3-25-4247/5 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

19.12.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-4247

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla 10.10.2025 käskkirja nr

2-25/1-3/215 ja 07.11.2025 vaideotsuse nr 1-8/2-

25/216-2 tühistamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28.11.2025 määrus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X.

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebaja määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 28.11.2025 määruse resolutsiooni punkt 1 ja vabastada

X.X. esitatud kaebuselt nõutava 20 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest. Saata

asi tagasi Tartu Halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

3. Asendada avaldatavas ringkonnakohtu määruses X.X.-i nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 10.10.2025 käskkirjaga nr 2-25/1-3/215 tunnistati Tartu Vangla kinnipeetav

X.X. süüdi Tartu Vangla kodukorra p-de 4.4 ja 1.6.3 nõuete rikkumises ning mõlema

rikkumise eest määrati distsiplinaarkaristuseks kartseris viibimine 3 ööpäeva.

2. X.X. esitas 12.11.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta taotles Tartu Vangla

käskkirja nr 2-25/1-3/215 kehtetuks tunnistamist ja vaideotsuse nr 1-8/2-25/216-2 tühistamist.

Kaebaja leidis, et käskkiri tuleb tunnistada kehtetuks otstarbekuse tõttu, kuna karistus on

ebaproportsionaalne ning vangla pole otsust tehes järginud muid kaalutlusi. Vangla ei ole

otsuse tegemisel lähtunud vanglaametnike ebaviisakast käitumisest. Vanglaametnikud peavad

käituma viisil, mis on ühiskonnas aktsepteeritav ja mille järgi saavad kinnipeetavad joonduda,

sest vanglaametnikud peavad andma ja annavadki kinnipeetavatele oma käitumisega eeskuju.

3-25-4247

3. X.X. esitas 17.11.2025 menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks

maksejõuetuse tõttu.

4. Tartu Halduskohus jättis 28.11.2025 määrusega X.X.-i taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja kaebuse käiguta ning andis riigilõivu 20

euro tasumiseks tähtaja 3 päeva (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused:

Kuigi riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud, jääb taotlus

rahuldamata, kuna kaebuse eduväljavaateid ei saa pidada suureks. Distsiplinaarkaristuste

ajendiks olnud teod on kaebajale etteheidetavad ja ei nähtu, et vangla oleks

distsiplinaarmenetluse läbiviimisel teinud vigu, mis tingiksid käskkirja tühistamise. Kaebaja

tõmbas teise korruse koridori ukse ees olevat paanikanuppu ning kambrisse tagasi saatmise

ajal kasutas ametnikuga suhtlemisel ebaviisakat ja solvavat väljendit. Kaebaja tunnistas, et

pani rikkumised toime põhjusel, et vanglaametnik provotseeris teda ja seetõttu oli tal tema

hinnangul õigus sellisel viisil käituda. Tartu Vangla kodukorra kohaselt on kinnipeetaval

keelatud väljaspool enda kambrit puudutada ilma mõjuva põhjuseta ükskõik missugusest

materjalist ja ükskõik millise funktsiooni ja väljanägemisega hooba, kangi, lülitit, nuppu.

Puuduvad tõendid selle kohta, et kaebajal oleks esinenud mõjuv põhjus paanikanupu

vajutamiseks. Ka ei leidu õigustust kaebaja ebaviisakale sõnakasutusele ametnike suunas.

Asjaolusid arvestades on kaebajale määratud distsiplinaarkaristused proportsionaalsed toime

pandud rikkumistega ning vangla on arvesse võtnud asjakohaseid kaalutlusi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. Kaebaja esitas 28.11.2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ta palub

tühistada Tartu Halduskohtu 28.11.2025 määrus ja teha tühistatud osas uus määrus, millega

rahuldada määruskaebus ja saata asi tagasi samale halduskohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks. Määruskaebuse põhjendused:

Halduskohus jättis täitmata selgitamis- ja uurimiskohustuse. Kohus ei põhjendanud, kuidas ja

millele tuginedes jõudis järeldusele, et kaebus on perspektiivitu ja selle rahuldamine

ebatõenäoline, kartseriga karistamine on õiguspärane ja kergemat karistust ei ole võimalik

mõista. Euroopa Inimõiguste Kohus on rõhutanud, et psüühikahäiretega isiku karistamine

kartseriga on viimane abinõu ning kartseriga karistamist tuleb haldusorganil põhjalikult

kaaluda ja otsustada, kas on võimalik kergemaid karistusi määrata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab

menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 28.11.2025

määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamist, millega halduskohus jättis rahuldamata kaebaja

taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

7. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus jättis põhjendamatult kaebaja riigilõivu tasumisest

vabastamata.

8. Kohus võib isiku taotlusel anda talle riigipoolset abi menetluskulude kandmiseks ja

vabastada ta täielikult või osaliselt riigilõivu tasumise kohustusest (HKMS § 110 lg 1 p 1).

Menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma

majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes

osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on

edukas (HKMS § 111 lg 1). HKMS § 111 lg 1 on abinõu perspektiivitute ja pahatahtlike

3-25-4247

kaebuste tõrjumiseks (RKÜKo 12.04.2016, 3-3-1-35-15, p 44). Sealjuures tuleb kaebuse

perspektiivikuse hindamisel HKMS § 111 lg 2 kohaselt arvesse võtta asja tähendust

menetlusabi taotlejale (RKHKm 19.03.2025, 3-22-2402, p 14).

9. Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus õigesti, et kaebuselt kuulub tasumisele

riigilõiv 20 eurot, riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud ning

et menetlusabi andmise eelduseks on ka see, et kaebusel oleksid piisavad eduväljavaated

HKMS § 111 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus ei nõustu aga sellega, et halduskohus ei ole

menetlusabi andmise üle otsustamisel arvestanud riive intensiivsusega. Riigikohus on

selgitanud, et riigilõivust vabastamine sõltub ka sellest, kui intensiivselt on isiku õigustesse

sekkutud ning riigilõivust vabastamine ei ole põhjendatud väheintensiivse riive korral

(RKHKm 04.05.2011, 3-3-1-11-11, p 10). Isiku üksikvangistusse paigutamine ja seal

hoidmine on olemuselt isiku õiguste intensiivne riive ja sellise kaebuse rahuldamise võimalust

tuleks hinnata asja sisulisel lahendamisel (RKHKm 18.02.2021, 3-19-1837, p 12). Sellest

tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus halduskohtuga, et käesolevas asjas esitatud

tühistamiskaebuse edutus on ilmne juba menetlusabi andmise staadiumis. Ringkonnakohus

leiab, et õiguste intensiivse riive tõttu tuleb kaebuse rahuldamise võimalust hinnata asja

sisulisel lahendamisel.

10. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu

28.11.2025 määruse resolutsiooni p 1. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega vabastab

X.X.-i esitatud kaebuselt nõutava 20 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest.

11. Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel

asendada tema nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)