad võivad teda rünnata. Seda kinnitavad nii süüdistatava enda kui ka tunnistaja E.S. ütlused,

et ta jooksis pargis kõndinud naisterahva juurde ja palus abi, kuid naine oli šokis ja ei osanud sellele

reageerida. Arvestades süüdistatava psüühilist seisundit (hirmu tundmist, aga ka teadmist, et ta oli ühte

inimest noaga haavanud, mis põhjustas tagaajamise), abi küsimist kui ka eelnevalt viidatud sündmuste

ajalist lähedust, on selge, et süüdistatav soovis end kaitsta. Seega tuleb jaatada süüdistataval kaitsetahte

olemasolu.

Olles tuvastanud hädakaitseseisundi, tuleb järgnevalt kontrollida kaitsetegevuse vastavust KarS § 28

nõuetele. Kaitsetegevus on vajalik juhul, kui see on sobiv ründe tõrjumiseks ja kaitsja käsutuses

olevatest vahenditest säästvaim. Sobiv on vahend, mis lõpetab ründe. Olukorras, kus süüdistataval oli

alust karta kannatanu ja/või tema seltskonna rünnet ning kannatanu ja tema seltskond lähenesid

süüdistatavale joostes, oli süüdistatava käes olev nuga sobiv vahend ründe lõpetamiseks. Seda

põhjusel, et noaga on võimalik rünne täielikult ja otsekohe lõpetada. Seda nii nt noa ründajale

näitamisega, noaga ründelöögi tõrjumise või ka noaga löögi tegemisega. Praegusel juhul süüdistatava

tehtud noalöögid lõpetasid ründe.

Kui kaitsjal on kaitsetegevuseks valida mitme vahendi vahel, siis peab ta valima säästvaima vahendi

ehk vahendi, mis ründajat kõige vähem kahjustab. Samas ei arvata nende vahendite hulka põgenemist,

abi kutsumist ega ebakindlat vahendit (RKKK 3-1-1-17-04, p 11.1). Välistades põgenemise ja abi

kutsumise, mida P.A tegelikkuses ka üritas, oli tal sisuliselt valida noa või jäsemete kasutamise (enda

kaitsmine käte-jalgadega) vahel. Kuna ründe tõrjumise õiguse all tuleb mõista mitte pelgalt ründe

tagasilöömise, vaid selle täieliku lõpetamise õigust (RKKK 3-1-1-65-15, p 10), siis tuleb leida, et

säästvaimaks vahendiks oligi noa kasutamine. Enda kaitsmine jäsemetega oleks küll ilmselt kannatanu

V.S-i rünnet tõrjunud, kuid ilmselt mitte täielikult lõpetanud, sest kannatanu V.S-ile jooksid järgi tema

sõbrad, kes oleksid võinud rünnet jätkata ning isikul ei ole kohustust valida enda kaitsmiseks

ebakindlalt vahendit.

Säästvaima vahendi puhul tuleb silmas pidada ka seda, et kaitsevahendit tuleb kasutada viisil, mis

ründajat kõige vähem kahjustab. Isik ei tohi ründajale ilmselt liigset kahju tekitada (KarS § 28 lg 2).

Liigset kahju põhjustatakse juhul, kui kaitsevahend oli küll sobiv, kuid seda kasutati liialt intensiivselt.

Praegusel juhul leiabki kohus, et süüdistataval oli võimalus kaitsta enda võimaliku ründe vastu noaga

vähemohtlikul viisil. Üheks selliseks võimaluseks oleks olnud näiteks noaga ähvardamine ja käes

hoidmine nii, et vigastusi ei teki ja mitte teise isiku kolm korda noaga löömine. Süüdistatava enda

ütlustega on leidnud tuvastamist, et ta vehkis kannatanu V.S-i suunas noaga, sellise vehkimisega tabas

ta kannatanu V.S-i kolme löögiga keha- ja käerpiirkonda, millest kaks tabasid kehaja üks sügavusega 6

cm. Kohus leiab, et süüdistatav sai aru, et kolm noalööki lähedal seisva kannatanu V.S-i kehapiirkonda,

kus üldteadaolevalt asuvad ka elutähtsad organid ning üks noalöök käe piirkonda, võivad tekitada

kannatanule valu ja haavad (tervisekahjustuse). Lüües kolmel korral kannatanut noaga viidatud

piirkondadesse, kasutas süüdistatav kaitsevahendit liiga intensiivselt ja sellisest tegevusest saab

järeldada eesmärki tekitada võimalikult suurt kahju. Kolme noalöögi asemel oleks antud situatsioonis

piisanud noaga ähvardamisest. Järgijooksjad olid varasema kogemuse põhjal teadlikud, et süüdistatav

oli valmis noa lööke tegema. Ei ole alust arvata, et süüdistatav oleks olnud sellises hirmu- või

afektiseisundis, mis takistas tal oma käitumist ja selle võimalikku ohtlikkust teadvustamast. Kohus

leiab, et süüdistatav sai kolm noalööki keha- ja käepiirkonda tehes aru, et sellest tekkiv kahju

kannatanule on ülemäärane. Süüdistatava kaitsetegevus ei olnud säästvaim, kuna ta otsese tahtlusega

tekitas kannatanule liigset kahju. Arvestada tuleb ka P.A eelnevat käitumist, kus ta lõi kannatanut

noaga kui kannatanu oli tema pole juba selja pööranud, mis võib viidata ka kättemaksu tahtele. Kohus

leiab, et süüdistatav P.A ületas hädakaitset teostades hädakaitse piiri KarS § 28 lg 2 mõttes ning ei

vabane seega vastutusest.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. P.A on süüvõimeline ning KarS 2. ptk. 3. jaos

sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Süüdistatavale KarS § 121 lg 1 kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni

üheaastane vangistus.

KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes

hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad

iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka

karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse

eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut (RKKK 3-1-1-113-12,

p 9.1). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü

suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase

süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKK 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku

süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid

kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid (vt ka RKKK 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19).

Hinnates süü suurust KarS § 121 lg 1 järgi, leiab kohus, et süüd antud kuriteoepisoodis tuleb pidada

keskmiseks. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et kehalise väärkohtlemise pani süüdistatav

toime kahe kannatanu suhtes. Kohus arvestab ka seda, et rünnete tagajärjel kannatanutele tekitatud

tervisekahjustused ei olnud väga rasked. Kannatanute suhtes kasutatud vägivald oli kohtu hinnangul

piisavalt intensiivne – süüdistatav lõi ühte kannatanut noaga selga ning teist kannatanut lõi noaga kahel

korral kehapiirkonda ning üks kord käe piirkonda, tekitades kannatanutele sellega tervisekahjustusi

ning füüsilist valu. Rünnates kannatanuid noaga, mis on ohtlikum, kui lihtsalt käega löömine ning

seejuures tehes löögid kannatanute kehapiirkonda, kus asuvad ka elutähtsad organid, oleks võinud selle

teo tagajärjed olla ka raskemad, ei järgnenud siiski sellele teole kummagi kannatanu suhtes raskeid

tagajärgi ning neil ei tekkinud kestvat tervisekahjustust. P.A teos karistust raskendavad asjaolud

puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist ning kannatanu V.S-iga

seonduvas teos hädakaitse piiride ületamist. Muid karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei

tuvastanud. Kohus arvestab sedagi, et eripreventiivses mõttes on P.A süüteo toimepanemise ajal

kriminaalkorras karistamata isik.

Kohtuistungil leidis prokurör, et P.A suhtes võib kohaldada KarS § 87 lg 7 sätteid ning vabastada ta

karistusest ning kohaldada tema suhtes mõjutusvahenditena üldkasulikku tööd ja sotsiaalprogrammi.

Seda seisukohta toetas ka P.Ai kaitsja, juhul kui kohus kaitsja hinnangut hädakaitse osas ei toeta.

Süüdistatav avaldas kohtule samuti, et on nõus tegema üldkasulikku tööd ning osalema

sotsiaalprogrammis.

KarS § 87 lg 7 kohaselt arvestades alla kahekümne ühe aastasena kuriteo toimepannud täisealise isiku

vaimse ja sotsiaalse arengu taset ning kuriteo toimepanemise asjaolusid, võib kohus kohaldada talle

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–8 ja 10 sätestatud mõjutusvahendeid.

Kohus nõustub prokuröriga ning leiab, et praegusel juhul ei ole P.A karistamine otstarbekas ning tema

suhtes on võimalik kohaldada mõjutusvahendeid. Süüdistatav P.A oli kuriteo toimepanemise ajal 19-

aastane. Seega on ta noor täiskasvanu, kelle käitumine on alles arenemisjärgus. Sellele viitavad ka

kohtueelses ettekandes kirjeldatud P.A seisukohad, mille kohaselt ei näe ta enda käitumises midagi

halba ega mõista tema karistamise vajadust. Tema hinnangul oli olukord provokatiivne ning ta

reageeris sellele, pidades oma tegutsemist õigustatuks enesekaitsega. Samuti avaldas ta toimunud

kohtuistungil, et eelmisest töökohast tuli ära, kuna palk oli väike ning sealt sai natuke rohkem, kui ta

praegu Töötukassast saab. Sellised seisukohad ilmestavad tema probleemide lahendamise oskust ja

võimet mõista oma käitumise ja tegevuse tagajärgi, tehtud otsuseid ning vastutada nende tagajärgede

eest. Asjaolu, et isik eelistab töötamisele ja rohkem raha teenimisele väiksema abiraha summa eest

kodus istumist, ei näita täiskasvanulikku suhtumist ühiskonna kooselu normidesse. Seetõttu on oluline

leida viis, kuidas P.A käitumist kõige optimaalsemalt positiivses suunas mõjutada.

Kohtu hinnangul annab P.A suhtes parimat tulemust tema õiguskuulekale käitumisele suunamiseks

mõjutusvahendina käitumiskontrolli kohaldamine KarS § 87 lg 1 p 6 alusel. Allutades P.A

käitumiskontrollile üheks aastaks, on see piisav meede hoidmaks teda edaspidi õiguskuulekal teel ning

kujundaks läbi kriminaalhoolduse vahendite tema arusaama ühiskondlike normide sidususest. Kuna

P.A kohtueelsest ettekandest ei selgu, et ta päris täpselt aduks teo toimepanemise asjaolusid ja selle

tagajärgi, on põhjendatud määrata talle KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustuseks osaleda

kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis saavutamaks selle, et edaspidi on P.A

õiguskuulekusele orienteeritud. Sotsiaalprogrammis osalemine aitab teda vajalike oskuste ja suhtumise

omandamisel ning muuta tema hoiakuid.

KarS § 87 lg 3 kohaselt kohaldab kohus mõjutusvahendina üldkasulikku tööd üksnes isiku eelneval

nõusolekul. P.A kinnitas kohtuistungil, et on nõus tegema üldkasulikku tööd. Samuti ei ole tal

tervisest või millestki muust tulenevat takistust üldkasuliku töö tegemiseks. Kohus leiab, et

üldkasuliku töö tegemine on tõhus ja mõjutab P.A uutest kuritegudest hoiduma. Kohtule ei nähtu

ühtegi asjaolu, mille põhjal oleks alus arvata, et üldkasuliku töö täideviimine võiks tema puhul

ebaõnnestuda. KarS § 87 lg 1 p 7 kohaselt saab kohaldada mõjutusvahendina üldkasulikku tööd 5 kuni

60 tundi. Kohtuistungil tegi prokurör ettepaneku kohaldada P.A-le mõjutusvahendina üldkasulikku

tööd 100 tundi, mille tegemiseks määrata tähtaeg 6 kuud. Arvestades, P.A isikut ning seda, et KarS §

87 lg 1 p 7 võimaldab mõjutusvahendina kohaldada kuni 60 tundi üldkasulikku tööd, leiab kohus, et

P.A-le on põhjendatud kohaldada mõjutusvahendina üldkasulikku tööd 60 tundi. Kuna P.A väidete

kohaselt on ta Töötukassas arvel ning soovib leida uut tööd, mistõttu ei ole välistatud, et ta võib

vahepeal tööle asuda, on seetõttu põhjendatud määrata üldkasuliku töö tegemiseks pikem aeg, s.o 1

aasta kohtuotsuse jõustumisest.

Seega võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava P.A isikut, sealjuures nii tema

vaimse ja sotsiaalse arengu taset kui ka süü suurust aga samuti kriminaalkorras karistatuse puudumist

ning asjaolu, et pärast inkrimineeritud süüteo toimepanemist ei ole süüdistatav toime pannud uusi

süütegusid, leiab kohus, et P.A on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest

karistust mõistmata, kohaldades talle KarS § 87 lg 1 p-des 6, 7 sätestatud mõjutusvahendeid, s.o

üldkasulikku tööd ning tema allutamist käitumiskontrollile vastavalt KarS §-s 75 sätestatule koos

lisakohustusega osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis. Sotsiaalprogrammi ja

üldkasulikku tööd toetab ka kriminaalhooldaja koostatud kohtueelne ettekanne.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või

tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas

või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et

väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-dest 1 ja 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist:

-

Lahtikäiv nuga, nahktagi, rihmaga püksid, gaasipihusti, Pier One dressipluus, valge T-särk,

kilekott Nike tossudega, teksapüksid Black Squad T-särk, rinnahoidja (PPA asitõendite hoidlas)

– hävitada;

-

CD- ja DVD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Kriminaalmenetluse kulud koosnevad kriminaalasjas kaitsjale tasutud riigi õigusabi osutamise eest

makstud hüvitisest, isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulust, külmrelvaekspertiisi kulust ja sundrahast.

P.A riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4

menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see määratud kaistjale makstud tasu kohtueelses

menetluses 1406,52 eurot (2/155-166, 172-174, 204-207; 3/15-18) ning kohtumenetluses 453,84 eurot

(3/5, 30-34). Seega kokku 1860,36 eurot. Kohus on seisukohal, et õigusabikulude hüvitamine kaitsja

poolt taotletud mahus on põhjendatud.

Ekspertiisitasu on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on

ekspertiisitasudeks: külmrelvaekspertiisi teostamise kulu 408 eurot (2/147-150) ja isiku kohtuarstlik

ekspertiisi teostamise kulu 155 eurot (1/133-136). KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis

tõendamisvajaduses lähtudes menetleja määruse alusel. Seega määratakse ekspertiis üksnes juhul, kui

konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka

eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteoasjaolude

väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või

mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3

kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui

ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa

süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (RKKK 3-1-1-120-12).

Kohus on seisukohal, et teostatud ekspertiiside läbiviimine oli tingitud süüdistatava süülisest

tegevusest ning isiku kohtuarstliku ekspertiisi teostamine oli vajalik, et selgitada välja kannatanu M.E-l

esinevad tervisekahjustused ning nende ulatus ja tekkemehhanism. Samuti olid ekspertiisid kuriteo

avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid

tõendeid. Kuna külmrelvaekspertiisi ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi tulemused toetavad P.A

süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnevalt nimetatud ekspertiiside kulud jätta

süüdistatava kanda. Tulenevalt eelnevast tuleb P.A-lt välja mõista külmrelvaekspertiisi ja isiku

kohtuarstliku ekspertiisi tasud kogusummas 563 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 9 süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p

2 on teise astme kuriteo puhul 1,5 palga alammäära ehk 1329 eurot.

Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid

takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude

hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja

osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis

viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei

ole. Samuti ei ole süüdistatav esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud

menetluskulude tasumine käiks talle üle jõu. Seega mõistab kohus P.A-lt välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja

lg 2, § 175 lg 1 p-de 3,4, 9 ja § 180 lg 1 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 1329

eurot, teostatud ekspertiiside tasud 563 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu 1860,36 eurot.

Seega tuleb P.Ailt välja mõista menetluskulud kogusummas 3752,36 eurot.

KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise

võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit ning tema

maksevõimet, on ilmne, et menetluskulude kohene täies mahus hüvitamine süüdistatava poolt käib

talle ilmselgelt üle jõu. Juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS §

313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades peab kohus põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega

menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest.

Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna

süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa

tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist,

küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-

110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, 315 lg 7, 238 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada P.A KarS § 121 lg 1 järgi.

KarS § 87 sätteid kohaldades vabastada P.A karistusest ning kohaldada tema suhtes

mõjutusvahendeid. Juhindudes KarS § 87 lg 1 p-st 6 allutada P.A käitumiskontrollile ning

kohustada P.A üheaastase käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 alusel määratud

kontrollnõudeid ja KarS § 87 lg 1 p 7 alusel määratud mõjutusvahendit:

1. elab aadressil XXX;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool

Eesti territooriumi viibimiseks;

7. sooritab 60 tundi üldkasulikku tööd ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

8. osaleb kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis.

Määrata P.A käitumiskontrolli järgimise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna

juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.

Välja mõista P.A-lt § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral

1,5 palga alammäära s.o 1329 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel,

ekspertiisikulu 563 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu 1860,36 eurot riigituludesse.

Kohustada P.A tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 312,67 eurot.

Sundraha ja menetluskulud kogusummas 3752,36 eurot tasuda osamaksetena 12. kuu jooksul

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, LHV AS-is

EE957700771001523585 või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. maksekorraldusel on

kohustuslik märkida viitenumber 99925700032529. Selgitusse võib märkida: „P.A 1-25-5901

menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi

kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning

süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Asitõendid

Lahtikäiv nuga, nahktagi, rihmaga püksid, gaasipihusti, Pier One dressipluus, valge T-särk,

kilekott Nike tossudega, teksapüksid Black Squad T-särk, rinnahoidja (PPA asitõendite hoidlas)

hävitada

CD ja DVD plaadid jätta kriminaalasja materjalide hulka

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult

Ringkonnakohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

Harju Maakohtule.

Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav

23.12.2025.a.

Kohtunik

Liina Pohlak

Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.2026 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja 10.11.2025 kohtuotsus.